Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bandula Abanye Bona Bafaneleke

Bandula Abanye Bona Bafaneleke

Bandula Abanye Bona Bafaneleke

‘Nanyana ngubani ofunde watjhutjhuluza uzaba njengomfundisi wakhe.’—LUKA 6:40.

1. Hlangana nekonzwakhe yephasini, uJesu wasibeka njani isisekelo sebandla elitjhejekako?

APHETHA ukulandisa kweVangeli lakhe, umpostoli uJwanisi watlola: “Zinengi ezinye izinto uJesu azenzako. Ngathana bezigwalwe phasi ngakhunye ngakhunye, ngiyabona iphasi loke belingekhe lakghona ukubulunga iincwadi ebezingagwalwa.” (Jwa. 21:25) Hlangana nezinye izinto uJesu azenza ekonzwenakhe efitjhani kodwana etjhukumisako bekukufumana, ukubandula nokuhlela amadoda azokudosa phambili ngemva kwekonzwakhe yesikhatjhana ephasini. Nekabuyela ezulwini ngo-33 C.E., uJesu watjhiya isisekelo sebandla elitjhejekako msinyana ebelizokuba neenkulungwana zamalunga.—IZe. 2:41, 42; 4:4; 6:7.

2, 3. (a) Kubayini kunetlhogeko erhabako yokobana amadoda abhabhadisiweko alwele ukufaneleka? (b) Sizokufunda ngani esihlokwenesi?

2 Njengombana kunabarhuweleli boMbuso abangaphezu kweengidi ezilikhomba emabandleni angaphezu kwe-100 000 ephasini loke namhlanjesi, kusesenetlhogeko yamadoda asazokudosa phambili eentweni ezingokomoya. Ngokwesibonelo, kunetlhogeko ekulu yabadala abamaKrestu. Labo abalwela ukufikelela ilungelo lekonzweli kufuze babukwe, ngombana ‘bathanda umsebenzi omuhle.’—1 Thi. 3:1.

3 Nokho, amadoda awawafanelekeli ngokuzenzakalelako amalungelo ebandleni. Ifundo yephasi kwaphela namtjhana okuhlangabezanwe nakho ekuphileni akuyilungiseleli indoda bona yenze ihlobeli lomsebenzi. Bona ikhonze ngokuphumelelako esabelweni esinjalo, indoda kufuze ifaneleke ngokomoya. Ngaphezu kwamakghono namtjhana ipumelelo yakhe, kufuze abe neemfanelo ezingokomoya. Angasizwa njani amadoda ebandleni bona afaneleke? UJesu wathi, ‘Nanyana ngubani ofunde watjhutjhuluza uzaba njengomfundisi wakhe.’ (Luka 6:40) Esihlokwenesi, sizokufunda ngezinye iindlela uMfundisi Omkhulu, uJesu Krestu, asiza ngazo abafundi bakhe bona bafanelekele ukuphatha iimthwalo eemkhulu, sibone neemfundo esingazifunda kilokho akwenza.

“Nginibiza Bona Nibangani”

4. UJesu watjengisa njani bona umngani wamambala kubafundi bakhe?

4 UJesu waphatha abafundi bakhe njengabangani, ingasi njengabangaphasi kwakhe. Wasebenzisa isikhathi sakhe nabo, wabathemba, wabatjela ‘koke akuzwe kuYise.’ (Funda uJwanisi 15:15.) Cabanga bona bathaba kangangani uJesu nekaphendula umbuzo wabo othi: “Kuzakwenzakalani ezatjengisa bona isikhathi sesifikile sokobana uze, nephasi bona selifikile emaphelelweni na?” (Mat. 24:3, 4) Godu wahlanganyela nabafundi bakhe amazizo neemcabango yakhe yomuntu mathupha. Ngokwesibonelo, ngobusuku bokukghatjhelwa kwakhe, uJesu wathatha uPitrosi, uJakobosi, noJwanisi waya nabo esimini yeGetsemani, lapho athandaza khona ngetjiseko ngokuvela ehliziywenakhe ebuhlungu. Kungenzeka abapostoli abathathwaba zange bakuzwe okwatjhiwo nguJesu nekathandazako, kodwana kufuze bona babona bonyana isenzakalwesi siqakatheke kangangani. (Mar. 14:33-38) Godu cabanga ngokobana ukutjhuguluka kwendlela uJesu aqaleka ngayo okwenzeka phambilini kwabathinta njani abathathwaba. (Mar. 9:2-8; 2 Pit. 1:16-18) Ubungani obutjhideleneko uJesu abakha nabafundi bakhe baba yi-ankere kibo njengombana ngokukhamba kwesikhathi benza izabelo ezibudisi.

