Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Umhlangano Oqakatheke Khulu Emlandweni

Umhlangano Oqakatheke Khulu Emlandweni

Umhlangano Oqakatheke Khulu Emlandweni

“NEKUPHELA umhlangano lo, nizokuthi, ‘Lo bekumhlangano womnyaka oqakatheke khulu emlandweni!’” Ngamezwi lawo, uStephen Lett weSihlopha Esibusako saboFakazi BakaJehova wenza iinlaleli zakhe ezinengi zaba nekareko ekulu kilokho okuzokulandela. Bebahlangene emhlanganweni waqobe mnyaka we-126 we-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, ngo-Octoba 2, 2010, eWolweni Lomhlangano laboFakazi BakaJehova eJersey City, New Jersey, e-U.S.A. Ngimaphi amanye amaphuzu aveleleko wesenzakalo esiqophumlandwesi?

Ikulumo yokuvula kaMnakweth’ uLett beyikhuluma ngekoloyana kaJehova yezulwini ehlathululwe encwadini yeBhayibhili ka-Ezekiyeli. Ikoloyana ekulu ephazimulako le, ifanekisela ihlangano kaZimu, elawulwa nguJehova ngokupheleleko. UMnakweth’ uLett wathi ingcenye yayo esezulwini, ehlanganisa iimbunjwa zomoya, igijima ngebelo lombani—ibelo leemcabango kaJehova. Ingcenye yephasini yehlangano kaJehova uZimu nayo igijima ngokufanako. UMnakweth’ uLett wakhuluma ngetuthuko ekarisako engcenyeni ebonakalako yehlangano kaZimu eemnyakeni yamva nje.

Ngokwesibonelo, amagatja amanengi ayahlanganiswa, okwenza abanengi egade bakhonza emakhaya weBethel eenarhenezo badzimelele emsebenzini wokutjhumayela. UMnakweth’ uLett wakhuthaza iinlaleli bona zihlale zithandazela iSihlopha Esibusako, njengesijamele isigaba senceku, bona siragele phambili singathembeki kwaphela kodwana godu sihlakaniphe, namtjhana sibe nelemuko.—Mat. 24:45-47.

Iimbiko Neenkulumiswano Ezikhuthazako

UTab Honsberger, okhonza eKomidini Yegatja eHaiti, wanikela umbiko othinta ihliziyo ngeemphumela yokusikinyeka kwephasi kwangoJanabari 12, 2010, okwadlula nokuphila kwabantu abapheze babe zi-300 000 enarheni leyo. Wathi abafundisi batjela abantu bona uZimu wajezisa abongazimbi labo ngombana banganakholo kukulapho avikela abalungileko. Nanyana kunjalo, iinkulungwana zeenlelesi zaphuma ngokutjhaphulukileko lokha amaboda wejele nekagirizwa kusikinyeka. Abantu abanengi abathembekileko beHaiti bayatjhiriyeka ngokufunda iqiniso lokobana kubayini iinkhathi zethu zineemraro engaka. UMnakweth’ uHonsberger, wadzubhula umzalwana othembekileko weHaiti olahlekelwe mkakhe ehlekeleleni leyo athi: “Ngisalila nanje. Angazi bona ngiyokulila bekube nini, kodwana kuyangithabisa ukuzwa ithando lehlangano kaJehova. Nginethemba, begodu ngizimisele ukulihlanganyela nabanye.”

UMark Sanderson, kwanje olilunga lomndeni weBethel yeBrooklyn wanikela umbiko ngePhilippines. Njengombana gade alilunga leKomidi Yegatja lalapho, wathaba khulu nekakhuluma ngamanani aphezulu amahlandla ama-32 wabarhuweli boMbuso abakhona enarheni leyo, nendlela inani leemfundo zeBhayibhili elidlula kude ngayo inani labarhuweleli. Wakhuluma ngomzalwana okuthiwa nguMiguel umzukulwanakhe owabulawako. UMiguel wasebenza budisi bona umbulali atjhutjhiswe begodu avalelwe ejele. Ngokukhamba kwesikhathi, nekatjhumayela ejele, uMiguel wahlangana nombulali loyo. Nanyana bekathukiwe, uMiguel wakhuluma naye ngomoya ophasi nangomusa. Emaswapheleni wafunda nendoda leyo, eyasabela kuhle begodu yathanda uJehova. Kwanjesi ibhabhadisiwe. UMiguel sekamnganayo omkhulu ulwela nokobana umnakwabo omutjha lo atjhatjhululwe msinyana ejele. *

Okwalandelako ehlelweni bekuyikulumiswano nabathileko, ebeyiragwa nguMark Noumair, ofundisa eMnyangweni Weenkolo ZobuKrestu. Wacocisana neemndeni eemthathu—u-Alex noSarah Reinmueller, uDavid noKrista Schafer, uRobert noKetra Ciranko. U-Alex Reinmueller, omsizi weKomidi Yokugadangisa, wakhuluma ngendlela enza ngayo iqiniso laba ngelakhe nekanemnyaka eli-15 ubudala, aphayona eCanada, kanengi asebenza ayedwa. Nekabuzwa bona bobani ababa nomthelela omkhulu kuye eBethel, uMnakweth’ uReinmueller wakhuluma ngamadoda athembekileko amathathu, waveza indlela ngamunye wabo amsize ngayo bona akhule ngokomoya. Umkakhe, uSarah, wakhuluma ngobungani bakhe nodade owakghodlhelela amatjhumi weemnyaka emajele weChina ngebanga lekholo lakhe. USarah uthi wafunda ukuthembela kuJehova ngomthandazo womuntu mathupha.

