Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

’Qina, Ungapheli Amandla! Wenze Umsebenzi!’

’Qina, Ungapheli Amandla! Wenze Umsebenzi!’

“Qina, ungapheli amandla! Yenza umsebenzi! Ungabi nevalo wesabe ukuragela phambili ngombana [“uJehova,” NW] uZimu iye uZimami unawe.”—1 KRON. 28:20.

IINGOMA: 60, 29

1, 2. (a) USolomoni waphathiswa muphi umsebenzi? (b) Yini ebeyitshwenya uDavida ngoSolomoni?

USOLOMONI waphiwa umsebenzi wokuba mqophisi ekwakheni ithempeli lakaJehova eJerusalema, kazi umsebenzi lo bewuyiqophamlandu. Ithempeleli bekufuze “libabazeke ngobukhulu libe nedumo belikarise emehlweni wezizwe.” Kodwana ebekuqakatheke ukudlula koke kukuthi ithempeleli belizokuba ‘yindlu [kaJehova] uZimu weqiniso.’ UJehova wakhetha uSolomoni bona abe ngusosibebhe womsebenzi omkhulu lo.—1 Kron. 22:1, 5, 9-11.

2 IKosi uDavida beyiqiniseka bona uZimu uzomsekela uSolomoni, ngombana indodanayo le beyisakhula ‘begodu isengakabi nelwazi.’ Alo umbuzo kukuthi uSolomoni yena bekazakuba nesibindi sokuthatha umsebenzi omkhulu lo na? Namkha bekazakuratharatha athi usesemncani? Kuyatjho-ke ukuthi uSolomoni nakazakuthatha umsebenzi lo bekufuze abe nesibindi.

3. Yini okungenzeka uSolomoni wayifunda ngesibindi kuyise?

3 Kungenzeka uSolomoni wafunda kuyise uDavida naziza endabeni yesibindi. Phela uDavida ebutjheni bakhe wahlula iimbandana ebezifuna ukudla izimvu zakayise. (1 Sam. 17:34, 35) Waba nesibindi nangesikhathi aqalene noGoliyadi epini, wamumadlha ngelitje. UJehova wamsiza wahlula ikakaramba leyo.—1 Sam. 17:45, 49, 50.

4. Kubayini uSolomoni kwafuze abe nesibindi?

4 Bekufaneleka bona uDavida akhuthaze uSolomoni bona abe nesibindi begodu aragele phambili nokwakha ithempeli. (Funda 1 IinKronike 28:20.) Kube uSolomoni akhenge abe nesibindi, ivalo belizomqeda amandla belimenze abhalelwe ukwenza umsebenzi.

5. Kubayini kufuze sibe nesibindi?

5 Nathi njengoSolomoni, nguJehova ongasisiza sibe nesibindi besiphethe nomsebenzi esiwunikelweko kuhle. Alo yini enye engasisiza sibe nesibindi? Kufunda ebakhulekelini bakaJehova bakade ebebanesibindi. Nokucabanga ngokuthi singaba njani nesibindi besiragele phambili nomsebenzi.

IIMBONELO ZABANTU EBEBANESIBINDI

6. Yini ekukarako ngesibindi sakaJosefa?

6 Cabanga ngesibindi uJosefa aba naso ngesikhathi umkaPothifara azamlinga bona alale naye. Kungenzeka bekazi ukuthi nange angabhala ukuziphatha kumbi nomkaPothifara uzokuqalana nemiphumela ebuhlungu. Nanyana kunjalo wabetha ngenyawo phasi, lokho bekutlhoga isibindi nokuhlakanipha.—Gen. 39:10, 12.

7. Akhusicocele ngesibindi sakaRarhabu. (Qala isithombe esisekuthomeni.)

7 URarhabu ngomunye wabantu ababa nesibindi. Ngesikhathi iinhloli zakwa-Israyeli ziye eJerikho, wazifaka emzinakhe. Phela bekangaba nevalo bese angazingenisi emzinakhe kunalokho aziqotjhe. Yeke ngebanga lokuthi bekathemba uJehova, wawafaka amadoda la emzinakhe bewawasiza nokuthi aphume avikelekile nakabuyela emuva. (Jotj. 2:4, 5, 9, 12-16) Kazi umma lo akhenge angabaze ukuthi uJehova nguZimu weqiniso begodu akholwe ukuthi uJehova uzawanikela ama-Israyeli inarha. Akhenge asabe abantu ngitjho nekosi yeJerikho namadoda esebenza nawo. Indlela enza ngayo le yasindisa yena nomndenakhe.—Jotj. 6:22, 23.

