Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bamfumana UMesiya!

Bamfumana UMesiya!

Bamfumana UMesiya!

“Simfumene uMesiya.”—JWA. 1:41.

1. Yini eyadosela emezwini athi: “Simfumene uMesiya”?

UJWANISI UMBHABHADISI ujame nabafundi bakhe ababili. Njengombana uJesu atjhidela kibo, uJwanisi uyamemeza: “Nasiya iMvana kaZimu!” U-Andrisi nabanye abafundi msinyana balandela uJesu begodu bahlala naye ilanga loke. Ngemva kwesikhathi, u-Andrisi wafumana umnakwabo uSimoni Pitrosi, wamusa kuJesu ngemva kokwenza isimemezelo esivusa amadlharuma esithi: “Simfumene uMesiya.”—Jwa. 1:35-41.

2. Sizokuzuza njani ekuhloleni ezinye iimporofido ezimalungana noMesiya?

2 Njengombana isikhathi sikhamba, u-Andrisi, uPitrosi, nabanye bazokuba nethuba elikhulu lokuhlola iMitlolo begodu bamemezele ngokunganakuzaza bona uJesu weNazareda unguMesiya othenjisiweko. Ikholo lethu eLizwini lakaZimu naKozesiweko wakhe lizokuqiniswa njengombana siragela phambili nokuhlola kwethu iimporofido ezimalungana noMesiya.

‘Qala! Ikosi Yakho Iyeza’

3. Ngiziphi iimporofido ezazaliseka ngokungena kwakaJesu eJerusalema njengekosi?

3 UMesiya uzokungena eJerusalema njengekosi. Isiporofido sakaZakariya sathi: “Thaba khulu, ndodakazi yeZiyoni. Rhuwelela ngokuthumba kwakho, ndodakazi yeJerusalema. Qala! Ikosi yakho iza kuwe. Ilungile, kwamambala, iphulusiwe; ithobekile, begodu ikhwele isibandana esikhule ngokuzeleko ithole lakadumbanakazi.” (Zak. 9:9) Umrhalani watlola: “Ubusisiwe Loyo oza ebizweni lakaJehova.” (Rha. 118:26) Sizalisa isiporofidwesi, isiqubuthu sarhuwelela ngethabo elikhulu. UJesu khenge asitjele isiqubuthweso bona senze njalo. Njengombana ufunda ukulandisokhu, kubone ngelihlo lomkhumbulo okwenzekako uzwe namaphimbo wethabo.—Funda uMatewu 21:4-9.

4. Hlathulula bona kwenzekani ekuzalisekeni kweRhalani 118:22, 23.

4 Ngitjho nanyana abantu abanengi bangeze bamamukele uJesu njengoMesiya, uligugu kuZimu. Njengombana kwabikezelwa, uJesu ‘wadelelwa begodu waqalwa njengongasililitho’ ngilabo abala ukukholelwa ubufakazi. (Isa. 53:3; Mar. 9:12) Nokho, uZimu waphefumulela umrhalani bona athi: “Ilitje abakhi abangakhange balifune libe ngeliqakathekileko. Leli livele kuJehova ngokwakhe.” (Rha. 118:22, 23) UJesu wakhuluma ngesiporofidwesi nekakhuluma namanabakhe wekolo, begodu uPitrosi wathi lokhu kwazaliseka kuKrestu. (Mar. 12:10, 11; IZe. 4:8-11) UJesu waba ‘lilitje eliligugu elisisekelo’ sebandla lobuKrestu. Nanyana aninwa babantu abangamesabiko uZimu, ‘wakhethwa, uligugu kuZimu.’—1 Pit. 2:4-6.

Wakghaphelwa Begodu Walahlwa!

5, 6. Khuyini eyabikezelwako begodu yazaliseka emalungana nokukghaphelwa kwakaMesiya?

