Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehu Ulwela Ukukhulekela Okuhlwengileko

UJehu Ulwela Ukukhulekela Okuhlwengileko

UJehu Ulwela Ukukhulekela Okuhlwengileko

UJEHU bekayikutani yokukhulekela okuhlwengileko. Nekadlala indimakhe, wayifeza ngamandla, ngokurhaba, ngokuzimisela, ngetjiseko, nangesibindi. UJehu watjengisa iimfanelo esizabe senza kuhle ngokuzilingisa.

UJehu wafumana umlayo ngesikhathi isitjhaba sakwa-Israyeli sisebujamweni obumbi. Inarha beyingaphasi komthelela omumbi kaJezebheli, umhlolokazi ka-Ahabi nonina lekosi ebusako, uJehoramu. Bekakhuthaza ukukhulekelwa kwakaBhali esikhundleni sokukhulekela uJehova, wabulala abaporofidi bakaZimu, wonakalisa nabantu ‘ngobufebe’ ‘nobuloyi’ bakhe. (2 Kho. 9:22; 1 Kho. 18:4, 13) UJehova waqunta ukutjhabalalisa yoke indlu ka-Ahabi, kuhlanganise uJehoramu noJezebheli. UJehu bekazokuba mdosiphambili wejimelo.

IMitlolo yethula uJehu ahleli neenkhulu zamabutho, ama-Israyeli nekalwa namaSiriya eRamoti-giliyadi. UJehu bekasikhulu esiphakemeko, begodu kungenzeka ngitjho nokobana bekamlawuli webutho lakwa-Israyeli. Umporofidi u-Elitjha wathuma omunye wamadodana wabaporofidi bona ayokuzesa uJehu bona abe yikosi nokumlayela bona abulale woke umuntu wembaji ngendlini yeenhlubuki ka-Ahabi.—2 Kho. 8:28; 9:1-10.

Iinkhulu ezikunye noJehu nezibuza ngomnqopho wokuvakatjhelwa kwakhe, uJehu wazaza ukutjho. Kodwana nekakatelelwako, walikhupha iqiniso, begodu yena nagade anabo bathoma ukuluka amano wokuqalana noJehoramu. (2 Kho. 9:11-14) Kungenzeka besele kunokusilingeka nokuphikisa okungabonakaliko malungana neenkambiso zebukhosini nemtheleleni kaJezebheli. Kinanyana ngikuphi, uJehu wacabangisisa ngendlela engcono khulu yokwenza akuthunyiweko.

IKosi uJehoramu gade ilimele epini begodu yaya emzini weJizreyeli, inethemba lokululama. UJehu bekazi bonyana iqhinga lakhe nelizakuphumelela, akukafaneli iindaba ezimalungana nalo zifike eJizreyeli. UJehu wathi: “Ningavumeli muntu bona aphunyurhe edorobhaneni ukwenzela bona ayokubika eJizreyeli.” (2 Kho. 9:14, 15) Mhlamunye bekalindele bona kube nokuphikisa okuthileko okuvela emabuthweni athembekileko kuJehoramu. UJehu bekafuna ukuqinisekisa bona alibi khona nelincani ithutjana lokuphikisa okunjalo.

UKUTJHAYELA NGEBELO ELIKHULU!

Bona afike angakalindelwa, uJehu wakhamba ngekoloyanakhe ukusuka eRamoti-giliyadi kuya eJizreyeli, ibanga elimakhilomitha ama-72. Njengombana arhabela lapho aya khona, umlindi ogade asesithaleni wabona ‘isiqubuthu samadoda kaJehu.’ (2 Kho. 9:17) Pheze uJehu wakhamba nebutho elikhulu ukuqinisekisa bona uyawuzalisa umnqophwakhe.

Alemuka bona uJehu onesibindi ukenye yeenkoloyanezo, umlindi warhuwelela: “Utjhayela ngobuhlanya.” (2 Kho. 9:20) Nengabe uJehu bekajayele ukutjhayela ngendlela efanako, ukurhaba kwakhe ejimeneli kufuze bona kwamenza watjhayela ngebelo elikhulu kwamambala.

Ngemva kokwala ukuzipha umlomo iinthunywa eembili ezathunywa kuye, uJehu wahlangana neKosi uJehoramu nomkhambisanayo u-Ahaziya, ikosi yakwaJuda, ngamunye wabo asekoloyanenakhe. Umbuzo kaJehoramu othi, “Kunokuthula, Jehu?” wahlangatjezwa yipendulo ethi: “Ngikuphi ukuthula okungaba khona nekusesenobufebe bakanyoko uJezebheli nobuloyi bakhe obunengi?” Athuswe yipendulo le, uJehoramu waphenduka afuna ukubaleka. Kodwana uJehu wabamsinyana khulu kunaye! Wakhupha umswibela wadumuza umsungulo ngehliziyweni kaJehoramu, ikosi yafela ngekoloyanenayo. Ngitjho nanyana u-Ahaziya akghona ukubaleka, uJehu ngokukhamba kwesikhathi wamfumana naye wambulala.—2 Kho. 9:22-24, 27.

