Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukwamukela Iimvakatjhi Kuqakathekile!

Ukwamukela Iimvakatjhi Kuqakathekile!

“Yibani nommoya wokwamukela iimvakatjhi ngaphandle kokunghonghoyila.”—1 PIT. 4:9.

IINGOMA 10087

1. AmaKrestu wokuthoma bewaqalene nani?

PHAKATHI komnyaka wango-62 nowango-64 emihleni yabapostoli, uPitrosi watlola incwadi etjhinga “ezakhamuzini zesikhatjhana ezirhatjhekele ePontusi, eGalatiya, eKaphadosiya, e-Asiya neBhithiniya.” (1 Pit. 1:1) Bekufuze awatlolele amabandla la awakhuthaze bekawaluleke ngombana bekanabantu abanamasiko ahlukahlukeneko. Ngapha bewaphikiswa, abantu bawahlambalaza, aqalene ‘neenlingo ezivuthako.’ UPitrosi wathi kiwo: “Ukuphela kwazo zoke izinto kutjhidele.” Bekaqinisile, ngombana iJerusalema belisalelwe minyaka engaphasi kwelitjhumi bona lirhayilwe. Alo amaKrestu la bewazokusizwa yini bona akghodlhelele eenkhathini ezibudisi ezizakwezi?—1 Pit. 4:4, 7, 12.

2, 3. Kubayini uPitrosi abawa amaKrestu bona amukele iimvakatjhi? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

2 Phakathi kwezinto abatjela zona, uPitrosi wabancenga wathi: “Yibani nommoya wokwamukela iimvakatjhi.” (1 Pit. 4:9) Ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngesiNdebele ngokuthi “ukwamukela iimvakatjhi,” litjho “ukuthanda nokuba nomusa ebantwini esingabaziko.” Kodwana yelela bona nakathi bamukele “iimvakatjhi” utjho amaKrestu abawaziko nabawajayeleko. Alo ukuwamukela iimvakatjhi bekuzowasiza njani?

3 Bewazokujayelana. Akhucabange ngawe ngokwakho, khenge uthabe na ngesikhathi umenyiwa? Khenge kube nezinto ezihle ozikhumbulako ngaye? Nawumeme othileko ebandleni lenu, khenge nijayelane nigcine sele nibangani? Uyabona bonyana sijayelana kuhle khulu nasimemanako! NamaKrestu wemihleni kaPitrosi bekufuze atjhidelane njalo njengombana izinto beziba zimbi nje. Kusesenjalo nemaKrestwini wemihleni “yokuphela” le.—2 Thim. 3:1.

4. Ngimiphi imibuzo esizoyiphendula esihlokwenesi?

4 Ngimaphi amathuba asivulekeleko wokuthi samukelane thina? Singazilisa njani izinto ezisenza singamukeli iimvakatjhi? Singaba njani ziimvakatjhi ezihle?

AMATHUBA WOKWAMUKELA IIMVAKATJHI

5. Sizamukela njani iimvakatjhi emihlanganwenethu?

5 Emihlanganweni: Boke abasivakatjhela emihlanganwenethu siyabamukela. Kufana nokuthi soke sizimvakatjhi simenywe nguJehova nehlanganwakhe. (Rom. 15:7) Nakufika abantu abathoma ukuza kufuze sibamukele. Ziphe isikhathi sokwamukela woke umuntu othoma ukufika, kungakhathaliseki bona umbethe njani. (Jak. 2:1-4) Nakhibe kunomuntu okhamba yedwa, kubayini ungambawi bona azokuhlala nawe. Msize ekuvuleni iBhayibheli akhambisane nehlelo. Lowo mumukghwa omuhle khulu wokwamukela iimvakatjhi.—Rom. 12:13.

6. Bobani okufuze sithome ngabo ukubamema?

6 Ekudleni: Emandulo, nawamukela iimvakatjhi kwakho bekufuze uzinikele nokuya ngethunjini. (Gen. 18:1-8; Khok. 13:15; Luk. 24:28-30) Ukumemela abantu ekudleni bekulitshwayo lobungani nokuthula. Bobani okufuze sithome ngabo? Banakwethu nabodadwethu esihlala sinabo ebandleni. Kazi siyokulilela kibo nakuthoma kuba kumbi. Ngikho nje kufuze sitjhidelane nawo woke umuntu ebandleni, sibe nokuthula nabo. Benazi ukuthi ngo-2011 isiHlopha esiBusako satjhentjha isikhathi sesiThala eBethel ye-United States ebesingo-6:45 ntambama saba ngo-6:15 ntambama? Niyazi kubayini? Isaziso abasikhiphako sathi kwenzelwa bona kuvuleke isikhathi sokwamukela abantu abasanda ukufika eBethel. Namanye amagatja enza soneso. Lokho kwenza bona amalunga weBethel atjhidelane khudlwana kunangaphambilini.