5 Kwabikezelwa bona uMesiya uzokukghaphelwa mngani ongakathembeki. UDavidi waporofida: “Umuntu obekanokuthula nami, nebe ngimthemba, obekadla uburotho bami, ungiphekghukele.” (Rha. 41:9) Umuntu ogade adla uburotho nomunye bekaqalwa njengomnganakhe. (Gen. 31:54) Ngalokho ukukghaphelwa kwakaJesu nguJudasi Isikariyodi bekukungathembeki okumbi khulu. UJesu wenza bona kutjhejwe ukuzaliseka kwamezwi kaDavidi asiporofido nekaqalisela kumkghapheli wakhe begodu atjela abapostoli bakhe athi: “Angikhulumi ngani noke; ngiyabazi labo engibakhethileko. Kodwana iMigwalo ecwengileko kufanele izaliseke, ithi ‘Umuntu owagoma nami ungiphekghukele.’”—Jwa. 13:18.

6 Loyo ozokukghaphela uMesiya uzomkghaphela ngeempaparwana ezimatjhumi amathathu zesiliva—imali okubhadelwa ngayo isigqila! Adzubhula uZakariya 11:12, 13, uMatewu watjengisa bona uJesu wakghaphelwa ngemali engatjho litho leyo. Kodwana kubayini uMatewu athi lokhu kwabikezelwa ‘ngomporofidi uJeremiya’? Ngesikhathi sakaMatewu, uJeremiya kungenzeka bekasekuthomeni kwesihlopheni seencwadi zeBhayibhili ezihlanganisa uZakariya. (Madanisa noLuka 24:44) UJudasi khenge ayisebenzise imali yakhe yeengazi, ngombana wayilahlela ngetempelini begodu wayozibulala.—Mat. 26:14-16; 27:3-10.

7. UZakariya 13:7 wazaliseka njani?

7 Ngitjho nabafundi bakaMesiya bebazokurhatjheka. UZakariya watlola, “Betha umalusi, kurhatjheke umhlambi.” (Zak. 13:7) NgoNisan 14, 33 C.E., uJesu watjela abafundi bakhe wathi: “Khona namhlanjesi ebusuku nina noke nje nizobaleka ningitjhiye ngedwa, ngombana imitlolo ithi: ‘UZimu uzabetha abulale umelusi, umhlambi wezimvu urhatjheke.’” Lokho ngilokho okwenzekako, ngombana uMatewu wabika bona “boke abafundi bamtjhiya [uJesu] babaleka.”—Mat. 26:31, 56.

Wamangalelwa Begodu Wabetjhwa

8. U-Isaya 53:8 wazaliseka ngaphasi kwabuphi ubujamo?

8 UMesiya bekazokutjhutjhiswa begodu kuthiwe unomlandu. (Funda u-Isaya 53:8.) Ngamathathakusa wangoNisan 14, yoke iSanhedrin yahlangana, yabopha uJesu, begodu yamnikela eMbusini wamaRoma uPontiyasi Pilato. Wamphenya uJesu kodwana wamfumana anganamlandu nomncani. Nokho, uPilato nekathi uJesu akatjhatjhululwe, isiqubuthu sarhuwelela: ‘Mbethele!’ begodu safuna ukutjhatjhululelwa isilelesi uBharabhasi. Afisa ukuthabisa isiqubuthu, uPilato watjhaphulula uBharabhasi, wathi uJesu akarithwe, wamnikela nokobana ayokubethelwa.—Mar. 15:1-15.

9. Yini eyenzekako ngesikhathi sakaJesu njengombana kwabikezelwa kuRhalani 35:11?

9 Abofakazi bamala bazokuleya amala ngoMesiya. Umrhalani uDavidi wathi, “Abofakazi bamala basikima, bangibuza engingakwaziko.” (Rha. 35:11) Ngokuvumelana nesiporofidweso, ‘Abapristi abakhulu nebandla loke barhwayela uJesu amala, khona bazambulala.’ (Mat. 26:59) Eqinisweni, ‘abofakazi abanengi bakhuluma amala ngoJesu, ubufakazi babo khange buthomane.’ (Mar. 14:56) Amanaba kaJesu anelunya bekanganandaba nokobana ubufakazobo ngebamala, bebamfuna afile.