UDavid Schafer, umsizi weKomidi Yokufundisa, wadumisa ummakhe ngekholo lakhe eliqinileko walandisa nangabazalwana abasika imithi abamsiza bona abe liphayona lesigiyani nekasesemutjha. Umkakhe uKrista, wakhuluma ngokuthabisako ngomthelela wamalunga womndeni weBethel azibonakalisa ‘angathembekileko kokuncani,’ njengombana kwanyula uJesu.—Luka 16:10.

URobert Ciranko, omsizi weKomidi Yokutlola, walandisa ngababelethi bakayise nebakanina, ebebazimfiki ezivela eHungary begodu bamaKrestu azesiweko. Asesemsana, bekathaba khulu nekaya eemhlanganweni emikhulu ngabo-1950 begodu wafunda nokobana ihlangano kaJehova beyiyikulu ukudlula ibandla lakhabo. Umkakhe, uKetra, wakhuluma ngendlela afunda ngayo ukuthembeka lokha nekaphayona ebandleni ebelitshwenywa ziinhlubuki neminye iimraro. Wakghodlhelela, emaswapheleni wabelwa bona akhonze njengephayona elikhethekileko ebandleni elinobunye obathinta ihliziywakhe.

UManfred Tonak ngokulandelako wanikela umbiko ngeTopiya. Inarha le beyikhona ngitjho nangeenkhathi zeBhayibhili, begodu kwanje seyibusiswe ngabarhuweleli beendaba ezimnandi abangaphezu kwe-9 000. Abanengi babo bahlala ehlokodorobho yakhona, i-Addis Ababa namtjhana eduze nayo. Ngalokho iindawo ezikude zitlhoga isizo elingeziweko. Ukunikela isizo lelo, kwamenywa aboFakazi beTopiya abahlala eenarheni ezinye ukwenzela bona bazokutjhumayela eengcenyeni ezithileko ezikude zenarha. Abanengi bafika, bakhuthaza aboFakazi bendawo bafumana nabantu abanekareko.

Okuveleleko ehlelweneli bekuyikulumotjhiyelwano ngaboFakazi BakaJehova eRussia nomzabalazo wabo kezomthetho. U-Aulis Bergdahl weKomidi Yegatja eRussia, wanikela ngomlando wokutjhutjhiswa kwaboFakazi BakaJehova eRussia, khulukhulu eMoscow. UPhilip Brumley woMnyango WezoMthetho egatjeni le-United States wakhuluma ngezenzo ezithabisako ezenzeke eenyangeni ezidlulileko lokha i-European Court of Human Rights (ECHR) ilalela amacala alithoba aboFakazi ebebamangalelwe ngawo. IKhotho le yavumelana bona alikho nalinye icala kwalithoba elinesisekelo, begodu kwamanengi wawo yanikela nehlathululo yokuphikisa ukumangalelokho. Njengombana iimphumela isazokubonakala, anethemba uMnakweth’ uBrumley wakhuluma ngomphumela isiqunto seKhotho esingaba nawo kezinye iinarha.

Ukulandela iindaba ezikarisakwezi, uMnakweth’ uLett wamemezela bona i-ECHR ikubone kufaneleka ukwamukela icala lomthelo okukade liragela phambili elibandakanya urhulumende weFrance naboFakazi BakaJehova. IKhotho ehlonitjhwa khulu le yamukela amacala ambalwa khulu alethwa kiyo. Bekube nje, i-ECHR icabangele amacala ama-39 abandakanya aboFakazi BakaJehova, begodu yaqunta ngokuvumelana nathi kwa-37 wawo. UMnakweth’ uLett wakhuthaza abantu bakaZimu bona baragele phambili bathandaze kuJehova uZimu ngendaba le.

Umbiko wamaswaphelo wethulwa nguRichard Morlan, ofundisa eSikolweni Sabadala Bebandla. Wakhuluma ngetjiseko ngesikolweso nangokuthokoza abadala ebasesikolweni abakutjengisako.

Iinkulumo Ezinikelwe Malunga WeSihlopha Esibusako

UGuy Pierce weSihlopha Esibusako wanikela ikulumo ethinta ihliziyo edzimelele emtlolweni womnyaka ka-2011 othi, ‘Phephela ebizweni lakaJehova.’ (Zef. 3:12) Wathi ngitjho nanyana lesi kusikhathi esithabisako ngeendlela ezinengi ebantwini bakaJehova, godu sikhathi esibudisi, esisenza sicabange. Ilanga lakaJehova elikhulu litjhidele; kodwana abantu basaragela phambili bafuna isiphephelo ekolweni yamala, eenhlanganweni zepolitiki, eentweni eziphathekako, ekungatjhejini okwenzekako, nokhunye okunjalo. Bona sifumane isiphephelo samambala, kufuze sibize ibizo lakaJehova, okubandakanya ukumazi, ukumhlonipha ngokudephileko, nokuthemba uMuntu ojanyelwe libizelo, simthande ngakho koke esinakho.

