Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bona Ufumane Ukuphila Nokuthula, Khamba Ngokuvumelana Nomoya

Bona Ufumane Ukuphila Nokuthula, Khamba Ngokuvumelana Nomoya

Bona Ufumane Ukuphila Nokuthula, Khamba Ngokuvumelana Nomoya

‘Khamba, ingasi ngokuvumelana nenyama, kodwana ngokuvumelana nomoya.’—ROM. 8:4.

1, 2. (a) Ngibuphi ubujamo obuncamileko obube mphumela wokuthikaziseka komuntu nekatjhayelako? (b) Ngiyiphi ingozi engaba mphumela wokuthikaziseka ngokomoya?

“UKUTHIKAZISEKA utjhayela bulwelwe obubonakala burhagala khulu qobe mnyaka.” Lawo mamezwi kanobhala wezokuthutha e-U.S. Abofunjathwako baphakathi kezinye izinto ezingathikazisa umtjhayeli kilokho ekufuze akwenze—ukutjhayela. Abantu abangaphezu kwengcenye yesithathu ababuzwako kokhunye ukuhlolwa bathi khebatjhayiswa namtjhana bapheze batjhayiswa yikoloyi egade inomtjhayeli obekatjhayela asebenzisa ufunjathwako. Ukwenza izinto ezinengi utjhayela kungabonakala kuzuzisa, kodwana iimphumela ingaletha ihlekelele.

2 Kungatjhiwo okufanako nangepilo yethu engokomoya. Njengombana umtjhayeli othikazesekileko angabhalelwa kubona amatshwayo wengozi, kungaba lula nangomuntu othikazesekileko ngokomoya bona azidosele umkhokha. Nesizivumela bona sirhurhuleke ekambweni yethu yobuKrestu neentweni ezingokomoya, umphumela kungaba kuphukelwa mkhumbi wekholo lethu. (1 Thi. 1:18, 19) Umpostoli uPowula wayelelisa ngengozi le nekalemukisa amaKrestu akunye nawo eRoma: “Ukutjheja inyama kutjho ukufa; kodwana ukutjheja umoya, kutjho ukuphila nokuthula.” (Rom. 8:6, NW.) Bekatjho ukuthini uPowula ngalokho? Singakubalekela njani “ukutjheja inyama” begodu silwele “ukutjheja umoya”?

‘Abasalahlwa’

3, 4. (a) Ngimuphi umzabalazo womuntu mathupha uPowula atlola ngawo? (b) Kubayini kufuze sibe nekareko ebujamweni bakaPowula?

3 Encwadinakhe eya kwebeRoma, uPowula watlola ngomzabalazo egade aqalene nawo—ipi hlangana kwenyama nengqondo yakhe. (Funda KwebeRoma 7:21-23.) UPowula gade angazitjhayi olungileko namtjhana azitlhuwela, njengokungathi bekadiselwa khulu sisono kangangobana bekangakghoni ukuzisiza. Phela, bekamKrestu ozeswe ngomoya, ovuthiweko, obekakhethwe bona abe ‘mpostoli eentjhabeni.’ (Rom. 1:1; 11:13) Ngalokho-ke, kubayini uPowula atlola ngomzabalazo wakhe?

4 UPowula bekavuma ngokuthembeka bona ngamandlakhe bekangekhe akwazi ukwenza intando kaZimu ngezinga yena ebekafisa ukwenza ngalo. Kubayini? Wathi: “Boke abantu bonile bakude khulu nephazimulo kaZimu.” (Rom. 3:23) Njengesizukulwana saka-Adamu, uPowula bekangaphasi kweemphumela yesono enyameni engakapheleli. Singamzwisisa ngombana soke asikapheleli begodu siqalana nomzabalazo ofanako qobe langa. Ngaphezu kwalokho, kuneenthikaziso ezinengi ezingasenza singatjheji zisikhuphe ‘nendleleni encancani eya ekuphileni.’ (Mat. 7:14) Nokho, ubujamo bukaPowula, njengebethu abusingobunganathemba.

5. UPowula walifumanaphi isizo nepumuzo?

5 UPowula watlola: “Ngubani ozongikhulula . . . ? Akathokozwe uZimu! Nguye ongikhululako ngeKosi yethu uJesu Krestu!” (Rom. 7:24, 25) Ngemva kwalokho, wakhuluma nalabo ‘abamunye noKrestu Jesu’—amaKrestu azesiweko. (Funda KwebeRoma 8:1, 2.) Ngomoyakhe ocwengileko, uJehova uwamukela njengamadodana, awabize ngokobana ‘ziindlalifa ezikunye noKrestu.’ (Rom. 8:14-17) Umoya kaZimu, ukhambisana nekholo labo emhlatjelweni kaKrestu wesihlengo, ubenza bathumbe emzabalazweni owahlathululwa nguPowula, ngalokho ‘abasalahlwa.’ Bayatjhatjhululwa emthethweni “wesono nokufa.”