7, 8. Abazalwana abavela ehlanganweni kaJehova singabamukela njani?

7 Ukuvakatjhelwa ziinkhulumi ezivela kamanye amabandla, ababonisi besigodi, neenkhulumi ezivela egatjeni kusinikela ithuba lokubamukela. (Funda 3 Jwanisi 5-8.) Okhunye okungaba kuhle khulu ukuthi sikwenze kukuthi sibameme sizokudla nabo. Alo kukhona ongakwenza endabeni le?

8 Omunye udade we-United States uthi: “Kiyo yoke iminyaka le, sinobabakwami sesamukele abanakwethu abanengi abazosibekela iinkulumo nabomkabo. Ngamunye wabo kube mnandi ukuba naye, baqinisa nokukholwa kwethu. Asizisoli nakanye ngokubamukela.”

9, 10. (a) Bobani abangaba ziimvakatjhi zesikhatjhana? (b) Abanezindlu ezincani bangakghona na ukwamukela abayeni? Hlathulula.

9 Iimvakatjhi ezizokuhlala isikhatjhana: Endulo abantu bebanikela iimvakatjhi abazithembako indawo yokufihla ihloko. (Job. 31:32; Flm. 22) Kunjalo nanamhlanjesi. Ababonisi besigodi kufuze sibamukele nabazosivakatjhela. Abazokuba seenkolweni zehlangano nalabo abasemsebenzini wokwakha bangatlhoga indawo yokulala. Abongazimbi beenhlekelele zemvelo kungenzeka batlhoge indawo abangaje bafihle ihloko kiyo nakulungiswa imizabo. Singacabangi ukuthi banakwethu abanezindlu ezikulu kwaphela okufuze babatlhogomele. Kungenzeka sele bakwenze kanengi. Wena ungakghona na ukubamukela nanyana yakho indlu ingasiyikulu?

10 Omunye umnakwethu ohlala eSouth Korea ukhumbula nakamukela abeze eenkolweni zehlangano. Nakasitlolelako uthi: “Bengingabaza ekuthomeni, ngombana besisanda ukutjhada nendlwethu iyincani. Kodwana ukubamukela bekusithabisa khulu. Nanyana besisanda ukutjhada nje, safunda ukuthi abantu abatjhadileko bangathaba nabalotjha uJehova banomgomo wokumsebenzela bobabili.”

11. Kubayini abantu anasanda ukufika ebandleni kufuze bamukelwe?

11 Abafudukele ebandleni lenu: Kunabantu namkha imindeni engathuthela endaweni yangekhenu. Abanye bangeza bazokusiza endaweni etlhoga abatjhumayeli. Amaphayona angathunyelwa ebandleni lenu. Boke njalo bakude nemakhabo, sebasemphakathini omutjha, ebandleni elitjha, emasikweni amatjha mhlamunye kufuze bafunde nelimini elitjha. Ukubamema kwakho namkha ubakhuphe niyokudla ngaphandle kungabenza babe nabangani abatjha, kubenze bakghone ukukhambisana nobujamo obutjha.

12. Sikutjho ngaliphi ukuthi ukwamukela abayeni akutlhogi izinto ezinengi?

12 Asitlhogi izinto ezinengi bona samukele iimvakatjhi. (Funda uLukasi 10:41, 42.) Omunye umnakwethu nakahlathulula ebekwenzeka emihlenakhe yokuba sithunywa sevangeli uthi: “Besisesebatjha, singanalemuko, sikhumbula emakhaya. Ngelinye ilanga umkami khabe akhumbule ekhaya, ngathi ngiyamduduza kodwana akhenge kusize kangako. Kwathi ngo-7:30 ntambama, kweza umuntu wakokoda emnyango. Nasivulako, umma esifunda naye iBhayibheli uphethe ama-orentji amathathu. Bekazosamukela. Samngenisa samseza amanzi. Ngemva kwalokho senza itiye ne-hot chocolate. Ngaleso sikhathi asisazi isiSwahili, naye akasazi isiNgisi. Sathoma lapho-ke ukuba bangani nabanakwethu bendawo esabelwe kiyo.”

