Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UZimu Nakakukhalimako Kutjho Ukuthi Uyakuthanda

UZimu Nakakukhalimako Kutjho Ukuthi Uyakuthanda

“UJehova uyabakhalima labo abathandako.”—HEB. 12:6.

IINGOMA: 123, 86

1. IBhayibheli likuhlobanisa nani ukukhalinywa?

YINI efika emkhumbulwenakho nawuzwa igama elithi, ‘ukukhalinywa’? Kungenzeka ucabanga ukubetjhwa, kodwana ukukhalinywa kubandakanya izinto ezinengi. Lokho sikutjhwiso kukuthi iBhayibheli kanengi lihlobanisa ukukhalinywa nokukhanya, ilwazi, ukuhlakanipha nethando. (IzA. 1:2-7; 4:11-13) Yeke uZimu nakasikhalimako usuke asitjengisa bona uyasithanda begodu ufuna siphile unomphela. (Heb. 12:6) Iye khona siyavuma ukuthi ngasikhathi angasikhalima abe asijezise, kodwana ngeze asikhalima kabuhlungu khulu. Kuhlekuhle ‘ukukhalinywa’ kutjho ukufundisa umuntu. Singakufanisa nokukhulisa abantwana.

2, 3. Kubayini sithi ukukhalinywa kukhambisana nokufundisa nokujezisa? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

2 Akhucabange nganasi indaba: umsanyana ibizo lakhe elinguJohnny udlala ibholo ngendlini. Ummakhe uthi kuye: “Johnny ngakutjela ukuthi ibholo ayidlalwa ngendlini! Uzokuphadlha izinto.” Kodwana umsanyana lo wangamlalela ummakhe, wathi asadlala njalo waphadhla ipotjwana kammakhe yamathuthumbo. Alo, yini ummakhe ebekazoyenza bona afake umsanyanakhe lo endleleni? Bekungafuze amtjele ukuthi into ayenzileko le, yimbi abe amfake neswazi. Amtjengise nokuthi kukuhlakanipha ukulalela ababelethi bakhe, ngombana imithetho abambekela yona izokusiza yena. Bekangamthathela nebholwakhe le, amnikele yona ngemva kwesikhatjhana. Lokho bekuzokufundisa uJohnny ukuthi ukungalaleli kukhamba nemphumela yakhona.

3 Soke thina maKrestu singendlini kaZimu. (1 Thim. 3:15) Yeke, uJehova nguye osibekela imithetho abe asikhalime nakutlhogekako, thina-ke kufuze sikuhloniphe lokho. Kanti godu, nange siziphatha kumbi uZimu uzosikhalima, asitjengise ukuthi kuqakatheke kangangani ukumlalela njengombana anguBabethu nje. (Gal. 6:7) Uyasithanda begodu akafuni sizibangele ubuhlungu ngokungalaleli.—1 Pit. 5:6, 7.

4. (a) Ukukhaliywa kumsiza njani umuntu? (b) Ngimiphi imibuzo esizoyiphendula esihlokwenesi?

4 Nawusebenzisa iBhayibheli nawukhalimako, ungasiza umntwanakho namkha umuntu omfundela iBhayibheli bona abemKrestu. IBhayibheli ngiyo ephuma phambili ekubanduleni, ngombana ingasisiza ‘siyale ekulungeni.’ Lokho kuzokusiza umntwanakho namkha umuntu omfundelako azwisise abe ‘afunde ukwenza koke uJesu asiyala ngakho.’ (2 Thim. 3:16; Mat. 28:19, 20) Le, yindlela uJehova afuna sibandule ngayo abanye ukwenzela bona nabo basize ekwenzeni abafundi. (Funda uTitosi 2:11-14.) Kwanjesi akhesiphendule nasi imibuzo emithathu: (1) Yini esenza sithi uJehova nakasikhalimako kutjho bona uyasithanda? (2) Yini esingayifunda ebantwini abakhalinywa nguZimu? (3) Singamlingisa njani uJehova noJesu nasikhalima abanye?

UZIMU USIKHALIMA NGOMBANA ASITHANDA

5. Kubayini sithi uJehova usikhalima ngombana asithanda?

5 Nasiphuma endleleni uJehova uyasibuyisa, asifundise begodu asibandule. Koke lokhu ukwenza ngombana asithanda begodu ufuna siphile unomphela. (1 Jwa. 4:16) Nakasikhalimako, akasehlisi isithunzi namkha asenze sizizwe singakaqakatheki kuye. (IzA. 12:18) Kunokuthi enze njalo, uyasihlonipha, abone izinto ezihle kithi abe asivumele nokuthi sizikhethele. Alo nakakukhalima ngeBhayibheli, iincwadi asilungisela zona, ababelethi bethu nabadala, uyayibona na indle akuthanda ngayo? Abadala nabeza kithi bazosikhalima mhlamunye ngebanga lokuthi sithethe “igadango elingakalungi” ngokungazi, kufuze sibone ukuthi uJehova uyasithanda.—Gal. 6:1.