Ilunga lendlu ka-Ahabi ebelizokutjhatjalaliswa ngokulandelako bekuyiNdlovukazi embi uJezebheli. UJehu wambiza kufanele ngokobana ‘ngothuwelelisiweko.’ Njengombana uJehu atjhayela aya eJizreyeli, wabona uJezebheli ahlole ngefesdere langesigodlweni. Ngaphandle kokukhuluma khulu, uJehu wayala iinkhulu zesigodlweni bona ziphose uJezebheli phasi ngefesdere. Ngemva kwalokho wenza bona iimpera zakhe zigadange umonakalisi wakwa-Israyeli woke lo. Ngemva kwalokho, uJehu waragela phambili wabulala amalunga amanengana wendlu ka-Ahabi omumbi.—2 Kho. 9:30-34; 10:1-14.

Ngitjho nanyana kungasimnandi ukucabanga ngenturhu, kufuze silemuke bona ngeenkhathezo, uJehova bekasebenzisa iinceku zakhe ukukhipha izahlulelo zakhe. IMitlolo ithi: “Bekuvela kuZimu bona ukuwa kwaka-Ahaziya kwenzeka ngokuza kwakhe kuJehoramu; godu nekezako, waphuma noJehoramu waya kuJehu umzukulu kaNimshi, loyo uJehova egade amzese bona atjhabalalise indlu ka-Ahabi.” (2 Mil. 22:7) Njengombana alahla isidumbu sakaJehoramu ekoloyanenakhe, uJehu walemuka bona isenzwesi sizalisa isithembiso sakaJehova sokujezisa u-Ahabi ngokubulala kwakhe uNabhothi. Ngaphezu kwalokho, uJehu bekayalwe bona “abuyiselele iingazi zeenceku [zakaZimu]” ezaphalazwa nguJezebheli.—2 Kho. 9:7, 25, 26; 1 Kho. 21:17-19.

Namhlanjesi, ayikho inceku kaJehova elwa ngokwenyama nabaphikisi bokukhulekela okuhlwengileko. UZimu uthi, ‘Ngimi onelungelo lokubuyisela.’ (Heb. 10:30) Kodwana bona bavikele ibandla emitheleleni eyonakalisako, abadala abamaKrestu kungafuze bathathe amagadango ngesibindi esifana nesakaJehu. (1 Kor. 5:9-13) Godu woke amalunga webandla kutlhogeka azimisele ukubalekela ukuzihlanganisa nananyana ngubani osusiweko ekuhlanganyeleni.—2 Jwa. 9-11.

UJEHU KHENGE AKUKGHODLHELELELE UKUBANGISANA NOJEHOVA

Ihloso kaJehu yokukwenza akuthunyiweko ibonakala emezwini awatjho kuJehonadabi othembekileko: “Khamba nami ubone ukungakukghodlheleleli kwami ukubangisana noJehova.” UJehonadabi wasamukela isimemweso, wakhwela ekoloyaneni kaJehu, waya naye eSamariya. Lapho, uJehu “wenza ngobuqili, ngomnqopho wokutjhabalalisa abakhulekeli bakaBhali.”—2 Kho. 10:15-17, 19.

UJehu wamemezela bona unqophe ukwenzela uBhali “umhlatjelo omkhulu.” (2 Kho. 10:18, 19) Esinye isazi sithi: “UJehu lapha usebenzise amezwi ngokuhlakanipha. Njengombana ibizo elisetjenziswe la “ngokujayelekileko litjho ‘umhlatjelo,’ godu lingaqalisela ‘ekuhlinzweni’ kweenhlubuki.” Njengombana uJehu gade angafuni bona kube nomkhulekeli kaBhali ozokuphundwa sisehlakalwesi, wabahlanganisa boke ngendlini kaBhali begodu wabambathisa ngendlela ehlukileko. “Msinyana ngemva kobana selaqedile ukwenza umnikelo wokutjhiswa,” uJehu wathi amadodakhe ahlomileko ama-80 abulale abakhulekeli bakaBhali. Ngemva kwalokho watjhabalalisa indlu kaBhali wenza nokobana indawo egade ikiyo ibekelwe ukwakha iindawo zokuzithumela, wayenza yangakufanelekela ukusetjenziselwa ukukhulekela.—2 Kho. 10:20-27.

Kuliqiniso bona uJehu waphalaza iingazi ezinengi. Nanyana kunjalo, iMitlolo imveza njengendoda enesibindi eyatjhaphulula u-Israyeli ekubuseni okugandelelako kwakaJezebheli nomndenakhe. Nengabe kukhona umrholi wakwa-Israyeli obekangaphumelela ukwenza lokho, bekufuze kube yindoda enesibindi, ukuzimisela, netjiseko. Esinye isihlathululimezwi seBhayibhili sithi, “Bekumsebenzi obudisi begodu wenziwa ngokuzimisela nangokutjheja okukhulu. Iindlela ezithambileko pheze bezizokubhalelwa kutjhabalalisa ukukhulekelwa kwakaBhali kwa-Israyeli.”

