Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Abathembekileko Bekadeni—Banqotjhiswa Mumoya KaZimu

Abathembekileko Bekadeni—Banqotjhiswa Mumoya KaZimu

Abathembekileko Bekadeni—Banqotjhiswa Mumoya KaZimu

“UJehova iKosi eMbusi ingithumile, ngitjho nomoyakhe.”—ISA. 48:16.

1, 2. Kutlhogekani bona sitjengise ikholo, begodu ngisiphi isikhuthazo esisifumana kwabathembekileko bekadeni?

KUSUKELA ngeenkhathi zaka-Abela bekusolo kunobufakazi bokobana ‘ikholo akusingelabo boke.’ (2 Tes. 3:2) Alo kubayini umuntu anefanelo le, begodu yini emenza athembeke? Ngokwezinga elikhulu, ikholo lilandela izinto ezizwiwe eLizwini lakaZimu. (Rom. 10:17) Liyingcenye yesithelo somoya kaZimu ocwengileko. (Gal. 5:22, 23) Ngalokho, bona sitjengise ikholo sitlhoga umoya ocwengileko.

2 Kungaba mtjhapho ukuphetha ngokobana amadoda nabafazi bekholo babelethwa banalo, bona lifumaneka ngokwemvelo. Iinceku ezizimbonelo esifunda ngazo eBhayibhilini bezibabantu ‘abafana nathi.’ (Jak. 5:17) Bezinokuzaza, ukungazithembi, nokubogaboga kodwana ‘zahlunyeleliswa nguZimu’ ngomoya wakhe bona ziqalane nobudisi. (Heb. 11:34) Ngokucabangela indlela umoya kaJehova owasebenza ngayo kizo, nathi namhlanjesi sizokukhuthazeka bona siragele phambili ngekambo yethu yokuthembeka, ngitjho nanyana siphila esikhathini lapho ikholo lethu lisahlelwa khona.

Umoya KaZimu Waqinisa UMosisi

3-5. (a) Sazi njani bona uMosisi wasizwa mumoya ocwengileko bona atlhogomele umthwalo awunikelweko? (b) Isibonelo sakaMosisi sisifundisani ngokuphana kwakaJehova ngomoyakhe?

3 Kibo boke abantu ebebaphila ngo-1513 B.C.E., uMosisi “bekabadlula kude ngokuthobeka.” (Num. 12:3) Inceku ethobekileko le yaphathiswa umthwalo omkhulu esitjhabeni sakwa-Israyeli. Umoya kaZimu wanikela uMosisi amandla wokuporofida, ukwahlulela, ukutlola, ukudosa phambili, nokwenza iinkarisomraro. (Funda u-Isaya 63:11-14.) Nokho, kesinye isikhathi uMosisi walila ngokobana umthwalo awuthweleko ubudisi khulu. (Num. 11:14, 15) Ngalokho uJehova wasusa “omunye umoya” ogade ukuMosisi, wawubeka kwabanye aba-70 bona bamthwalise. (Num. 11:16, 17) Eqinisweni, nanyana umthwalo kaMosisi bewubonakala ubudisi, bekangakawuthwali yedwa—ngitjho naba-70 ababekwa bona bamsize bebangakawuthwali babodwa.

4 UMosisi wanikelwa umoya ocwengileko owaneleko bona enze umsebenzi. Ngemva kwetjhugulukweli, uMosisi bekasesenawo umoya awutlhogako. UMosisi khenge anikelwe umoya omncani, namadoda amadala ama-70 khenge afumane omnengi khulu. UJehova usinikela umoyakhe ngokweentlhogo zethu, nangokobujamo bethu. ‘UZimu akasinikeli umoya wakhe ngesilinganiso’ kodwana usinikela ‘ngomusa wakhe omkhulu.’—Jwa. 1:16; 3:34.

5 Ukghodlhelela iinlingo? Kghani izinto okutlhogeka uzenze zidla isikhathi sakho esinengi? Ulwela ukutlhogomela iintlhogo ezingokomoya nezingokwenyama zomndenakho kukulapho ulinga ukuqalana neendleko ezikhulako nofana ukutshwenyeka ngepilo? Uthwele iimthwalo ebudisi ebandleni? Qiniseka bona ngomoyakhe, uZimu angakunikela amandla owatlhogako ukuqalana nananyana ngibuphi ubujamo.—Rom. 15:13.