8. Ukuba nesibindi kwakaJesu kwabasiza njani abapostoli?

8 Nabapostoli bakaJesu nabo babeka isibonelo esihle khulu naziza endabeni yesibindi. Nabo lokho bakufunda kuJesu. (Mat. 8:28-32; Jwa. 2:13-17; 18:3-5) Isibonelo uJesu ababekela sona sabasiza bona babe nesibindi. Ngesikhathi baphikiswa baSadusi akhenge balise ukutjhumayela ngegama lakaJesu.—IzE. 5:17, 18, 27-29.

9. Incwadi yesi-2 Thimothi 1:7 ithi ngubani omthombo wesibindi?

9 UJosefa, uRarhabu, uJesu nabapostoli baba nesibindi begodu lokho kwabasiza bona benze imisebenzi emihle. Lokho akutjho ukuthi bebazithemba khulu, kodwana bakwenze ngebanga lokuthi bebathemba uJehova. Nathi sihlangabezana nemiraro etlhoga sibe nesibindi. Yeke nathi kunokuthi sizithembe thina, kufuze sithembe uJehova. (Funda 2 Thimothi 1:7.) Akhesicoce ngezinto ezimbili ezizokutlhoga sibe nesibindi: emndenini nebandleni.

UBUJAMO OBUTLHOGA SIBE NESIBINDI

10. Kubayini abantu abatjha abamaKrestu kufuze babe nesibindi?

10 Abantu abatjha abamaKrestu baqalana neenkinga ezinengi ezitlhoga bona babe nesibindi nabazakuragela phambili balotjha uJehova. Bangafunda kuSolomoni, ngombana naye waba nesibindi bewathatha nesiqunto esihlakaniphileko ekwakheni ithempeli. Iye khona siyavuma ukuthi kuzokufuze balalele ababelethi babo kodwana nabo kuneenqunto eziqakathekileko okufuze bazenze. (IzA. 27:11) Njengesiqunto sokukhetha abangani, iindlela zokuzithabisa, ukuziphatha nokubhajadiswa. Kubayini iinquntwezo zitlhoga isibindi? Kungebanga lokuthi baphikisana nentando kaSathana, othuka uJehova.

11, 12. (a) UMosi wasibekela njani isibonelo sokuba nesibindi? (b) Abantu abatjha bangamlingisa njani uMosi?

11 Esinye isiqunto abantu abatjha okufuze basithathe kubeka imigomo. Kwezinye iindawo bakhuthazwa bona bagijimise ifundo ephakemeko nomsebenzi obhadela imali enengi. Bese kuthi kwezinye iindawo ngebanga lomnotho obogabogako, ubenza bazizwe ngasuthi kufuze basebenze ngamandla bondle imindeni yemakhabo. Nakungenzeka uqalane nobujamo obufana nalobu, kungaba kuhle nange ungacabanga ngoMosi. Kazi wakhuliswa yindodakazi kaFaro, yeke bekangazibekela umgomo wokuba nemali enengi namkha wokuba nesikhundla esiphezulu. Asingabazi ukuthi umndenakhe weGibhide nabotitjhera bakhe bamgandelela bona agijimise izintwezi. Kunokuthi avume ukwenziswa babantwabo, uMosi wakhetha ukusekela ukulotjha kweqiniso. Nakaqeda ukutjhiya woke umnono weGibhide, wathemba uJehova. (Heb. 11:24-26) Lokho-ke kwenza bona uJehova ambusise, begodu usazombusisa.

12 Kuzokufuze kube njalo nebantwini abatjha abazibekela imigomo yokukhonza uJehova begodu babeke nomsebenzakhe qangi ekuphileni kwabo. UJehova uzobasiza batlhogomele imindenabo. Ungakhohlwa ukuthi uThimothi wangesikhathi sabapostoli wazibekela imigomo yokukhonza uZimu, yeke nawe ungakghona. *Funda uFilipi 2:19-22.

Uzimisele na ukuba nesibindi kikho koke okwenzako? (Qala iingaba 13-17)

