Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Kubayini Kufuze Sinqotjhiswe Mumoya KaZimu?

Kubayini Kufuze Sinqotjhiswe Mumoya KaZimu?

Kubayini Kufuze Sinqotjhiswe Mumoya KaZimu?

“UnguZimami. Umoya wakho muhle; kwangathi ungangirhola.”—RHA. 143:10.

1. Fanekisa indlela amandla angabonakaliko angaqophisa ngayo umuntu.

WAKHE wayisebenzisa ikhamphasi ukufumana indlela? Ikhamphasi sisetjenziswa esilula esinento yinye ekhambako—ilithi lakazibuthe elikhombe etlhagwini. Ngebanga lamandla angabonakaliko aziwa ngokobana ngewakazibuthe, ilithi lekhamphasi lizinqophisa ngamandla kazibuthe abhode iphasi emaphethelweni wesewula netlhagwini. Sekumakhulu weemnyaka, abahloli nabakhambi beenarha basebenzisa ikhamphasi bona ibanqophise enarheni nelwandle.

2, 3. (a) Ngimaphi amandla amakhulu uJehova awasebenzisako eemnyakeni eemnengi edlulileko? (b) Kubayini singalindela amandla kaZimu asebenzako angabonakaliko bona anqophise ukuphila kwethu namhlanjesi?

2 Kunamanye amandla angabonakaliko aqakatheke khulu ekunqotjhisweni kwethu. Ngimaphi? Ngilawo ahlathululwe emavesini wokuthoma weBhayibhili. Akhuluma ngalokho uJehova akwenzako eemnyakeni eemnengi eyadlulako, uGenesisi uthi: “Ekuthomeni uZimu wabumba amazulu nephasi.” Nekabumbako, wathumela amandla amakhulu, njengombana ukulandisa kokubumba kungezelela: “Amandla kaZimu asebenzako bekaya phasi naphezulu.” (Gen. 1:1, 2) Yini ebeyisebenza? Mumoya ocwengileko—amandla amakhulu ebekasebenza ekubumbeni. Sikhona nje kungebanga lokusebenzisa kwakaJehova umoya lo bona uveze yoke imisebenzi yakhe.—Job. 33:4; Rha. 104:30.

3 Njengombana sibabantu abaphilako, abaphefumulako, singalindela na bona amandla kaZimu aragele phambili anomthelela ekuphileni kwethu? INdodana kaZimu, uJesu, beyazi bona siyawatlhoga, ngombana yathi ebafundini bayo: “Umoya . . . uzanidosela kilo loke iqiniso.” (Jwa. 16:13) Kufanele sikuzwisise njani lokho umoya ongikho, begodu kubayini kufuze sifune ukunqotjhiswa ngiwo?

Lokho Umoya Ocwengileko Ongikho

4, 5. (a) Labo abakholelwa kuZiquntathu ngokuphambeneko bacabanga bona umoya ocwengileko uyini? (b) Ungakuhlathulula njani lokho umoya ocwengileko ongikho?

4 Pheze abantu abanengi okhuluma nabo ekonzweni banombono ongavumelani nomtlolo ngomoya ocwengileko. Abantu abakholelwa kuZiquntathu ngokuphambeneko bacabanga bona lo mumoya olingana noZimu uBaba. (1 Kor. 8:6) Kodwana kulula ukutjengisa bona ifundiso kaZiquntathu ayivumelani neMitlolo.

5 Alo-ke, uyini umoya ocwengileko? Njengombana umoya ungabonakali kodwana unikela amandla, kunjalo nangomoya ocwengileko, awusimumuntu, awubonakali kodwana imisebenzi yawo iyabonakala. Umoya lo umamandla avela kuZimu awasebenzisa ebantwini neentweni bona afeze intando yakhe. Kufuze kube budisi na ukukholelwa bona amandla lawo avela eMthonjeni ocwengileko, uZimu uSomandla? Awa!—Funda u-Isaya 40:12, 13.

6. Ngisiphi isibawo esiqakathekileko uDavidi asenza kuJehova?

6 UJehova angaragela phambili asebenzisa umoyakhe bona usinqophise ekuphileni? Wathembisa umrhalani uDavidi wathi: “Ngizakufundisa indlela okufuze ukhambe ngayo.” (Rha. 32:8) UDavidi bekakufuna lokho na? Iye, ngombana wabawa uJehova: “Ngifundisa ukwenza intando yakho, ngombana unguZimami. Umoya wakho muhle; kwangathi unganginqophisa.” (Rha. 143:10) Kufuze sibe nesifiso nokuzimisela okufanako kokunqotjhiswa mumoya kaZimu. Kubayini kunjalo? Cabangela amabanga amane.

