Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Lingisa Isirhawu SakaJehova

Lingisa Isirhawu SakaJehova

“Jehova, Jehova, unguZimu onomusa nesirhawu.”—EKS. 34:6NW

IINGOMA: 142, 12

1. UJehova waziveza njani kuMosi ngendlela ekhethekileko, begodu kubayini lokho kuqakathekile kithi?

NGELINYE ilanga, uZimu wazihlathulula kuMosi ngokumtjela ibizo lakhe nobuntu bakhe. Ubuntu bakhe abuveza kuMosi, wathi unguZimu onesirhawu nomusa. (Funda u-Eksodusi 34:5-7.) UJehova wagandelela amandlakhe namkha ukuhlakanipha kwakhe. UJehova ngesikhathi akhuluma noMosi wagandelela ubuntu bakhe obuveza ukuthi uzimisele ukusiza iinkhonzi zakhe. (Eks. 33:13) Kghani akukududuzi na ukubona ukuthi uZimu wakhuluma ngobuntu bakhobu nakaziveza kuMosi? Isihlokwesi sizokucoca ngokuba nesirhawu nokuthi singakulungela njani ukusiza abantu abaqalene neentjhijilo.

2, 3. (a) Yini etjengisa ukuthi isirhawu singokwemvelo? (b) Kubayini kufuze wazi okutjhiwo liBhayibheli ngesirhawu?

2 Abantu benziwe ngomfanekiso kaZimu. Njengombana uJehova anesirhawu, ukukhathalelana kuyinto engaphakathi ebantwini engokwemvelo, ngitjho nalabo abangamaziko uZimu bayasitjengisa isirhawu. (Gen. 1:27) IBhayibheli lineembonelo ezinengi zabantu abatjengisa isirhawu. Nasingakhumbula indaba yabomma ababili ebebaziingwadla, abaphikisana bebayokujama phambi kwekosi uSolomoni ngokuthi ngubani kuhlekuhle ongumma womntwana. USolomoni wathi umntwana lo akahlukaniswe phakathi ukwenzela bona bobabili bafumane isiquntu sakhe, kodwana omunye hlangana nabo wanyula bona angahlukaniswa umntwana, lokho kwaveza isirhawu sakhe ngombana vele kuhlekuhle lo, bekunguye umma wamambala womntwana. (1 Kho. 3:23-27) Khumbula nendaba yendodakazi kaFaro eyasindisa ukuphila kwakaMosi ngesikhathi alisana. Nanyana bekazi bona umntwana lo bekamHebheru begodu bekufuze abulawe, kodwana ‘wamrhawukela’ waqunta ukumkhulisa njengomntwanakhe.—Eks. 2:5, 6.

3 Kubayini kufuze ikukare indaba le? Kungombana iBhayibheli lisiyelelisa bona silingise uJehova. (Efe. 5:1) Njengombana abantu badalwa bona babe nesirhawu, isono esasizuza njengombana siyinzalo ka-Adamu senza bona sifune ukuzithabisa. Ngezinye iinkhathi kuba budisi ukuhlukanisa bona kufuze sisize abanye namkha sinake iindabazethu kwaphela na. Kabanye lokhu kusitjhijilo saqobe langa. Yini engakusiza bona uhlale ubeka ukusiza abanye abantu phambili? Thoma ngokucabangisisa ngeendlela uJehova atjengisa ngazo isirhawu nokuthi abanye basitjengisa njani isirhawu. Kwesibili, cabanga ngendlela ongalingisa ngayo uZimu nokuthi ukwenza kwakho njalo kungakuzuzisa njani.

UJEHOVA, USIBONELO ESIPHELELEKO SESIRHAWU

4. (a) Kubayini uJehova athumela iingilozi eSodoma? (b) Indaba kaLothi namadodakazakhe isifundisani?

4 Kunobujamo obunengi la sibona khona ukuthi uJehova usebenzise isirhawu. Akhesucabange ngalokho akwenzela uLothi. Indoda elungileko le ‘yagandelelwa’ khulu babantu beSodoma neGomora ebeyiphila nabo. Ngebanga lalokho, uZimu wathi abantu abasilaphelekwabo kufuze bafe. (2 Pit. 2:7, 8) Wathumela iingilozi bona ziyokusindisa uLothi. Zathi yena nomndenakhe kufuze baphume baphele edorobheneli ebelizokubhujiswa. “ULothi wadidizela. Nje-ke amadoda lawo amdzwebula ngomkhono kanye nomkakhe namadodakazakhe amabili abakhuphela ngaphandle kwedorobho, bajama lapho. Lokhu kwenzeka ngombana [“uJehova,” NW] waba nezwelo kuLothi.” (Gen. 19:16) Kghani isibonelwesi asisitjengisi na ukuthi uJehova uyabazi ubudisi iinkhonzi zakhe eziqalana nabo ngeezinye iinkhathi?—Isa. 63:7-9; Jak. 5:11; 2 Pit. 2:9.

