Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukufunda IBhayibhili Mthombo Wamandla Wokuphila Kwami Koke

Ukufunda IBhayibhili Mthombo Wamandla Wokuphila Kwami Koke

Ukufunda IBhayibhili Mthombo Wamandla Wokuphila Kwami Koke

Ilandiswa Ngu-Marceau Leroy

“EKUTHOMENI uZimu wabumba izulu nephasi,” amezwi la ngawafunda ngemsitheleni ngelawini lami. Kubayini ngawafunda ngemsitheleni? Ngokuqinisekileko ubaba, ongakholelwako bona uZimu ukhona, bekangekhe ayithande incwadi esezandleni zami—iBhayibhili.

Azange ngifunde iBhayibhili ngaphambilini, begodu amezwi lawo wokuvula akuGenesisi angibetha njengombani. Ngacabanga, ‘Nasi ihlathululo yokuvumelana kwemithetho yemvelo ebeyihlala ingirara!’ Ngikarekile, ngathoma ukufunda kusukela nge-iri lobunane ebusuku bekube li-iri lesine ekuseni. Wathoma njalo umkhubami wokuphila koke wokufunda iLizwi lakaZimu. Akhe ngihlathulule bona ukufunda kwami iBhayibhili kube njani mthombo wamandla ekuphileni kwami koke.

“Kuzokutlhogeka Uyifunde Qobe Langa”

Ngabelethwa ngo-1926, eVermelles, idorojana elinemayini yamalahle etlhagwini yeFrance. Phakathi nepi yephasi yesibili, amalahle bekayinto eqakathekileko enarheni. Ngalokho njengombana bengisebenza emayini, ngatjhaphululwa ekonzweni yamajoni. Nanyana kunjalo, bona ngithuthukise ubujamo bami, ngathoma ukufundela i-radioelectronics negezi, okwangifundisa bona iimthetho yemvelo isebenza ndawonye kuhle khulu. Nengineemnyaka ema-21, egade ngifunda naye wanginikela iBhayibhili lami lokuthoma, wathi, “Yincwadi ekufuze ifundwe.” Nengiqeda ukuyifunda, ngaqiniseka bona iBhayibhili liLizwi lakaZimu, isambulo ebantwini.

Ngicabanga bona abomakhelwana bami nabo bazokuthabela ukufunda iBhayibhili, ngafumana iimBhayibhili ezibunane. Ngararwa kukobana abantu bangihleka begodu bangiphikisa. Iinhlobo ezithanda iinkolelolize zangiyelelisa, “Wathoma ukufunda incwadi le, kuzokutlhogeka uyifunde qobe langa!” Kwamambala ngayifunda, begodu azange ngazisola. Kwaba mkhuba wami wokuphila koke.

Nebalemuka ikareko yami eBhayibhilini, abanye abomakhelwana banginikela iincwadi abazifumana kiboFakazi BakaJehova. Iincwajana ezinjengethi One World, One Government * (etjengiswe ngesiFrench) yahlathulula bona kubayini iBhayibhili iveza uMbuso kaZimu njengokuphela kwethemba lesintu. (Mat. 6:10) Bengizimisele kunanini ngaphambili ukuhlanganyela ithembeli nabanye.

Wokuthoma owamukela iBhayibhili kimi bekunguNoël, umngani engikhule naye. Njengombana bekamKatolika, wahlela bona siyokuhlangana nendoda ebeyifundela ukuba mpristi. Kwangithusa khulu lokho, nokho ngokwalokho ebengikufunde kuRhalani 115:4-8 nakuMatewu 23:9, 10 bengazi bona uZimu akakwamukeli ukusebenzisa iinthombe nesikhulekako nokubiza abafundisi ngeziqu zekolo. Lokhu kwanginikela isibindi sokuvikela iinkolelo zami ezitja. Umphumela waba kukobana, uNoël wamukela amaqiniso, usesenguFakazi othembekileko bekube namhlanjesi.