5. Ngiziphi ezinye iindlela abadala abamaKrestu abangazenza bafumaneke ngazo kwabanye?

5 NjengoJesu, abadala abamaKrestu namhlanjesi bakha ubungani begodu basize abanye. Bahlawulela ubuhlobo obufuthumeleko nobutjhideleneko nabakhulekeli abakunye nabo ngokuzipha isikhathi sokutjengisa ikareko yomuntu mathupha kibo. Ngitjho nanyana abadala batjheja ukuqakatheka kokubulunga ifihlo, abafihli izinto ngokungatlhogekiko. Abadala bayabathemba abanakwabo begodu bahlanganyela nabo amaqiniso angokoMtlolo abawafundileko. Abadala abayinyazi ngananyana ngiyiphi indlela inceku ekhonzako eseseyincani. Kunalokho, bayiqala njengendoda engokomoya engathuthuka, eyenzela ibandla ikonzo eqakathekileko.

‘Nginenzela Isibonelo’

6, 7. Hlathulula isibonelo uJesu asibekela abafundi bakhe nomphumela esaba nawo kibo.

6 Ngitjho nanyana abafundi bakaJesu bebazithanda izinto ezingokomoya, isizinda nesiko labo ngezinye iinkhathi beziba nomthelela ekucabangeni kwabo. (Mat. 19:9, 10; Luka 9:46-48; Jwa. 4:27) Nokho, uJesu zange ababalabalele namtjhana abathusele abafundi bakhe. Godu zange abadisibeze ngokufuna bona benze okungaphezu kwamandlabo namtjhana abatjele bona benze okuthileko kukulapho yena enza okuhlukileko. Kunalokho, uJesu wabafundisa ngesibonelo.—Funda uJwanisi 13:15.

7 UJesu wabatjhiyela siphi isibonelo abafundi bakhe? (1 Pit. 2:21) Wabulunga ukuphila kwakhe kulula khona azokukhonza abanye ngokutjhaphulukileko. (Luka 9:58) Gade athobekile begodu ahlala asekela ukufundisa kwakhe eMitlolweni. (Jwa. 5:19; 17:14, 17) Gade anomusa, angeneka. Bekatjhukunyiswa lithando kikho koke akwenzako. (Mat. 19:13-15; Jwa. 15:12) Isibonelo sakaJesu saba nomthelela omuhle ebapostolini bakhe. Ngokwesibonelo, uJakobosi waba nesibindi nekaqalene nokufa wakhonza uZimu ngokuthembeka bekwaba kulapho abulawa khona. (IZe. 12:1, 2) UJwanisi walandela ngokuthembeka eensindini zakaJesu iimnyaka engaphezu kwa-60.—ISam. 1:1, 2, 9.

8. Ngisiphi isibonelo abadala abasibekela amadoda asesematjha nabanye?

8 Abadala abazidelako, abathobekileko, nabanethando basibonelo esitlhogwa madoda asesematjha. (1 Pit. 5:2, 3) Ngaphezu kwalokho, abadala abasibonelo ekholweni, ekufundiseni, ekuphileni kobuKrestu, nekonzweni baba nokwaneliseka kokwazi bona abanye bangalingisa ikholo labo.—Heb. 13:7.