6. Kubayini sithi uJehova usikhalima ngombana asithanda?

6 Kuyahluka-ke lokha umuntu nakenze isono esikhulu. Lapho uJehova akasikhalimi nje kwaphela kodwana angasilisisa neminye imisebenzi esiyenza ebandleni. Ngitjho nanyana kungenzeka lokho, kufuze sikhumbule ukuthi uJehova uyasithanda. Akhesenze isibonelo, umuntu nakalisiswe imisebenzi ethileko ebandleni angafunda ukuthi kuqakatheke kangangani ukuzibekela isikhathi sokufunda iBhayibheli, ukuzindla nokuthandaza. Lokho kungamenza athuthukise ubuhlobo bakhe noZimu. (Rhu. 19:7) Ngokukhamba kwesikhathi anganikelwa godu imisebenzi leyo. Ngitjho nanyana umuntu akhitjhwa ekuhlanganyeleni lokho kusatjengisa ukuthi uJehova uyasithanda, ngombana uvikela ibandla lakhe. (1 Kor. 5:6, 7, 11) Umuntu osusiweko loyo angalemuka ukuthi utjhaphe kangangani bese aphenduke, ngombana uJehova ukhalima ngesilinganiso esifaneleko.—IzE. 3:19.

BAZUZA UJEHOVA NAKABAKHALIMAKO

7. Bekangubani uTjhebhina begodu ngimuphi umukghwa omumbi athoma ukuba nawo?

7 Akhesikhulume ngabantu ababili uJehova abakhalima, abantwaba bazosenza sibone ukuqakatheka kokukhalinywa. Abantwaba amabizwabo nguTjhebhina obekaphila eenkhathini zeKosi uHezekhiya, noGraham wangeenkhathi zanje. Njengombana ‘bekamphathi wesigodlho’ uTjhebhina wanikelwa nguHezekhiya amandla wokuphatha.(Isa. 22:15) Kuyadanisa nokho ukuthi uTjhebhina wathoma ukuzikhakhazisa, wazifunela idumo. Wabe wazibekela ithuna endaweni yabantu abaziinkhulu begodu bekakhwela ‘neenkarana zedumo.’—Isa. 22:16-18.

Nasizithobako begodu sizimisele ukulungisa, uZimu uzosibusisa (Qala iingaba 8-10)

8. UJehova wamkhalima njani uTjhebhina, kwaba namuphi umphumela?

8 Ukuzifunela kwakaTjhebhina idumo kwenza uZimu wamsusa ‘esikhundleni sakhe’ wamjamiselela ngo-Eliyakhimu. (Isa. 22:19-21) Lokho kwenzeka ngesikhathi iKosi ye-Asiriya uSanirheribu ilungiselela ukuhlasela iJerusalema. Kwathi ngokukhamba kwesikhathi ikosi le yathumela iinkhulu zayo eJerusalema kunye nebutho elikhulu bona bayokuthusela uHezekhiya bafakele nabeJuda ivalo bona bangalwi ne-Asiriya. (2 Kho. 18:17-25) U-Eliyakhimu waphuma nabanye bayokukhuluma namabutho we-Asiriya. Bekakhamba nababili, omunye wabo bekunguTjhebhina, obekangunobhala. Ukwamukela kwakaTjhebhina isikhundla sokuba ngunobhala kutjengisa ukuthi akhenge abambe amavunda namkha abe nehloyo kodwana wazithoba esikhundleni anikelwa sona. Kunezinto esingazifunda kilokhu. Akhesifunde ngezintathu zazo.

9-11. (a) Ngiziphi iimfundo eziqakathekileko esingazifunda endabeni kaTjhebhina? (b) Ikukhuthaza njani indlela uJehova asebenzelana ngayo noTjhebhina?

9 Kokuthoma uTjhebhina walahlekelwa sikhundla sakhe. Okwenzeka kuye kusifundisa ukuthi “ukuzikhukhumeza kulandelwa kubhujiswa nokuwa kulandela umphefumulo oziphakamisako.” (IzA. 16:18) Nakhibe unamalungelo athileko ebandleni nemisebenzi oyenzela ibandla, inga-kghani uzokulwela ukuhlala uthobekile? Uzokghona na ukukhumbula ukuthi bengekhe wazifeza izabelwezo ngaphandle kokusekelwa nguJehova? (1 Kor. 4:7) Umpostoli uPowula uthi: “Ningaziphatheli phezulu ngaphezu kwalokho eningikho, kodwana ziphatheni ngokuzigoba ukuya ngokwesilinganiso sokukholwa enikuphiwe nguZimu.”—Rom. 12:3.

