Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bamlinda UMesiya

Bamlinda UMesiya

Bamlinda UMesiya

“Abantu bebalindile, begodu boke bebazibuza eenhliziyweni malungana noJwanisi, bona akasinguMesiya na.”—LUKA 3:15, THE EMPHATIC DIAGLOTT.

1. Abelusi abathileko bezwa siphi isimemezelo seengilozi?

KUSEBUSUKU. Abelusi bangaphandle bagade iimhlambi yabo. Qala bona barareka kangangani lokha ingilozi kaJehova ijama qadi kwabo, begodu babhodwa yiphazimulo kaZimu! Lalela! Ingilozi yenza isimemezelo esikarisakwesi: “Ningasabi ngombana nginilethele iindaba ezimnandi ezizaletha ithabo ebantwini boke. Khona namhlanjesi ngemzini kaDavidi nibelethelwe uMphulusi onguKrestu iKosi,” lowo egade azokuba nguMesiya. Abelusi bebangafumana isaneli lilele emkhombeni emzini oseduze. Kungakalindeleki, “isiqubuthu esikhulu seengilozi zezulu” sithoma ukudumisa uJehova sithi: “Idumo alibe kuZimu kweliphezulu, nokuthula ephasini kilabo anelisiweko ngabo.”—Luka 2:8-14.

2. Litjho ukuthini ibizo elithi “Mesiya,” begodu bekangabonakala njani?

2 Liqiniso, abelusi abamaJuda bebazi bona ibizo elithi “Mesiya” namtjhana “Krestu,” liqalisele “Kozesiweko” kaZimu. (Eks. 29:5-7) Kodwana bebangakufumana njani ukwazisa okungeziweko begodu bebangaqinisekisa njani abanye bona umntwana ingilozi ekhulume ngaye unguMesiya obekwe nguJehova? Ngokuhlola iimporofido ezifumaneka eMitlolweni yesiHebheru bese bazimadanisa neemsebenzi kuhlanganise nekambo yokuphila yomntwana lo.

Kubayini Abantu Bebalindile?

3, 4. Simzwisisa njani uDanyela 9:24, 25?

3 UJwanisi uMbhabhadisi nekavela eemnyakeni eyalandelako, amezwi nezenzo zakhe kwenza abanye bazibuza bona kghani uMesiya sekafikile na. (Funda uLuka 3:15.) Kungenzeka abanye basizwisisa kuhle isiporofido esimalungana noMesiya esibandakanya ‘iimveke ezimatjhumi alikhomba.’ Nekunjalo, bebangakghona ukumeda kuhle isikhathi uMesiya ebekazokuvela ngaso. Ngokwengcenye, isiporofidweso sathi: “Kusukela ekuphumeni kwelizwi lokubuyisela nokwakha kabutjha iJerusalema bekube sikhathi sakaMesiya uMdosiphambili, kuzokuba ziimveke ezilikhomba, neemveke ezimatjhumi asithandathu nambili.” (Dan. 9:24, 25) Izazi ezihlukahlukeneko ziyavuma bona iimvekezi ziminyaka. Ngokwesibonelo, i-Revised Standard Version ithi: “Kwenziwe isimemezelo seemveke ezimatjhumi alikhomba weemnyaka.”

4 Namhlanjesi, iinceku zakaJehova ziyazi bona iimveke ezi-69, namtjhana iimnyaka ema-483, ekuDanyela 9:25 yathoma ngo-455 B.C.E. iKosi yePheresiya u-Aritahitjhatjhita neyigunyaza uNehemiya bona ayokubuyisela begodu akhe kabutjha iJerusalema. (Neh. 2:1-8) Iimvekezo zaphela ngemva kweemnyaka ema-483, ngo-29 C.E., uJesu weNazareda nekabhabhadiswako azeswa nangomoya ocwengileko, ngalokho aba nguMesiya.—Mat. 3:13-17. *

5. Ngiziphi iimporofido esizozicabangela nje?

5 Nje asidembe ezimbalwa kezinengi iimporofido ezimalungana noMesiya ezazaliseka ekubelethweni kwakaJesu, ekuphileni kwakhe asesemncani, nekonzwenakhe. Akunakuzaza bona lokho kuzokuqinisa ikholo lethu elizwini lakaZimu lesiporofido. Godu kuzokunikela nobufakazi obukhanyako bokobana kwamambala uJesu bekanguMesiya ebekukade alindiwe.