Godu ngavakatjhela udadwethu. Yena nendodakwakhe bebaneencwadi zokusebenzelana nemimoya begodu bebatlhoriswa madimoni. Nanyana ngazizwa nginganamandla ekuthomeni, amavesi weBhayibhili anjengemaHebheru 1:14 angiqinisekisa bona ngisekelwa ziingilozi zakaJehova. Umkhwenyethu nekasebenzisa iinkambisolawulo zeBhayibhili, alahla nakho koke okuhlobene nokusebenzisa imimoya watjhaphuluka elawulweni lamadimoni. Bobabili nodadwethu baba boFakazi abatjhisekako.

Ngo-1947 uFakazi we-Amerika, u-Arthur Emiot, wafika ekhaya. Ngithabile, ngambuza bona aboFakazi bahlanganelaphi. Wangitjela bona kunesiqhema eLiévin, endaweni ekude ngamakhilomitha angaba litjhumi. Ngeenkhathezo bekungasilula ngitjho nokufumana umlelenjana, ngalokho iinyanga ezinengi bengikhamba ngeenyawo ukuya nokubuya emihlanganweni. Umsebenzi waboFakazi bakaJehova eFrance besele uvinjelwe iimnyaka ebunane. BekunaboFakazi aba-2 380 kwaphela enarheni yoke—abanengi bebaziimfiki ezivela ePoland. Kodwana ngoSeptemba 1, 1947, umsebenzi wethu eFrance wamukelwa ngokomthetho godu. I-ofisi legatja lahlonywa kabutjha eParis eVilla Guibert. Ngombana bekunganaphayona nalinye eFrance, ihlelo langoDisemba 1947 le-Informant (nje okuyiKonzwethu YoMbuso) lenza isibawo samaphayona avamileko, ebekazokutjhumayela ama-iri ali-150 ngenyanga. (Ngo-1949 aphungulwa aba ma-iri ali-100.) Ngivumelana ngokuzeleko namezwi kaJesu akuJwanisi 17:17 athi, “Ilizwi [lakaZimu] liliqiniso,” ngabhabhadiswa ngo-1948, begodu ngoDisemba 1949, ngaba liphayona.

Ngaphuma Ejele Ngaya EDunkerque

Zange ngihlale isikhathi eside esabelweni sami sokuthoma, e-Agen, esewula yeFrance. Ngombana bengingasasebenzi emayini, besele ngifaneleka ukwenza ikonzo yamajoni. Ngala ukujoyina amasotja, ngalokho ngavalelwa ejele. Ngitjho nanyana bengingakavunyelwa ukuba neBhayibhili, ngakwazi ukufumana amakhasi ambalwa wencwadi yamaRhalani. Ukuwafunda kwangikhuthaza. Nengitjhatjhululwako, bekufuze ngenze isiqunto: Ngiyilise ikonzo yesikhathi esizeleko ngiphile ukuphila okujayelekileko? Nendabeni le, engakufunda eBhayibhilini kwangisiza. Ngacabangisisa ngamezwi kaPowula akwebeFilipi 4:11-13 athi: ‘Nginamandla wokujamelana nakho koke ngamandla uKrestu angiphe wona.’ Ngalokho ngenza isiqunto sokuragela phambili ngiphayona. Ngo-1950, ngafumana isabelo esitjha—eDunkerque, idorobha engakhe ngatjhumayela kilo.

Nengifika lapho, gade nginganalitho. Idorobhelo lonakala khulu hlangana nePi Yephasi II, bekubudisi nokufumana iindawo zokuhlala. Ngaqunta ukuyokuvakatjhela umndeni ebengijayele ukuyokutjhumayela kiwo, umma walapho wathaba khulu wathi: “Nomzana uLeroy, utjhaphululiwe! Indodakwami ithi ngathana bekunamadoda amanengi anjengawe, bengeze kube nepi.” Bebanendlu abayiqatjhisela iimvakatjhi, ngalokho banginikela indawo yokuhlala bekubekulapho kuthoma isikhathi seemvakatjhi ezikhamba zibona indawo. Ngelanga elifanako, umnakwabo ka-Arthur Emiot, u-Evans, wanginikela umsebenzi. * Bekangutologi edoyelweni leenkepe begodu bekafuna umuntu obekazokugada isikepe ebusuku. Wangithula komunye weenkhulu zesikepe. Ngemva kokuphuma ejele, bengimtherethere. U-Evans nekahlathulula bona kubayini, isikhulu sangitjela bona ngizisize ngokudla okusesiqandisini. Ngelanga linyelo, ngafumana indawo yokuhlala, umsebenzi, nokudla! Ukuthembela kwami emezwini kaJesu atlolwe kuMatewu 6:25-33 kwaqiniswa kwamambala.