10. Hlathulula bona u-Isaya 53:7 wazaliseka njani.

10 UMesiya uzokuthula phambi kwabamangaleli bakhe. U-Isaya waporofida: “Wagandelelwa, begodu bekazivumela bona ahlunguphazwe; nanyana kunjalo ngekhe awuvule umlomo wakhe. Bekalethwa njengemvu eyokuhlatjwa; nanjengemvu esikazi ethulileko phambi kwabakeri bayo, naye ngeze awuvule umlomo wakhe.” (Isa. 53:7) ‘Nekathweswa umlando bapristi abakhulu neenkhulu uJesu azange atjho litho.’ UPilato wambuza: “Awuzizwa zoke iintwezi abakuthwesa umlandu ngazo na?” Nanyana kunjalo, uJesu “wabhala nokuphendula ilizwi elilodwa, ngangombana umbusi warareka kwamambala.” (Mat. 27:12-14) UJesu azange abathuke abamangaleli bakhe.—Rom. 12:17-21; 1 Pit. 2:23.

11. Khuyini okwenzeka okuzalisa u-Isaya 50:6 noMika 5:1?

11 U-Isaya waporofida bona uMesiya uzokubetjhwa. Umporofidi u-Isaya watlola: “Umhlana wami ngawunikela ababethi, nemihlathi yami ngayinikela labo abaruthula iinhluthu. Ubuso bami zange ngibufihle eentweni ezihlazisako nekukhafulelweni.” (Isa. 50:6) UMika wabikezela: “Bazoyibetha ngeswazi imihlathi yomahluleli ka-Israyeli.” (Mika 5:1) Aqinisekisa ukuzaliseka kweemporofidwezi, umtloli weVangeli uMarkosi wathi: “Abanye bathoma ukumkhafulela [uJesu], bagubuzesa nobuso bakhe, bambetha, bathi kuye: ‘Porofida!’ Ababambi bamdula.” UMarkosi uthi amasotja “ambetha ehloko ngomhlanga amkhafulela, agoba amadolo sengathi ayamhlonipha.” (Mar. 14:65; 15:19) Liqiniso, uJesu bekangakenzi litho elimenza afanelwe kutlhoriswa okunjalo.

Wathembeka Bekwaba Sekufeni

12. IRhalani 22:16 no-Isaya 53:12 wasebenza njani kuJesu?

12 Okhunye okumalungana nokubethelwa kwakaMesiya kwabikezelwa. Umrhalani uDavidi wathi, ‘Isiqubuthu sabakhohlakeleko singibunganele njengamabhubezi arathula izandla zami neenyawo zami.’ (Rha. 22:16) Abika isenzakalo esaziwa khulu bafundi beBhayibhili, umtloli weVangeli uMarkosi uthi: “Bekusemini yekuseni [pheze nge-iri lethoba ekuseni], nebambethelako.” (Mar. 15:25) Godu bekubikezelwe bona uMesiya uzokubalwa nezoni. U-Isaya watlola: “Wathulula umphefumulo wakhe ekufeni, begodu wabalwa nabaphula umthetho.” (Isa. 53:12) Ngalokho kwenzeka bona ‘babethela iinlelesi eembili noJesu, esinye ngesigomeni sakhe, esinye ngesinceleni sakhe.’—Mat. 27:38.

