Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Yenza Iimzamo Yokubulunga Ukuthula

Yenza Iimzamo Yokubulunga Ukuthula

Yenza Iimzamo Yokubulunga Ukuthula

“Asinqophele kilokho okuletha ukuthula.”—ROM. 14:19.

1, 2. Kubayini aboFakazi BakaJehova banokuthula?

KUBUDISI ukufumana ukuthula kwamambala ephasini namhlanjesi. Ngitjho nabantu besitjhaba sinye abakhuluma ilimi linye kanengi bahlukaniswe ngokwekolo, ngokwepolitiki nangokwezehlalo. Ngokuphambeneko, abantu bakaJehova bamunye naphezu kweqiniso lokobana bavela “kizo zoke iintjhaba, nemindeni, namakoro neenlimi.”—ISam. 7:9.

2 Ukuthula esinakho akukenzeki ngengozi. Ngokuyihloko kube khona ngombana “sesinokuthula noZimu” ngokuba nekholo eNdodanenakhe, iingazi zayo ezaphalakako zagubuzesa izono zethu. (Rom. 5:1; Efe. 1:7) Ngaphezu kwalokho, uZimu weqiniso upha iinceku zakhe ezithembekileko umoya ocwengileko, begodu enye ingcenye yesithelo somoyesi ihlanganisa ukuthula. (Gal. 5:22) Elinye ibanga lobunye bethu obunokuthula kukobana ‘asisiyingcenye yephasi.’ (Jwa. 15:19) Asithathi hlangothi eendabeni zepolitiki. ‘Ngokukhanda iinsabula zethu zibe malembe,’ asihlanganyeli eempini zomphakathi namtjhana zeentjhaba.—Isa. 2:4.

3. Yini ukuthula esingakuthabela okuyenza ikghonakale, begodu kuzokucocwa ngani esihlokwenesi?

3 Ukuthula esingakuthabela nomunye nomunye kudephe khulu kunokubalekela kwaphela ukulimaza abanakwethu. Nanyana ibandla laboFakazi BakaJehova esikilo lingakhiwa babantu abahlukahlukeneko ngokobutjhaba nangamasiko, ‘siyathandana.’ (Jwa. 15:17) Ukuthula kwethu kusivumela bona ‘senze okulungileko kibo boke, khulukazi kilabo abakholwako.’ (Gal. 6:10) Iparadeyisi lethu elingokomoya elinokuthula liyinto eqakathekileko nekufuze ivikelwe. Ngalokho, akhe sihlole indlela esingalwela ngayo ukubulunga ukuthula ebandleni.

Nesikhubekako

4. Singenzani ukubulunga ukuthula nesikhube omunye?

4 Umfundi uJakobosi watlola, “Soke sineemphoso ezinengi; nengabe umuntu akoni kwakutjhoko, umuntu loyo ulunge kwamambala.” (Jak. 3:2) Ngalokho, kuzokuba khona ukungazwani nokurhitjhana hlangana kwesikholwa nabo. (Fil. 4:2, 3) Nokho, iimraro ehlangana kwabantu ababili ingalungiswa ngaphandle kokuthikazisa ukuthula kwebandla. Ngokwesibonelo, cabangela isiluleko ekufuze sisisebenzise nesilemuka bona kungenzeka sikhube omunye.—Funda uMatewu 5:23, 24.

5. Singakulwela njani ukuthula omunye nekasonileko?

5 Kuthiwani omunye nekasone kancani? Kufuze silindele bona osonileko eze kithi azokubawa ukulitjalelwa? Yoku-1 kwebeKorinte 13:5 ithi, “[Ithando] alinamavundo.” Nesikhutjiweko, silwela ukubulunga ukuthula ngokulibalelana nangokukhohlwa, okukungabi ‘namavundo.’ (Funda KwebeKholose 3:13.) Iimphoso ezincani zaqobe langa kungcono khulu zirarulwe ngendlela le, ngombana lokho kunomthelela ebuhlotjeni obunokuthula nabakhulekeli esikunye nabo begodu kusenza sibe nokuthula komkhumbulo. Isaga esihlakaniphileko sithi: “Kuhle . . . ukudlulisa isiphambeko.”—Iziy. 19:11.