‘Abanikela Iinqophiso, UJesu Wabathuma’

9. Sazi njani bona uJesu wabandula abafundi bakhe ukwenza umsebenzi wobuvangeli?

9 Ngemva kokwenza ikonzwakhe iimnyaka engaba mibili, uJesu wanabisa ijima lakhe lokutjhumayela ngokuthuma abapostoli bakhe aba-12 ukuyokutjhumayela. Nokho, wathoma ngokubanikela iinqophiso. (Mat. 10:5-14) Ngaphambi kobana aphe iinkulungwana zabantu ukudla ngokusimangaliso, uJesu watjela abafundi bakhe indlela egade afuna babahlele begodu babahlukanisele ukudla ngayo. (Luka 9:12-17) Ngokukhanyako, uJesu wabandula abafundi bakhe ngokubanikela iinqophiso ezikhanyako nezinqophileko. Ibandulweli likhambisana nomthelela onamandla womoya ocwengileko, ngokukhamba kwesikhathi lenza abapostoli bakwazi ukuhlela ijima elikhulu lokutjhumayela lango-33 C.E. kuya phambili.

10, 11. Linganikelwa njani ibandulo eliragela phambili kwabathoma ukuhlanganyela?

10 Namhlanjesi, ibandulo elingokomoya lithoma indoda neyamukela isifundo seBhayibhili. Kungatlhogeka siyisize ifunde kuhle. Isizo lethu liragela phambili njengombana siraga iimfundo zeBhayibhili nayo. Neyithoma ukuza emihlanganweni yobuKrestu qobe, ukubandulwa kwayo ngokomoya kuragela phambili njengombana, iba nengcenye esiKolweni Sekonzo Sezulwini iba mrhuweleli ongakabhabhadiswa, nokhunye. Ngemva kokubhabhadiswa, ukubandulwa kwayo kungabandakanya nezinto ezinjengokusiza ekulungiseni iWolo LoMbuso. Ngokukhamba kwesikhathi, umzalwana angasizwa abone lokho okutlhogeka akwenze bona afaneleke ukuba yinceku ekhonzako.

11 Nekanikela umzalwana obhabhadisiweko isabelo, umdala ngethabo umhlathululela iinkambiso zehlangano ezifaneleko amnikele neenqophiso ezitlhogekako. Umzalwana obandulwako kufuze azwisise bona kulindelekeni kuye. Nekaba nobudisi bokwenza lokho akhombelwa bona akwenze, umdala onethando akarhabeli ukuphetha ngokobana akafaneleki. Kunalokho, ngomusa umdala uzokuveza iindawo okunomraro kizo abuyekeze iimnqopho neenkambiso. Ukubona amadoda asabela kuhle eemzamweni enjalo ezwa nethabo elifumaneka ngokukhonza abanye kumthombo wethabo kubadala.—IZe. 20:35.

“Loyo Olalela Isiluleko Uhlakaniphile”

12. Khuyini okwenza isiluleko sakaJesu saphumelela?

12 UJesu wabandula abafundi bakhe ngokubanikela isiluleko somuntu mathupha esifanelana neentlhogo zabo. Ngokwesibonelo, wakhalima uJakobosi noJwanisi ngokufuna ukubizela amaSamariya athileko umlilo ezulwini ngombana angazange amamukele. (Luka 9:52-55) Unina lakaJakobosi noJwanisi nekaya kuJesu ayobabawela bona babe neenkhundla eziphezulu eMbusweni, uJesu wakhuluma ngokunqophileko nababilaba: “Anginalo ilungelo lokukhetha bona ngubani ozahlala ngesigomeni sami nangesinxeleni sami. Iindawezi ngezalabo uBaba azilungiselele bona.” (Mat. 20:20-23) Ngaso soke isikhathi, uJesu bekanikela isiluleko esikhanyako, esisebenzisekako nesisekelwe ngokuqinileko eenkambiswenilawulo zakaZimu. Wafundisa abafundi bakhe bona bacabange begodu benze ngokuvumelana neenkambisolawulo ezinjalo. (Mat. 17:24-27) Godu uJesu wakutjheja ukulinganiselwa kwabalandeli bakhe zange alindele ukuphelela kibo. Isiluleko sakhe besitjhukunyiswa lithando lamambala.—Jwa. 13:1.