10 Kwesibili, ukukhalima kwakaJehova uTjhebhina bekutjengisa bona unethemba lokuthi uTjhebhina angawulungisa umtjhaphwakhe. (IzA. 3:11, 12) Lokho kusifundo nakilabo abalahlekelwa malungelo ebandleni namhlanjesi. Kunokukwata nokubamba amavunda, kufuze balotjhe uJehova ngehliziywabo yoke ebujamweni abakibo, bakhumbule ukuthi uJehova ubakhalima ngombana abathanda. Khumbula ukuthi nasithobekile uBabethu uJehova angeze asiphelela izihliziyo. (Funda 1 Pitrosi 5:6, 7.) Lokha nasikhalinywa ngethando begodu samukela isiyalo, kuzokutjho ukuthi sivumela uJehova asibumbe.

11 Kwesithathu, indlela uJehova asebenzelana ngayo noTjhebhina isifundisa okuthileko okuqakathekileko, khulukhulu kilabo abanelungelo lokuyala okubabelethi nabadosi phambili ebandleni lobuKrestu. Yini esiyifundako? Iye khona isiyalo sakaJehova sitjengisa ukuthi ubuhloyile ubumbi kodwana ngesikhathi esifanako kutjengisa ukuthi unendaba nomenzi wobumbi. Nakhibe umbelethi namkha umdala ebandleni begodu kufuze ukhuphe isiyalo, inga-kghani uzomlingisa uJehova, uhloye ubumbi ngesikhathi esifanako ubone izinto ezihle kumenzi wobumbi?—Jud. 22, 23.

12-14. (a) Abanye abantu basabela njani nabelulekwako? (b) IliZwi lakaZimu lamsiza njani omunye umzalwana bona alungise ubuntu bakhe begodu kwaba namuphi umphumela?

12 Nokho kuyadanisa ukuthi, nangemva kokuthola isiyalo abanye babhalelwa kudlulisa ubuhlungu obukhamba naso banghalele uJehova nabantu bakhe. (Heb. 3:12, 13) Inga-kghani lokho kutjho ukuthi angekhe basasizeka abantu abanjalo? Akhesikhulume ngomnakwethu uGraham owakhitjhwa ekuhlanganyeleni kodwana ngokukhamba kwesikhathi wabuyiselwa godu, khonapho wathoma ukungasayi esimini nesifundweni. Kwathi ekukhambeni kweminyaka wabawa umzalwana omdala webandla nobekamnganakhe bona bafunde ndawonye iBhayibheli.

13 Umzalwana lo uyakhumbula, uthi: “UGraham bekanekinga yokuzikhukhumeza. Bekabahloye kumbi abazalwana abademba indabakhe nakazakukhitjhwa ebandleni. Yeke sathatha iimveke ezimbalwa sifunda imitlolo ekhuluma ngokuzikhukhumeza nemiphumela yakho. UGraham wathoma ukuzihlolisisa amadanisa lokho angikho nalokho okutjhiwo liliZwi lakaZimu malungana nokuzikhukhumeza, akhenge akuthanda lokho ebekangikho. Kwamthinta khulu lokho! Ngemva kokuvuma ukuthi mbala bekavalwe ‘sigodo’ esikuzikhukhumeza begodu nobujamo bomkhumbulwakhe bebungakalungi, yeke wathoma ukulungisa umkhumbulwakhe wabangcono. Wathoma ukuya emhlanganweni qobe, wafunda iliZwi lakaZimu ngokuzikhandla, kwaba mukghwakhe ukuthandaza. Akhenge agcine lapho, walemuka nokuthi kumthwalakhe njengehloko yomndeni ukufundisa umndenakhe iliZwi lakaZimu, lokho kwamthabisa khulu umkakhe nabantwana babo.”—Luk. 6:41, 42; Jak. 1:23-25.

14 Umdala lo uyaraga uthi ngoGraham: “Ngelinye ilanga wangitjela okuthileko okwathinta ihliziywami. Wathi, ‘ngineminyaka ngazi iqiniso begodu ngiphayona kodwana khani ngingatjho ukuthi ngiyamthanda uJehova.’ Kwathi esikhathini esingaphelisi ihliziyo wanikelwa umsebenzi wokuhlela ama-microphone eWolweni lomBuso. Bekawuthanda khulu msebenzi loyo! Izenzo zakhe zangifundisa ukuthi nasizithobako kuZimethu samukele ukukhalinywa, iimbusiso zizokuwuluka zivela ezulwini zize kithi.”