LISA IZINTO EZIKWENZA UNGAZAMUKELI IIMVAKATJHI

13. Kusiza ngani ukwamukela iimvakatjhi?

13 Kwakhe kwenzeka na wangazamukeli iimvakatjhi? Nangabe kwenzekile, uphundwe lithuba elihle lokwazana nokukhuthazana neemvakatjhi. Ukwamukela abayeni kungakusiza nokuthi ungabi ngukomo edla yodwa. Kodwana ungazibuza bona yini kanti enza abantu bangazimukeli iimvakatjhi. Kunamabanga ambalwa enza kube njalo.

14. Singenzani nangabe asinasikhathi namandla wokwamukela abayeni?

14 Isikhathi namandla: Abantu bakaJehova bahlala bamajadu. Abanye bacabanga ukuthi abanasikhathi namandla wokwamukela abayeni. Nangabe wena ucabanga njalo, kungenzeka awukabuhlolisisi kuhle ubujamo bakho banje. Kunalapha ungalungisa khona na bona uthole isikhathi seemvakatjhi? IBhayibheli ngilo elithi wamukele iimvakatjhi. (Heb. 13:2) Yeke, akusikumbi ukwenza isikhathi, eqinisweni leyo yinto ehle khulu. Kungenzeka kube nento engakaqakatheki kangako ongathatha isikhathi sayo usinikele iimvakatjhi.

15. Abanye bangazizwa njani ngokwamukela iimvakatjhi?

15 Indlela ozizwa ngayo: Wakhe wacabanga ukumukela iimvakatjhi kodwana wazinyaza? Abanye abantu baneenhloni mvelo, nokukhuluma kuyabhala. Abanye bamibodlhana, bacabanga bona angekhe bamukele iimvakatjhi ngendlela abanye abazamukela ngayo. Ukuthi umuzakho unjani akunandaba, ikani nawuhlanzekileko ungazamukela iimvakatjhi.

16, 17. Khuyini okungenza umuntu atshwenyeke nakavakatjhelweko?

16 Nangabe uyatshwenyeka qobe nakufuze umukele iimvakatjhi, yazi bona awusiwedwa. Udade olupheleko weBhrithani uthi: “Nawazi bona iimvakatjhi ziza kwakho, uyatjharagana. Kodwana nasele uzamukele, uyabona bonyana ithabo oba nalo ngemva kwalokho lidlula ukutshwenyeka ebewunakho. Zinjalo-ke zoke izinto ozenzela uJehova. Ngikuthabela khulu ukuhlala phasi neemvakatjhi zami, sicoce.” Zinake iimvakatjhi zakho. (Flp. 2:4) Abantu bayakuthanda ukukhuluma ngezinto abahlangabezana nazo ekuphileni. Yeke, ezinye izinto uzozizwa kwaphela nawubamemele kwakho. Omunye umdala nakasitlolelako uthi: “Ukumema abangani bebandleni kungenza ngibazwisise khudlwana, ngazi nokuthi balifumene njani iqiniso.” Ukuba nendaba neemvakatjhi zakho kuzenza zizizwe zamukelekile.

17 Udade oliphayona owakhe wamukela abanakwethu abeze eenkolweni zehlangano, uthi: “Bengihlala ngitshwenyekile ngombana indawo engibalalisa kiyo beyinganazinto ezinengi, inefenitjhara edala. Umka mnakwethu obekafundisa eenkolwenezo wathi ngitjhaphuluke. Bewathi yena nobabakwakhe bebabajikelezi, kodwana bebaba nesikhathi esimnandi nomuntu othanda uJehova nonemigomo efana neyabo nanyana anganazinto ezinengi. Ngombana ulotjha uJehova anganazinto ezinengi ezimthikamezako. Lokho kwangikhumbuza umma obekahlala athi: ‘Singcono isabelo semirorho lapha kunethando khona.’ (IzA. 15:17) Akube lithando elikwenza wamukele iimvakatjhi, ungatshwenyeki ngezinto ezinengi.