Asikufanelekeli Ukuzinqophisa

7, 8. (a) Kubayini singeze sakghona ukuzinqophisa ngaphandle kwakaZimu? (b) Fanekisa bona kubayini singeze salinga ukuzifumanela indlela ephasini elimbeli.

7 Kokuthoma, kufuze sifune ukunqotjhiswa mumoya kaZimu ngombana asinakghono lokuzinqophisa. “Ukunqophisa” kutjho “ukuyiswa ekambweni ethileko namtjhana ukutjengiswa indlela okufuze ilandelwe.” Nokho, uJehova khenge asibumbe sinekghono lokuzenzela lokho, khulukhulu ngombana singakapheleli. Umporofidi uJeremiya watlola: “Kosi, ngiyalemuka bona indlela yomuntu ayisikuye: umuntu akanamandla wokunqophisa amagadango wakhe.” (Jer. 10:23, The Bible in Basic English) Kubayini? UJeremiya wezwa ibanga lakaZimu lokobana kubayini singanakghono nekuziwa endabeni yokuzinqophisa. Akhuluma ngomuntu esinguye ngaphakathi, uJehova wathi: “Ihliziyo iyakhohlisa ngaphezu kwananyana yini begodu yenza ngokuphelelwa lithemba. Ngubani ongayazi?”—Jer. 17:9; Mat. 15:19.

8 Ngeze kwaba budlhayela na ngomuntu onganakho okuhlangabezanwe nakho bona akhambe yedwa, ngaphandle kokunqotjhiswa mumuntu onelwazi begodu angakaphathi nekhamphasi, bona akhambe ehlathini elikhulu angakhange khe akhambe kilo? Umuntu loyo angazi bona uyokuqalana njani nobujamo obubudisi behlathini, angayazi nendlela yokufika ngokuphepha lapho aya khona, uzabe azidosela amanzi ngomsele. Ngokufanako, umuntu ocabanga bona anganqophisa ikambo yakhe ephasini elimbeli ngaphandle kokuvumela uZimu amtjengise indlela elungileko ubeka ukuphila kwakhe kwekulu ingozi. Ukuphela kwendlela yokuqalana ngokuphumelelako nephaseli kukwenza isibawo esifana naleso esenziwa nguDavidi ngomthandazo kuJehova: “Amagadango wami awabambe iindlela zakho, lapho iinsindi zami ngokuqinisekileko zingekhe zisikinywe khona.” (Rha. 17:5; 23:3) Kungakghoneka njani ukufumana isinqophiso esinjalo?

9. Njengombana kutjengiswe esithombeni esisekhasini-17, umoya kaZimu ungaba njani sinqophiso esiqinisekileko kithi?

9 Nesithobekileko sizimisele nokuthembela kuJehova, uzosinikela umoyakhe ocwengileko njengesinqophiso esiqinisekileko samagadangwethu. Amandla asebenzako layo azosisiza njani? UJesu wahlathululela abafundi bakhe: “Umsizi, umoya ocwengileko, uBaba azamthumela ngebizo lami, uzanifundisa yoke into anenze nikhumbule koke lokho enginitjele khona.” (Jwa. 14:26) Njengombana sitaditjha iLizwi lakaZimu qobe ngesizo lomthandazo, kuhlanganise nazo zoke iinkulumo zaKrestu, umoya ocwengileko uzokwandisa ukuzwisisa kwethu ukuhlakanipha okudephileko kwakaJehova bona sikghone ukwenza intando yakhe ngokuseduze. (1 Kor. 2:10) Ngaphezu kwalokho, kinanyana ngibuphi ubujamo obungakalindeleki obungavela endleleni eya ekuphileni, umoya uzositjengisa indlela ekufuze sikhambe ngayo. Uzosikhumbuza iinkambisolawulo zeBhayibhili esizifundileko begodu usisize sizwisise indlela esingazisebenzisa ngayo ekunqophiseni igadango ekufuze silithathe.

UJesu Wanqotjhiswa Mumoya KaZimu

10, 11. Ngikuphi ebekulindelwe yiNdodana kaZimu ekukuphela kwayo malungana nomoya ocwengileko, begodu yahlangabezana nani?

10 Ibanga lesibili lokobana sifune ukunqotjhiswa mumoya ocwengileko kukobana uZimu warhola iNdodanakhe ngawo. Ngaphambi kobana ize ephasini, iNdodana kaZimu okukuphela kwayo beyisazi isiporofido esithi: “Umoya kaJehova uzokuhlala phezu kwakhe, umoya wokuhlakanipha nomoya welemuko, umoya wesiluleko nowamandla, umoya welwazi nowokusaba uJehova.” (Isa. 11:2) Cabanga bona uJesu bekathabe kangangani nekafumana isizo lomoya kaZimu nekaqalene nobujamo aqalana nabo nekasephasini!