Nekuthoma isikhathi seemvakatjhi, mina negade ngiphayona naye, uSimon Apolinarski, kwatlhogeka sifune enye indawo yokuhlala, kodwana besizimisele ukuhlala esabelweni sethu. Safumana indawo yokuhlala esitalini seempera esidala, lapho ebesilala khona ematrasini owenziwe ngotjani. Besisebenzisa amalanga wethu ekonzweni. Safakaza kumnikazi wesitali, begodu wabangomunye wabanengi abamukela iqiniso. Zange kuthathe isikhathi eside ngaphambi kobana kuvele isihloko ephephandabeni lendawo, liyelelisa izakhamuzi zeDunkerque “ngokurhagala komsebenzi waboFakazi BakaJehova endaweni.” Nokho, mina noSimon nedlanzana labarhuweleli bekungithi kwaphela aboFakazi lapho! Nesiqalene nobudisi, besikhuthazwa kucabangisisa ngethemba lethu lobuKrestu nendlela uJehova asitlhogomele ngayo. Bekunabarhuweleli aba-30 eDunkerque nekutjhentjhwa isabelo sami ngo-1952.

Ukuqiniselwa Iimthwalo Emitjha

Ngemva kokuhlala isikhatjhana edorobheni le-Amiens, ngabekwa bona ngibe liphayona elikhethekileko eBoulogne-Billancourt, omunye wemzana yeParis. Bengineemfundo zeBhayibhili ezinengi, inengi lazo ngokukhamba kwesikhathi langenela ikonzo yesikhathi esizeleko nomsebenzi weenthunywa zevangeli. Elinye isokana, uGuy Mabilat, lamukela iqiniso laragela phambili lakhonza njengombonisi wesifunda ngemva kwalokho laba mbonisi wesigodi. Ngokukhamba kwesikhathi, laba mbonisi wokwakhiwa kwendawo yokugadangisa eseBethel yanamhlanjesi eLouviers, kude neParis. Iingcoco ezinengi zeBhayibhili ekonzweni zadzimelelisa ngokungeziweko iLizwi lakaZimu emkhumbulwenami, okwangithabisa khulu kwangenza ngathuthukisa nekghono lami lokufundisa.

Ngo-1953, ngingakalindeli, ngabekwa bona ngibe mbonisi wesifunda e-Alsace-Lorraine, indawo eyaba ngaphasi kweJarimani kabili hlangana kwaka-1871 no-1945. Ngalokho, kwafuze ngifunde ukukhuluma isiJarimani. Nengithoma ukukhambela amabandla, bekuneenkoloyi, abomabonwakude, neemtjhini yokutlola eembalwa endaweni leyo begodu kunganamrhatjho nama-computer. Kodwana ukuphila kwami bekungadanisi begodu kungasisidina. Eqinisweni, bekusikhathi esithabisa khulu. Bekulula ukulandela isiluleko seBhayibhili sokubulunga ‘ilihlo libulula’ ngombana bekuneenthikaziso ezimbalwa ekukhonzeni uJehova kunanamhlanjesi.—Mat. 6:19-22.

Ngihlala ngiwukhumbula uMhlangano ‘WoMbuso Othumbako’ ebewubanjelwe eParis ngo-1955. Kulapho ngahlangana khona nobekazokuba mkami wangomuso, u-Irène Kolanski, owathoma ikonzo yesikhathi esizeleko ngonyaka ongaphambi kwalowo mina engithome ngawo. Ababelethi bakhe abavela ePoland, besele banesikhathi eside baboFakazi abatjhisekako. NebaseFrance bavakatjhelwa ngu-Adolf Weber. Bekasebenza etonini kaMnakweth’ uRussell begodu weza eYurobhu ukuzokutjhumayela iindaba ezimnandi. Mina no-Irène satjhada ngo-1956, wahlanganyela nami emsebenzini wesifunda. Qala bona ungisekele kuhle kangangani yoke iimnyaka le!

