Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Lalelani Ukusola Kwami Nihlakaniphe”

“Lalelani Ukusola Kwami Nihlakaniphe”

“Madodana, . . . lalelani ukusola kwami nihlakaniphe.”—IZA. 8:32, 33.

IINGOMA: 56, 89

1. Sikufumana ngaziphi iindlela ukuhlakanipha begodu kusizuzisa njani?

UJEHOVA mthombo wokuhlakanipha begodu boke abakufunako ubanikela khona. UJakopo 1:5 uthi: “Nje-ke nangabe omunye wenu utlhoga ukuhlakanipha, akaragele phambili akubawa kuZimu, uzokuphiwa khona, ngombana ubapha boke ngomusa ngaphandle kokusola.” Enye indlela esifumana ngayo ukuhlakanipha kwakaZimu kukwamukela iseluleko. Ukuhlakaniphokho kungasivikela ekuziphatheni nemikghweni emimbi engasilimaza. (IzA. 2:10-12) Umphumela walokho uba kukuthi ‘sizokuhlala sithandwa nguZimu, sinombono wokuphila okungapheliko.’—Jud. 21.

2. Yini engasisiza bona samukele isiyalo?

2 Okhunye okufuze singakulibali kukuthi isono nendlela esikhuliswe ngayo kwenza singasamukeli iseluleko namkha singhale nasikhalinywako. Sikghona ukubona ukuqakatheka kokukwamukela nasibona iinzuzo zakho. Kungesikatheso la silemuka khona ukuthi uZimu usithanda kangangani. IzAga 3:11, 12 zithi: “Ndodanami, ungadeleli ukusola kwakaSomnini ngombana uSomnini uyamkhalima amthandako.” Kufuze sikhumbule ukuthi uJehova usifunela okuhle kwaphela. (Funda beHebheru 12:5-11.) Iseluleko sakaJehova siyasitlhoga ngombana akakho osazi kuhle ukudlula yena. Akhesihlole iindlela ezine zokukhalima: (1) ukuzikhalima, (2) ukukhalima kwababelethi, (3) isiyalo esivela ebandleni, (4) nobuhlungu obulethwa kungalaleli nasikhalinywako.

UKUZIKHALIMA KUTJENGISA UKUHLAKANIPHA

3. Yini esiza umntwana akghone ukuzikhalima? Iza nesibonelo.

3 Ukuzikhalima kutjho ukulawula indlela esenza nesicabanga ngayo. Akekho kithi obelethwa anekghono lokuzikhalima. Soke kufuze sikuhlakulele. Lokhu singakufanisa bunje: Lokha umntwana nakafunda ukureya ibhayisigiri umbelethi uba hlanu kwakhe amtjheje bona angawi, ayibambe ibhayisigiri. Kodwana njengombana umntwana sele akghona ukuzireyela angawi, umbelethi kancanikancani uyayilisa ibhayisigiri. Nasekabona ukuthi sele akghona ukuzireyela, uyamlisa. Lokhu kuyafana-ke, ababelethi nababandula abantwana “ngesiyalo nangesinqophiso sakaJehova,” basuke babasiza bazakhele ikghono lokuzikhalima begodu bahlakaniphe.—Efe. 6:4.

4, 5. (a) Kubayini ukuzikhalima kuyingcenye eqakathekileko ‘yobuntu obutjha?’ (b) Kubayini kungakafuzi silahle itewu ngitjho nanyana ‘siwa kalikhomba’?

4 Indlela le iyasebenza nakilabo abazimisele ukuba nobuhlobo noJehova kungathaliseki iminyakabo. Iye khona kungenzeka ukuthi abanye babo sele bakghona ukuzikhalima ngezinga elithileko. Kodwana abantu abanjalo abakabi maKrestu avuthiweko. Nokho basengathuthukela ekuvuthweni ngokuthi bambathe “ubuntu obutjha.” (Efe. 4:23, 24) Nabafuna ukuthuthuka kuqakatheke khulu bona bafunde ukuzikhalima. Nabenza njalo bazokuhlonipha uZimu bagegede ‘neenkanuko zephasi begodu baphile ngomkhumbulo oqaqulukileko, ngokulunga nangokuzinikela kuZimu phakathi kwephaseli.’—Tit. 2:12.

5 Soke njengabantu sinesono. (UMtj. 7:20) Ukuwa akutjho bona sibabantu ababhalelwako nabangakwazi ukuzikhalima. IzAga 24:16 zithi: “Nanyana olungileko angawa kalikhomba, uyavuka azithathe.” Alo yini ezomsiza aphumelele? Akusimamandlakhe azomsiza kodwana mmoya kaZimu. (Funda beFilipi 4:13.) Iinthelo zommoya zifaka hlangana ukuzibamba okuhlobene nokuzikhalima.