6. Kufuze senzeni nangabe kubudisi ngathi ukukweqisela amehlo ukoniwa okwenziwe kithi?

6 Kuthiwani nesifumana bona ukoniwa okuthileko kubudisi bona sikweqisele amehlo? Akusikuhlakanipha ukukhuluma ngakho nabanye. Ihlebo enjalo ithikazisa ukuthula kwebandla kwaphela. Khuyini okufuze yenziwe ukulungisa indaba leyo ngokuthula? UMatewu 18:15 uthi: “Lokha umfowenu nekakonileko, khamba uyombonisa iphoso yakhe. Kodwana ukwenze ngasese, kini nobabili kwaphela. Nakulalelako, umzuzile.” Ngitjho nanyana uMatewu 18:15-17 asebenza nekwenziwe isono esikhulu, ngokuvumelana nomoya wekambisolawulo evezwe evesini-15, ngomusa kufuze siye kosonileko ngemsithelweni silinge ukubuyisela ubuhlobo obunokuthula naye. *

7. Kubayini kufuze sirarulule ukungazwani msinyana?

7 Umpostoli uPowula watlola: “Nengabe nifikelwa kuthukuthela, zibambeni ningoni; ilanga lingatjhingi nisathukuthele. USathana ningamnikeli ithuba lokunihlula.” (Efe. 4:26, 27) UJesu wathi, ‘Nengabe omunye uyakumangalela lungisa naye iindaba msinya.’ (Mat. 5:25) Ngalokho, nesifuna ukubulunga ukuthula, kufuze sirarulule ukungazwani msinyana. Kubayini? Ngombana ukwenza njalo kukhandela bona ukungazwani kubhibhidlhe njengesilonda esingatjhejwako. Singavumeli ukuzikhakhazisa, umona, namtjhana ukuqala izinto eziqalekako njengeziqakatheke khulu kusivimbele bona sirarulule ukungazwani msinyana.—Jak. 4:1-6.

Nengabe Ukungezwani Kubandakanya Abantu Abanengi

8, 9. (a) Ngikuphi ukungezwani egade kukhona ebandleni leRoma lekhulu lokuthoma? (b) Ngisiphi isiluleko uPowula asinikela amaKrestu weRoma malungana nokungezwani kwawo?

8 Ngezinye iinkhathi ebandleni ukungezwani akubandakanyi abantu ababili kwaphela kodwana abanengi. Bekunjalo ngamaKrestu weRoma umpostoli uPowula awatlolela incwadi ephefumulelweko. Bekunokungazwani hlangana kwamaKrestu amaJuda nangasimaJuda. Abanye ebandleni bebabaqalela phasi labo abanezazela ezibogabogako namtjhana ezibakhandela ngokudluleleko. Abanjalo bebahlulela abanye ngokungakafaneli eendabeni zomuntu mathupha. Ngisiphi isiluleko uPowula asinikela ibandla?—Rom. 14:1-6.

9 UPowula waluleka abantu abasemahlangothini womabili wepikiswano. Watjela labo egade bazwisisa bona abekho ngaphasi koMthetho kaMosisi bona banganyazi abanakwabo. (Rom. 14:2, 10) Ukucabanga okunjalo bekungakhuba amakholwa egade kusawanyenyisa ukudla izinto ebezingakavunyelwa ngaphasi koMthetho. UPowula wabakhuthaza, ‘Ungathi ngebanga lokudla ulahle okwenziwe nguZimu. Kungcono ungadli inyama, ungaseli iwayini, ungenzi litho elinye elingakhubekisa umzalwane wakho.’ (Rom. 14:14, 15, 20, 21) Ngakelinye ihlangothi, uPowula waluleka amaKrestu egade anesazela esikhandela ngokudluleleko bona alise ukwahlulela labo abanombono ohlukileko njengabangakathembeki. (Rom. 14:13) Wabatjela ‘boke bona bangazikhukhumezi ngokudluleleko.’ (Rom. 12:3) Ngemva kokululeka amahlangothi womabili wepikiswano, uPowula watlola: “Yeke asinqophele kilokho okuletha ukuthula nokusenza sakhane.”—Rom. 14:19.

10. Njengebandleni leRoma lekhulu lokuthoma, khuyini okutlhogekako ukurarulula ukungezwani namhlanjesi?

10 Singaqiniseka bona ibandla leRoma lasabela kuhle esilulekweni sakaPowula lenza namatjhuguluko atlhogekako. Nesiba nokungazwani namaKrestu esikunye nawo namhlanjesi, ngokufanako ngeze kwaba kuhle na bona sikulungise ngomusa ngokufuna ngokuthobeka isiluleko soMtlolo begodu sisisebenzise? Njengombana bekunjalo ngamaRoma, nanamhlanjesi womabili amahlangothi wepikiswano kungatlhogeka enze amatjhuguluko bona ‘abulunge ukuthula komunye nomunye.’—Mar. 9:50.

Nesikhombelwa Bona Sisize

11. Yini umdala okufuze ayitjheje nengabe umKrestu ufuna ukukhuluma naye ngokungazwani okuhlangana kwakhe nomkhulekeli akunye naye?

