Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

AmaKrestu Weqiniso Ayalihlonipha ILizwi LakaZimu

AmaKrestu Weqiniso Ayalihlonipha ILizwi LakaZimu

AmaKrestu Weqiniso Ayalihlonipha ILizwi LakaZimu

“Ilizwi lakho liliqiniso.”—JWA. 17:17.

QALA AMAPHUZU NAKA:

Umhlangano owabanjwa eJerusalema ngo-49 C.E. uhluke njani emikhandlwini yesondo eyalandelako?

Ngiziphi ezinye iinkutani zeLizwi lakaZimu ezaphila hlangana neeMnyaka Ephakathi?

Ngiyiphi indlela yokutaditjha iBhayibhili ebeyisetjenziswa maKrestu athembekileko wangekupheleni kwabo-1800 begodu kubayini beyiphumelela?

1. Kokuhlangabezanwe nakho kwakho, yitjho into yinye eqakathekileko eyenza aboFakazi BakaJehova bahluke kezinye iinqhema zekolo.

CABANGA ngengcoco emnandi yokuthoma owaba nayo nomunye waboFakazi BakaJehova. Yini oyikhumbulako ngayo? Abanengi bangaphendula ngokuthi, ‘Ngathabiswa kukobana uFakazi wasebenzisa iBhayibhili ukuphendula yoke iimbuzwami.’ Qala bona sathaba kangangani ukwazi ihloso kaZimu ngephasi, bona kwenzekani nesihlongakalako, nokobana ingomuso libaphatheleni abathandekako bethu abahlongakeleko!

2. Ngimaphi amanye amabanga akwenza wathanda iBhayibhili?

2 Nokho, njengombana siragela phambili sifunda, siyalemuka bona iBhayibhili lenza okungaphezu kokuphendula iimbuzo yethu malungana nokuphila, ukufa, nengomuso. Sathatjiswa kukobana iBhayibhili yincwadi elisizo ukuzidlula zoke ephasini. Isiluleko salo asiphelelwa sikhathi, begodu labo abasilandela ngokuyelela bazokuphila ngokuphumelelako nangethabo. (Funda iRhalani 1:1-3.) AmaKrestu wamambala ahlala amukela iBhayibhili, “ingasi njengelizwi lomuntu nje kodwana njengombana linjalo lilizwi lakaZimu.” (1 Tes. 2:13) Ukubuyekezwa komlando orhunyeziweko kuzokutjengisa umehluko hlangana kwalabo abalihlonipha kwamambala iLizwi lakaZimu nalabo abangalihloniphiko.

INDABA EBUDISI IYARARULULWA

3. Ngiyiphi indaba eyasongela ubunye bebandla lobuKrestu langekhulu lokuthoma leemnyaka, begodu yini egade isengozini?

3 Hlangana neemnyaka eli-13 eyalandela ukuzeswa kongasimJuda wokuthoma ongakasoki, uKorneliyasi, kwavuka indaba eyasongela ubunye bebandla lobuKrestu. Inani elandako labangasimaJuda belamukela ubuKrestu. Umbuzo bekukukobana, Kghani amadoda kufuze asokwe ngokuvumelana nesiko lamaJuda ngaphambi kobana abhabhadiswe? Lowo gade kungasimbuzo olula ngomJuda ukuwuphendula. AmaJuda egade alandela uMthetho bekangekhe angene ngitjho nokungena emzini wongasimJuda, ingasaphathwa yokuthabela ubudlelwana naye. AmaJuda amaKrestu besele atjhutjhiswe khulu ngokulahla ikolo yawo yaphambilini. Nengabe bekuzokufikelela ezingeni lokwamukela abangasimaJuda abangakasoki, lokho bekuzokuwahlukanisa khulu amaJuda asabulunga uMthetho namaKrestu begodu kubasele nokutjhutjhiswa kwawo.—Gal. 2:11-14.

4. Bobani ababizwa bona bazokurarulula indaba le, begodu kilokhu, ngimiphi iimbuzo ebeyingaphakama eengqondweni zabaqalileko?

4 Ngo-49 C.E., abapostoli namadoda amadala weJerusalema, bona ngokwabo abamaJuda asokiweko, “bahlangana ukuhlolisisa umbuzo lo.” (IZe. 15:6) Okwalandelako, bekungasi yikulumo-pikiswano yekolo edondisako kuphikiswana ngezinto ezingazisiko, kodwana bekuyingcoco ethabisako yeemfundiso zeBhayibhili. Bekuvezwa iimbono enamandla ethinta amahlangothi womabili wendaba. Kghani bebazokuvumela lokho abakuthandako namtjhana ibandlululo lithumbe? Kghani amadoda amadala anomthwalo wefanelo bekazokuhlehlisa isiqunto bekube kulapho ubujamo obungokwekolo kwa-Israyeli bubangcono? Namtjhana bekuzokuba nokuthalalisa okuthileko, lapho abasekeli bamahlangothi womabili balungisa umbono wabo bona kube nokuvumelana okuthileko?