6. Yini engasisiza sikhuthalele ukufunda iliZwi lakaZimu? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

6 Okhunye okuqakathekileko nasizakuhlakulela ikghono lokuzikhalima kuthandaza, kufunda iBhayibheli besizindle. Kuthiwani-ke nawukufumana kubudisi ukufunda iliZwi lakaZimu? Mhlamunye awukuthandi ukufunda. Kufuze ukhumbule ukuthi uJehova uzokusiza nawumvumelako. Angakusiza “wakhe ukululukela” iliZwi lakhe. (1 Pit. 2:2) Thoma ngokuthandazela ummoyakhe bona ukusize ukghone ukufunda iliZwi lakhe qobe. Kuzokuthi ngokukhamba kwesikhathi, ukufunda kube bulula begodu uzokuthanda. Kwamambala uzosithabela isikhathi ozokuba naso uzindla ngemicabango emihle kaJehova.—1 Thim. 4:15.

7. Ukuzibamba kungasisiza njani sifikelele imigomo yokusebenzela uZimu?

7 Ukuzikhalima kusisiza sifikelele imigomwethu yokusebenzela uZimu. Akhucabange nganasi isibonelo sehloko yomndeni eyezwa ngasuthi ukukholwa kwayo kuyaphela. Yazibekela umgomo wokuba liphayona begodu yafunda iinhloko ezikhuluma ngakho kibomagazini. Ukwenza njalo kuhlanganise nomthandazo kwayisiza bekwaqinisa nokukholwa kwayo. Bekuthi nayikghonako ibe liphayona lesikhatjhana. Waba yini umphumela? Nanyana beyiqalane neenqabo, akhenge itjhuguluke emgomwenayo wokuba liphayona lesikhathi esizeleko begodu ekugcineni yaba ngilo.

KHULISA UMNTWANAKHO NGESIYALO SAKAJEHOVA

Abantwana ababelethwa bakghona ukuzihlukanisela okulungileko nokukangakalungi, kungebangelo batlhoga ukubandulwa (Qala isigaba 8)

8-10. Yini engasiza ababelethi bakghone ukukhulisa abantwana bona balotjhe uJehova? Yiza nesibonelo salokho.

8 Ababelethi abamaKrestu babusisiwe ngokunikelwa ilungelo lokukhulisa abantwana babo “ngesiyalo nangesinqophiso sakaJehova.” (Efe. 6:4) Nokho akusilula ngaso soke isikhathi ukukwenza lokho, khulukhulu njengombana iphasi selijame ngalendlela. (2 Thim. 3:1-5) Abantwana ababelethwa bakghona ukuzihlukanisela okulungileko nokukangakalungi. Iye khona unembeza babelethwa naye, kodwana kufuze afundiswe. (Rom. 2:14, 15) Esinye isazi seBhayibheli sithi igama lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi ‘isiyalo’ lingabuye lihlathululwe ngokuthi “kukwakha umntwana.”

9 Kanengi abantwana abakhula bakhalinywa bazizwa bavikelekile. Bayafunda ukuthi ikululekwabo ikhamba ibe nala igcina khona nokuthi iinqunto abazithathako zizokuba nomphumela, kungaba mphumela omuhle namkha kube mphumela omumbi. Yeke kuqakathekile ukuthi ababelethi bafune iinqophiso kuJehova. Okhunye okufuze ukukhumbule kukuthi zinengi iindlela ongakhulisa umntwana ngazo, angitjho amasiko neenkhathi zikhamba zihluka. Ababelethi nabathembele kuZimu bazokukghona ukukhulisa abantwana babo kuhle begodu angekhe bathembele elwazini lomuntu.

10 Akhesikhulume ngesibonelo sakaNowa. UJehova wathi akhe umkhumbi, uNowa akhenge athembele elwazini lakhe. Bekangakhenge akhe umkhumbi phambilini. Ngikho bekufuze athembele kuJehova, ‘enze’ koke amlayela khona. (Gen. 6:22) Waba yini umphumela? UNowa wakghona ukuwakha kuhle nanyana bekangakhenge awakhe ngaphambili. UNowa bekayihloko ephumelelako emndeninakhe, lokho kwenziwa kukuthi bekathembele ekuhlakanipheni kwakaZimu. Wabafundisa kuhle abantwana bakhe, waba sibonelo kibo, kodwana koke lokho bekungasilula ngombana abantu ebebaphila nabo bebakhohlakele.—Gen. 6:5.