Umoya Ocwengileko Wenza UBhezaleli Wafaneleka

6-8. (a) Umoya kaZimu wenza uBhezaleli no-Oholiyabe bakghona ukwenzani? (b) Yini etjengisa bona uBhezaleli no-Oholiyabe bebanqotjhiswa mumoya kaZimu? (c) Kubayini okuhlangabezanwe nakho kwakaBhezaleli kukhuthaza ngokukhethekileko?

6 Okuhlangabezanwe nakho kwakaBhezaleli wangesikhathi sakaMosisi kwambula okunengi ngendlela umoya kaZimu ongasebenza ngayo. (Funda u-Eksodosi 35:30-35.) UBhezaleli wabekwa bona adose phambili ekwenzeni ifenitjhara etlhogekako yetabarnakele. Gade analo na ilwazi lemisebenzi yezandla ngaphambi kobana enze umsebenzi omkhulu lo? Kungenzeka, kodwana umsebenzi agcine awenza bekukukwenzela amaGibhide iintina. (Eks. 1:13, 14) Alo-ke, uBhezaleli bekazowenza njani umsebenzakhe obudisi lo? UJehova ‘wamzalisa ngomoya Wakhe ekuhlakanipheni, ekuzwisiseni nelwazini nakizo zoke iinhlobo zobukghwari nekutlameni iinsetjenziswa . . . bona enze imikhiqizo yobukghwari yayo yoke iimhlobo.’ Nanyana ngiliphi ikghono elingokwemvelo uBhezaleli egade analo lathuthukiswa mumoya ocwengileko. Kungokufanako nango-Oholiyabe. UBhezaleli no-Oholiyabe kufuze bona bafunda kuhle, ngombana khenge benze umsebenzabo kwaphela kodwana bafundisa nabanye lokho okufuze bakwenze. Kwamambala, uZimu wakufaka eenhliziyweni zabo ukufundisa.

7 Obunye ubufakazi bokobana uBhezaleli no-Oholiyabe bebanqotjhiswa mumoya kaZimu yindlela erarako umsebenzabo owahlala isikhathi eside ngayo. Izinto abazenzako bezisasetjenziswa eemnyakeni ema-500 eyalandelako. (2 Mil. 1:2-6) Ngokungafani nabakhiqizi banamhlanjesi, uBhezaleli no-Oholiyabe bebangenakareko yokuzakhela ibizo nofana ukubeka itshwayo labo emsebenzinabo. Loke idumo laya kuJehova ngalokho abakwenzako.—Eks. 36:1, 2.

8 Namhlanjesi, kungafuze senze iimsebenzi efuna ikghono elikhethekileko, njengokwakha, ukugadangisa, ukuhlela iimhlangano, ukusiza lapho kuvele ihlekelele, nokuthintana nabodorhodere neensebenzi zesibhedlela ngobujamo bethu obusekelwe eMitlolweni malungana nokusebenzisa iingazi. Ngezinye iinkhathi, iimsebenzi le yenziwa ziinsebenzi ezinekghono, kodwana kanengi yenziwa ziinsebenzi zokuzithandela ezinganalwazi elingako ekorweni leyo. Umoya kaZimu wenza imizamo yazo iphumelele. Khewazaza ukwamukela isabelo ekonzweni kaJehova, ucabanga bona abanye bafaneleka ukudlula wena? Khumbula, umoya kaJehova ungathuthukisa ilwazi namakghono wakho begodu ukusize ekwenzeni ngokuphumelelako nanyana ngisiphi isabelo akunikela sona.