6. Kubayini zoke iinceku zakaZimu kufuze ziwatjheje amezwi kaPowula?

6 Ngitjho nanyana amezwi kaPowula bekaqaliselwe kumaKrestu azesiweko, akutjhoko ngomoya kaZimu nangomhlatjelo kaKrestu osihlengo kungazizuzisa zoke iinceku zakaJehova kungakhathaliseki bona zinaliphi ithemba. Nanyana uPowula aphefumulelwa bona anikele isiluleko esinjalo kumaKrestu azesiweko, kuqakathekile bona zoke iinceku zakaZimu zizwisise lokho akutlolako zilwele nokuzuza kikho.

Indlela UZimu ‘Asilahla Ngayo Isono Esisenyameni’

7, 8. (a) Kungamuphi umqondo uMthetho gade ‘ubuthakathaka enyameni’? (b) UZimu wafezani ngomoyakhe nesihlengo?

7 Esahlukweni-7 kwebeRoma, uPowula wavuma bona isono sinamandla enyameni engakapheleli. Esahlukweni-8, wakhuluma ngamandla womoya ocwengileko. Umpostoli lo wahlathulula indlela umoya kaZimu ongasiza ngayo amaKrestu ekulweni kwawo namandla wesono ukwenzela bona aphile ngokuvumelana nentando kaJehova afumane nokwamukelwa nguye. UPowula watjengisa bona ngomoya kaZimu nomhlatjelo wesihlengo weNdodanakhe, uZimu wenza okuthileko uMthetho kaMosisi ebewungekhe ukghone ukukwenza.

8 UMthetho, nemilayo yawo eemnengi, wazilahla izoni. Ngaphezu kwalokho, abapristi abaphakemeko ebebakhonza ngaphasi koMthetho gade bangakapheleli begodu bebangekhe bakghone ukunikela imihlatjelo eyaneleko yesono. Ngalokho, uMthetho ‘bewubuthakathaka enyameni.’ Kodwana ‘ngokuthumela iNdodana yakhe inesimo esifana nesomuntu esonakeleko’ begodu wayinikela njengesihlengo, uZimu “wahlulela isono ebantwini,” ngalokho wahlula ‘ubuthakathaka boMthetho.’ Ngebanga lalokho, amaKrestu azesiweko kuthiwa alungile ngesisekelo sekholo lawo emhlatjelweni kaJesu osihlengo. Akhuthazwa bona ‘akhambe, ingasi ngokuvumelana nenyama, kodwana ngokuvumelana nomoya.’ (Funda KwebeRoma 8:3, 4.) Kwamambala, kufuze athembeke bekube sekupheleni kwekambo yawo yephasini khona azokunikelwa “ukuphila.”—ISam. 2:10.

9. Litjho ukuthini ibizo elithi “umthetho” njengombana lisetjenziswe kwebeRoma 8:2?

9 Ukungezelela ‘eMthethweni,’ uPowula wakhuluma ‘ngomthetho womoya loyo’ ‘nangomthetho wesono nokufa.’ (Rom. 8:2) Iyini iimthetho le? Ibizo elithi “umthetho” la aliqaliseli emilayweni ethileko njengaleyo eseMthethweni kaMosisi. Enye incwadi ilinganisa bona: “Kilokhu ibizo lesiGirigi elithi umthetho litjho ikambisolawulo yangaphakathi—ehle namtjhana embi—esebenza ngeenkambiso zomthetho. Ibizweli godu lingatjho izinga lokuphila komuntu.”