11. Kubayini kuqakathekile bona ababelethi babe sibonelo salokho abakufundisa abantwana babo?

11 Nawungumbelethi, ‘ungenza’ njani ngokuvumelana nentando kaZimu? Lalela uJehova. Mvumele akubandule nawukhulisa umntwanakho, lokho uzokwenza ngokuthi ufunde iliZwi lakhe begodu wenze ngokweenqophiso zehlanganwakhe. Abantwanabakho bazokuthokoza ngendlela obakhulise ngayo. Omunye umzalwana wathi: “Nangikhumbula indlela ababelethi bami abangikhulisa ngayo, ngiyathaba tle! Benza koke ebebangakwenza bona bafikelele ihliziywami. Ngithanda uZimu nje namhlanjesi kungebanga labo.” Kodwana kuyadanisa ukuthi naphezu kwemizamo yababelethi, abanye abantwana bayalisa ukulotjha uJehova. Nanyana kunjalo, nakhibe ababelethi benze koke okusemandlenabo bona bafundise umntwana ngoZimu, bazokusala nonembeza omsulwa. Begodu abalilahli itewu, bahlala bathemba ukuthi ngelinye ilanga umntwanabo lo uzokubuyela kuJehova.

12, 13. (a) Nakhibe umntwanakho ukhitjhiwe ekuhlanganyeleni, ungenza njani ngokuvumelana nomthetho kaZimu? (b) Omunye umndeni wazuza njani ababelethi nabalalela uJehova?

12 Esinye isitjhijilo okufuze ababelethi bathembeke nabaqalene naso, kulapho umntwanabo nakakhitjhiwe ekuhlanganyeleni. Akhesicoce ngomma onendodakazi esusiweko beyakhamba ekhabo. Ummakhe uthi: “Bengihlala ngifuna amathuba wokuba nendodakazami nomzukulwami ngitjho nanyana bengazi ukuthi lokho akukavumeleki, yeke ubabakwami wangisiza bona ngikhumbule ukuthi indodakazethu seyiphumile ngaphasi kwezandla zethu, asingacabheli eendabeni zakhe.”

13 Ngemva kweminyaka ethileko indodakazethu yabuyiselwa. Umma lo nakaraga nendaba le uthi: “Sikhuluma nje, pheze ungithinta qobe langa. Usihlonipha khulu sinobabakhe ngombana uyazi bona sihlonipha uZimu. Siyathandana tle!” Nakhibe unomntwana okhitjhiweko ekuhlanganyeleni, kghani ‘uzomthemba ngehliziyo yakho yoke uSomnini, ungayami ngelwazi lakho’ na? (IzA. 3:5, 6) Khumbula ukuthi isiyalo sakaJehova siveza ukuthi usithanda khulu nokuthi uhlakaniphile. UJehova wanikela ngeNdodanakhe ukuthi boke abantu baphile, kuhlanganise nomntwanakho. Akafuni namunye abhubhe. (Funda 2 Pitrosi 3:9.) Themba indlela uJehova akuyala nakunqophisa ngayo. Kufuze wenze njalo nalokha kubuhlungu kuwe mbelethi, yenza lokho uJehova akutjhoko.

EBANDLENI

14. Kusisiza ngani ukufunda iincwadi esizilungiselelwe ‘yinceku ethembekileko’?

14 UJehova wathembisa ukuthi ibandla lakhe uzolitlhogomela, alivikele abe alifundise. Koke lokho ukwenza ngeendlela ezihlukahlukeneko. Wabe wabeka noJesu bona alitlhogomele. UJesu naye wakhetha “inceku ethembekileko” bona yondle ibandla. (Luk. 12:42) Inceku le iyasinqophisa beyisikhalime nakutlhogekako. Kungenzeka wakhe wezwa iinkulumo namkha wafunda iincwadi zehlangano begodu watjhugulula indlela ocabanga noziphatha ngayo, lokho kufuze kukuthabise. Ngombana kutjho bona uyamvumela uJehova akubumbe.—IzA. 2:1-5.

15, 16. (a) ‘Izipho ezibabantu’ zisisiza njani? (b) Singawenza njani umsebenzi wabadala ube lula?

15 UKrestu wabuye godu wasipha abelusi emabandleni, abalusaba ‘bazizipho ezibabantu.’ (Efe. 4:8, 11-13) Basisiza ngani-ke thina abelusaba? Basibekela isibonelo sokukholwa nesokuziphatha, kungebangelo kufuze sibalingise. Okhunye esingakwenza kukuthi sibalalele nabaselulekako. (Funda amaHebheru 13:7, 17.) Ngombana bayasithanda begodu bafuna sibe nobuhlobo obuhle noZimu. Sikubona ngani lokho? Nakwenzeka sithome ukungasayi esifundweni namkha esimini bakubona msinya lokho, bese basibuyise endleleni. Nasibatjela imirarwethu bayasilalelisisa bese ngemva kwalokho basebenzise iBhayibheli bona basikhuthaze. Nawuqala zoke izintwezi uyakholwa na ukuthi uJehova uyakuthanda?