UJoshuwa Waphumelela Ngesizo Lomoya KaZimu

9. Ngibuphi ubujamo ama-Israyeli azifumana akibo ngemva kokuFuduka, begodu kwaphakama muphi umbuzo?

9 Godu umoya kaZimu wanqophisa omunye ogade aphila ngesikhathi sakaMosisi noBhezaleli. Msinyana ngemva kokuFuduka, ama-Amaleki athoma ukusahlela abantu bakaZimu anganabanga lokwenza lokho. Besekusikhathi sokobana ama-Israyeli alwisane nokusongelwa. Nanyana bekangakakujayeli ukulwa, ama-Israyeli kwafuze ahlanganyele epini yawo yokuthoma njengabantu abatjhaphulukileko. (Eks. 13:17; 17:8) Bekutlhogeka umuntu ozokudosa phambili ibutho lepi. Bekuzokuba ngubani?

10. Kubayini ama-Israyeli arholwa nguJoshuwa athumba epini?

10 Kwakhethwa uJoshuwa. Kodwana ngathana bekungathiwa akatjho bona unelwazi lamiphi iimsebenzi elimenza afanelekele umsebenzi lo, bekangabalani? Isigqila? Umhlanganisi wotjani nedaka? Umbutheleli wemana? Kuliqiniso, ubamkhulu kaJoshuwa u-Elishama bekasikhulu sesitjhaba sakwa-Efrayimi begodu kubonakala ngasuthi warhola amadoda azi-108 100 wesinye seengaba zeentjhaba eentathu zakwa-Israyeli. (Num. 2:18, 24; 1 Mil. 7:26, 27) Nokho, uJehova wanqophisa uMosisi bona angakhethi u-Elishama namtjhana indodanakhe uNuni, kodwana uJoshuwa nguye ogade azokurhola ibutho ebelizokutjhabalalisa amanaba. Ipi leyo yathatha ingcenye ekulu yelanga. Ngokulalela ngokupheleleko kwakaJoshuwa nokuthokozela kwakhe isinqophiso somoya kaZimu ocwengileko okudephileko, u-Israyeli wathumba.—Eks. 17:9-13.

11. Singaphumelela njani ekonzweni ecwengileko njengombana kwenza uJoshuwa?

11 Ngokukhamba kwesikhathi uJoshuwa, “azele umoya wokuhlakanipha,” wangena esikhundleni sakaMosisi. (Dut. 34:9) Umoya ocwengileko khenge uveze kuye amandla wokuporofida namtjhana wokwenza iinkarisomraro njengoMosisi, kodwana wenza uJoshuwa wakghona ukurhola ama-Israyeli ejimeni lepi elawenza athumba iKanana. Nanamhlanjesi, singazizwa singanakho okuhlangabezanwe nakho namtjhana singafaneleki ukuthwala iingcenye ezithileko zekonzo ecwengileko. Nokho, njengoJoshuwa, siyaqiniseka bona nesilandela ngokuseduze isinqophiso sakaZimu sizokuphumelela.—Josh. 1:7-9.

“Umoya KaJehova Wagubuzesa UGidiyoni”

12-14. (a) Bona amadoda ama-300 angahlula ibutho elikhulu lakwaMidiyani kutjengisani? (b) UJehova wamkhuthaza njani uGidiyoni? (c) Ngisiphi isiqinisekiso sakaZimu esisifumanako namhlanjesi?

12 Ngemva kokufa kwakaJoshuwa, uJehova waragela phambili atjengisa indlela amandlakhe angaqinisa ngayo abathembekileko. Incwadi yabaHluleli izele ukulandisa kwabantu ‘egade babogaboga benziwa baba namandla.’ (Heb. 11:34) Ngomoya ocwengileko, uZimu watjhukumisela uGidiyoni bona alwele abantu Bakhe. (Hlu. 6:34) Nokho, ibutho elahlanganiswa nguGidiyoni belidlulwa ngelakwaMidiyani ngabantu abane koyedwa. Emehlweni kaJehova ngitjho nebutho lama-Israyeli elincanelo belilinengi khulu. Kabili wayala uGidiyoni bona aphungule ibutho bekwaba kulapho isitjhaba esilinaba sidlula amasotja wama-Israyeli ngabantu abama-450 koyedwa. (Hlu. 7:2-8; 8:10) UJehova wasivumela isibalweso. Nengabe ama-Israyeli bekazokuthumba ngendlela erarako, ngubani obekangazikghantjha ngokobana kwenziwe ngemizamo namtjhana ngokuhlakanipha komuntu?