11 Kuthiwani nengabe umKrestu ufuna ukukhuluma nomdala ngomraro ngesihlobo namtjhana umkhulekeli akunye naye? Iziyema 21:13 zithi: “Nanyana ngubani ovala indlebe yakhe esililweni sokunghonghoyila somuntu ophasi, naye uzokubiza angaphendulwa.” Ngokuqinisekileko umdala ngeze ‘avale indlebe yakhe.’ Nokho, esinye isaga siyayelelisa: “Wokuthoma ukubeka indaba yakhe ubonakala alungile, bekufike imbangi yakhe ithome ukumphenyisisa.” (Iziy. 18:17, New English Translation) Umdala kufuze alalele ngomusa, kodwana kutlhogeka atjheje bona angathathi ihlangothi laloyo obika ukoniwa. Ngemva kokulalela indaba, angabuza owoniweko bona ukhulumile na naloyo omonileko. Godu umdala angabuyekeza amagadango angokoMtlolo angathathwa ngowoniweko ukubulunga ukuthula.

12. Nikela iimbonelo ezitjengisa ubungozi bokuwalazela ngemva kokuzwa isinghonghoyilo.

12 Iimbonelo eentathu zeBhayibhili zigandelela ubungozi bokuthatha amagadango ngokuwalazela ngemva kokuzwa ihlangothi linye kwaphela lokungazwani. UPotifaro wakholelwa okwatjhiwo mkakhe bona uJosefa walinga ukumkata. Akwate kungakafaneli, uPotifaro wavalela uJosefa ngejele. (Gen. 39:19, 20) IKosi uDavidi yakholwa uZiba, owathi ikosakhe, uMefibhosheti, seyizihlanganise namanaba kaDavidi. UDavidi waphendula ngokuphuthuzela wathi, “Qala! Koke ebekungekwakaMefibhosheti sekungekwakho.” (2 Sam. 16:4; 19:25-27) IKosi u-Aritahitjhatjhita yatjelwa bona amaJuda akha kabutjha amaboda weJerusalema begodu besekazokuhlubuka Embusweni WePeresiya. Ikosi yawukholelwa umbiko omamala loyo yayala nokobana koke ukwakha kabutjha eJerusalema kujanyiswe. Ngebanga lalokho, amaJuda awulisa umsebenzi etempelini lakaZimu. (Ezra 4:11-13, 23, 24) Abadala abamaKrestu ngokuhlakanipha balalela isiluleko sakaPowula kuThimothi sokubalekela ukwenza izahlulelo bangakabi nawo woke amaqiniso.—Funda yo-1 KuThimothi 5:21.

13, 14. (a) Ngikuphi ukulinganiselwa soke esinakho malungana nokungazwani kwabanye? (b) Yini engasiza abadala bona benze izahlulelo ezihle?

13 Ngitjho nanyana kubonakala kwanga amahlangothi womabili wendaba avelile, kuqakathekile ukulemuka bona “nengabe kukhona umuntu ozibonako bonyana kukhona akwaziko, nokho akakazi njengombana kufanele azi.” (1 Kor. 8:2) Siyayazi kwamambala yoke iimniningwana ebangele ukungezwani lokho? Singasazi ngokuzeleko isizinda sabantu ababandakanyekako? Nekufuze benze isahlulelo, qala bona kuqakatheke kangangani ngabadala bona bangazivumeli bonyana bakhohliswe mamala, maqhinga, namtjhana izwangobatjho! UMahluleli obekwe nguZimu, uJesu Krestu, wahlulela ngokulunga. ‘Akahluleli ngalokho akubona emehlwenakhe kwaphela, namtjhana asole bulula ngokwalokho akuzwe ngendlebe zakhe.’ (Isa. 11:3, 4) Kunalokho, uJesu unqophiswa mumoya kaJehova. Abadala abamaKrestu ngokufanako banenzuzo yokunqophiswa mumoya kaZimu ocwengileko.

14 Ngaphambi kokukhipha izahlulelo zomraro wamakholwa akunye nabo, abadala kutlhogeka bathandazele isizo lomoya kaJehova begodu bathembele esinqophisweni sawo ngokobana bahlole iLizwi lakaZimu neencwadi ezilungiselelwe sigaba senceku ethembekileko nehlakaniphileko.—Mat. 24:45.

Ukuthula Kungakhathaliseki Bona Kwenzekani?

15. Kunini lapho okufuze sibike khona isono esikhulu esisaziko?

15 NjengamaKrestu, sikhuthazwa bona sibulunge ukuthula. Nokho, iBhayibhili ithi: “Ukuhlakanipha okuvela kuZimu kokuthoma nje kumsulwa, kube nokuthula.” (Jak. 3:17) Ukuba nokuthula kulandela ubumsulwa, okutjho ukukakarela eenqophisweni zakaZimu zokuziphatha ezihlanzekileko nokuhlangabezana neemfuneko zakhe zokulunga. Nengabe umKrestu ulemuka isono esikhulu esenziwe ngakholwa naye, kufuze akhuthaze umenzi wesono bona avume isono sakhe kubadala. (1 Kor. 6:9, 10; Jak. 5:14-16) Nengabe umenzi wesono akenzi njalo, umKrestu owazi ngesonweso kufuze asibike. Ukubhalelwa ukwenza lokho ngombana athi ulinga ukubulunga ukuthula nomenzi wesono kumenza umhlanganyeli esonweneso.—Lef. 5:1; funda Iziyema 29:24.

