Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Usibonelo Esihle Namtjhana Isiyeleliso Kuwe?

Usibonelo Esihle Namtjhana Isiyeleliso Kuwe?

Usibonelo Esihle Namtjhana Isiyeleliso Kuwe?

“UZimu kaJakobosi . . . uzosifundisa ngeendlela zakhe, begodu sizokukhamba eendleleni zakhe.”—ISA. 2:3.

1, 2. Ungazuza ngaziphi iindlela eembonelweni zeBhayibhili?

AWUQINISEKI na bona ungazuza kilokho okutlolwe eBhayibhilini? Kilo ufumana iimbonelo zamadoda nabafazi abathembekileko ongathanda ukulingisa ikambo yabo yokuphila neemfanelo zabo. (Heb. 11:32-34) Nokho, pheze khe watjheja bona kunezinye iimbonelo ezisiyeleliso—amadoda nabafazi izenzo nofana indlela abacabanga ngayo ozabe wenza kuhle ukuyibalekela.

2 Eqinisweni, abanye okukhulunywe ngabo eBhayibhilini baziimbonelo ezihle zekambo okufuze ilingiswe nofana baziinyeleliso zalokho okufuze kubalekelwe. Cabanga ngoDavidi, umalusi othobekileko owaba yikosi enamandla. Usibonelo esihle somuntu owathanda iqiniso begodu wathembela kuJehova. Nanyana kunjalo, uDavidi wenza izono ezikulu, njengalezo ezihlanganisa uBhathisheba, u-Uriya nokubala kwakhe abantu ngobudlhayela. Nokho, akhe sidzimelele endodanenakhe—ikosi nomtloli weBhayibhili—uSolomoni. Kokuthoma sizokubona iindlela eembili atjengisa ngazo bona gade asibonelo esihle.

“Ukuhlakanipha KwakaSolomoni”

3. Kubayini singathi uSolomoni wasibekela isibonelo esihle?

3 UJesu Krestu, uSolomoni Omkhulu, wakhuluma kuhle ngeKosi uSolomoni, ambeka phambi kwethu njengesibonelo esihle. UJesu watjela amanye amaJuda azazako: ‘Indlovukazi yeSheba izasikima inithwese umlandu, ngombana isuke kude enarheni yekhabo izokulalela ukuhlakanipha kwekosi uSolomoni; ngiyanitjela bona: Lapha kukhona okukhulu kunoSolomoni!’ (Mat. 12:42) Kwamambala, uSolomoni bekadumile ngokuhlakanipha kwakhe, begodu wasikhuthaza bona sikufumane.

4, 5. USolomoni wakufumana njani ukuhlakanipha kwakhe, kodwana ukufumana kwethu ukuhlakanipha kuhluke njani ?

4 Ekuthomeni kokubusa kwakaSolomoni, uZimu wabonakala kuye ngebhudango wathi enze isibawo. Alemuka ukulinganiselwa kokuhlangabezanwe nakho kwakhe, uSolomoni wabawa ukuhlakanipha. (Funda yoku-1 AmaKhosi 3:5-9.) Athatjiswe kukobana ikosi ibawe ukuhlakanipha kunobunjinga nephazimulo, uZimu wanikela uSolomoni “ihliziyo ehlakaniphileko nezwisisako”—kuhlanganise noburego. (1 Kho. 3:10-14) Njengombana kwatjho uJesu, ukuhlakanipha kwakaSolomoni bekumangalisa kangangobana indlovukazi yeSheba yezwa ngakho yathatha ikhambo elide bona izozizwela.—1 Kho. 10:1, 4-9.

5 Asikalindeli ukufumana ukuhlakanipha ngokusimangaliso. USolomoni wathi “uJehova ngokwakhe uphana ngokuhlakanipha,” kodwana watlola bona kufuze silwele ukufumana ifanelo kaZimu leyo: “Tjheja ukuhlakanipha ngendlebakho, bona utjhigamisele ihliziyo yakho ekwazini.” Ukuhlobanisa nalokho, wasebenzisa amezwi anjengathi “rhuwelela” “ragela phambili ufuna” nathi “ragela phambili ukuphenya” ukuhlakanipha. (Iziy. 2:1-6) Ngokukhanyako, singakufumana ukuhlakanipha.