13 UGidiyoni namasotjakhe pheze besele balungile. Ngathana gade usebuthweni elincanelo, bewuzozizwa uvikelekile ngokwazi bona ibutho okilo liphunguliwe, kwakhitjhwa abasabako nabangakatjheji? Namtjhana bewuzokuthukwa newucabanga ngomphumela ozokuba khona? Akutlhogeki siraye bona uGidiyoni wazizwa njani. Wenza lokho atjelwe bona akwenze! (Funda AbaHluleli 7:9-14.) UJehova khenge ambeke umlandu uGidiyoni ngokubawa itshwayo elibufakazi bokobana uZimu uzokuba naye. (Hlu. 6:36-40) Kunalokho, waqinisa ikholo lakaGidiyoni.

14 Amandla kaJehova wokuphulusa awapheli. Angaphulusa abantu bakhe kunanyana ngiliphi isizi, angenza njalo ngokusebenzisa ngitjho nalabo ababonakala babogaboga nofana banganamandla. Ngezinye iinkhathi singazizwa kwanga abantu abanengi baphikisana nathi namtjhana sisebujamweni obudanisako. Asikalindeli isiqinisekiso esirarako njengesafunyanwa nguGidiyoni, kodwana singafumana iinqophiso neenqinisekiso eLizwini lakaZimu nangebandla elinqotjhiswa mumoyakhe. (Rom. 8:31, 32) Iinthembiso zakaJehova zethando ziqinisa ikholo lakho begodu zikuqinisekise nokobana kwamambala uMsizi wethu!

“Kwanje Umoya KaJehova Wehlela Phezu KwakaJafta”

15, 16. Kubayini indodakazi kaJafta beyinomoya omuhle, begodu kubayini lokhu kusikhuthazo kubabelethi?

15 Cabangela esinye isibonelo. Ama-Israyeli nekayokulwa nabakwa-Amoni, umoya kaJehova “wehlela phezu kwakaJafta.” Anetjiseko yokuthumba ebekuyokudumisa uJehova, uJafta wenza isifungo esatjengisa ukuzidela khulu. Wafunga bona uZimu nekanganikela ama-Amoni ezandleni zakhe, umuntu wokuthoma ozokuphuma emnyango amhlangabeze nekabuyela ekhaya uzokuba ngewakaJehova. Njengombana uJafta abuya ukuyokuhlula ama-Amoni, indodakazi yakhe yaphuma igijima izomhlangabeza. (Hlu. 11:29-31, 34) Lokhu kwammangaza na uJafta? Khenge, ngombana bekanomntwana munye tere. Wazalisa isifungo sakhe ngokunikela ngaye ekonzweni ekhethekileko endlini kaJehova ecwengileko eShilo. Ngombana beyimkhulekeli kaJehova othembekileko, indodakazi kaJafta beyiqiniseka bona isifungo uyise asenzileko kufuze sizaliseke. (Funda AbaHluleli 11:36.) Umoya kaJehova wabanikela bobabili amandla abawatlhogako.

16 Indodakazi kaJafta yawuhlawulela njani umoya wokuzidela onjalo? Akunakuzaza bona ikholo layo lakheka neyibona itjiseko nokuzinikela kwakayise kuZimu. Babelethi, abantwabenu bayasibona isibonelo senu. Iinqunto zenu zitjengisa bona niyakukholelwa enikutjhoko. Abantwabenu babona indlela iimthandazwenu yetjiseko nefundiso elisizo kuhlanganise nesibonelo senu sokobana kutjho ukuthini ukukhonza uJehova ngehliziyo epheleleko. Njengombana abantwabenu benza njalo, pheze bazokuthoma ukuba nesifiso esinamandla sokuzenza bafumanekele ikonzo kaJehova. Lokhu kuzonithabisa khulu.