5. U-1 Jwanisi 3:17 usisiza njani bona sitjengise isirhawu?

5 UJehova akhenge atjengise isirhawu kwaphela, kodwana ufundise nabantu bakhe itlhogeko yokutjengisa ubuntobu. Akhesicoce ngomthetho wama-Israyeli wokuthatha isembatho somuntu njengesibambiso. (Funda u-Eksodusi 22:26, 27.) Umuntu onehliziyo embi othathe isembatho somunye njengesibambiso, bekangasithatha angasasibuyisi isembathweso kangangobana umuntu loyo angasala anganaso ngitjho nesembatho sokulala. Kodwana uJehova ufundise abantu bakhe bona bangabi neenhliziyo ezimbi, ezinganazwelo. Abantu bakhe bekufuze babe nesirhawu. Inga-kghani ikambiso esemthethweni lo ayisithinti na bona sitjengise isirhawu? Kghani singamlisa umfowethu atlhoga nakhibe besingamsiza?—Kol. 3:12; Jak. 2:15, 16; funda 1 Jwanisi 3:17.

6. Ngiziphi iimfundo esizifumanako emizamweni kaJehova yokulungisa ama-Israyeli ebegade enza isono?

6 UJehova waba nesirhawu ngama-Israyeli nanyana bewamonela. Nakhu esikufundako: “[“UJehova,” NW] uZimu waboyisemkhulu wabathumelela ilizwi ngeenthunywa zakhe kanenginengi ngombana warhawukela abantu bakhe nendawakhe yokuhlala.” (2 Kron. 36:15) Inga-kghani akukafuzi bona nathi sibe nesirhawu esifanako ngabantu abenze isono, kodwana abaphendukako ebumbini ababenzileko bafumane umusa kaZimu? UJehova akafuni bona namunye wethu abhujiswe elakeni lakhe elizako. (2 Pit. 3:9) Yeke, bekube kulokha uZimu abhubhisa khona uSathana, asirageleni phambili sirhatjha umlayezwakhe osiyeleliso, lokho sikwenze ngesirhawu.

7, 8. Kubayini umndeni othileko wakholelwa bona uJehova wabatjengisa isirhawu?

7 Zinengi iindaba esingazibala nasikhuluma ngezenzo zakaZimu zesirhawu. Akhesicoce ngalokho okwenzeka emndenini womsana oneminyaka eli-12, sizombiza ngokuthi nguMilan. Bekuhlangana nesikhathi esimbi sezepi emnyakeni yabo-1990. UMilan, umfowabo, ababelethi bakhe kunye nabanye aboFakazi bebakhwele ibhesi esuka eBosnia itjhinga eSerbia. Bebaya emhlanganweni, begodu ababelethi bakaMilan bebazokubhajadiswa emhlanganweni loyo. Nabasemkhawulweni wokungena eSerbia, amasotja abakhupha ngebhesini ngebanga lemvelaphi yabo, kodwana bavumela abanye abanakwethu nabodade bona badlule. Ngemva kokubabamba ama-awara amabili, ipholisa ebelibabambile labuza umphathalo ukuthi kwenziweni ngabo. Kazi njengombana likhuluma nomphathalo, beliphambi komndeni lo, yeke bayizwa kuhle ipendulo, yathi: “Bathathe uyobabulala!”

8 Nalisakhuluma namanye amapholisa, kwavela amadoda amabili kungakalindelwa akhulumela phasi atjela umndeni lo bona nawo aboFakazi. Bebazwile ngendaba le kwabanye ebebasebhesini. Batjela uMilan nomfowabo bona bangene ngekoloyinabo nabadlula emkhawulweni, njengombana bangazange bawaqale amaphepha wabantwana. Bathi nabasuka lapho, batjela ababelethaba bona batjhinge ngemuva komkhawulo bazokuhlangana nabo ngale komkhawulo. UMilan akhenge azi bona alile namkha ahleke nakezwa lokho abamtjela khona. Babuzana bathi: “Ucabanga bona bazosilisa sikhambe nje?” Kodwana kwaba ngasuthi amasotja bewabaqalile kodwana angabenzi litho. Bahlangana ngakwelinye ihlangothi lomkhawulo nabantwana babo. Bakhamba batjhinga edorobheni lapho bekunomhlangano khona, bebaqiniseka bona uJehova wayiphendula imithandazwabo. Siyazi godu nasifunda iBhayibheli ukuthi kunezinye iinkhathi lapho uJehova angakhenge angenele khona bunqopha bona avikele iinkhonzi zakhe. (IzE. 7:58-60) Yeke, uMilan usitjela indlela azizwa ngayo. Uthi: “Ngibona ngasuthi iingilozi zaphophaza amasotja, uJehova wasisindisa.”—Rhu. 97:10.

