Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ungavumeli Ukugula Kukuqedele Ithabo

Ungavumeli Ukugula Kukuqedele Ithabo

Ungavumeli Ukugula Kukuqedele Ithabo

ZICABANGE uvuka ekuseni ufise kwangathi ilanga lingatjhinga lingakathomi nokuthoma. Kufuze uqalane nobuhlungu obungokwenyama namtjhana obungokwamazizo elinye ilanga godu. Ungazizwa njengoJobhi, owathi: “Ngibhederisa ukufa kunawo woke umtlhagwami.” (Job. 7:15, The New English Bible) Kuthiwani nengabe ubujamo obunjalo buragela phambili, ngitjho iimnyaka?

Bekunjalo ngoMefibhosheti, indodana kaJonathani umngani weKosi uDavidi. UMefibhosheti nekaneemnyaka eemhlanu ubudala “wawa warholophala.” (2 Sam. 4:4) Kufuze bona ukugandeleleka ngokwamazizo kwangezelela ubuhlungu ebekabuzwa ngokurholophala kwakhe ngemva kokumangalelwa ngamala ngokobana ukghaphele ikosi, yeke walahlekelwa zizinto eziqalekako egade anazo. Nanyana kunjalo, ngokungatjhugulukiko waziveza asibonelo esihle ekuqalaneni nobuthakathaka, ihlebo, nokudaniswa, angavumeli ubudisi obunjalo bumenze alahlekelwe lithabo.—2 Sam. 9:6-10; 16:1-4; 19:24-30.

Umpostoli uPowula ungesinye isibonelo. Wakhe watlola ‘ngeliva enyameni’ ekwatlhogeka alwisane nalo. (2 Kor. 12:7) Iliva akhulume ngalo kungenzeka bekukurholophala kwesikhathi eside, namtjhana kungenzeka bekubabantu egade babekela ubupostoli bakhe isitjhijilo. Kungakhathaliseki bona ubujamo bebunjani, umraro waragela phambili, begodu kwatlhogeka aqalane nobuhlungu obungokwenyama nofana obungokwamazizo ebewumlethela bona.—2 Kor. 12:9, 10.

Ezinye iinceku zakaZimu namhlanjesi zitshwenywa kugula okungumahlalakhona okuqeda amandla namtjhana ukugandeleleka ngokwamazizo. Nekaneemnyaka eli-18, uMagdalena kwafumaniseka bona une-systemic lupus erythematosus, ubulwelwe lapho amasotja womzimba kubonakala kwanga asahlela izitho zakho. Uthi, “Bengithukiwe. Njengombana isikhathi sikhamba, ubujamo bami bumbi khulu begodu barhagaliswa kungasebenzi kuhle kwekambiso yokugaya ukudla, ziinlonda emlonyeni, neemraro ye-thyroid.” Ngakelinye ihlangothi, u-Izabela, kufuze aqalane nobulwelwe obungabonakali bulula. Uyahlathulula: “Kusukela ebuntwaneni ngaphathwa kugandeleleka. Lokho kwangenza ngaba nomraro wokutshwenywa livalo, ukungaphefumuli kuhle, ngatshwenywa namathumbu. Ngokujayelekileko ngihlala ngidiniwe.”

Ukuqalana Namaqiniso

Ukugula nobuthakathaka kungatjharaganisa ipilwakho. Nekwenzeka lokho, kuyasiza ukuhlala phasi begodu ngokuthembeka uhlolisise ubujamo bakho. Ukwamukela ukulinganiselwa kwakho kungenzeka kungabi lula. UMagdalena uthi: “Ubulwelwe bami buba bumbi njengombana isikhathi sikhamba. Kanengi ngizizwa ngidinwe khulu bona ngihlike embhedeni. Ukutjhentjhatjhentjha kobulwelwe bami kwenza kube budisi bona ngihlele kusesengaphambili izinto enginqophe ukuzenza. Okungizwisa ubuhlungu khulu kukobana angisakwazi ukwenza okunengi ekonzweni kaJehova njengombana bengijayele ukwenza.”

UZbigniew uyahlathulula: “Njengombana iimnyaka ikhamba, i-rheumatoid arthritis ingiqeda amandla, yonakalise ilunga ngalinye ngemva kwelinye. Ngezinye iinkhathi, nengivuvuke khulu, ngibhalelwa nakukwenze iimsebenzi elula khulu. Lokhu kungenza ngizizwe ngigandelelekile.”

Eminyakeni ethileko edlulileko, uBarbara kwafumaniseka bona uneliqa elikhulako ebuchotjheni. Uthi, “Umzimbami watjhuguluka kungakalindeleki. Ngizizwa nginganamandla, ngiphathwa yihloko qobe, begodu ngiba nomraro wokulalelisisa. Ngebanga lokulinganiselwa kwami okutjha, kwafuze ngihlolisise kabutjha yoke into.”

