Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Babelethi, Niyabasiza Na Abantwabenu Bona Babhajadiswe?

Babelethi, Niyabasiza Na Abantwabenu Bona Babhajadiswe?

“Alo-ke uriyadelani? Sikima, ubhajadiswe.”—IZE. 22:16.

IINGOMA: 51, 135

1. Yini ababelethi ekufuze baqiniseke ngayo ngaphambi kokuthi umntwanabo abhajadiswe?

UBLOSSOM Brandt uthi: “Kwaphela iinyanga ngisolo ngitjela ubaba nomma ukuthi ngifuna ukubhajadiswa, kazi bekusematheni ekhaya. Bebafuna ngilemuke bona igadangweli liqakatheke kangangani. UDisemba 31 1934 lilanga eliqakathekileko khulu kimi, lilanga engabhajadiswa ngalo.” UBlossom uyibeka bunjalo indabakhe malungana nokubhajadiswa kwakhe. Namhlanjesi ababelethi abanengi bafuna ukusiza abantwana babo benze iinqunto ezivuthiweko. Ukuba nezaba ezingazwakaliko zokutshwilisa bona umntwana abhajadiswe kungafaka abantwana ekingeni. (Jak. 4:17) Ababelethaba bayalemuka bona ngaphambi kokuthi umntwana abhajadiswe kufuze akulungele ukwenza imisebenzi yobuKrestu.

2. (a) Yini etshwenya abajikelezi? (b) Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

2 Abajikelezi iyabatshwenya into yokuthi khebahlangane nabantwana abakhuliswe boFakazi esele babadala kodwana bangakabhajadiswa. Kanengi, abantwanaba bayaya esifundweni nesimini. Bazibona baboFakazi bakaJehova. Kodwana kunento ebenza bangathuthukeli ekubhajadisweni. Khuyini lokho? Ngezinye iinkhathi kuba babelethi babo abathi khebajame kancani. Esihlokwenesi sizokucoca ngezinto ezine ezenza ababelethi batshwilise ukusiza abantwana babo bathuthuke bebabhajadiswe.

UMNTWANAKHO UKHULE NGOKWANELEKO NA?

3. Yini ebeyitshwenya ababelethi bakaBlossom?

3 Ababelethi bakaBlossom esikhulume ngabo bebatshwenyeke kufanele ngendodakazabo. Bebazibuza ukuthi kghani ikhule ngokwaneleko bona ingabona ukuqakatheka kwesiqunto sayo. Yini engasiza ababelethi bazi ukuthi umntwanabo ukulungele na ukubhajadiswa?

4. Amezwi kaJesu akuMatewu 28:19, 20 angabasiza njani ababelethi bafundise abantwana babo?

4 Funda uMatewu 28:19, 20. Njengombana khekwacocwa esihlokweni esigadungileko, iBhayibheli ayitjho bona umuntu kufuze abhajadiswe nasele aneminyaka emingaki. Kodwana ababelethi kungabazuzisa ukwazi bona kutjho ukuthini ukwenza umfundi. Amagama wesiGirigi akuMatewu 28:19 ngesiNdebele atjhugululwe ngokuthi, “niyokwenza abantu.  . .  babe bafundi,” anomqondo wokufundisa ngehloso yokwenza abantu babe bafundi. Umfundi mumuntu ofunda begodu alalele iimfundiso zakaJesu, ozimisele nokwenza ngokwalokho akufundileko. Ngikho kufuze kube mgomo wawo woke umbelethi bona afundise umntwanakhe aseselisana ngehloso yokuthi alungele ukubhajadiswa abe mlandeli kaKrestu. Umntwana nakaseselisana angekhe abhajadiswa. Nanyana kunjalo angakghona ukuzwisisa amaqiniso weBhayibheli.

5, 6. (a) IBhayibheli elikutjhoko ngoThimothi kusenza siphethe ngokuthini malungana nokubhajadiswa kwakhe? (b) Ababelethi abavuthiweko bangabasiza njani abantwana babo balungele ukubhajadiswa?