16 Kufuze sihlale sikhumbula ukuthi abadala nabafuna ukuzoseluleka akusilula nakibo. Sikubona ngesikhathi uNathani afuna ukuyokukhuluma nekosi uDavida, bekungasibulula ngombana ikosi le beyifihla isono eyasenzako. (2 Sam. 12:1-14) Nompostoli uPowula naye kwafuze abe nesibindi nakazakweluleka uPitrosi ngendaba yokubandlulula amaKrestu angasibeJuda. (Gal. 2:11-14) Alo yini wena ongayenza ekusizeni abadala bona benze umsebenzabo bathabile? Nabazokweluleka zithobe, uthokoze ngalokho begodu ubavumele bakhulume nawe. Khumbula ukuthi koke abakwenzako kutjengisa ukuthi uZimu uyakuthanda. Kuzobenza bawuthande nomsebenzabo.

17. Abadala bamsiza njani omunye udade?

17 Omunye udade uthi izinto ezenzeka ekuphileni kwakhe zamenza wangabaza ukuthi uJehova uyamthanda. Uthi: “Bengithi nangizizwa ngigandeleleke khulu ngezintwezo, ngivele ngikhumbule abadala. Bebangilalelisisa bangangiqaleli phasi begodu bangikhuthaze. Ngitjho nanyana bangaba majadu kangangani kodwana qobe nakuphuma isifundo bekubakhona oza kimi angibuze ukuthi ngivuke njani. Njengombana khengatjho phambilini, izinto ezenzeka ekuphileni kwami bezingenza ngingakholwa nakancani ukuthi mbala uJehova uyangithanda. Kodwana uJehova wasebenzisa abadala babanami kikho koke lokhu, bangiqinisekisa ukuthi uyangithanda. Into engiyithandazelako kukuthi ngingasalahlekelwa buhlobo bami noJehova.”

IKANI IBANGA UBUHLUNGU

18, 19. Yini esenza sithi ukungalaleli nasikhalinywako kungasibangela ubuhlunga obudlula bokukhalinywa? Iza neembonelo.

18 Iye khona siyavuma ukukhalinywa kubuhlungu, kodwana okubuhlungu khulu mphumela wokungalaleli nawukhalinyelwako. (Heb. 12:11) Akhesifakazele lokho ngokwenzeka kuKhayini neKosini uTsedekhiya. UKhayini wakhe wahloya umfowabo u-Abela kangangokuthi wafuna nokumbulala, kodwana uZimu wamkhalima wathi: ‘Usilingwe yini? Kubayini ubuso bakho bunyukubele nje? Kanti nawenza okuhle uzakhe umomotheke na? Nawenza okungakalungi, yelela isono sikulindile nawusuka lapha. Sikhanukela ukukubinda kodwana wena kufuze uqine kunaso.’ (Gen. 4:6, 7) UKhayini waba nekani wangamlaleli uJehova. Nangambala wambulala umfowabo. Ngokwenza koke lokho wazibangela ubuhlungu ebekangabubalekela. (Gen. 4:11, 12) Ngitjho nobuhlungu bokukhalinywa bebungeze bafika ezingeneli.

19 UTsedekhiya bekayikosi yeJerusalema ekhohlakeleko nenganangqondo. Kwabhala ngitjho umphorofidi uJoromiya alinga ukumkhalima, uTsedekhiya akhenge alalele. Naye-ke waqalana nemiphumela ebuhlungu yokungalaleli. (Jor. 52:8-11) Yeke uJehova akafuni sizizwise ubuhlungu ebesingabubalekela.—Funda u-Isaya 48:17, 18.

20. Yini ezokwenzeka ebantwini (a) abafuna ukwelulekwa nguZimu? (b) abangafuni ukwelulekwa nguZimu?

20 Abantu bephaseli abayithatheli ehloko indaba yokukhalinywa neyokuzibamba. Kodwana okubuhlungu kukuthi kungasi kade bazokuqalana nemiphumela yalokho. (IzA. 1:24-31) Yeke ‘asilaleleni ukusola’ kwakaJehova, nasenza njalo sizokuhlakanipha. IzAga 4:13 zithi: “bambelela ekuyalweni, ungakulisi, kweluse ngombana kukuphila kwakho.”