Boke abantwaba baziinceku zakaJehova ezizinikeleko. Kibo, ukwenza intando yakhe kuza qangi. Babeka ithemba labo elipheleleko kuZimu begodu bazuze esekelweni lakhe.—Iziy. 3:5, 6.

UJehova Usiza Njani?

Kufuze sibalekele ukucabanga bona ubudisi bomuntu mathupha bubufakazi bokobana uZimu akathabi ngathi. (Isil. 3:33) Cabanga ngalokho uJobhi aqalana nakho naphezu kobana bekamumuntu “ongasolekiko begodu othembekileko.” (Job. 1:8) UZimu akalingi namunye ngezinto ezimbi. (Jak. 1:13) Koke ukugula—kuhlanganise okungumahlalakhona nokwamazizo—kulilifa elimbi esalizuza ebabelethini bethu bokuthoma, u-Adamu no-Efa.—Rom. 5:12.

Nokho, uJehova noJesu, ngekhe babatjhiye abalungileko banganasizo. (Rha. 34:15) Khulu khulu ngeenkhathi ezibudisi ekuphileni kwethu, kulapho sibona khona bona uZimu ‘usiphephelo nesivikelo sethu.’ (Rha. 91:2) Yeke, newuqalene nobujamo obubonakala bunganasisombululo, yini engakusiza uhlale uthabile?

Umthandazo: Ulandela ikambo yeenceku zakaZimu ezithembekileko zekadeni, ungaphosa iimthwalo yakho kuBabethu wezulwini ngomthandazo. (Rha. 55:22) Ngokwenza njalo, ungezwa “ukuthula kwakaZimu okudlula loke ilwazi.” Ukuthulokho ‘kuzabulunga ihliziyo yakho nomkhumbulo wakho kuphephile.’ (Fil. 4:6, 7) Ngokuthembela kuZimu ngomthandazo, uMagdalena uqalana nobulwelwe bakhe obumrhwahlaphazako. Uthi: “Ukukghuthulela ihliziywami kuJehova kungilethela ipumuzo begodu kubuyise nethabo lami. Kwanje ngiyazi bona kutjho ukuthini ukuthembela kuZimu qobe langa.”—2 Kor. 1:3, 4.

Nekaphendula iimthandazo yakho, uJehova angakunikela amandla ngomoyakhe ocwengileko, iLizwi lakhe, nobuzalwana bobuKrestu. Ngeze walindela bona uZimu asuse ubuthakathaka bakho ngokusimangaliso. Nokho, ungamlindela bona akunikele ukuhlakanipha namandla owatlhogako bona uqalane nobudisi ngabunye obukwehlelako. (Iziy. 2:7) Angakuqinisa, akunikele “amandla amakhulu.”—2 Kor. 4:7.

Umndeni: Umoya wethando newomusa ekhaya ungakusiza ukghodlhelele ukugula. Nokho, khumbula bona abathandekako bakho nabo bezwa ubuhlungu. Bangazizwa bangasilisizo njengawe. Nanyana kunjalo, baseqadi kwakho, ngitjho nangeenkhathi ezibudisi. Ukuthandaza ndawonye kuzonisiza nibe nehliziyo enokuthula.—Iziy. 14:30.

UBarbara nekakhuluma ngendodakazakhe nabanye abodade abatjha ebandleni uthi: “Bayangisekela ekonzweni. Itjiseko yabo ithoba ihliziywami.” UZbigniew uqala isekelo lomkakhe njengelingamadanisekiko. “Wenza eemnengi yemisebenzi yekhaya. Ungisiza ukwembatha begodu kanengi ungiphathela isikhwama nesiya emihlanganweni yobuKrestu nekonzweni.”

Esikholwa kunye nabo: Nesinesikholwa nabo, siyakhuthazeka begodu siduduzeke. Kodwana kuthiwani newungakghoni ukuya emihlanganweni ngebanga lokugula kwakho? UMagdalena uthi: “Ibandla liyaqinisekisa bona ngiyazuza emihlanganweni ngokungirikhodela yona. Kanengi abakhulekeli engikunye nabo bayeza bazokuhlola bona khuyini okhunye abangangisiza ngakho. Godu bangithumela iincwadi ezikhuthazako. Ukucabanga bona bayangikhumbula begodu batshwenyekile ngehlalakuhle yami kuyangisiza ngikghodlhelele.”

U-Izabela, otshwenywa kugandeleleka, uyalandisa: “Ebandleni, ‘nginabobaba’ ‘nabomma’ abanengi, abangilalelako balinge nokungizwisisa. Ibandla limndenami—kulapho ngifumana khona ukuthula nethabo.”