9. UJesu wasabela njani nakabona ubujamo besiqubuthu ebesimlandela? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

9 Singafunda kuJesu. Wasitjengisa isirhawu isiqubuthu, ngombana ‘besinganamandla, sifana nezimvu ezingenamelusi.’ Wenza njani nakabona ubujamo obutlhuwisakobo? “Wathoma wasifundisa okunengi.” (Mat. 9:36; funda uMarkosi 6:34.) Indlelakhe yokwenza izinto beyihluke khulu kuneyabaFarisi ebegade bangafuni ukusiza abantu. (Mat. 12:9-14; 23:4; Jwa. 7:49) Kghani awunaso isifiso sokutjhumayeza abantu ngeliZwi lakaZimu njengoJesu?

10, 11 Kufanele na ukutjengisa isirhawu ngaso soke isikhathi? Hlathulula.

10 Nokho kufuze sikhumbule ukuthi isirhawu akukafuzi sisitjengise kibo boke ubujamo. Isirhawu sakaJehova besifanele, khulukhulu esibonelweni seBhayibheli esikhulume ngaso. IKosi uSawula akhenge ilalele lokha nayizakuthi itjengisa isirhawu kanti awa leso besele kusisenzo sokungalaleli. Akhenge ambulale u-Agagi, obegade alinaba labantu bakaZimu, akhenge agcine lapho, wathatha godu nefuyo ebekangakafaneli bona ayithathe. Lokho kwenza bona uJehova angamvumeli uSawula abe yikosi yama-Israyeli. (1 Sam. 15:3, 9, 15) Singakhohlwa nokho bona uJehova ungumaHluleli onobulungisa, kazi uyakghona ukubona okusehliziyweni yomuntu, uyazi nalapho kungakafaneli ukutjengisa isirhawu. (IsiL. 2: 17; Hez. 5:11) Kuzokufika isikhathi sokwahlulela boke abangamlaleli uJehova. (2 Thes. 1:6-10) Leso ngekhe kube sikhathi sokobana atjengise abantu isirhawu, khulukhulu abantu abambi. Kunalokho, ukubahlulela kuzokuba yinto efaneleko nekhambisana nesirhawu sakhe, acabangela abalungileko abazokusala ephasinapha.

11 Kuyakhanya-ke ukuthi, akusimsebenzethu ukwahlulela abantu, besitjho nokuthi bafanelwe kubhujiswa namkha kusinda. Kunalokho, Kutlhogeka senze okusemandlenethu bona sibasize khona bazokusinda. Yeke, singabatjengisa njani abantu isirhawu esifaneleko? Akhesicabangele nanzi iimphakamiso esingazenza.

SEBENZELA UKUTJENGISA ISIRHAWU ESIFANELEKO

12. Ungabazwela njani abanye abantu?

12 Yiba lisizo ngaso soke isikhathi. Ukutjengisa abomakhelwana bethu nabanakwethu isirhawu kuyifuneko kiwo woke umKrestu olwela ukulingisa uJesu. (Jwa. 13:34, 35; 1 Pit. 3:8) Ukuba nezwelo kubuye kutjho “ukuzwelana nabantu.” Umuntu onezwela uyabasiza abantu nabaqalene neenkinga. Yeke nawe akhufune amathuba wokusiza abanye abantu. Ngokwesibonelo, ungakghona na ukusiza abanye mhlamunye ngemisebenzi yekhaya nokubayela eentolo?—Mat. 7:12.

Tjengisa indlela obazwela ngayo abanye ngokuthi ubasize (Qala isigaba 12)

13. Yini abantu bakaZimu abayenzako nakuvela iinhlekelele?

13 Faka isandla ekuhlanguleni abehlakalelwe ziinhlekelele. Nasibona abantu badosa emhlweni ngebanga leenhlekelele, sibaseleka bona sizwelane nabo. Abantu bakaJehova baziwa ngokuthi basikimela phezulu nakuvela izinto ezinjengalezi. (1 Pit. 2:17) Nasi isibonelo salokho, omunye udade weJapani endaweni yangekhabo kwaba nokusikinyeka kwephasi netsunami ngo-2011. Uthi: “Ngakhuthazwa” kubona abafowethu abavela kwezinye iindawo nangaphetjheya baphasi phezulu balinga ukusisiza. Uyanaba uthi: “Ngesikhathesi ngabona ukuthi uJehova nabantu bakhe kwamambala bayasithanda nokuthi abafowethu bayasifaka emthandazwenabo.”