6. Singatjengisa ngaziphi iindlela bona siyazuza esibonelweni esihle sakaSolomoni sokuhlakanipha?

6 Kungaba kuhle ukuzibuza bona, ‘Ngiyacabangisisa ngesibonelo sakaSolomoni sokuqala ukuhlakanipha kwakaZimu njengokuligugu?’ Ukubogaboga komnotho kwenze abanengi badzimelela emsebenzini wabo nemalini namtjhana kwaba nomthelela eenquntweni ngehlobo lefundo abazoyikhetha nokobana bazokufunda bafikephi. Kuthiwani ngawe nangomndenakho? Ukukhetha kwakho kutjengisa bona ukuqala njengokuligugu begodu uyakufuna ukuhlakanipha kwakaZimu? Kghani ukulungisa ukucabanga namtjhana iimnqopho yakho kuzokuvumela ufumane ukuhlakanipha okungeziweko? Kwamambala, ukufumana nokusebenzisa ukuhlakanipha kuzokuzuzisa ngokungapheliko. USolomoni watlola: “Newenza njalo uzokuzwisisa ukulunga nokwahlulela nokuthembeka, ikambo yoke yokuhle.”—Iziy. 2:9.

Ukuphakamisa Ukukhulekela Kweqiniso Kuletha Ukuthula

7. Kwenzeka njani bona uZimu abe netempeli elihle khulu?

7 Ekuthomeni kokubusa kwakhe, uSolomoni wathatha amagadango wokujamiselela itabarnakele ebelisetjenziswa kusukela ngeenkhathi zakaMosisi, ngetempeli elihle khulu. (1 Kho. 6:1) Singalibiza ngokobana litempeli lakaSolomoni, kodwana bekungasi mbonwakhe namtjhana indlelakhe yokuzenzela ibizo lokuba mtlami oregileko wemakhiwo. Eqinisweni, nguDavidi owaphakamisa ukuthoma ukwakha itempeli, lapho uZimu amnikela khona amaplani azeleko wetempeli nezinto zalo zangaphakathi. Godu uDavidi wenza umnikelo omkhulu ngokusekela umsebenzi ngeemali. (2 Sam. 7:2, 12, 13; 1 Mil. 22:14-16) Nanyana kunjalo, kwaba mthwalo kaSolomoni ukwakha itempeli, okwamthatha iimnyaka elikhomba nesiquntu.—1 Kho. 6:37, 38; 7:51.

8, 9. (a) Ngisiphi isibonelo esihle sokuphikelela emisebenzini emihle esisifumana kuSolomoni? (b) Kwaba namiphi iimphumela ukuphakamisa kwakaSolomoni ukukhulekela kweqiniso?

8 Ngalokho uSolomoni wasibekela isibonelo esihle sokuphikelela emsebenzini emihle, wahlala adzimelele kokuhle. Nekuqedwa itempeli nembulungelo yesivumelwana ibekwe kilo, uSolomoni wathandaza. Ngokwengcenye, wathandaza kuJehova wathi: “[Kwanga] amehlwakho . . . angavulekela endlini le ubusuku nemini, endaweni owathi ngayo, ‘Ibizo lami lizokuba lapho,’ bona ulalele umthandazo incekwakho ewuthandaza iqale endaweni le.” (1 Kho. 8:6, 29) Ama-Israyeli nabantu bezinye iintjhaba bebangathandaza ngemakhiweni lo egade ubizwa ngebizo lakaZimu.—1 Kho. 8:30, 41-43, 60.

9 Kwaba namuphi umphumela ukuphakamisa kwakaSolomoni ukukhulekela kweqiniso? Ngemva kokugidinga ukuvulwa kwetempeli, abantu ‘bebathabile begodu bezwa iinhliziyo zabo zipharuma ngebanga labo boke ubuhle uJehova abenzele uDavidi incekwakhe no-Israyeli.’ (1 Kho. 8:65, 66) Eqinisweni, uburego nokuthula okuveleleko kwaba litshwayo lokubusa kwakaSolomoni okwathatha iimnyaka ema-40. (Funda yoku-1 AmaKhosi 4:20, 21, 25.) IRhalani 72 lisenza sizwisise iimbusiso esizozifumana nesekubusa uSolomoni Omkhulu, uJesu Krestu.—Rha. 72, 6-8, 16.