LINGISA UZIMU NOJESU NAWUFUNDISAKO

15. Nasifuna ukuthinta iinhliziyo zabantu esibakhalimako kufuze senzeni?

15 Nasizakuba bafundisi abanekghono kufuze sibe bafundi abakhutheleko. (1 Thim. 4:15, 16) Kuyafana-ke, abantu bakhethwe nguZimu bona kube ngibo abakhipha isiyalo kufuze bahlale bakulungele ukwamukela iinqophiso zakaJehova. Nabathobeke ngaleyo ndlela abantu bayabahlonipha, bese kuthi ngesikhathi esifanako kuba bulula bona bakhalime abanye. Akhesicoce ngesibonelo sakaJesu.

16. Yini esingayifunda kuJesu ngokukhalima nokufundisa abantu kuhle?

16 Ngaso soke isikhathi uJesu bekahlala alalela uYise, ngitjho nanyana ngezinye iinkhathi bekungasibulula. (Mat. 26:39) UJesu bekazi ukuthi ukufundisa kuhle kwakhe nokuhlakanipha anakho ukuphiwe nguZimu begodu bekambuka ngakho. (Jwa. 5:19, 30) Ngebanga lokuthi uJesu bekathobekile begodu alalela, abantu abalungileko bebadoseleka kuye begodu ngikho lokho okwamenza waba mfundisi onezwela. (Funda uLukasi 4:22.) UJesu bekaba nomusa nakakhuluma nabantu ngikho amezwakhe akghona ukupholisa amanceba walabo abamlaleleko. (Mat. 12:20) Ngesikhathi abapostoli bakaJesu babanga ukuthi ngongumuphi omkhulu, lokho bekungamsilinga. Wabakhalima ngomusa azange abaphelele ihliziyo.—Mar. 9:33-37; Luk. 22:24-27.

17. Yini engasiza abadala beluse umhlambi kaZimu kuhle?

17 Kukuhlakanipha ukuthi boke abanelungelo lokuyala balingise isibonelo sakaZimu nesoNdodanakhe. Nabenza njalo batjengisa ukuthi bazimisele ukubunjwa nguZimu neNdodanakhe. Umpostoli uPitrosi watlola wathi: “Yelusani umhlambi kaZimu ongaphasi kwetjhejo lenu, nisebenze njengabatlhogomeli, ingasi ngokukatelelwa, kodwana ngokuzithandela phambi kwakaZimu; ingasi ngethando lenzuzo yokungathembeki, kodwana ngetjiseko; ningazenzi amakhosi phezu kwalabo abalilifa lakaZimu, kodwana nibe ziimbonelo emhlanjini.” (1 Pit. 5:2-4) Abadala abathabela ukwenze imisebenzabo ngokulalela uZimu noJesu bazokusiza ibandla bazisize nabo.—Isa. 32:1, 2, 17, 18.

18. (a) UJehova ulindele bona ababelethi benzeni? (b) UZimu ubasiza njani ababelethi bona bafundise abantwababo?

18 Kusebenza umthetho ofanako-ke nendabeni yomndeni. Iinhloko zemindeni ziyatjelwa bona ‘zingabasilingi abantwabazo, kodwana ziragele phambili zibakhulisa ngesiyalo nangesinqophiso sakaJehova.’ (Efe. 6:4) Iqakatheke kangangani indaba le? IzAga 19:18 zithi: “Khalima umntwanakho kusese nethemba, ungavumi bonyana akhambe endleleni yokufa.” Ababelethi bazokulandisa nababhalelwa ukufundisa abantwababo. (1 Sam. 3:12-14) Lokhu kungombana uJehova akakabatjhiyi bangazi litho. Yeke nabathandaza kuye, bafunde iliZwi lakhe babawe nommoyakhe ocwengileko bona ubanqophise, bazokufumana ukuhlakanipha abakutlhogako.—Funda uJakopo 1:5.

FUNDA UKUHLALA UNOKUTHULA

19, 20. (a) Sizokufumana ziphi iimbusiso nasizithoba uZimu nakasikhalimako? (b) Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

19 Nasamukela isiyalo sakaJehova begodu silingisa indlela yena noJesu abanikela ngayo isiyalo, sizokufumana iimbusiso ezinengi. Kuzokuba nokuthula ebandleni begodu woke umuntu uzozizwa athandwa begodu ahlonitjhwa. (Rhu. 72:7) Yeke sizabe singaleyi amala nasithi nguJehova osifundisa ukuhlala nabantu ngokuthula. (Funda u-Isaya 11:9.) Nasisiqala kuhle iseluleko sakaZimu sizokubona ukuthi mbala uyasithanda.

20 Esihlokweni esilandelako sizokunaba ngendlela okufuze sinikelwe ngayo iseluleko emndeninethu nebandleni. Sizokufunda nangokuthi thina ngokwethu singazikhalima njani, sibuye sifunde nangokuthi yini engaba buhlungu ukudlula ukukhalinywa.