Eemnyakeni eembili eyalandelako ngathola esinye isabelo ebengingakasilindeli—ngabekwa njengombonisi wesigodi. Nanyana kunjalo, ngebanga lokutlhayela kwabazalwana abafanelekako, ngaragela phambili nokuvakatjhela amanye amabandla njengombonisi wesifunda. Bekusikhathi esimajadu kwamambala! Naphezu kokutjhumayela ama-awara ali-100 ngenyanga, qobe veke bekufuze ngilungiselele iinkulumo, ngivakatjhele iimfundo zencwadi eentathu, ngihlole amarekhodi neembiko. Bengizosifumana njani isikhathi sokufunda iLizwi lakaZimu? Ngafumana isisombululo sinye kwaphela—ngasika amakhasi weBhayibhili elidala ngabulunga amanye wawo kimi. Nanyana kunini nengilinde umuntu bona azongibona, bengikhupha amakhasi lawo ngifunde. Iinkhathi ezifitjhanezo zokuqabuleka ngokomoya zaqinisa ukuzimisela kwami ukuragela phambili nesabelo sami.

Ngo-1967, mina no-Irène samenywa bona sibe malunga wesikhathi esizeleko womndeni weBethel eBoulogne-Billancourt. Ngathoma ukusebenza Emnyangweni Wekonzo begodu sengineemnyaka engaphezu kwa-40 ngithabela ilungelwelo. Ingcenye engiyithabela khulu emsebenzinami kuphendula iincwadi ezibuza ngeembuzo yeBhayibhili. Qala bona kuthabisa kangangani ukwemba eLizwini lakaZimu ‘nokuvikela ivangeli’! (Fil. 1:7) Godu kuyangithabisa ukuraga iingcoco zeBhayibhili ekukhulekeleni kwekuseni ngaphambi kobana kudliwe. Ngo-1976, ngabekwa njengelunga leKomidi Yegatja eFrance.

Indlela Engcono Khulu Yokuphila

Nanyana ngahlangabezana neenkhathi ezibudisi, isikhathi esibudisi khulu ekuphileni kwami kunje, ngombana ukuluphala neemraro yepilo kulinganisela lokho mina no-Irène esingakwenza. Nokho, ukufunda nokutaditjha iLizwi lakaZimu ndawonye kubulunga ithemba lethu liphila. Kuyasithabisa ukuya esimini yebandla lethu ngebhesi siyokuhlanganyela ithembeli nabanye. Okuhlangabezanwe nakho kwethu okuhlanganisiweko kweemnyaka engaphezu kwe-120 ekonzweni yesikhathi esizeleko kusitjhukumisela bona ngehliziyo yoke siphakamise ikambo le, kibo boke abafisa ukulwela ukuphila okuthabisako nokunomnqopho. IKosi uDavidi neyitlola amezwi weRhalani 37:25, besele ‘iluphele,’ kodwana njengayo, nami “khenge ngibone olungileko atjhiywe ngokupheleleko.”

Kikho koke ukuphila kwami, uJehova ungiqinise ngeLizwi lakhe. Eemnyakeni engaphezu kwe-60 eyadlulako iinhlobo zami zabikezela bona ukufunda iBhayibhili kuzokuba mkhuba wokuphila koke. Beziqinisile. Kube njalo—kube mumukghwa waqobe langa engingakhenge ngizisole ngawo!

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 8 Yagadangiswa ngo-1944, kodwana nje ayisagadangiswa.

^ isig. 14 Ukufumana ukwazisa okungeziweko ngo-Evans Emiot, qala INqabayokulinda, ka-January 1, 1999, amakhasi 22 no-23.

[Isithombe ekhasini 5]

USimon nami

[Isithombe ekhasini 5]

IBhayibhili elifana nelokuthoma engalifumanako

[Isithombe ekhasini 5]

Nengikhonza njengombonisi wesigodi

[Isithombe ekhasini 6]

Ngelanga lethu lomtjhado

[Isithombe ekhasini 6]

Mina no-Irène sithabela ukufunda nokutaditjha iLizwi lakaZimu