14. Ungabasiza njani abantu abagulako nabalupheleko?

14 Sekela abagulako nabalupheleko. Nasibona abanye abantu baqalana nemiphumela yesono, siyabazwela. Lokho kwenze sifise ukubona ukugula nokuluphala kungasekho. Besithandazele nomBuso kaZimu. Kodwana njengombana ungakafiki nje, senza koke esingakwenza bona sibasekele. Akhuzwe lokho okwatlolwa ngomunye umtloli ngommakhe olupheleko. Ummakhe bekaphethwe bulwelwe obenza akhohlwe lula (Alzheimer). Ngelinye ilanga wavele wafeyilisa iimpahla zakhe. Yeke njengombana asesephasi phezulu ahlwengisa, kwakokoda abantu emnyango. BekuboFakazi ababili ebebajeyele ukuzombona. Abodade labo bathi nabaqeda ukungena babuza ugogo ukuthi yini abangamsiza ngayo. Wathi “ngizizwa ngiphathwa ziinhloni” kodwana ngibawa ningisize. Bamsiza abodade ukuhlwengisa. Ngemva kwalokho benza itiye bacoca coca. Lokho kwayithabisa tle indodana kagogo! Yatlola yathi, “Siyabathokoza kwamambala aboFakazabo! Ngebanga lokuthi benze ngokuvumelana namezwabo.” Inga-kghani uyabazwela na abantu abagulako nabalupheleko? Nakhibe uyabazwela yini oyenzako?—Flp. 2:3, 4.

15. Ukutjhumayela kwethu kusivulela maphi amathuba?

15 Siza abantu bathande uZimu. Nasibona imiraro abantu abaqalene nayo, kusenza sifune ukubasiza khulukhulu etjhebiswaneni labo noZimu. Indlela ehle esingakwenza ngayo lokhu kukuthi sibafundise ngoZimu nangalokho umBuswakhe ozokwenzela abantu. Enye indlela kukuthi sibenze bazi ukuthi kuzobazuzisa ngani ukuphila ngokuvumelana neenkambiso zakaZimu. (Isa. 48:17, 18) Ungakghona na ukwandisa isikhathi sakho esimini, uhlanganyele emsebenzini odumisa uJehova? Nawenza njalo uzabe utjengise indlela obazwela ngayo abanye.—1 Thim. 2:3, 4.

UKUZWELA ABANYE ABANTU KUYAKUZUZISA NAWE

16. Umuntu obazwelako abanye yena uzuza njani?

16 Izazi zepilo zithi ukuzwela abanye abantu kuyayithuthukisa ipilo yomuntu nendlela asebenzelana ngayo nabantu. Nakwenzeke wasiza umuntu oqalene nemiraro uzizwa uthabile, unganasizungu, lokho kuphungula nemicabango engakalungi. Yeke singatjho sithi ukuzwela abanye abantu kuyakuzuzisa nawe. (Efe. 4:31, 32) AmaKrestu nawahlohlozelwa lithando bona asiza abanye, enza njalo ngonembeza ohlanzekileko ngombana ayazi ukuthi enza ngokuvumelana neenkambiso zakaZimu. Nasicabanga ngalendlela sizwela khudlwana njengababelethi, siba balingani nabangani abangcono. Abantu abazwela msinya kubulula khulu bona bangafumana isizo msinyana.—Funda uMatewu 5:7; Lukasi 6:38.

17. Kubayini kufuze sithuthukise indlela esizwela ngayo abanye abantu?

17 Ukuzuza kwethu akukafuzi kube sizathu esiyihloko sokuzwela abanye abantu. Kodwana kufuze kube kukuthi sifuna ukulingisa nokudumisa uMthombo wethando nezwelo, uJehova uZimu. (IzA. 14:31) Yena wasibekela isibonelo esihle khulu. Kwanga singenza koke okusemandlenethu bona sithuthukise indlela esithanda ngayo abazalwana sithuthukise nendlela esisebenzelana ngayo nabomakhelwana bethu ngokuthi sibe nezwela.—Gal. 6:10; 1 Jwa. 4:16.