Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Iimbuzo Evela Kubafundi

Iimbuzo Evela Kubafundi

Iimbuzo Evela Kubafundi

Singakghona na ukutjho isikhathi esinqophileko uJesu Krestu abethelwa ngaso?

Umbuzo lo uphakama ngombana kubonakala kunokungavumelani hlangana kokulandisa okuphefumulelweko okumalungana nokufa kwakaJesu okwatlolwa mtloli weVangeli uMarkosi nekwatlolwa mpostoli uJwanisi. UMarkosi uthi: “Bekuli-iri lesithathu, begodu [amasotja] ambethela.” (Mar. 15:25, NW.) NgokwakaJwanisi, “bekupheze kuli-iri lesithandathu” uPilato nekanikela uJesu kumaJuda bona ambethele. (Jwa. 19:14-16, NW.) Abahlathululi beBhayibhili banikela iinhlathululo ezihlukahlukeneko balinga ukurarulula okubonakala kukungavumelanokhu. Nokho, akunakwaziswa okungokoMtlolo okwaneleko okungahlathulula umahluko hlangana kokulandisa okubilokhu. Nanyana kunjalo, ukucabangela indlela abantu egade baqala ngayo isikhathi ngeenkhathezo kungasiza.

Ekhulwini lokuthoma leemnyaka leSikhathi sethu Esivamileko, amaJuda bekahlukanisa imini ibe ma-iri ali-12, abalwa kusukela ekuphumeni kwelanga. (Jwa. 11:9) Ngalokho, “i-iri lesithathu” belithoma nge-iri lobunane liphele ngelethoba ekuseni bese kuthi “i-iri lesithandathu” belithoma ngesimbi yetjhumi nanye liphele emini. Liqiniso, ilanga liphuma begodu litjhinga ngeenkhathi ezihlukahlukeneko emnyakeni. Ngalokho, ubude bokukhanya kwelanga bebuhluka, kuye ngesikhathi somnyaka. Ngaphezu kwalokho, bona sikhathi bani bekuqalwa ilanga bona lijame ngakuphi. Ngalokho, bekucatjangelwa bona kungaba sikhathi bani. IMitlolo yamaKrestu yesiGirigi ngokujayelekileko ikhuluma ngezehlakalo ezenzeka nge-iri lesithathu, lesithandathu, namtjhana lethoba—kanengi njengezenzeke pheze ngesikhatheso. (Mat. 20:3, 5; IZe. 10:3, 9, 30) Amezwi anqophileko anjengathi ‘i-iri lekhomba,’ bekatjhiwo kwaphela nangabe isikhathi siqakathekile endabeni elandiswako leyo.—Jwa. 4:52.

Ukulandisa kwamaVangeli kuyavumelana malungana nesikhathi izehlakalo ezenzeka ngaso hlangana nelanga lakaJesu lamaswaphelo ephasini. Womane atjengisa bona abapristi namadoda amadala bahlangana nekusako begodu ngemva kwalokho bathatha uJesu bamusa kuMbusi weRoma uPontiyasi Pilato. (Mat. 27:1; Mar. 15:1; Luka 22:66; Jwa. 18:28) UMatewu, uMarkosi, noLuka boke babika bona kusukela nge-iri lesithandathu, uJesu nekasele abethelwe esigodweni, kwaba nzima enarheni “bekwaba li-iri lethoba.”—Mat. 27:45, 46, NW; Mar. 15:33, 34; Luka 23:44.

Okhunye okuqakathekileko okungenzeka kwaba nomthelela esikhathini sokubethelwa kwakaJesu ngilokhu: Ukubethwa namtjhana ukurithwa bekuqalwa njengengcenye yokubethela. Ngezinye iinkhathi ukubethwa bekuba kukhulu kangangobana ungazimbi bekafa. Endabeni kaJesu, kufuze bona ukubethwa bekukukhulu khulu kangangobana kwatlhogeka bonyana omunye umuntu amthwalele isigodo sokuhlunguphazwa ngemva kobana uJesu asithwale yedwa. (Luka 23:26; Jwa. 19:17) Nengabe ukubethwa bekuqalwa njengekambiso yokuthoma yokubethelwa, bekuzokutlhogeka kudlule isikhathi ngaphambi kobana ukubethelwa kwakaJesu esigodweni sokuhlunguphazwa kwenzeke. Ngalokho, abantu abahlukahlukeneko banganikela iinkhathi ezihlukahlukene zokubethelwa, kuye ngokobana baqalisele kusiphi isigaba sayo yoke ikambiso yokubethelwa le.

Umpostoli uJwanisi watlola ukulandisa kwakhe amatjhumi weemnyaka ngemva kobana abanye abatloli bamaVangeli batlole wabo. Ngalokho bekakwazi ukukufumana ebabakutlolile. Liqiniso, uJwanisi wahlanganisa isikhathi esibonakala sihlukile kileso esanikelwa nguMarkosi. Nokho, lokhu kunikela ubufakazi obukhanyako bokobana uJwanisi khenge akope ukulandisa kwakaMarkosi. Bobabili uJwanisi noMarkosi bebaphefumulelwe nguZimu. Nanyana kungekho ukwaziswa okwaneleko okungokoMtlolo okungahlathulula ukuhlukokhu, singakuthemba ukulandisa kwamaVangeli.