13. IRhalani 22:7, 8 lazaliseka ngayiphi indlela kuJesu?

13 UDavidi waporofida bona uMesiya uzokuthukwa. (Funda iRhalani 22:7, 8.) UJesu wathukwa njengombana ezwa ubuhlungu esigodweni sokutlhoriswa, ngombana uMatewu ubika bona: ‘Abantu abebadlula bathintitha iinhloko, bathuka uJesu bathi: “Bewuyogiriza itempela ulakhe ngamalanga amathathu! Ziphuluse-ke, nengabe uyiNdodana kaZimu! Yehlika esigodweni sokutlhoriswapho!” Nangayo yona indlela le abapristi abakhulu nabafundisi bomthetho neenkhulu babukisa ngaye bathi: “Waphulusa abanye, kodwana yena akakwazi ukuziphulusa! Akasiyikosi yakoIsrayeli na? Nangehla khona nje esigodweni sokutlhoriswa sizamkholwa! Wethembe uZimu uzitjho bona uyiNdodana kaZimu. Yeke, akhe sibone bonyana uZimu ufuna ukumphulusa na!”’ (Mat. 27:39-43) Nanyana kunjalo, uJesu wakukghodlhelela koke lokho ngehlonipho. Qala bona sibonelo esihle kangangani leso kithi!

14, 15. Tjengisa indlela iimporofido ezazaliseka ngayo ngokukhethekileko malungana nesambatho sakaMesiya nokunikelwa kwakhe iviniga.

14 Bekuzokwenziwa ikatho bona kuhlukaniselwane ngezambatho zakaMesiya. Umrhalani watlola, ‘Babopha ikatho ukuhlukaniselana ngezambatho zami.’ (Rha. 22:18) Ngilokho okwenzeka, ngombana ‘ngemva kobana [amasotja wamaRoma] abethele [uJesu] ahlukaniselana izambatho zakhe ngokwenza ikatho.’—Mat. 27:35; funda uJwanisi 19:23, 24.

15 UMesiya uzokunikelwa iviniga nenyongo. Umrhalani wathi, “Bangidlisa isitjalo esinetjhefu, begodu balinga ukungiseza iviniga bona ngiqede ukoma kwami.” (Rha. 69:21) UMatewu uyasitjela: ‘Lapha bamnikela [uJesu] iwayini evangwe nenyongo; kodwana kuthe bona ayizwe, azange abasayisela.’ Ngemva kwesikhathi, “omunye wabo wagijimela kuye khonokho wathatha isimunyo wasitjheba ngewayinini emunyu wasihloma elithini; walinga ukumseza.”—Mat. 27:34, 48.

16. Hlathulula indlela amezwi asiporofido akuRhalani 22:1 azaliseka ngayo.

16 UMesiya uzokubonakala ngasuthi ulahlwe nguZimu. (Funda iRhalani 22:1.) Ngokuvumelana nesiporofido, “ngesimbi yesithathu ntambama uJesu warhuwelela ngelizwi elikhulu wathi: ‘Eloi, Eloi, lama sabaktani?’ Kutjho bona: ‘Zimami, Zimami, ungitjhiyelani na?’” (Mar. 15:34) UJesu akhenge aphelelwe likholo ngoYise wakhe wezulwini. UZimu walahlela uJesu emanabenakhe ngokususa isivikelo Sakhe ukwenzela bona ukuthembeka kwakaKrestu kulingwe ngokuzeleko. Godu ngokurhuwelela kwakhe njengombana enza, uJesu wazalisa iRhalani 22:1.

17. UZakariya 12:10 neRhalani 34:20 lazaliseka njani?

17 UMesiya uzokuhlatjwa, kodwana amathambo wakhe ngeze aphulwe. Abahlali beJerusalema “bazomqala Loyo abamhlabileko.” (Zak. 12:10) Godu iRhalani 34:20 lithi: “[UZimu] uwaqale woke amathambo wakhe; alikho nalinye lawo eliphuliweko.” Aqinisekisa amezwi la, umpostoli uJwanisi watlola: ‘Omunye wamabutho wahlaba uJesu ngomkhonto ehlangothini, khonokho kwaphuma iingazi namanzi. Loyo owabona lokhu kusenzeka [uJwanisi] wafakaza ngakho, khona nani nizakholwa, bona akufakazileko liqiniso . . . Kwenzeka khona kuzazaliseka imigwalo ecwengileko ethi: “Alikho nalinye ithambo lakhe elizaphuka.” Kukhona omunye umgwalo ocwengileko othi: “Abantu bazamqala abamhlabileko.”’—Jwa. 19:33-37.