11 Amezwi kaJehova azaliseka. Ukulandisa kweVangeli kutjengisa okwenzeka msinyana ngemva kokubhabhadiswa kwakaJesu: ‘UJesu wabuyela eJordani azele umoya ocwengileko, wadoselwa ngiwo ebhudwini.’ (Luka 4:1) Lapho, uJesu nekazile ukudla athandaza begodu acabanga ngokudephileko, pheze uJehova wayinqophisa bewayikhanyisela iNdodana yakhe ngalokho ebeyizokuqalana nakho. Amandla asebenzako kaZimu bekasebenza emkhumbulweni nehliziyweni kaJesu, anqophisa ukucabanga neenqunto zakhe. Ngebanga lalokho, uJesu bekazi bona kufuze enzeni ebujamweni ngabunye, begodu wenza khona lokho uYise ebekafuna akwenze.

12. Kubayini kutlhogeka bona sibawe umoya kaZimu usinqophise?

12 Alemuka ukuqakatheka komthelela womoya ocwengileko ekuphileni kwakhe, uJesu wagandelela ebafundini bakhe ukuqakatheka kokubawa umoya ocwengileko nokobana barholwe ngiwo. (Funda uLuka 11:9-13.) Kubayini lokho kuqakathekile kithi? Ngombana kungatjhugulula ukucabanga kwethu, kukwenze kufane nomkhumbulo kaKrestu. (Rom. 12:2; 1 Kor. 2:16) Ngokuvumela ukunqotjhiswa mumoya kaZimu ekuphileni kwethu, singacabanga njengoKrestu silingise nesibonelo sakhe.—1 Pit. 2:21.

Umoya Wephasi Ungasiphambukisa

13. Uyini umoya wephasi, begodu uvezani?

13 Ibanga lesithathu lokufuna ukunqotjhiswa mumoya kaZimu kukobana ngaphandle kwawo singaphambukiswa mumoya ongakacwengeki osebenza emaphilweni wabantu abanengi namhlanjesi. Iphasi linamandla walo atjhukumisako, akhuthaza ikambo ehluke ngokupheleleko kinaleyo engavezwa mumoya ocwengileko kithi. Kunokukhuthaza umkhumbulo kaKrestu ebantwini, umoya wephasi ubangela bona ukucabanga nezenzo zabo zifane nezombusi wephasi, uSathana. (Funda Kwebe-Efesu 2:1-3; KuTitosi 3:3.) Umuntu nekavumela umoya wephasi begodu athome imisebenzi yenyama, kuba neemphumela ebuhlungu, emkhandela bona azuze uMbuso kaZimu njengelifa.—Gal. 5:19-21.

14, 15. Singaphumelela njani ekulwisaneni nomoya wephasi?

14 UJehova usihlomisele bona silwisane nomoya wephasi. Umpostoli uPowula wathi, “Qinani eKosini nemandleni wayo amakhulu . . . khona nizakwazi ukujamelana namanaba mhlana kukumbi.” (Efe. 6:10, 13) Ngomoyakhe, uJehova uyasiqinisa bona silwisane nemizamo kaSathana yokusilahlekisa. (ISam. 12:9) Umoya wephasi unamandla, begodu ngeze sakghona ukuwubalekela ngokupheleleko. Nokho, akukafuzi sonakaliswe ngiwo. Umoya ocwengileko unamandla kunawo, begodu uzosisiza!

15 Akhuluma ngalabo abalahla ubuKrestu ngekhulu lokuthoma, umpostoli uPitrosi wathi: ‘Batjhiye indlela enqophileko balahleka.’ (2 Pit. 2:15) Qala bona singathaba kangangani ngokobana, ‘asikamukeliswa umoya wephaseli, kodwana samukeliswe umoya ovela kuZimu’! (1 Kor. 2:12) Ngesizo lomthelela wawo nangokuwasebenzisa ngokuzeleko amalungiselelo kaJehova wokusibulunga sisendleleni elungileko ngokomoya, singaphumelela ekulwisaneni nomoya wobusathana wephasi elimbeli.—Gal. 5:16.