5 UThimothi mfundi owathanda iqiniso asesemncani. Umpostoli uPowula wathi uThimothi, wafunda iqiniso leBhayibheli aseselisana. Umndeni kaThimothi bewuphadlhuke phakathi ngokweenkolelo, kodwana nanyana kunjalo ummakhe nogogwakhe ebebamaJuda bamsiza wathanda imiTlolo. Ngikho bekanokukholwa okunzinzileko nje. (2 Thim. 1:5; 3:14, 15) Wathi nasele alisokana besele amlandeli kaKrestu okulungele ukwenza imisebenzi ethileko ebandleni.—IzE. 16:1-3.

6 Kuliqiniso ukuthi abantwana bahlukile, abavuthwa ngendlela efanako nangesikhathi esifanako. Kuba nabahlakanipha msinya, abakghona ukulawula imizwabo basesebancani bebatjho nokuthi bafisa ukubhajadiswa. Bese kuba nabanye abathatha isikhathi bona bakulungele ukubhajadiswa, babhajadiswe sebabakhudlwana. Kungebangelo ababelethi abavuthiweko bangabakateleli abantwana babo bona babhajadiswe. Kunalokho bayabasiza bathande uZimu ngokuya ngokwamakghono nokuzwisisa komntwana loyo. Kufuze kubathabise ababelethi lokha umntwanabo nakenza ngokuvumelana nomtlolo wezAga 27:11. (Ufunde.) Nanyana ngiyiphi indlela abayisebenzisako ekufundiseni abantwana, kufuze bahlale bakhumbula umnqophwabo okukusiza abantwana babe balandeli bakaKrestu. Kuzokuba kuhle ngababelethi bona bazibuze ukuthi, ‘Inga-kghani umntwanami unelwazi elaneleko lokobana anganikela ukuphila kwakhe kuZimu bekabhajadiswe?’

KAZI UMNTWANAMI UNELWAZI ELANELEKO?

7. Inga-kghani abantu kufuze bazi loke iBhayibheli ngaphambi kobana babhajadiswe? Hlathulula.

7 Msebenzi wababelethi ukufundisa abantwana, kungebangelo kuqakathekile bona baqiniseke ukuthi abantwana babo bazokuzwisisa kuhle lokho okutjhiwo liBhayibheli. Ukuzwisisa kuzobasiza balungele ukubhajadiswa. Kodwana lokho akutjho ukuthi abantwana kufuze bazi koke okuseBhayibhelini ngaphambi kobana babhajadiswe. Bangabhajadiswa ngemva kwalokho baragele phambili bafunda ngoZimu. (Funda uKolose 1:9, 10.) Alo kanti yini kuhlekuhle ekufuze bayazi ngaphambi kokubhajadiswa?

8, 9. Sifundani endabeni kaPowula nonogada wejele?

8 Yini esingayifunda kokwenzeka emndenini kanogada wangesikhathi sakaPowula? (IzE. 16:25-33) Ngomnyaka ka-50 uPowula nabakhambisani bakhe bavakatjhela eFilipi. Bathi nabafika lapho balilelwa ziinsimbi banoSilasi, banindwa ngomlando. Kwathi ebusukwini bamhlokho iphasi lasikinyeka, kangangokuthi neminyango yejele yavuleka. Unogada wejele wathi nakabona koke lokhu wangenwa mamanzi ngemadolweni, wabe wafuna nokuzibulala. Kazi bekacabanga bona iimbotjhwa zoke zidle phasi. Kodwana uPowula wamkhandela, ngemva kwalokho yena nomndenakhe bafunda ngoJesu bebakholwa. Babona nokuthi kuqakathekile ukulalela uJesu. Yeke akhenge bariyade bavele babhajadiswa. Sifundani-ke thina endabeni le?

9 Unogada wejele lo, kungenzeka ukuthi bekalisotja leRoma. Yeke kungenzeka ukuthi bekangayazi imiTlolo. Bona abe mKrestu bakungakafuzi azi iBhayibheli loke, kodwana bekufuze azi ukuthi kutjho ukuthini ukulotjha uJehova begodu azimisele nokulalela uJesu. Akufundako kwamenza wakulungela ukubhajadiswa. Nokho lokho akutjho ukuthi akhenge asaragela phambili nokwandisa ilwazi lakhe. Nange umntwanakho atjengisa ukuthi uyakuthanda akufunda eBhayibhelini, azwisisa ukuthi kuqakatheke kangangani begodu sele afuna ukubhajadiswa, uzomvumela na? Mtjele akhulume nabadala ukwenzela bona bamhlole ukuthi ukulungele ukubhajadiswa na. * Kuzakuthi nasele abhajadisiwe aragele phambili afunda ngoJehova nangehloswakhe ngephasi.—Rom. 11:33, 34.