13, 14. (a) Bobani abatlhoga isiluleko? (b) Nikela iimbonelo zesiluleko somuntu mathupha umdala angasinikela othileko ongathuthuki ngokomoya.

13 Enye nenye indoda elwela ukufanelekela umthwalo wefanelo ebandleni lobuKrestu itlhoga isiyalo namtjhana isiluleko esingokoMtlolo ngezinye iinkhathi. Iziyema 12:15 zithi, “Loyo olalela isiluleko uhlakaniphile.” Omunye umzalwana osesemutjha uthi, “Ngafumana bona isitjhijilo sami esikhulu bekukuqalana nokungapheleli kwami. Isiluleko somdala sangisiza ngaba nombono ofaneleko.”

14 Abadala nebabona bonyana ukuziphatha okuthileko okuzazisako kuliya ituthuko engokomoya yendoda, kufuze bathathe amagadango wokuthoma ukuyilungisa ngomoya omuhle. (Gal. 6:1) Ngezinye iinkhathi, isiluleko siyatlhogeka ngebanga lobuntu obuthileko. Ngokwesibonelo, nekubonakala ngasuthi umzalwana uyavilapha, umdala angakufumana kulisizo ukuveza bona uJesu bekamrhuweleli woMbuso otjhisekako owathuma abalandeli bakhe bona benze abafundi. (Mat. 28:19, 20; Luka 8:1) Nekubonakala ngasuthi umzalwana ufuna ukuvelela, umdala angamtjengisa indlela uJesu asiza ngayo abafundi Bakhe bonyana babone iingozi zokufuna ukuvelela. (Luka 22:24-27) Kuthiwani nengabe umzalwana unomukghwa wokungalibaleli? Umfanekiso wesigqila esingafuni ukulibalela isikolodo esincani ngitjho nanyana sona besilibalelwe kwesikhulu ungaveza iphuzu elinamandla. (Mat. 18:21-35) Nekutlhogeka isiluleko, kuhle abadala basinikele msinyana ngendlela ekungakghoneka ngayo.—Funda Iziyema 27:9.

“Zifundise Wena”

15. Umndeni wendoda ungayisiza njani bona ikhonze abanye?

15 Abadala badosa phambili ekubanduleni amadoda bona afaneleke, kodwana nabanye bangasekela iimzamabo. Ngokwesibonelo, umndeni wendoda ungayisiza begodu kufuze uyisize bona ilwele ukufaneleka. Nengabe seyikhonza njengomdala, izokuzuza esekelweni lethando lomkayo nabantwabayo abanganamrhobholo. Ukuzimisela kwabo ukuyihlanganyela nebandla kuqakathekile ekuphumeleleni kwayo ukuthwala iimthwalo yefanelo. Umoyabo wokuzidela uyayithabisa begodu uthokozelwa khulu ngabanye.—Iziy. 15:20; 31:10, 23.

16. (a) Ngokuyihloko, ngewakabani umthwalo wokulwela ukufaneleka? (b) Indoda ingalwela njani ukufanelekela amalungelo ebandleni?

16 Ngitjho nanyana abanye bangayisiza begodu bayisekele, umthwalo oyihloko wokulwela ukufaneleka usemahlombe wendoda ngokwayo. (Funda KwebeGalatiya 6:5.) Liqiniso, akutlhogeki bona umzalwana abe yinceku ekhonzako namtjhana umdala bona asize abanye begodu ahlanganyele ngokuzeleko ekonzweni. Nokho, ukulwela ukufanelekela amalungelo ebandleni kutjho ukulwela ukuhlangabezana neemfuneko eziseMitlolweni. (1 Thi. 3:1-13; Tit. 1:5-9; 1 Pit. 5:1-3) Ngalokho, nengabe indoda ifisa ukukhonza njengomdala nofana inceku ekhonzako kodwana isengakabekwa, kufuze itjheje iindawo ekutlhogeka yenze kizo ituthuko engokomoya. Lokho kutlhoga bona ifunde iBhayibhili qobe, ikhuthalele isifundo somuntu mathupha, icabangisise ngokudephileko, ithandaze ngokusuka ehliziyweni, begodu ihlanganyele ngetjiseko ekonzweni yobuKrestu. Ngeendlela ezinjalo, ingasisebenzisa kiyo mathupha isiluleko sakaPowula kuThimothi esithi: “Zifundise wena ukulotjha uZimu ngehlonipho.”—1 Thi. 4:7.