Umoya Ocwengileko Uveza Isithelo Esihle

16. Umoya ocwengileko ungaveza ziphi iimfanelo kithi?

16 Ibanga lesine lokufuna umoya kaZimu usebenze kithi kukobana uveza isithelo esinepilo ekuphileni kwalabo abavumela ukunqotjhiswa ngiwo. (Funda KwebeGalatiya 5:22, 23.) Ngubani hlangana nathi ongathi akafuni ukuba nethando, ithabo nokuthula khudlwana? Ngubani kithi ongekhe athabele ukuba nenala yokubekezela, umusa, nobuhle? Ngubani kithi ongeze azuze ngokuhlawulela ikholo elikhulu, ukuzithoba nokuzibamba? Umoya kaZimu uveza iimfanelo ezihle kithi bona kuzuze thina nalabo esihlala nesikhonza nabo. Ukuhlawulela isithelwesi kumsebenzi oragela phambili, njengombana singekho isilinganiso esibekiweko sokobana sitlhoga ukuba nazo nokuzitjengisa ngezinga elingangani.

17. Singayihlawulela njani ingcenye yesithelo somoya ngokungeziweko?

17 Senza ngokuhlakanipha nesizihlola ukuqinisekisa bona amezwi nezenzo zethu zinikela ubufakazi bokobana sinqotjhiswa mumoya begodu siveza nesithelo sawo. (2 Kor. 13:5a; Gal. 5:25) Nesibona kwanga sitlhoga ukuhlawulela ezinye iingcenye zesithelo somoya, singabambisana khudlwana nomoya ocwengileko ekuvezeni iimfanelwezo. Senza lokho ngokufunda ngengcenye ngayinye njengombana ivezwe emakhasini weBhayibhili begodu kucocwa ngayo eencwadini zethu zobuKrestu. Ngalokho singalemuka indlela isithelo somoya okufuze sitjengiswe ngayo ekuphileni kwethu kwaqobe langa begodu sisebenzele ukusihlawulela ngezinga elingeziweko. * Njengombana sibona ukusebenza komoya kaZimu ekuphileni kwethu nekuphileni kwamaKrestu esikunye nawo, sibona ngokukhanyako bona kubayini kufuze sinqotjhiswe ngiwo.

Uyawuvumela Umoya KaZimu Ukunqophise?

18. Kungayiphi indlela uJesu asibonelo kithi ekusabeleni emoyeni kaZimu?

18 ‘Njengesisebenzi sakaZimu esinobukghoni’ ekubunjweni kwayo yoke indawo ebonakalako, uJesu bekazi koke ngozibuthe wephasi, abantu abawusebenzisela ukukhamba ngawo eenarheni ngeenarha. (Iziy. 8:30; Jwa. 1:3) Nokho, akunabufakazi eBhayibhilini bokobana uJesu nekasephasini wasebenzisa amandla layo ukunqophisa indlela yakhe. IBhayibhili iyatjho bona njengomuntu, wezwa bona umoya kaZimu ocwengileko umamandla amakhulu kangangani ekuphileni kwakhe. Wamukela umthelela wawo, begodu newumtjhukumisako, wawuvumela, wenza ngokuvumelana nawo. (Mar. 1:12, 13; Luka 4:14) Kunjalo nangawe?

19. Khuyini ekufuze siyenze bona umoya ocwengileko ube mamandla anqophisako ekuphileni kwethu?

19 Amandla kaZimu asebenzako asasebenza emkhumbulweni neenhliziyweni ezizimiseleko bona azitjhukumise begodu azinqophise. Ungawuvumela njani bona usebenze kuwe ukukunqophisa endleleni elungileko? Thandaza qobe kuJehova bona akuthumele umoyakhe begodu akusize wenze ngokuvumelana nomthelela wawo. (Funda Kwebe-Efesu 3:14-16.) Yenza ngokuvumelana nemithandazo yakho ngokuhlola isiluleko esifumaneka eLizwini lakaZimu elitloliweko, iBhayibhili—umkhiqizo womoya ocwengileko. (2 Thi. 3:16, 17) Lalela iinqophiso ezihlakaniphileko elizinikelako, begodu usabele ngetjiseko ekunqotjhisweni mumoya ocwengileko. Yenza ngekholo emandleni kaJehova wokukunqophisa ngokufaneleko ekuphileni ephasini elimbeli.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 17 Ukufumana ingcoco ngengcenye ngayinye, qala isihloko esithi “Fruitage of God’s Spirit” nesihlokwana esithi “List by Aspect” ku-Watch Tower Publications Indexes.

Uwafumene Amaphuzu Ayihloko?

• Umoya ocwengileko ungaba namuphi umthelela ekuphileni kwethu?

• Ngimaphi amabanga amane enza sifune ukunqotjhiswa mumoya kaZimu?

• Singayidlala njani indima yethu bona sizuze ngokuzeleko ekunqophiseni komoya ocwengileko?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 15]

Umoya kaZimu bewumamandla atjhukumisako ekuphileni kwakaJesu

[Isithombe ekhasini 17]

Umoya kaZimu usebenza emikhumbulweni neenhliziyweni bona uzinqophise