NGIYIPHI IFUNDO EQAKATHEKILEKO?

10, 11. (a) Yini abanye ababelethi abayibona ingcono? (b) Yini engasiza umntwana?

10 Abanye ababelethi bacabanga ukuthi kungaba ngcono abantwana babo nabangathoma baye emayunivesithi qangi bese kukhani babhajadiswa. Iye khona kuliqiniso ukuthi bafisela abantwana babo ikusasa elihle kodwana kungaba kuhle bazibuze imibuzo nasi, ‘inga-kghani lokho kuzomsiza umntwanami ukuthi aphumelele? Okuqakatheke khulu kukuthi iBhayibheli liyakuvumela lokhu na? IliZwi lakaZimu lithi kufuze siphile njani?’—Funda uMtjhumayeli 12:1.

11 Asihlaleni sikhumbula ukuthi iphaseli nezinto zalo ziphikisana nalokho uJehova akufundisako. (Jak. 4:7, 8; 1 Jwa. 2:15-17; 5:19) USathana usebenzisa iphasi elimbeli nemikghwalo engakalungi bona asahlele abantwana, yeke nabazakuvikeleka kufuze babe nobuhlobo obuhle noJehova. Nange ifundo nomsebenzi kuza phambili kumbelethi, nomntwana uzokucabanga ukuthi izintwezo ziqakatheke ukudlula ubuhlobo bakhe noJehova. Alo mbelethi nange umthanda kwamambala umntwanakho uzokuvuma na bona afune ukuphumelela ephasineli? Kufuze sihlale sikhumbula ukuthi nasizakuthaba begodu siphumelele uJehova kufuze eze phambili ekuphileni kwethu.—Funda iRhubo 1:2, 3.

KUTHIWANI ABANTWANA NABENZA ISONO?

12. Kubayini abanye ababelethi bavimbela abantwana babo bona babhajadiswe?

12 Nakahlathulula bona yini eyamenza wavimba indodakazakhe bona ibhajadiswe, omunye umma omKrestu uthi: “Kungiphathisa iinhloni ukutjho ukuthi isizathu esikhulu esangenza ngamalela bona abhajadiswe kukuthi bengisaba ukuthi uzokususwa ekuhlanganyeleni.” Nabanye ababelethi bazizwa ngendlela efana neyomma lo, bathi kungcono khulu bona umntwanabo angarhabeli ukubhajadiswa kodwana akhule ngokwaneleko, alise nemikghwa yobuntwana. (Gen. 8:21; IzA. 22:15) Bangabe batjho nokuthi ‘umntwanami nakangenza isono, angeze akhitjhwa ekuhlanganyeleni ngombana akakabhajadiswa.’ Kubayini ukucabanga okunjalo kungakalungi?—Jak. 1:22.

13. Inga-kghani izenzo zomuntu ongakabhajadiswa azimthinti uJehova? Hlathulula.

13 Iye khona kuyazwakala ukuthi kubayini ababelethi bangavumi bona abantwana babo babhajadiswe bangakavuthwa ngokwaneleko. Nanyana kunjalo kufuze sikhumbule ukuthi sizabe senza ubutjhapho nasingathi umntwana nakenza isono uJehova akathinteki ngombana akakabhajadiswa. Kubayini sitjho njalo? Izinto esizenzako ziyamthinta uJehova kungakhathaliseki bona sibhajadisiwe namkha asikabhajadiswa. Ngitjho nomntwana uzokulandisa kuZimu, khulukhulu nakazi okulungileko nokungakalungi. (Funda uJakopo 4:17.) Ababelethi kufuze benze koke abangakwenza bona babekele abantwababo isibonelo esihle, bangabakhandeli nabafuna ukubhajadiswa. Kufuze babafundise imithetho kaJehova basesebancani nendlela efaneleko yokuziphatha. (Luk. 6:40) Ukufundisa abantwabakho indlela le, ngikho kwaphela okuzobakhuthaza bona balandele iimfundiso zakaJehova zokuziphatha.—Isa. 35:8.