13. Ukuba nesibindi kwamsiza njani omunye udade bona afikelele imigomwakhe?

13 Omunye udade we-Alabama e-U.S.A., kwatlhogeka abe nesibindi tle nakufuze azibekele imigomo yokusebenzela uZimu. Watlola wathi: “Ngakhula ngineenhloni khulu. Yeke nanyana ngisesifundweni bekuba budisi ukukhuluma nabantu, bekuba budisi khulu-ke nakufuze ngitjhumayele. Phela esimini kanengi ukhuluma nabantu ongabazi nongakabajayeli.” Kuyathabisa ukwazi ukuthi udade lo ngokukhamba kwesikhathi wawufinyelela umgomo wokuba liphayona lesikhathi esizeleko. Wasizwa yini? Babelethi bakhe nabafowethu nabodadwethu ebakanabo ebandleni. Unaba nayo indaba le uthi: “Iphasi lakaSathaneli liqala imigomo yokugijimisa ifundo ephakemeko, yokudunyiswa, yokuba nemali enengi nokuba nezinto eziphuma phambili njengemigomo engcono khulu. Nokho kanengi imigomo le kubudisi ukuyifinyelela begodu iyagandelela injalo nje. Kodwana ukusebenzela uJehova kungenze ngathaba ngendlela engeze ngayihlathulula begodu kwangenza nganeliseka.”

14. Ngiziphi ezinye zezinto ezingatlhoga bona ababelethi abamaKrestu babe nesibindi?

14 Ababelethi abamaKrestu nabo kufuze babe nesibindi. Ngokwesibonelo, umqatjhakho angathi kufuze usebenze ama-overtime mhlamunye nangeempelaveke, kukulapho ngesikhatheso bekufuze nibe nokukhulekela komndeni, uye esimini namkha esifundweni. Nawuzakwala izinto ezinjalo, kufuze ube nesibindi begodu ube sibonelo sokulingiswa ebantwaneni bakho. Ngesinye isikhathi ebandleni, abanye ababelethi bangavumela abantwababo bona benze izinto wena ongabavumeli bakho bazenze. Ababelethabo bangakubuza ukuthi kanti wena kubayini ungabavumeli bakho abantwana benze izintwezo. Alo uzokuba nesibindi na sokubahlathululela ngesiqunto owasithathako?

15. IRhubo 37:25 namaHebheru 13:5 abasiza njani ababelethi?

15 Ababelethi bazabe batjengisa ukuthi banesibindi nabasiza abantwana babo bona bafikelele imigomo yokusebenzela uZimu. Ngokwesibonelo, abanye ababelethi bangangabaza nakufuze bathumele abantwana babo bona bayokuphayona, ukuyokusiza lapho kutlhayela khona abatjhumayeli beendaba ezimnandi, bayokusebenza eBethel namkha bayokusiza ekwakheni imakhiwo yokulotjha uZimu. Ababelethi bangaba nevalo, bazibuze ukuthi abantwana babo kazi bazabatlhogomela na nabaluphalako. Kodwana ababelethi abahlakaniphileko baba nesibindi begodu bathembe ukuthi uJehova uzozizalisa iinthembiso zakhe. (Funda iRhubo 37:25; Hebheru 13:5.) Enye indlela ongatjengisa ngayo bona unesibindi begodu uyamthemba uJehova, kukuthi usize umntwanakho abe nesibindi begodu athembe uJehova.—1 Sam. 1:27, 28; 2 Thim. 3:14, 15.

16. Abanye ababelethi babasize njani abantwana babo bona bafinyelele imigomo yokusebenzela uZimu, begodu lokho kulethe ziphi iinzuzo?

16 Abanye abatjhadikazi be-United States basiza abantwana babo babeka imigomo yokukhonza uZimu. Ubaba wabantwanaba uthi: “Ngaphambi kokuthi abantwana bethu bathome ukukhuluma nokukhamba, bese sibatjela ukuthi kuthabisa kangangani ukuphayona nokusebenza budisi ebandleni. Nabo-ke bazibekela imigomo enjalo. Abantwana bethu nabazibekela imigomo yokulotjha uZimu, ibavikela ephasini lakaSathaneli ibenze bathembele kuJehova.” Omunye umfowethu onabantwana ababili uthi: “Ababelethi abanengi benza koke abangakwenza bona basize abantwana babo baphumelele kwezemidlalo, zokuzithabisa nakwezefundo. Yeke nathi kufuze sisebenzise koke esinakho sisize abantwana bethu bahlale banobuhlobo obuhle noJehova. Akhenge sithatjiswe kukuthi abantwana bethu bayifinyelele imigomwabo yokukhonza uZimu kwaphela, kodwana nakukuthi simsebenzela soke.” Abe asingabazi nakancani ukuthi uJehova uzobabusisa ababelethi abasiza abantwana babo bafinyelele imigomo yokumsebenzela.