18, 19. Ukwamukela iimvakatjhi kubalungisa njani abantu abangazwaniko?

18 Indlela ozizwa ngayo ngabanye abantu: Ukhona na umnakwethu owaziko bona anithelelani naye amanzi? Uzizwa njani ngaye? Kungenzeka awumthandisisi begodu ucabanga bona indabenu angekhe ilunge, akusinjalo? Kwesinye isikhathi nento akwenza yona kade awuyikhohlwa. Ukungakhambelani kweengazi zenu kungakwenza ungamumemi nanyana bewufuna ukumumema.

19 IBhayibheli lithi nawufuna ukuthuthukisa itjhebiswano lenu kufuze umamukele abesivakatjhi sakho, nanyana asisitha sakho. (Funda IzAga 25:21, 22.) Ukumema umuntu ongazwani naye kuhle, kuqeda ubutha. Kungaveza ubuntu benu obuhle obabonwa nguJehova nakanidosako waniletha eqinisweni. (Jwa. 6:44) Nawumema umuntu ongazwani kuhle naye, kungenza itjhebiswano lenu lithome phasi. Nasenza njalo sizabe silalela iseluleko esikwebeFilipi 2:3 esithi: “Ngokuzithoba, nithathe abanye njengabakhulu kunani.” Nasingafunana neendlela abanakwethu ababakhulu ngazo kithi, kungakhathaliseki bona bakhulu ngokukholwa, ngokukghodlhelela, ngesibindi njalonjalo, kuzosenza sibathande besibamukele silungise nokungazwani kwethu.

IBA SIVAKATJHI ESIHLE

Umuntu oneemvakatjhi uyatinazela azilungisele kuhle (Qala isigaba 20)

20. Khuyini okufuze ukwenze nabakumemileko wavuma?

20 Umrhubi uDavida wabuza uJehova wathi: “Ngubani ongakhosela ngetendeni lakho?” (Rhu. 15:1) Wanaba ngokuveza ubuntu uZimu abufunako eemvakatjhini zakhe. Uthi isimenywa sakaZimu mumuntu “ongephuli isifungo nanyana sibuhlungu.” (Rhu. 15:4) Umuntu wakumema, wavuma, ungathomi utshwilise isimemweso ngesizathu esingatjho litho. Kungenzeka umntwabantu utinazele watinazela alungiselela wena, kodwana wena awusezi. (Mat. 5:37) Abanye batshwilisa isimemo sokuthoma ngombana bathole esinye esingconywana. Kghani kuhlonipha lokho? Kukuba nethando na? Yeke nasimenywako kufuze sithokoze, saneliseke ngalokho esiphiwa khona. (Luk. 10:7) Ngasikhathi kungavela izinto ezingakwenza ungasaphumeleli, nakunjalo cabangela umuntu okumemileko, mtjele kusese nesikhathi ukuthi ngeze usaphumelela.

21. Ukuhlonipha amasiko wendawo kukwenza njani isivakatjhi esihle?

21 Kuqakathekile nokuhlonipha amasiko wabanye. Kabanye nanyana ungatheleka bangakakumemi angekhe babe nomraro, kabanye kufuze kuhlelwe mantanzi. Kezinye iindawo kutendwa iimvakatjhi mantanzi, umndeni uze mva. Kezinye nidla noke. Kokhunye iimvakatjhi ziza nokuthileko, kokhunye zingeza zimkhonoze. Abanye akunamraro nawala isimemo, kabanye nawalako awunabuntu. Yeke asenze koke bona abantu abasimemileko basale bathabile.

22. Kubayini kuqakathekile ‘ukwamukela iimvakatjhi’?

22 Iqiniso kukuthi “ukuphela kwazo zoke izinto kutjhidele” ukudlula nanyana kunini ngaphambilini. (1 Pit. 4:7) Isizi elikhulu nelingakhenge khelibekhona ephasinapha, lisemnyango. Izokuba minengi imiraro engekhe sajamelana nayo sisodwa,yeke sizokutlhoga ukuthandana nokubambisana. Isiluleko sakampostoli uPitrosesi siqakathekile nasithi: “Yibani nommoya wokwamukela iimvakatjhi.” Lowo mumukghwa othabisako ongekhe uphele nanini.—1 Pit. 4:9.