17, 18. Khuyini umzalwana obhabhadisiweko angayenza nengabe uliywa kutshwenyeka, kuzinyaza, namtjhana kungabi nesifiso sokukhonza?

17 Kodwana kuthiwani nengabe indoda ayilweli ukufaneleka ngombana itshwenyekile namtjhana izinyaza? Izabe yenza kuhle ngokucabanga bona kungangani uJehova uZimu noJesu Krestu abasenzela khona. Kwamambala, uJehova ‘usithwalela iimthwalo yethu ngamalanga.’ (Rha. 68:19) Ngalokho uBabethu wezulwini angasiza umzalwana athwale iimthwalo yefanelo ebandleni. Umzalwana ongakhonzi njengenceku ekhonzako namtjhana umdala kungamzuzisa ukucabanga ngeqiniso lokobana kunetlhogeko ekulu yamadoda avuthiweko azokwamukela amalungelo wekonzo ehlanganweni kaZimu. Ukucabanga ngamaphuzu anjalo kungatjhukumisa umzalwana bona enze umzamo wokuhlula amazizo angakalungi. Angathandazela umoya ocwengileko, akhumbula bona isithelo sawo sibandakanya ukuthula nokuzibamba—iimfanelo ezitlhogekako ukulwisana nokutshwenyeka namtjhana ukuzinyaza. (Luka 11:13; Gal. 5:22, 23) Godu indoda ingaqiniseka ngokuzeleko bona uJehova ubusisa boke abalwela ukufaneleka ngeenhloso ezilungileko.

18 Kghani kungaba kukobana ukungabi nesifiso kukhandela indoda ebhabhadisiweko bona ingalweli ukufaneleka? Khuyini engasiza umzalwana onganasifiso sokukhonza? Umpostoli uPowula watlola: “NguZimu osebenza njalo kini ukunenza bona nikghone ukuthanda nokwenza lokho afuna bona nikwenze.” (Fil. 2:13) Isifiso sokukhonza sivela kuZimu, begodu umoya kaJehova unganikela umuntu amandla wokwenza ikonzo ecwengileko. (Fil. 4:13) Ngaphezu kwalokho, umKrestu angathandaza kuZimu bona amenze enze okulungileko.—Rha. 25:4, 5.

19. Kusiqinisekisa ngani ukuphakanyiswa ‘kwabelusi abalikhomba, iye, iinkhulu ezibunane’?

19 UJehova uyayibusisa iimzamo yamadoda amadala yokubandula abanye. Iimbusiso zakhe zifunyanwa nangilabo abasabelako begodu balwele ukufanelekela amalungelo ebandleni. IMitlolo iqinisekisa bona hlangana nabantu bakaZimu “abalusi abalikhomba, iye, iinkhulu ezibunane”—isibalo esitlhogekako samadoda akhutheleko—zizokuphakanyiswa bona zidose phambili ehlanganweni kaJehova. (Mika 5:5) Qala bona kusibusiso esingangani bona amadoda amaKrestu amanengi kangaka ayabandulwa begodu ngokuzithoba alwela ukufanelekela amalungelo wekonzo kube lidumo kuJehova!

Ungaphendula Njani?

• UJesu wabasiza njani abafundi bakhe bona bafanelekele ukuthwala iimthwalo emikhulu?

• Abadala bangamlingisa njani uJesu njengombana basiza amadoda adose phambili?

• Ngiyiphi indima edlalwa mndeni wendoda ekuyisizeni ilwele ukufaneleka?

• Khuyini okungenziwa yindoda ngokwayo bona ifanelekele amalungelo?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Iinthombe ekhasini 31]

Ngiliphi ibandulo ongalinikela ofunda naye iBhayibhili njengombana afuna ukuthuthuka?

[Isithombe ekhasini 32]

Amadoda angatjengisa njani bona alwela ukufaneleka?