“Umoya KaJehova Wasebenza Phezu” KwakaSamsoni

17. Khuyini uSamsoni ayenzako ngesizo lomoya kaZimu?

17 Cabangela esinye isibonelo. Ama-Israyeli nekathunjwe maFilisti, “umoya kaJehova wathoma ukutjhukumisa” uSamsoni bona aphuluse ama-Israyeli. (Hlu. 13:24, 25) USamsoni wanikelwa amandla angamadanisekiko wokwenza izenzo ezirarako. AmaFilisti nekancenga ama-Israyeli akunye noSamsoni bona ambambe, “umoya kaJehova wasebenza kuye, iinrobho ebezisemikhonweni zaba njengeentambo zelineni ezitjhiswe ngomlilo, kangangobana iinketani zakhe zancibilika ezandleni zakhe.” (Hlu. 15:14) Ngitjho nanyana bekanokubogaboga okungokwenyama okwabangelwa kungahluleli kwakhe kuhle, uSamsoni wenziwa waba namandla “ngokukholwa.” (Heb. 11:32-34; Hlu. 16:18-21, 28-30) Umoya kaJehova wasebenza kuSamsoni ngendlela ehlukileko ngebanga lobujamo obungakajayeleki. Nanyana kunjalo, izehlakalo zomlandwezi zisikhuthazo esikhulu kithi. Njani?

18, 19. (a) Okuhlangabezanwe nakho kwakaSamsoni kusiqinisekisa ngani? (b) Uzuze njani ngokucabangela iimbonelo zabathembekileko esihlokwenesi?

18 Sithembela emoyeni ocwengileko ofanako naloya uSamsoni athembela kiwo. Senza lokho njengombana senza umsebenzi uJesu awunikela abalandeli bakhe, ‘okutjhumayela iindaba ezimnandi ebantwini, nokufakaza.’ (IZe. 10:42) Isabelwesi sitlhoga amakghono okungenzeka singabi nawo ngokwemvelo. Qala bona kusithabisa kangangani bona uJehova usebenzisa umoyakhe ukusisiza bona senze iimsebenzi eemkhulu nehlukahlukeneko esiyiphathisiweko! Ngalokho, njengombana senza umsebenzi wethu, singatjho njengombana kwatjho umporofidi u-Isaya: “IKosi eMbusi uJehova ngokwayo ingithumile, ngitjho nomoyayo.” (Isa. 48:16) Kwamambala, sithunywe mumoya kaZimu! Sibeke iinhliziyo zethu emsebenzini siqiniseka bona uJehova uzokuthuthukisa amakghono wethu njengombana enza kuMosisi, uBhezaleli, nakuJoshuwa. Sithatha “isilembe esililizwi lakaZimu,” siqiniseka bona uzosinikela amandla njengombana aqinisa uGidiyoni, uJafta noSamsoni. (Efe. 6:17, 18) Ngokuthembela kuJehova bona asisize sihlule ubudisi, singaqina ngokomoya njengombana uSamsoni bekanjalo ngokwenyama.

19 Ngokukhanyako, uJehova ubusisa labo ngesibindi abasekela ukukhulekela kweqiniso. Njengombana sisabela ekusebenzeni komoya kaZimu ocwengileko, ikholo lethu liyaqina. Ngalokho, kuzokuthabisa ukubuyekeza ezinye zezehlakalo ezithabisako ezitlolwe eMitlolweni yamaKrestu yesiGirigi. Kuzokwembula indlela umoya kaJehova owasebenza ngayo eencekwini zakhe ezithembekileko ekhulwini lokuthoma leemnyaka, kokubili ngaphambi nangemva kwePentekosi laka-33 C.E. Esihlokweni esilandelako kuzokukhulunywa ngokulandisokhu.

Kubayini ukhuthazeka ngokwazi indlela umoya kaZimu owasebenza ngayo ku . . .

• Mosisi?

• Bhezaleli?

• Joshuwa?

• Gidiyoni?

• Jafta?

• Samsoni?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 22]

Umoya kaZimu ungasenza siqine ngokomoya njengombana uSamsoni bekanjalo ngokwenyama

[Isithombe ekhasini 21]

Babelethi, isibonelo senu setjiseko siqakathekile ebantwaneni benu