Ukuphila Kwakhe Asesemncani Kwabikezelwa

6. Hlathulula indlela uGenesisi 49:10 azaliseka ngayo.

6 UMesiya bekazokubelethelwa esitjhabeni sakwaJuda kwa-Israyeli. Neyibusisa amadodanayo ngaphambi kobana ihlongakale, ihloko yembeleko uJakobho yabikezela: “Intonga yobukhosi ngeze isuke kwaJuda, neswazi lomyali phakathi kweenyawo zakhe, bekufike uShilo; begodu yena uzokulalelwa ngibo boke abantu.” (Gen. 49:10) Izazi ezinengi ezimaJuda zangesikhathi esidlulileko zahlobanisa amezwi lawo noMesiya. Kuthoma ngokubusa kweKosi emJuda uDavidi, intonga yobukhosi neswazi lomyali (amandla wokuyala) kwahlala esitjhabeni sakwaJuda. Ibizo elithi “Shilo” litjho bona “Lowo Ekungekwakhe.” Ukulandelana kwamakhosi wakwaJuda bekuzokuphela ‘uShilo’ nekaba yiKosi eyiNdlalifa yasafuthi, ngombana uZimu watjela uZedekiya, ikosi yakwaJuda yamaswaphelo, bona ubukhosi buzokunikelwa lowo onelungelo elingokomthetho. (Eze. 21:26, 27) Ngemva kwakaZedekiya, uJesu bekukuphela kwesizukulwana sakaDavidi okwenziwa ngaye isithembiso sobukhosi. Ngaphambi kobana kubelethwe uJesu ingilozi uGabriyeli yatjela uMariya: “IKosi uZimu, izamenza ikosi, njengokhokho wayo uDavidi. Izakuba yikosi phezu kwesizukulwani sakaJakobho ngokungapheliko. Umbuso wayo angekhe waphela!” (Luka 1:32, 33) Akunakuzaza bona uShilo nguJesu Krestu, obekasizukulwana sakaJuda noDavidi.—Mat. 1:1-3, 6; Luka 3:23, 31-34.

7. UMesiya wabelethelwaphi, begodu kubayini lokho kuqakathekile?

7 UMesiya bekazokubelethelwa eBhetlehema. Umporofidi uMika watlola, “Nawe, Bhetlehema Efratha, wena omncani khulu bona ube hlangana neenkulungwana zabantu bakwaJuda, kuwe kuzokuvela ozokuba mbusi kwa-Israyeli, isithomo sakhe sisukela eenkhathini zokuthoma, emalangeni weenkhathi ezingapheliko.” (Mika 5:2) UMesiya bekazokubelethelwa emzini wakwaJuda iBhetlehema, okubonakala ngasuthi khewabizwa ngokobana yi-Efratha. Nanyana uMariya unina lakaJesu, nosingayise uJosefa, bebahlala eNazareda, umyalo ovela eRoma wabakatelela bona bayokubalwa eBhetlehema, lapho uJesu abelethelwa khona ngo-2 B.C.E. (Mat. 2:1, 5, 6) Qala ukuzaliseka kwesiporofido okumangalisako!

8, 9. Kwabikezelwani ngokubelethwa kwakaMesiya nangezenzakalo ezalandelako?