Isibonelo SakaSolomoni Esisiyeleliso

10. Ngimuphi umtjhapho kaSolomoni okhumbuleka lula?

10 Nokho, kubayini singathi ikambo kaSolomoni yokuphila godu isibonelo esisiyeleliso? Kokuthoma ungacabanga ngabafazi nezancinza zakhe. Siyafunda: “Ngesikhathi sokuluphala kwakaSolomoni abafazi bakhe besele bayiphambukisile ihliziyo yakhe bona ilandele abanye abozimu; begodu ihliziywakhe akhenge ibe ngepheleleko kuJehova.” (1 Kho. 11:1-6) Akunakuzaza bona uzimisele ukungathomi ulandele ikambwakhe yobudlhayela. Kodwana ngileso kwaphela isiyeleliso esisifumanako ekuphileni kwakaSolomoni? Cabanga ngeminye imininingwana yokuphila kwakhe okungaba lula ukungayitjheji, sibone nokobana ngisiphi isiyeleliso esisifumanako kiyo.

11. Singaphetha ngokuthini ngomtjhado kaSolomoni wokuthoma?

11 USolomoni wabusa iimnyaka ema-40. (2 Mil. 9:30) Ungaphetha ngokuthini nge-1 AmaKhosi 14:21? (Funda.) Ngokweveseli, nekuhlongakala uSolomoni indodanakhe uRerhobhowami waba yikosi aneemnyaka 41, unina “bekunguNahama um-Amoni.” Lokhu kutjho bona ngaphambi kobana uSolomoni abe yikosi, watjhada nomfazi ovela esitjhabeni esimanaba esikhonza abozimu abaziinthombe. (Hlu. 10:6; 2 Sam. 10:6) Kghani umfazi lo gade abakhulekela? Ngitjho nanyana gade azikhulekela, kungenzeka walisa ukukhonza iinthombe waba mkhulekeli weqiniso, njengoRahabi noRude. (Rude 1:16; 4:13-17; Mat. 1:5, 6) Nanyana kunjalo, uSolomoni waba nebebukhweni abama-Amoni neenhlobo ebezingamkhonzi uJehova.

12, 13. Ngimuphi umtjhapho owenziwa nguSolomoni ekuthomeni kokubusa kwakhe, begodu kungenzeka wabeka maphi amabanga?

12 Ngemva kobana abe yikosi izinto zatjhentjha kumbi. USolomoni “wakha ubuhlobo bomtjhado noFaro ikosi yeGibhide [wathatha] indodakazi kaFaro [wayiletha] eMzini kaDavidi.” (1 Kho. 3:1) Kghani umfazi omGibhide lo walingisa uRude ngokuba mkhulekeli weqiniso? Akukho okutjengisa bona wenza njalo. Kunalokho, ngokukhamba kwesikhathi uSolomoni wamakhela indlu (mhlamunye neencekukazi zakhe ezimaGibhide) ngaphandle koMuzi kaDavidi. Kubayini? IMitlolo ithi wenza lokho ngombana bekungafaneleki ngomkhulekeli wamala ukuhlala eduze nembulungelo yesivumelwano.—2 Mil. 8:11.

13 Kungenzeka bona uSolomoni wabona iinzuzo zepolotiki ngokutjhada nendodakazi yekosi yeGibhide, nanyana kunjalo bekangazithethelela? Esikhathini eside ngaphambili, uZimu wakhandela ukutjhada namaKanani abarhedeni, wabala ngitjho neentjhaba ezithileko. (Eks. 34:11-16) Kghani uSolomoni wanikela ibanga lokobana iGibhide belingakabalwa eentjhabenezo? Ngitjho nanyana bekanganikela ibangelo, bekuzokuba sizathu esizwakalako leso na? Eqinisweni, ikambo yakhe yatjengisa ukungatjheji ingozi esepepeneni uJehova egade akhulume ngayo—yokususa umIsrayeli ekukhulekeleni kweqiniso abe sekukhulekeleni kwamala.—Funda uDuteronomi 7:1-4.