5. Umhlangano weJerusalema ngo-49 C.E. bewuhluke ngaziphi iindlela eziqakathekileko emikhandlwini yesondo eyabanjwa emakhulwini weemnyaka eyalandelako?

5 Namhlanjesi emikhandlwini yesondo, kujayelekile ukuthalalisa nokulinga ukwenza abanye bavowudele iimbono ethileko. Nokho, emhlanganweni loyo eJerusalema, bekungekho ukuthalalisa; ngitjho nokungenela ijima lokufumana amavowudu. Ngaphezu kwalokho, boke bavumelana nesiqunto esathathwako. Bekungenzeka njani lokho? Ngitjho nanyana ngamunye ebekasemhlanganweni loyo gade anamazizo anamandla ngombono wakhe, boke bebalihlonipha iLizwi lakaZimu, begodu imitlolo ecwengileko leyo beyinesirarululo sendaba le.—Funda iRhalani 119:97-101.

6, 7. IMitlolo yasetjenziswa njani ukurarulula indaba yokusoka?

6 Umtlolo owasiza ekurarululeni indaba le ngu-Amosi 9:11, 12. Njengombana udzujulwe kuZenzo 15:16, 17, ufundeka bunjesi: ‘Ngizabuya, kutjho uJehova, ngizavusa indlu kaDavidi ewileko, ngivuselele okubhidlike kiyo, ngiyakhe godu kabutjha. Yeke boke abantu abaseleko bazafuna uJehova, kuhlanganise nabantu bazo zoke iintjhaba, abantu ababizwa ngebizo lami.’

7 Omunye angathi, ‘Kodwana jama kancani, umtlolo lo awutjho bona bekungatlhogeki bonyana amakholwa angasimaJuda asokwe.’ Lokho kuliqiniso; nokho, amaKrestu amaJuda bekazolifumana iphuzu. Bekangaqali abangasimaJuda abasokileko ‘njengabantu beentjhaba’ kodwana bekabaqala njengabanakwabo. (Eks. 12:48, 49) Ngokwesibonelo, ngokwehlelo lakaBagster le-Septuagint, u-Esta 8:17 uthi: “Abanengi abangasimaJuda basoka, babamaJuda.” Ngalokho, iMitlolo neyibikezela bona abaseleko bendlu ka-Israyeli (amaJuda namaphroselithe amaJuda asokiweko) kuhlanganise “nabantu bazo zoke iintjhaba” (abangasimaJuda abangakasoki) bazokuba sitjhaba sinye sebizo lakaZimu, umlayezo bewukhanya. Bekungatlhogeki bona abangasimaJuda abafuna ukuba maKrestu basoke.

8. Isibindi sadlala yiphi indima esinquntweni esathathwako?

8 ILizwi lakaZimu nomoyakhe lanqophisa amaKrestu athembekileko lawo bona “avumelane ngobunye.” (IZe. 15:25, NW) Nanyana isiquntweso besingabasela ukutjhutjhiswa kwamaKrestu amaJuda, abathembekileko basisekela ngokuzeleko isiquntweso esisekelwe eBhayibhilini.—IZe. 16:4, 5.

UMAHLUKO OMKHULU

9. Ngiyiphi enye yezinto eziyihloko eyarholela ekusilaphazweni kokukhulekela kweqiniso, begodu ngiyiphi ifundiso eqakathekileko eyonakaliswako?