UDavid Splane weSihlopha Esibusako walandela ngekulumo ekhuthazako, etjhukumisa umkhumbulo enesihloko esithi, “Ungenile Ekuphumuleni KwakaZimu?” Wathi ukuphumula kwakaZimu akutjho ukungenzi litho, njengombana uJehova neNdodanakhe ‘bahlala basebenza’ hlangana nelanga lokuphumula elingokomfanekiswelo ukwenzela bona kuzaliseke umnqopho kaZimu ngezinto azibumbileko ephasini. (Jwa. 5:17) Alo-ke, singena njani ekuphumuleni kwakaZimu? Ukulisa isono neemsebenzi yokuzitjhaya abalungileko kungenye ingcenye yependulo. Kufuze sitjengise ikholo begodu sihlale sicabanga ngomnqopho kaZimu, senze nanyana yini esingayenza bona sinikele emnqophweni loyo. Ngezinye iinkhathi, lokho kungaba budisi khulu, kodwana kufuze samukele isiluleko begodu senze ngokuvumelana nesinqophiso esivela ehlanganweni kaJehova. UMnakweth’ uSplane wabawa iinlaleli bona zenze koke ezingakwenza bonyana zingene ekuphumuleni kwaZimu.

Ikulumo yamaswaphelo, eyanikelwa ngu-Anthony Morris weSihlopha Esibusako, beyinesihloko esithi, “Silindeni?” Ngamazizo wokurhaba nangefudumalo enjengekababa, uMnakweth’ uMorris wakhumbuza iinlaleli ngezenzakalo ezingokwesiporofido ekusafuze zenzeke, izenzakalo boke abathembekileko abazilinde ngabomvu. Lokhu kubandakanya ukumemezelwa ‘Kokuthula nehlalakuhle!’ nokutjhatjalaliswa kwekolo yamala. (1 Tes. 5:2, 3; ISam. 17:15-17) UMnakweth’ uMorris wayelelisa malungana nokutjho amezwi athi, “Le kufuze bona yi-Amagedoni,” nesisabela ezehlakalweni zeendaba ezingazalisi iimporofido ezinjalo. Wanyula umoya wokulinda ngethabo, nokubekezela, ohlathululwe kuMika 7:7. Nokho, ngesikhathi esifanako, wakhuthaza boke bona “batjhidele eduze” kweSihlopha Esibusako, njengamasotja nekazokungena epini ekulu. Wathi, “Kwanga iinhliziyo zenu zingaba namandla, noke nina enilindele uJehova.”—Rha. 31:24.

Emaswapheleni, bekunezaziso ezithabisako eziqophumlando. UGeoffrey Jackson weSihlopha Esibusako wamemezela ngamahlelo wokulingwa kweSithalasokulinda esifundwako esenziwe bulula, ukusiza labo abanamakghono alinganiselweko wokufunda isiNgisi. Ngemva kwalokho uStephen Lett wamemezela bona iSihlopha Esibusako sizokwenza amalungiselelo wokobana boke ababonisi besigodi nabomkabo e-United States bafumane ukukhambela kokwalusa. Godu wembula bona iSikolo Sokubandulelwa IKonzo sesizokubizwa ngokobana Sikolo SeBhayibhili Sabazalwana Abangakatjhadi. Msinyana kuzokuthonyiswa iSikolo SeBhayibhili SamaKrestu Atjhadileko. Isikolwesi sizokunikela abatjhadileko ibandulo engeziweko ukwenzela bona babe lisizo khulu ehlanganweni kaJehova. UMnakweth’ uLett wamemezela godu bona iSikolo Sababonisi Abakhambako Nabomkabo neSikolo Samalunga Wekomidi Yegatja Nabomkabo sizokukhuliswa sibe maklasi amabili qobe mnyaka ePatterson, nelungiselelo lokobana nalabo abaya esikolweneso babuyele godu.

Kwenziwa isiphetho esithinta ihliziyo lokha uJohn E. Barr oneemnyaka ema-97 ubudala, olilunga elinesikhathi eside leSihlopha Esibusako, athandaza ngokuthobeka nangokusuka ehliziyweni. * Woke umuntu wakhamba anamazizo wokobana kwamambala leli bekulilanga eliqophumlando.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 7 Qala INcwadi Yonyaka YoFakazi BakaJehova ka-2011, amakhasi 62-63.

^ isig. 20 UMnakweth’ uBarr waqeda ikambo yakhe yephasini ngoDisemba 4, 2010.

[Umkhangiso osekhasini 19]

Iinkulumiswano zathatjelwa ngibo boke egade bakhona

[Umkhangiso osekhasini 20]

UJehova uwubusisile umsebenzi wokutjhumayela eTopiya