8 UMesiya uzokubelethwa mntazana nta. (Funda u-Isaya 7:14.) Ibizo lesiHebheru elithi bethu·lahʹ litjho ukuthi “mntazana nta,” kodwana elinye (ʽal·mahʹ) livela ku-Isaya 7:14. Lapho kwaporofidwa bona “intombi [ha·ʽal·mahʹ]” izokubeletha indodana. Ibizo elithi ʽal·mahʹ lasebenza entombini uRibeka ngaphambi kobana itjhade. (Gen. 24:16, 43) Angaphasi kokuphefumulelwa, uMatewu wasebenzisa ibizo lesiGirigi elithi “umntazana nta” (par·theʹnos) nekatjengisa bona u-Isaya 7:14 wazaliseka malungana nokubelethwa kwakaJesu. Abatloli beVangeli uMatewu noLuka bathi uMariya, mntazana nta owaba sidisi ngokusebenza komoya kaZimu.—Mat. 1:18-25; Luka 1:26-35.

9 Ngemva kokubelethwa kwakaMesiya kuzokubulawa abantwana abancani. Kwenzeka okufanako emakhulwini weemnyaka ngaphambilini uFaro weGibhida nekakhupha umlayo wokobana abantwana ababesana bamaHebheru baphoselwe ngeMlanjeni iNayili. (Eks. 1:22) Kodwana okutjhejeka ngokukhetheliko nguJeremiya 31:15, 16, lapho uRarhela avezwa alilela amadodanakhe athathwa ayiswa “enarheni yenaba.” Isililo sakhe sazwiwa neRama ekude, endaweni yakwaBhenjamini, ngetlhagwini yeJerusalema. UMatewu watjengisa bona amezwi kaJeremiya azaliseka iKosi uHerodi neyikhupha umlayo wokobana kubulawe abantwana ababasana eBhetlehema neendawo eziyibhodileko. (Funda uMatewu 2:16-18.) Cabanga ngesizi ebelisendaweni leyo!

10. Hlathulula bona uHosiya 11:1 wazaliseka njani kuJesu.

10 Njengama-Israyeli, uMesiya bekazokubizwa bona aphume eGibhida. (Hos. 11:1) Ngaphambi komlayo kaHerodi wokubulala, ingilozi yanqophisa uJosefa, uMariya noJesu bona baye eGibhida. Bahlala lapho “uHerodi wabe wafa. Lokhu kwenzeka khona kuzozaliseka okwatjho yiKosi ngomporofidi [uHosiya] bona: ‘Ngibize iNdodana yami bona iphume eGibhida.’” (Mat. 2:13-15) Kwamambala, uJesu ngokwakhe bekangeze ahlela nanyana ngisiphi sezenzakalo ezibikezelweko ezikhuluma ngokubelethwa kwakhe nokuphila kwakhe asesemncani.

UMesiya Uthomisa Ikonzwakhe!

11. Ozesiweko kaJehova walungiselelwa njani indlela?

11 Ozesiweko kaZimu bekazokulungiselelwa indlela. UMalaki wabikezela bona “umporofidi u-Elija” uzokwenza umsebenzi lo, ukulungiselela iinhliziyo zabantu ukuza kwakaMesiya. (Funda uMalaki 4:5, 6.) UJesu ngokwakhe bekazi bona “u-Elija” lo nguJwanisi uMbhabhadisi. (Mat. 11:12-14) NoMarkosi waveza bona ikonzo kaJwanisi yazalisa amezwi ka-Isaya asiporofido. (Isa. 40:3; Mar. 1:1-4) UJesu khenge ahlelele uJwanisi umsebenzi onjengoka-Elija njengomkhambiphambili Wakhe. Umsebenzi ‘ka-Elija’ owabikezelwako lo wenziwa ngokuvumelana nentando kaZimu njengendlela yokubona loyo egade anguMesiya.