ABANYE BANGASIZA NABO

14. Abadala bangabasiza njani ababelethi?

14 Abelusi emabandleni bangasiza ababelethi ngokukhuthaza abantwana bona babe nemigomo yokusebenzela uZimu. Omunye udade osele aneminyaka engaphezu kwema-70 aliphayona ukhumbula ngesikhathi akhuluma noMzalwana uCharles T. Russell, udade lo ngesikhatheso bekaneminyaka esithandathu kwaphela. Uthi: “Wacoca nami imizuzu eli-15 ngemigomwami yokusebenzela uZimu.” Indaba le isitjela ukuthi ikulumo ekhuthazako ingenza umehluko omkhulu kilabo esicoca nabo. (IzA. 25:11) Abadala godu bangabasiza ababelethi nabantwababo ngokubanikela imisebenzi elingene amandlabo abangayenza eWolweni lomBuso.

15. Ngiziphi iindlela abantu abatjha abangakhuthazwa ngazo emabandleni?

15 Amalunga webandla angasiza abantu abatjha abasebandleni ngokubanikela isikhathi sabo. Lokho kutjho bona kufuze bababuke nabathuthuka elwazini labo ngoZimu. Nazi izinto esingababuka kizo, mhlamunye unikele ipendulo ekhuthazako namkha ubeke ikulumo ekhuthazako ebandleni. Akhesithi umuntu omutjha bekaqalene nobujamo obutlhoga bona athembeke namkha utjhumayeza abanye abafundi esikolweni. Ungariyadi, mbuke ngesenzo asenzileko. Kubayini ungazibekeli umgomo wokucoca nabantu abatjha ngaphambi nangemva kwesifundo ubanikele isikhathi sakho? Nasitjengisa bona sinendaba nabo, bazokubona ukuthi nabo bayingcenye ‘yebandla elikhulu.’—Rhu. 35:18.

SIZA ABANTWANA BAKHO BALUNGELE UKUBHAJADISWA

16, 17. (a) Kubayini kuqakathekile bona abantwana babhajadiswe? (b) Yini engathabisa ababelethi? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

16 Ababelethi abamaKrestu banelungelo elihle tle lokukhulisa umntwana “ngesiyalo nangesinqophiso sakaJehova.” (Efe. 6:4; Rhu. 127:3) AmaKrestu wanamhlanjesi ahlukile kuma-Israyeli wekadeni ngombana wona awabelethwa azinikele kuJehova. Ngaphezu kwalokho, ukuthanda uJehova asikufumani ngefuzo. Kusukela ekubelethweni komntwana, ababelethi kufuze bamsize alungele ukuzinikela bekabhajadiswe, abe sikhonzi sakaJehova. Inga-kghani kukhona okuqakatheke ukudlula lokhu? Ekhabolakhona umuntu nakazakusinda esizini elikhulu uzokusindiswa kukuthi ubhajadisiwe nokuthi uthembekile kuZimu.—Mat. 24:13.

Ababelethi kufuze bazibekele umgomo wokusiza abantwababo babe bafundi (Qala iingaba  16, 17)

17 Ngesikhathi uBlossom Brandt athi ufuna ukubhajadiswa, ababelethi bakhe bafuna ukuqiniseka ukuthi mbala ukulungele na ukuthatha igadango eliqakatheke kangaka ekuphileni kwakhe. Kwathi nasebaqiniseka bona ukulungele bamsekela. Ebusuku bangaphambi kokuthi abhajadiswe, ubabakhe wamenzela into ehle khulu angeze ayilibala. Nakasitjelako uBlossom uthi: “Wasihlanganisa saguqa, wathandaza. Watjela uJehova ukuthi uthabe khulu ngesiqunto esenziwe yindodakazakhe sokuzinikela kuye.” Ngemva kweminyaka ema-60 uBlossom uthi: “Angeze ngabukhohlwa ubusukoba nanyana kungaphela isikhathi esingangani.” Kwanga nani babelethi ningazizwela ubumnandi nokwaneliseka okulethwa kubona abantwana benu bazinikela kuZimu bebabhajadiswe babe ziinkhonzi zakhe.

^ isig. 9 Ababelethi bangafunda isihloko esisencwadini ethi, Intsha IyabuzaIzimpendulo Ezisebenzayo, UMqulu 2, kk. 304-310. Funda “neBhoksi Leembuzo” elikuKonzwenethu YomBuso, ka-Apreli 2011, k. 2.