14. Singazuza njani ngokucabangisisa ngesibonelo sakaSolomoni esisiyeleliso?

14 Sizoyivumela na ikambo kaSolomoni ibe sibonelo esisiyeleliso kithi? Udade angalingeka bona azithethelele ngokwakha ubuhlobo bethando obutjengisa ukungasitjheji isinqophiso sakaZimu sokutjhada “eKosini kwaphela.” (1 Kor. 7:39, NW.) Ngokuzithethelela okufanako, omunye angahlanganyela emidlalweni yangemva kwesikolo namtjhana yeenqhema, atlole imali encani yentela, nofana angakhulumi iqiniso nekabuzwa ngezenzo okungenzeka ziimphathise iinhloni. Iphuzu likukobana uSolomoni wacabanga ngendlela ephambeneko bona eqe umyalo kaZimu, begodu ingozi efanako ingenzeka nakithi.

15. UJehova wawubonisa njani umusa ekusebenzelaneni noSolomoni, kodwana khuyini okufuze siyikhumbule ngakho?

15 Kuyakarisa bona ngemva kobana ikhulume ngokutjhada kwakaSolomoni nomntwana wekosi yesinye isitjhaba, iBhayibhili ithi uZimu wanikela uSolomoni ukuhlakanipha abekakubawile, Wangezelela nangobunjinga. (1 Kho. 3:10-13) USolomoni khenge anake iinqophiso zakaZimu, nokho akukho okutjengisa bona uJehova wamlahla msinyana njengekosi nofana wamyala ngokuqinileko. Lokho kuvumelana neqiniso lokobana uZimu uyalemuka bona sibabantu abangakapheleli, abenziwe ngehlabathi. (Rha. 103:10, 13, 14) Nokho khumbula: Izenzo zethu zingaba neemphumela gadesi namtjhana mhlamunye kamuva.

Abafazi Abanengi Kangaka!

16. Ngokuthatha abafazi abanengi, khuyini uSolomoni egade angayitjheji?

16 ERhubeni lamaRhubo, ikosi yabuka intombi ethileko ngokobana beyiyihle kuneendlovukazi ezi-60 nezancinza ezi-80. (Irh. 6:1, 8-10) Nengabe lokho kuqaliselwe ebujamweni bakaSolomoni, ngesikhatheso sokubusa kwakhe, besele anabafazi abanengi kangako. Ngitjho nanyana inengi namtjhana boke bebabakhulekeli beqiniso, isinqophiso sakaZimu ebekasinikele ngoMosisi besikukobana ikosi yakwa-Israyeli akukafuzi “izingezelele abafazi, bona ihliziyo yayo ingaphambuki.” (Dut. 17:17) Nakilokhu godu uJehova akhenge amlahle uSolomoni. Eqinisweni, uZimu waragela phambili ambusisa uSolomoni, amsebenzisa bona atlole incwadi yeBhayibhili yeRhubo lamaRhubo.

17. Ngiliphi iqiniso okungakafuzi sileqisele amehlo?

17 Kghani lokhu kutjho bona uSolomoni bekangaseqisela amehlo isinqophiso sakaZimu angajeziswa, nofana bona nathi singenza njalo? Awa. Kunalokho, kutjengisa bona ukubekezela kwakaZimu kungathatha isikhathi esithileko. Nokho, ukobana omunye wabantu bakaZimu angaseqisela amehlo isinqophiso sakhe angafumani iimphumela msinyana akutjho bona ngeze ayifumane iimphumela ebuhlungu ekugcineni. Khumbula okwatjhiwo nguSolomoni: “Ngombana isigwebo ngomsebenzi omumbi akhenge sikhitjhwe msinyana, kungebangelo ihliziyo yamadodana wabantu yadzimelela ngokuzeleko ekwenzeni okumbi.” Wangezelela: “Godu ngiyatjheja bona kuzobakhambela kuhle labo abasaba uZimu weqiniso, ngombana bebamsaba.”—Mtj. 8:11, 12.