12. Ngimuphi umsebenzi osiza ekuboneni uMesiya?

12 Umsebenzi onikelwe nguZimu usiza ekuboneni uMesiya. Esinagogeni leNazareda, emzini akhuliselwa kiwo, uJesu wafunda umqulu ka-Isaya wawasebenzisa kuye amezwi athi: “UMoya weKosi uZimu uphezu kwami, ngombana ungikhethile bona ngilethe iindaba ezimnandi kwabatlhagako. Ungithume bona ngizomemezela ukuthukululwa kwabathunjiweko, ukuphophuluka kwabaphopheleko, nokuthukululwa kwabagandelelweko, nokwazisa bona isikhathi sesifikile lapha iKosi izaphulusa abantu bayo.” Ngombana bekanguMesiya wamambala, uJesu bekangatjho kufanele bona: “Indimana le yemitlolo ecwengileko izalisekile namhlanjesi.”—Luka 4:16-21.

13. Ikonzo kaJesu yatjhatjhalazi eGaleliya yabikezelwa njani?

13 Ikonzo kaMesiya yatjhatjhalazi eGaleliya yabikezelwa. Malungana ‘nenarha yakwaZabuloni nenarha yakwaNaftali . . . neGaleliya yeentjhaba,’ u-Isaya watlola: “Abantu egade bakhamba ebumnyameni babone ukukhanya okukhulu. Malungana nalabo abahlala enarheni yesithunzi, ukukhanya ngokwakho kukhanyile kibo.” (Isa. 9:1, 2) UJesu wathoma ikonzwakhe yatjhatjhalazi eGaleliya, ahlala eKapernomi, lapho izakhamuzi ezinengi zakwaZabuloni nezakwaNaftali zathabela iinzuzo zokukhanya okungokomoya azilethela kona. (Mat. 4:12-16) EGaleliya, uJesu wanikela iTjumayelo yakhe yeNtabeni etjhukumisa umkhumbulo, wakhetha abapostoli bakhe, wenza ikarisomraro yakhe yokuthoma, begodu kungenzeka kulapho abonakala khona kwabanye babafundi bakhe abangaba ma-500 ngemva kokuvuswa kwakhe. (Mat. 5:1–7:27; 28:16-20; Mar. 3:13, 14; Jwa. 2:8-11; 1 Kor. 15:6) Ngalokho wazalisa isiporofido saka-Isaya ngokutjhumayela ‘enarheni yakwaZabuloni nenarheni yakwaNaftali.’ Kwamambala, uJesu waragela phambili watjhumayela umlayezo woMbuso nakezinye iindawo kwa-Israyeli.

Eminye Imisebenzi KaMesiya Eyabikezelwako

14. IRhalani 78:2 lazaliseka ngayiphi indlela kuJesu?

14 UMesiya uzokukhuluma ngemifanekiso. Umrhalani u-Asafa wabhina: “Ngizokuvula umlomami ngekulumo esisaga.” (Rha. 78:2) Sazi njani bona amezwi asiporofido la asebenza kuJesu? Sitjelwa nguMatewu. Ngemva kokulandisa iimfanekiso uJesu afanisa kiyo uMbuso nembewu yemastadi nesibiliso, uMatewu wathi: “UJesu wasebenzisa imifanekiso ukutjela iinqubuthu zoke iintwezi; bekangekhe atjho into kibo angasebenzisi umfanekiso. Wenza lokhu khona kuzazaliseka okwakhulunywa mporofidi bona: ‘Ngizasebenzisa imifanekiso ngikhuluma nabo; ngizabatjela izinto abangazaziko kusukela mhlana kubunjwa iphasi.’” (Mat. 13:31-35) Izaga namtjhana iimfanekiso, bekuhlangana neendlela zakaJesu zokufundisa eziphumelelako.

15. Veza indlela u-Isaya 53:4 azaliseka ngayo.

15 UMesiya bekazokuthwala ukugula kwethu. U-Isaya wabikezela: “Kuliqiniso yena ngokwakhe wathwala ukugula kwethu, wathwala neenhlungu zethu.” (Isa. 53:4) UMatewu waveza bonyana ngemva kokulapha umkhwekazi kaPitrosi, uJesu walapha abanye ukwenzela bona “kuzazaliseka okwatjhiwo mporofidi u-Isaya, nakasithi: ‘Yena ngekwakhe wathatha ubulwelwe bethu wathwala izifo zethu.’” (Mat. 8:14-17) Begodu lokhu kungesinye sezahlakalo ezinengi ezitloliweko lapho uJesu aphulusa khona abagulako.