16. Singafundani endabeni kaJehu neKosi uJehoramu?

16 Okhunye ukulandisa okubandakanya uJehu kutjengisa bona ukulunga kwakaZimu kuza qangi kunokuthula. UZimu wathumela uJehu bona ayokukhupha isahlulelo Sakhe emzini weKosi u-Ahabi. IKosi embi uJehoramu, indodana ka-Ahabi noJezebheli, yakhwela ikoloyana bona iyokuhlangana noJehu yathi: “Kunokuthula, Jehu?” Waphendula njani uJehu? Wathi: “Ngikuphi ukuthula okungaba khona nekusesenobufebe bakaJezebheli ummakho nobuloyi bakhe obunengi?” (2 Kho. 9:22) Ngalokho, uJehu wakhupha umswibela wadumuza uJehoramu ehliziyweni. Njengombana uJehu athatha amagadango, abadala akukafaneli bavumele izoni zangamabomu begodu ezingaphenduki bona ziragele phambili ngombana bathi babulunga ukuthula. Baqotha izoni ezingaphendukiko ukwenzela bona ibandla lizokuragela phambili lithabela ukuthula noZimu.—1 Kor. 5:1, 2, 11-13.

17. Woke amaKrestu adlala yiphi indima ekubulungeni ukuthula?

17 Kanengi ukungazwani hlangana nabazalwana akubandakanyi ubumbi obukhulu obutlhoga igadango lokwahlulela. Ngalokho, qala bona kuhle kangangani ukugubuzesa ngethando iimtjhapho yabanye. ILizwi lakaZimu lithi, “Ogubuzesa izono ufuna ithando, begodu loyo oragela phambili ngokukhuluma ngendaba uhlukanisa abangani.” (Iziy. 17:9) Ukulalela amezwi layo kuzosisiza soke sibulunge ukuthula ebandleni nobuhlobo bethu obuhle noJehova.—Mat. 6:14, 15.

Ukulwela Ukubulunga Ukuthula Kuletha Iimbusiso

18, 19. Ngiziphi iinzuzo ezifumaneka ngokulwela ukubulunga ukuthula?

18 Ukulwela kwethu ukwenza ‘lokho okuletha ukuthula’ kusilethela iimbusiso ezinengi. Sithabela ubuhlobo obuseduze bomuntu mathupha noJehova njengombana silingisa iindlela zakhe, begodu sihlanganyela ebunyeni obunokuthula beparadeyisi lethu elingokomoya. Godu ukulwela ukubulunga ukuthula ngaphakathi ebandleni kusisiza sibone iindlela esilwela ngayo ukwenza ukuthula kilabo esitjhumayela kibo “iindaba ezimnandi zokuthula.” (Efe. 6:15) Sikulungele ‘ukuba nomusa kibo boke, sinyamezelele ukuphathwa kumbi.’—2 Thi. 2:24.

19 Godu khumbula bona kuzokuba ‘nevuko labalungileko nabangakalungi.’ (IZe. 24:15) Lokha ithemba lelo lizaliseka ephasini, iingidi zabantu ezineenzinda nobuntu obungafaniko zizokuvuswa—begodu lokho kuzokuhlanganisa abantu egade baphila kusukela ngesikhathi “okwabunjwa ngaso iphasi”! (Luka 11:50, 51) Ukufundisa abavusiweko iindlela zokuthula kuzokuba lilungelo elikhulu kwamambala. Qala bona lizokuba lisizo elingangani ngesikhatheso ibandulo esilifumana nje njengabenzi bokuthula!

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 6 Ukufumana isinqophiso esingokoMtlolo malungana nokuqalana nezono ezikulu ezinjengehlebo elimazako nokukhwabanisa, qala INqabayokulinda, ka-October 15, 1999, amakhasi 17-22.

Ufundeni?

• Singakulwela njani ukubulunga ukuthula nengabe sikhube omunye?

• Kufuze kwenziweni ukubulunga ukuthula nesiphathwe kumbi?

• Kubayini kungasikuhlakanipha ukuthatha ihlangothi eempikiswaneni zabanye?

• Kubayini kungakafaneli ukulwela ukuthula kungakhathaliseki bona kwenzekani? Hlathulula.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Iinthombe ekhasini 29]

UJehova uyabathanda labo abalibalela abanye ngokutjhaphulukileko