ISIBINDI SIYAFUNEKA NEBANDLENI

17. Iza neembonelo ezitjengisa ukuthi isibindi siyatlhogeka nebandleni.

17 Nebandleni ukuba nesibindi kuyatlhogeka. Ngokwesibonelo, abadala nabademba imilandu namkha nabayokusiza abaqalene namagulo abudisi siyatlhogeka isibindi. Abanye abadala bavakatjhela amajele ngomnqopho wokufundisa iimbotjhwa ngoZimu. Kuthiwani ngabodade, inga-kghani nabo kufuze babe nesibindi? Iye kunjalo. Phela namhlanjesi kunamathuba amanengi khulu abavulekeleko wokukhonza uZimu. Bangaphayona, baye lapho kutlhayela abatjhumayeli bombuso khona, bangasebenza nomNyango wezokwakha, abanye bangafaka isibawo sokuya esiKolweni sabaTjhumayeli beVangeli lomBuso. Abanye bangakghona nokuya esiKolweni seGiliyadi.

18. Abodade abakhulileko kukuphi lapho kufuze babe nesibindi khona?

18 Abomma abakhulileko basibusiso tle ebandleni. Kungebangelo sibathanda kangaka! Kuliqiniso ukuthi abanye kungenzeka abasakghoni ukwenzela uJehova lokho ebebakwenza ebutjheni babo, kodwana kusaqakathekile bona babe nesibindi bebaragele phambili nomsebenzi. (Funda Titosi 2:3-5.) Ngokwesibonelo, udade okhulileko kungafuze abe nesibindi nakayokweluleka udade osesemutjha ngendlela ambatha ngayo. Asitjho ukuthi kufuze ayomhlazisa udade osesemutjha lo, kodwana sitjho ukuthi kufuze amkhuthaze begodu amtjengise nokuthi indlela ambatha ngayo iyabathinta abanye. (1 Thim. 2:9, 10) Ukwenza njalo kungaba nomphumela omuhle.

19. (a) Yini engasiza abafowethu ababhajadisiweko bona babe nesibindi? (b) Incwadi yebeFilipi 2:13; no-4:13 ingabasiza njani abafowethu ababhajadisiweko bona babe nesibindi?

19 Abanye abantu okufuze babe nesibindi bafowethu ababhajadisiweko. Amadoda anesibindi azimisele ukuthatha imisebenzi engeziweko yebandla. (1 Thim. 3:1) Kodwana kukhona abangafuni ukufinyelela imisebenzi enjalo. Abanye benziwa kukuthi benza imitjhapho, yeke bazizwa bangafaneleki ukuthi bangaba ziinceku ezikhonzako namkha abadala. Abanye bayazinyaza. Nange uzizwa njalo, uJehova angakusiza ube nesibindi. (Funda Filipi 2:13; 4:13.) Ungakhohlwa ukuthi noMosi naye wakhe wazizwa ngasuthi angekhe akghona ukwenza umsebenzi aphiwe wona. (Eks. 3:11) UJehova wamsiza waba nesibindi begodu wakghona ukuphetha umsebenzi aphiwe wona. Alo yini engasiza umfowethu ozinyazako bona abe nesibindi? Kuthandaza, kufunda iBhayibheli, nokucabangisisa ngabantu ababa nesibindi. Godu angabawa nabadala bona bambandule, ahlale akulungele ukwenza nanyana ngimuphi umsebenzi aphiwa wona. Yeke bafowethu ababhajadisiweko siyanibawa hle, yibani nesibindi begodu nisebenze ngamandla ebandleni!

“[“UJEHOVA,” NW] . . . UZIMU, UNAWE”

20, 21. (a) UDavida waqinisekisa uSolomoni ngani? (b) Yini okufuze siqiniseke ngayo?

20 IKosi uDavida yakhumbuza uSolomoni ukuthi uJehova uzokuba naye bekaqede ukwakha itempeli. (1 Kron. 28:20) Amezwi kayise lakaSolomoni ahlala emkhumbulwenakhe, ngombana akhenge avumele ubutjha bakhe nokungabi nelwazi kube siqabo emsebenzini ebekaphiwe wona. Waba nesibindi wangena ngehloko emsebenzini. UJehova wamsiza bona akhe ithempeli elihle kwamanikelela, lokho kwamthatha iminyaka elikhomba nesiquntu.

21 Njengombana uJehova asekela uSolomoni, nathi angasipha isibindi begodu asisekele siphethe umsebenzethu kokubili ekhaya nebandleni. (Isa. 41:10, 13) Nasiba nesibindi ekulotjheni uJehova, kufuze siqiniseke bona uzosibusisa. Yeke “qina, ungapheli amandla! Yenza umsebenzi!”

^ isig. 12 Uzokuthola amagadango afaneleko naziza endabeni yokubeka imigomo yokukhonza uZimu esihlokweni esithi “Sebenzisa Imigomo Engokomoya Ukuze Ukhazimulise UMdali Wakho,” esiThaleni sesiZulu sangoJulayi 15 2004.