16. Umpostoli uJwanisi watjengisa njani bona uJesu wazalisa u-Isaya 53:1?

16 Naphezu kwakho koke okuhle okwenziwa nguMesiya, abantu abanengi ngeze bakholelwa kuye. (Funda u-Isaya 53:1.) Ukutjengisa bona isiporofidwesi sazaliseka, umpostoli uJwanisi watlola: ‘Namtjhana [uJesu] enza yoke immangaliso phambi kwabo, azange bakholwe. Khona kuzathi lokho okwatjhiwo mporofidi u-Isaya kuzaliseke nakasithi: “Kosi, ngubani owakholwa umlayezo esawutjhumayelako na? IKosi yawaveza kubani amandla wayo na?”’ (Jwa. 12:37, 38) Godu, hlangana nekonzo kampostoli uPowula, bambalwa ababanekholo eendabeni ezimnandi ezimalungana noJesu, uMesiya.—Rom. 10:16, 17.

17. UJwanisi walisebenzisa njani iRhalani 69:4?

17 UMesiya bekazokuhloywa ngaphandle kwesizathu. (Rha. 69:4) Umpostoli uJwanisi wadzubhula uJesu athi: “Ingathana zange ngenze hlangana nabo iimmangaliso ezingazange zenziwe mumuntu omunye, bebangekhe babe nomlandu wesono. Kodwana gadesi sebabonile engikwenzileko, bangihloyile mina noBaba. Lokhu bekufanele bona kwenzeke, khona kuzakuthi okugwaliweko emthethweni wabo kuzaliseke: ‘Bangihloye ngaphandle kwesizathu nesincani.’” (Jwa. 15:24, 25) Kanengi “uMthetho” utjho woke uMtlolo. (Jwa. 10:34; 12:34) Ukulandisa kwamaVangeli kutjengisa bona uJesu wahloywa, khulukhulu badosiphambili bekolo yamaJuda. Ukungezelela kilokho, uKrestu wathi: ‘Iphasi alinasizathu sokunihloya nina, kodwana lihloye mina, ngombana mina ngihlala ngilitjela bona izenzo zalo azikalungi.”—Jwa. 7:7.

18. Khuyini okhunye esizokuhlola okufuze kuqinise ukukholelwa kwethu bona uJesu nguMesiya?

18 Abalandeli bakaJesu bangekhulu lokuthoma bebaqiniseka bona uJesu bekanguMesiya, ngombana ngokuqinisekileko wazizalisa iimporofido zobuMesiya ezifumaneka eMitlolweni yesiHebheru. (Mat. 16:16) Njengombana sibonile, ezinye zazo zazaliseka hlangana nokuphila kwakaJesu weNazareda asesemncani nahlangana nekonzo yakhe. Ezinye iimporofido zakaMesiya ezingeziweko zizokuhlolwa esihlokweni esilandelako. Ukuzindla ngazo ngomthandazo kuzoqinisa ukukholelwa kwethu bona kwamambala uJesu Krestu unguMesiya obekwe nguBaba wethu wezulwini, uJehova.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 4 Ukufumana imininingwana engeziweko malungana ‘neemveke ezimatjhumi alikhomba,’ qala Isithasiselo sencwadi ethi Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili?, amakhasi 197-199.

Ungaphendula Njani?

• Ngiziphi iimporofido ezazaliseka malungana nokubelethwa kwakaJesu?

• Walungiselelwa njani indlela uMesiya?

• Ngimaphi amezwi asiporofido aku-Isaya isahluko-53 azaliseka kuJesu?

[Iimbuzo Yesifundo]