10. Kwenzeka njani bona sibe ngaphasi komthetho wesono nokufa?

10 UPawulu watlola: “Isono seza ephasinapha ngomuntu oyedwa, kwathi isono sakhe saletha ukufa ebantwini, kwathi ngokunjalo ukufa kwehlela ebantwini boke, ngombana boke abantu bonile.” (Rom. 5:12) Njengeenzukulwana zaka-Adamu, soke singaphasi komthetho wesono nokufa. Inyamethu enesono ihlala isikhuthaza bona senze izinto ezingamthabisi uZimu, okuletha umphumela okukufa kwaphela. Encwadinakhe eya kwebeGalatiya, uPowula wabiza izenzo nemikghwa enjalo ngokobana ‘misebenzi yenyama.’ Ngemva kwalokho wangezelela: “Abenza okunje abazuligoma ilifa lephasi.” (Gal. 5:19-21) Umhlobo lo wabantu uyafana nalabo abakhamba ngokuvumelana nenyama. (Rom. 8:4) ‘Ikambisolawulo yabo yangaphakathi’ ‘nezinga lokuphila kwabo’ kungokwenyama ngokupheleleko. Kodwana ngilabo kwaphela abenza ubufebe, abakhonza iinthombe, abasebenzisa imimoya, namtjhana ababandakanyeka kwezinye izono ezikulu abakhamba ngokuvumelana nenyama? Awa, ngombana iimsebenzi yenyama ibandakanya nalokho abanye abangakuqala njengokungabi nobuntu obuhle, njengesikhwele, isifuthefuthe selaka, umbango nomona. Ngubani ongathi uzitjhaphulule ngokupheleleko ekukhambeni ngokuvumelana nenyama?

11, 12. Ngiliphi ilungiselelo uJehova alenzileko ukusisiza sihlule umthetho wesono newokufa, begodu khuyini ekufuze siyenze bona sifumane ukwamukelwa nguZimu?

11 Qala bona singathaba kangangani ngokobana uJehova wenze sakwazi ukuhlula umthetho wesono nokufa! UJesu wathi: ‘UZimu walithanda kangako iphasi, wabe wanikela ngeNdodana yakhe ekukuphela kwayo, khona kuzakuthi kiloyo okholwa ngiyo angatjhatjalaliswa, kodwana abe nobuphilo obungapheliko.’ Ngokwamukela ithando lakaZimu nokutjengisa ikholo emhlatjelweni osihlengo kaJesu Krestu, singatjhatjhululwa ekulahlweni okumphumela wesono esisizuze njengelifa. (Jwa. 3:16-18) Ngalokho, singatjhigamela ekubabazeni njengombana kwenza uPowula: ‘Akathokozwe uZimu ngeKosi yethu uJesu Krestu!’

12 Ubujamo bethu bufana nokulatjhwa ekuguleni okumbi. Nesinethemba lokululama ngokupheleleko, kufuze senze lokho udorhodere athi sikwenze. Ngitjho nanyana ukutjengisa ikholo emhlatjelweni kungasitjhaphulula emthethweni wesono newokufa, sisesebabantu abangakapheleli nabanesono. Kunengi okubandakanyekako ekufumaneni ipilo ehle ngokomoya nokuthabela ukwamukelwa nguZimu nesibusiso sakhe. Malungana ‘nokuzalisa okulungileko okufunwa Mthetho,’ godu uPowula uveza indaba yokukhamba ngokuvumela nomoya.

Khamba Ngokuvumelana Nomoya—Njani?

13. Kutjho ukuthini ukukhamba ngokuvumelana nomoya?

13 Nesikhambako, sithatha amagadango wokutjhidela lapho siya khona namtjhana emnqophweni othileko. Ngalokho, ukukhamba ngokuvumelana nomoya kufuna bona senze ituthuko engokomoya eqinisekileko—ingasi ukuphelela ngokomoya. (1 Thi. 4:15) Qobe langa begodu ngokusemandlenethu, kufuze silwele ukukhamba, namtjhana siphile ukuphila kwethu, ngokuvumelana nesinqophiso somoya. ‘Ukukhamba ngomoya’ kudosela ekwamukelweni nguZimu.—Gal. 5:16.

14. Khuyini ukutjhigamela kwalabo ‘abavumelana nenyama’?

14 Encwadinakhe eya kwebeRoma, uPowula ngokulandelako ukhuluma ngeemhlobo eembili yabantu abaneemkhumbulo engavumelaniko. (Funda KwebeRoma 8:5.) Kilokhu inyama ayitjho ngokukhethekileko umzimba wenyama. EBhayibhilini, ibizo elithi “inyama” ngezinye iinkhathi lisetjenziselwa ukuveza ukuba nesono nokungapheleli kwenyamethu enesono. Ubujamobu ngibo obenza kube nokungavumelani hlangana kwenyama nomkhumbulo uPowula akhulume ngakho phambilini. Nokho, ngokungafani naye, labo ‘abavumelana nenyama’ abalingi nokulinga ukulwa. Esikhundleni sokucabangela lokho uZimu akufunako kibo nokwamukela isizo alinikelako, batjhigamele ekubekeni “iimkhumbulo yabo eentweni zenyama.” Ngokujayelekileko badzimelela ekwaneliseni iimfiso zomzimba nenyama yabo. Ngokuphambeneko, ukutjhigamela kwalabo ‘abavumelana nomoya’ kubeka iingqondo zabo ‘eentweni zomoya’—amalungiselelo neemsebenzi engokomoya.