Akunakuzaza bonyana kuyakukhanyela bona ubujamo amaKrestu aqalene nabo namhlanjesi butlhoga atjengise ezinye iimfanelo zakaJehu. Ngokwesibonelo, kufuze usabele njani newulingelwa ukuzibandakanya esenzweni esithileko uJehova angasithandiko? Kufuze wale ngokurhabako, ngesibindi, nangetjiseko ukuhlanganyela kiso. Nekuziwa ekuzinikeleni kwethu kokuhlonipha uZimu, ngeze sakghodlhelela nanyana ngikuphi ukubangisana noJehova.

TJHEJA BONA UKHAMBE EMTHETHWENI KAJEHOVA

Isiphetho sendaba le sinesiyeleliso. UJehu ‘zange aphambuke ekulandeleni amakonyana werhawuda aseBethele nakwaDani.’ (2 Kho. 10:29) Kungenzeka njani bona umuntu obekabonakala akutjhisakalela kangaka ukukhulekela okuhlwengileko akghodlhelelele ukukhonza iinthombe?

Kungenzeka uJehu bekakholelwa bona ukuzijamela kombuso wakwa-Israyeli kewakwaJuda bekutlhoga bona kube nokuhlukana okungekwekolo embusweni eembili le. Ngalokho, njengamakhosi adlulileko wakwa-Israyeli, walinga ukuyibulunga ihlukene ngokukhuthaza ukukhulekelwa kwekonyana. Kodwana lokho bekuzokutjengisa ukungabi nekholo kuJehova, okunguye omenze ikosi.

UJehova wambuka uJehu ngombana ‘wathatha amagadango afaneleko ekwenzeni okuhle emehlweni kaZimu.’ Nanyana kunjalo, uJehu “azange atjheje ukukhamba eemthethweni kaJehova uZimu ka-Israyeli ngehliziyo yakhe yoke.” (2 Kho. 10:30, 31) Newucabangela koke uJehu akwenza ngaphambilini, ungakufumana kurara begodu kudanisa lokhu. Nokho, kusinikela isifundo. Singathomi sibuthathe lula ubuhlobo bethu noJehova. Qobe langa, kutlhogeka sihlawulele ukuthembela kuZimu ngokutaditjha iLizwi lakhe, sicabangisise ngalo, begodu sithandaze kuBabethu wezulwini ngokusuka ehliziyweni. Ngalokho-ke, asitjhejeni kwamambala bona siragele phambili sikhamba emthethweni kaJehova ngazo zoke iinhliziyo zethu.—1 Kor. 10:12.

[Ibhoksi elisekhasini 4]

UJehu Emlandweni Wephasi

Abaphikisi kanengi bayazaza bona abantu okukhulunywa ngabo eMitlolweni bakhe baba khona. Ngalokho bukhona obunye ubufakazi obumalungana noJehu ngaphandle kwalobo obuseBhayibhilini?

Okunganani kuneencwadi eentathu ze-Asiriya lekadeni ezikhuluma ngekosi yakwa-Israyeli le ziyibize ngebizo. Enye yazo kuthiwa iveza uJehu, nofana omunye weenthunywa zakhe akhothamele ikosi ye-Asiriya uShalimaneseri III njengesenzo sokuyihlonipha. Umlayezo okhambisana nayo ufundeka bunjesi: “Isenzo sakaJehu (Ia-ú-a), indodana ka-Omri (Hu-um-ri) sokungihlonipha; ngafumana kuye isilivere, irhawuda, isikotlelo serhawuda se-saplu, ijege yerhawuda eyondileko ngezansi, amabhigiri amade wegolide, amathunga werhawuda, ithini, intonga yekosi, nezinto ezenziwe ngamaplanka.” UJehu bekangasi “yindodana ka-Omri” ngokunqophileko kodwana amezwi la bekasetjenziselwa ukutjengisa amakhosi wakwa-Israyeli ngokulandelana kwawo, mhlamunye ngebanga lokuduma kwaka-Omri nokwakha kwakhe ihlokodorobha yakwa-Israyeli, iSamariya.

Abukho ubufakazi bokobana aliqiniso amezwi wekosi ye-Asiriya amalungana nokobana uJehu wayibonisa ihlonipho. Ngitjho nanyana kunjalo, ikhuluma ngoJehu iinkhathi eentathu—emtlolweni, emfanekisweni kaShalimaneseri neemlandweni wamakhosi we-Asiriya. Ubufakazobu benza kungabi nakuzaza bona umuntu lo okukhulunywa ngaye eBhayibhilini bekakhona kwamambala.