Labo abaqalene neenlingo ezihlukahlukeneko benza kuhle ‘ngokungazihlukanisi.’ Kunalokho, babuqala njengobuligugu ubuhlobo babo nebandla. (Iziy. 18:1) Ngalokho baba mthombo omkhulu wesikhuthazo kwabanye. Kokuthoma ungazaza ukwazisa abazalwana nabodade ngeentlhogo zakho. Nokho, abakhulekeli okunye nabo bazokuthabela ukukhuluma kwakho ngokutjhaphulukileko. Kuzobavulela amathuba wokukhulisa ‘ithando lobuzalwana elingazenzisiko.’ (1 Pit. 1:22) Kubayini ungabazisi bona utlhoga ilefte yokuya emhlanganweni, ungathabela ukusebenza nabo ekonzweni, namtjhana ufuna ukuba nengcoco yokuthululelana iimfuba? Liqiniso, akukafuzi sikufune ngekani lokho kodwana kufuze silithokozele isizo labo.

Yiba nombono omuhle: Kanengi isilodlhelo sokuqalana nokugula okungumahlalakhona ngaphandle kokulahlekelwa lithabo sisezandleni zakho. Ukuba nombono ofipheleko ngobujamo bakho namazizo wokuphelelwa lithemba kungadosela emicabangweni emimbi. IBhayibhili ithi: “Umoya womuntu ungabukghodlhelela ubulwelwe bakhe; kodwana umoya otshwenyekileko, ngubani ongawukghodlhelela?”—Iziy. 18:14.

UMagdalena uthi: “Ngisebenza budisi ukubalekela ukungadzimeleli emrarwenami. Ngilinga ukuwathabela amalanga engizizwa ngingcono ngawo. Ngifumana isikhuthazo nengifunda iindaba zokuphila zabantu abahlala bathembekile naphezu kokugula okungumahlalakhona.” U-Izabela uqiniswa kucabanga bona uJehova uyamthanda begodu umqala njengoqakathekileko. Uthi: “Ngizizwa ngitlhogeka, begodu nginomuntu engimphilelako. Godu nginethemba elimangalisako ngengomuso.”

U-Zbigniew uthi: “Ukugula kwami kungifundisa ukuthobeka nokulalela. Kungifundisa bona ngitjengise ukuzwisisa nokwahlulela okuhle begodu ngilibalele ngokusuka ehliziyweni. Ngifunde ukuthabela ukukhonza uJehova ngaphandle kokuzitlhuwela. Eqinisweni, ngitjhukumiseleke bona ngiragele phambili ngithuthuka ngokomoya.”

Hlala ukhumbula bona uJehova ukubona kuhle ukukghodlhelela kwakho. Uyakurhawukela ekutlhageni kwakho begodu uyakukhathalela. Ngeze ‘awulibale umsebenzi owawenzako nethando owalitjengisako ngebanga lakhe.’ (Heb. 6:10) Khumbula isithembiso asenzela boke abamsabako: “Angekhe ngakutjhiya wedwana; angekhe ngakulahla.”—Heb. 13:5.

Nengabe ngezinye iinkhathi uzizwa udanile, dzimelela ethembeni elimangalisako lokuphila ephasini elitjha. Isikhathi lapho amehlwakho azokubona khona iimbusiso zoMbuso kaZimu ephasini sitjhidela msinya!

[Ibhoksi/Iinthombe emakhasini 28, 29]

Baragela Phambili Batjhumayela Naphezu Kokugula Okungumahlalakhona

“Angisakwazi ukuzikhambela, ngalokho umkami namtjhana abanye abazalwana nabodade bayangiphekelela ekonzweni. Ngibamba ngehloko iintjumayelo nemitlolo yeBhayibhili.”—UJerzy, ongaboni kuhle.

“Ukungezelela ekufakazeni ngomrhala, ngitlola iincwadi begodu kunabanekareko abambalwa engitlolelana nabo qobe. Nengisesibhedlela, ngihlala ngibeke iBhayibhili neencwadi eduze kombhedami. Lokho kungisize bona ngikwazi ukuthoma iingcoco ezinengi ezimnandi.”—UMagdalena, ophethwe yi-systemic lupus erythematosus.

“Ngiyakuthanda ukuya ekonzweni yendlu ngendlu, kodwana nengingazizwa kuhle, ngifakaza ngomrhala.—U-Izabela, otshwenywa kugandeleleka.

“Ngiyakuthabela ukwenza amabuyelo nokusiza eemfundweni zeBhayibhili. Nengingcono, ngiyakuthanda ukufakaza endlini ngendlu.”—UBarbara, oneliqa ebuchotjheni.

“Ngiphatha kwaphela isikhwama esilula khulu sabomagazini. Ukuphuma kwami kulawulwa kuqaqamba kwamalungami.”—UZbigniew, isigulani se-rheumatoid arthritis.

[Isithombe ekhasini 30]

Abancani nabakhulu bangaba mthombo wesikhuthazo