18. Indaba kaSolomoni ilifanekisa njani iqiniso esilifumana kwebeGalatiya 6:7?

18 Qala bona bekuzokuba kuhle kangangani ngathana uSolomoni walalela iqiniso lakaZimu! Kwamambala, besele enze okunengi okuhle begodu wathabela iimbusiso zesikhathi eside. Kodwana ngokukhamba kwesikhathi, wathatha amagadango amambi ngokulandelana. Wathoma ikambo embi. Qala bona kuliqiniso kangangani umpostoli uPowula kwamva aphefumulelwa bona akutlole: “Ningaluthwa, uZimu akenziwa isidlhayela mumuntu. Umuntu uzavuna lokho akutjalileko”! (Gal. 6:7) Ngokukhamba kwesikhathi, uSolomoni wavuna iimphumela ebuhlungu ngokunganaki isinqophiso sakaZimu. Siyafunda: “IKosi uSolomoni yathanda abafazi abanengi bakezinye iintjhaba kunye nendodakazi kaFaro, abafazi bakwaMowabi, bakwa-Amoni, bakwa-Edomi, nebeSidoni nabamaHeti.” (1 Kho. 11:1) Pheze inengi labo lahlala linamathele kibozimu bamala, begodu lokhu kwaba nomthelela kuSolomoni. Waphambuka begodu walahlekelwa mumusa kaZimethu obekezelako.—Funda yoku-1 AmaKhosi 11:4-8.

Funda Esibonelweni Sakhe—Esihle Nesimbi

19. Kubayini ungathi iBhayibhili limumethe iimbonelo ezinengi ezihle?

19 Ngomusa uJehova waphefumulela uPowula bona atlole: “Koke okwatlolwako ngaphambilini kwatlolelwa ukusifundisa, ze kuthi ngokunyamazela esinakho, ngebanga lalokho esikufundako emitlolweni ecwengileko, nangokukhuthazwa ngiyo sibe nethemba.” (Rom. 15:4) Zoke izinto ezitloliwekwezo zihlanganisa iimbonelo ezinengi ezihle zamadoda nabafazi bekholo eliveleleko. UPowula bekangathi: “Ngingaraga ngithini? Asisekho isikhathi sokukhuluma ngoGidiyoni, noBharaki, noSamsoni, noJafta, noDavidi, noSamuweli kunye nabaporofidi. Ngokukholwa balwa bahlula imibuso yamaphasi ngamaphasi, baphatha ngokuthembeka, bakumukela lokho egade bakuthenjisiweko . . . banganamandla bahlunyeleliswa nguZimu.” (Heb. 11:32-34) Singakghona begodu kufuze sizuze eembonelweni ezihle ezifumaneka eMitlolweni, silandela namtjhana silingisa lokho okutjengiswe ekulandisweni kweBhayibhili okuhlokho.

20, 21. Kubayini uzimisele ukuzuza eembonelweni ezisiyeleliso ezifumaneka eLizwini lakaZimu

20 Nokho, ukulandisa okuthileko kweBhayibhili, kuhlanganisa iimbonelo ezisiyeleliso. Singathola ezinye zeembonelwezo ekuphileni kwamadoda nabafazi uJehova akhe abamukela begodu wabasebenzisa njengeenceku zakhe. Njengombana sifunda iBhayibhili, singalemuka bona abantu bakaZimu baphambuka kuphi nofana njani, ngalokho-ke baba ziimbonelo ezisiyeleliso. Singalemuka bona abanye kancani kancani baba nemicabango namtjhana imikghwa engakalungi, leyo ekugcineni eyaba neemphumela edanisako. Singafunda njani ekulandiseni okunjalo? Singazibuza iimbuzo enjengethi: ‘Kwathoma njani lokho? Kghani nami ngingathoma ukuba nomukghwa onjalo? Ngingenzani ukubalekela lokho, ngizuze esibonelweni esisiyeleliswesi?’

21 Ngokuqinisekileko sinamabanga azwakalako wokucabangela iimbonelwezi ngokutjheja, ngombana uPowula waphefumulelwa bona atlole: ‘Koke lokhu kwabehlela, khona kuzakuba silemukiso kwabanye; kwatlolwa phasi, khona nathi sizalemuka, ngombana amalanga esiphila kiwo ngewamaphelelo.’—1 Kor. 10:11.

Ufundeni?

• Kubayini ungafumana kokubili iimbonelo ezihle nezisiyeleliso eBhayibhilini?

• USolomoni wayivumela njani ikambo embi yakheka ekuphileni kwakhe?

• Ungazuza njani esibonelweni sakaSolomoni esisiyeleliso?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 9]

USolomoni wasebenzisa ukuhlakanipha akuphiwe nguZimu

[Iinthombe ekhasini 12]

Uyazuza esibonelweni esisiyeleliso esibandakanya uSolomoni?