18. Kwenzeka njani bona uJesu abulungwe neengwili?

18 UMesiya bekazokubulungwa neengwili. (Funda u-Isaya 53:5, 8, 9.) Kuthe bona kuhlwe ngoNisan 14, ‘isigwili somuntu sivela e-Arimathiya, ibizo laso linguJosefa,’ saya kuPilato sayokubawa isidumbu sakaJesu, begodu isibawo saso samukeleka. Ukulandisa kwakaMatewu kuyangezelela: “UJosefa wasithatha, wasiphuthela ngetjhila lelineni, wasifaka ngethuneni, asand’ ukuliphala edwaleni. Wageda ilitje elikhulu wavala ngalo umnyango wethuna wakhamba.”—Mat. 27:57-60.

Dumisa IKosi EnguMesiya!

19. Khuyini eyenzeka ekuzalisekeni kwamezwi wesiporofido akuRhalani 16:10?

19 UMesiya bekazokuvuswa. UDavidi watlola: “Wena [Jehova] ngeze uwutjhiye umphefumulo wami eShiyoli.” (Rha. 16:10) Cabanga bona barareka kangangani abafazi abaya ethuneni lapho isidumbu sakaJesu egade silaliswe khona. Lapho bahlangana nengilozi ebeyimbethe umzimba womuntu, yathi kibo: ‘Ningarareki. Nifuna uJesu weNazareda obekabethelwe. Uvukile, akakho lapha! Qalani lapha bekabulungwe khona.’ (Mar. 16:6) Esiqubuthwini ebesiseJerusalema ngelanga lePentekoste laka-33 C.E., umpostoli uPitrosi wamemezela: ‘UDavidi wabona uZimu abafuna ukukwenza, alo-ke wakhuluma ngokuvuka kwakaKrestu, lokha nasithi: “Akhange atjhiywe eHayidesi; umzimba wakhe akhenge ubole.”’ (IZe. 2:29-31) UZimu akhenge avumele umzimba wenyama weNdodanakhe ayithandako bona ubole. Ngaphezu kwalokho, ngokusimangaliso uJesu wavuselwa ekuphileni njengesidalwa somoya!—1 Pit. 3:18.

20. Ukubusa kwakaMesiya okwabikezelwako kwazaliseka njani?

20 Njengombana kwabikezelwa, uZimu wamemezela bona uJesu yiNdodanakhe. (Funda iRhalani 2:7; noMatewu 3:17.) Godu, isiqubuthu sadumisa uJesu noMbuso ozako, nathi ngethabo sikhuluma ngaye nokubusa kwakhe okubusisekileko. (Mar. 11:7-10) Msinyana uKrestu uzokutjhabalalisa amanabakhe njengombana ‘azokukhwela injomani yakhe aphume ipi ayokuhlasela alwele iqiniso ngokuzithoba nokulunga.’ (Rha. 2:8, 9; 45:1-6) Ubukhosi bakhe buzokuletha ukuthula nepumelelo ephasini mazombe. (Rha. 72:1, 3, 12, 16; Isa. 9:6, 7) Qala bona sinelungelo elingangani njengaboFakazi BakaJehova ukutjhumayela amaqiniso la, iNdodanakhe ethandekako esele ibusa ezulwini njengeKosi enguMesiya!

Ungaphendula Njani?

• UJesu wakghaphelwa begodu walahlwa njani?

• Ngikuphi okunye okwabikezelwa malungana nokubethelwa kwakaJesu Krestu?

• Kubayini uqiniseka bona uJesu nguMesiya othenjisiweko?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 13]

Ukungena kwakaJesu njengeKosi eJerusalema kwazalisa ziphi iimporofido?

[Iinthombe ekhasini 15]

UJesu wafela izono zethu, kodwana nje ubusa njengeKosi enguMesiya