15, 16. (a) Ukubeka iingqondo kokuthileko kunamuphi umphumela endleleni umuntu acabanga ngayo? (b) Singathini ngokucabanga kwabantu abanengi namhlanjesi?

15 Funda KwebeRoma 8:6. Ukwenza nanyana yini—ehle namtjhana embi—umuntu kufuze abeke umkhumbulwakhe kiyo. Abantu abahlala babeka iingqondo zabo eentweni zenyama msinyana baba nokucabanga namtjhana ukutjhigamela okudzimelele ngokupheleleko eentweni zenyama. Amazizo wabo, iinkareko zabo, nezinto abazithandako ngokujayelekileko zibuswa ngokupheleleko zizinto ezinjalo.

16 Ngiziphi izinto ezibusa ukuphila kwabantu abanengi namhlanjesi? Umpostoli uJwanisi watlola: “Koke kwephaseli ziinkanuko ezimbi, abantu abakubonako nabakufunako, nakho koke okusephasinapha abazigqaja ngakho, akukho nakunye kikho okuvela kuBaba; koke lokhu kuvela ephasini.” (1 Jwa. 2:16) Iimfiswezi zibandakanya izinto ezinjengokuziphatha kumbi ngokomseme, idumo, nokuba nezinto. Iincwadi, abomagazini, amaphephandaba, amabhayiskobho, amahlelo we-TV, ne-Internet kuzele izinto ezinjalo, ngokuyihloko ngombana ngilokho abantu abanengi ababeka iingqondo zabo kikho begodu abakufuna kwamambala. Nokho, “ukutjheja inyama kutjho ukufa”—ngokomoya nje nangokwenyama esikhathini esizako esiseduze. Kubayini? “Umuntu obuswa sisimo sakhe esimbi, uba linaba lakaZimu, ngombana akawuthobeli umthetho wakaZimu, kwamambala angekhe akghone ukuthobela umthetho. Labo ababuswa sisimo esimbi semvelo yabo, angekhe bamthokozisa uZimu.”—Rom. 8:7, 8.

17, 18. Singakulwela njani ukutjheja umoya, begodu izokuba yini iimphumela yokwenza lokho?

17 Ngakelinye ihlangothi, “ukutjheja umoya, kutjho ukuphila nokuthula”—ukuphila okungapheliko esikhathini esizako nokuthula kwangaphakathi nokuthula noZimu nje. Singakulwela njani “ukutjheja umoya”? Ngokuhlala sibeka iingqondo zethu eentweni zomoya nokuvumela umkhumbulo nokutjhigamela okungokomoya kukhule kithi. Njengombana senza lokho, sizokuba nomkhumbulo ‘othobela umthetho kaZimu’ begodu ‘ovumelana’ neemcabangwakhe. Nesiqalene neenlingo, ngeze sibe nokuzaza ngekambo ekufuze siyithathe. Sizokutjhukumiseleka bona senze ukukhetha okufaneleko—okuvumelana nomoya.

18 Ngalokho, kuqakathekile bona sibeke iingqondo zethu eentweni zomoya. Senza lokho ‘ngokuzimisela ukuzibamba,’ ukuphila kwethu kudzimelele ehlelweni elihle lezinto ezingokomoya ezihlanganisa ukuthandaza qobe, ukufunda nokutaditjha iBhayibhili, ukuya emihlanganweni, nekonzo yobuKrestu. (1 Pit. 1:13) Kunokuvumela izinto zenyama zisithikazise, asibekeni iingqondo zethu eentweni zomoya. Ngalokho sizokuragela phambili sikhamba ngokuvumelana nomoya. Ukwenza lokho kuzosilethela iimbusiso, ngombana ukutjheja umoya kutjho ukuphila nokuthula.—Gal. 6:7, 8.

Ungahlathulula?

• Gade buyini ‘ubuthakathaka boMthetho,’ begodu uZimu wabuhlula njani?

• Uyini ‘umthetho wesono nokufa,’ begodu singatjhatjhululwa njani kiwo?

• Khuyini ekufuze siyenze bona sihlawulele “ukutjheja umoya”?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Iinthombe ekhasini 12, 13]

Ukhamba ngokuvumelana nenyama namtjhana ngokuvumelana nomoya?