9 Umpostoli uPowula wabikezela bona ngemva kokufa kwabapostoli, ikolo yobuKrestu beyizokusilaphazwa ziimfundiso zamala. (Funda ye-2 KwebeTesalonika 2:3, 7.) Hlangana nalabo ebebangekhe bakghone ukukghodlhelela “ifundiso emsulwa” bekunabanye egade baseenkhundleni zomthwalo wefanelo. (2 Thi. 4:3) UPowula wayelelisa abadala ngesikhathi sakhe: “Kuzafika isikhathi lapha abantu khonapha esiqubuthwini senu bazakhuluma amanga, khona bazakwenza amakholwa abalandele.” (IZe. 20:30) I-The New Encyclopædia Britannica ihlathulula enye yezinto eziyihloko ezarholela ekucabangeni okuhlanakelweko: “AmaKrestu egade anebandulo elithileko kezefilosofi yamaGirigi athoma ukubona itlhogeko yokuveza iinkolelo zawo ngeendlela zayo, kokubili ngokufuna ukwanelisa ukuhlakanipha kwawo nokutjhentjha abarhedeni abafundileko.” Ifundiso eqakathekileko eyonakaliswa ziimfundiso zoburhedeni ngemalungana nokobana uJesu Krestu ungubani. IBhayibhili ithi uyiNdodana kaZimu; abathandi befilosofi yamaGirigi bona bagandelela ngokobana unguZimu.

10. Ipikiswano yokobana uKrestu ungubani beyingararululwa njani?

10 Umbuzo lo kwaphikiswana ngawo emikhandlwini yesondo eminengi. Ipikiswano le beyingararululwa bulula ngathana iinkhambeli bezifune ihlathululo yeMitlolo, kodwana ezinengi zange zikwenze lokho. Eqinisweni, ezinengi besele ziqunte ngitjho nangaphambi kobana zifike emkhandlwini, begodu zakhamba sele zikakarele ngokungeziweko eenkolelweni zazo. Iinqunto ebezithathwa emihlanganweni leyo bezingatjho litho ngeMitlolo.

11. Ngisiphi isikhundla esanikelwa igunya lalabo ekuthiwa boBaba beSondo, begodu kubayini?

11 Kubayini iMitlolo beyingacatjangelwa ngokudephileko? Isazi uCharles Freeman siphendula ngokobana labo abakholelwa bona uJesu unguZimu “bakufumana kubudisi ukuphikisa okunengi okwatjhiwo nguJesu okwatjengisa bona bekangalingani noZimu uBaba.” Ngebanga lalokho, isiko lesondo neembono yamagunya wamva yathatha isikhundla samaVangeli. Bekube gadesi, abafundisi abanengi banyula amezwi angakaphefumulelwa walabo ababizwa ngokobana boBaba beSondo bawabeka endaweni engaphezu kweLizwi lakaZimu! Nengabe wakhe wacoca nomuntu ofundele ubufundisi ngefundiso kaZiquntathu, kungenzeka ukubonile lokho.

12. Ngimuphi umthelela omumbi umbusi aba nawo?

12 Okutjhejeka khulu eempikiswaneni zemikhandlu leyo bekumthelela wababusi beRoma. Kilokhu, uPhrofesa Richard E. Rubenstein watlola malungana noMkhandlu WeNicaea: “UConstantine wabathanda begodu wabanjingisa [abobhitjhobhi] ngendlela abangazange khebayicabange. Kungakapheli umnyaka, umbusi omutjha lo wabuyisa namtjhana wakha kabutjha pheze woke amasondo wabo, wababuyisela iimsebenzi nedumo ebebathathelwe lona . . . Wanikela abafundisi abamaKrestu amalungelo egade phambilini anikelwa abapristi ababarhedeni.” Ngebanga lalokho, “uConstantine bakasesikhundleni sokuba mthelela onamandla—mhlamunye ngitjho nokulawula—eenquntweni ezenziwa eNicaea.” UCharles Freeman uyakufakazela lokho: “Besele kubekwe isibonelo sokobana umbusi ngeze angenela ekuqiniseni iSondo kwaphela, kodwana angaba nomthelela efundisweni yalo.”—Funda uJakobosi 4:4.

13. Ucabanga bona ngiziphi izinto ezaba nomthelela kubarholi besondo bemakhulwini weemnyaka alandelako, ezabenza bangazitjheja iimfundiso zeBhayibhili ezikhanyako?

13 Ngitjho nanyana iinkhulu zesondo bezikufumana kubudisi ukutjho ngokunqophileko bona uJesu Krestu ungubani, abantu abanengi abajayelekileko bebanganawo umraro onjalo. Njengombana bebanganakareko yokuzalisa iinkhwama zabo ngegolide lombusi namtjhana ukufumana iinkhundla eziphakemeko esondweni, bakwazi ukuqala iindaba ngombono ovulekileko, basebenzisa iMitlolo. Begodu ngakho koke ukulandisa, bakwenza lokho. Isazi sekolo sangesikhatheso, uGregory weNyssa, sahlekisa ngabantu abajayelekileko ngokuthi: “Boke abathengisi beempahla, abatjhentjhi bemali, nabathengi bokudla bazizazi zekolo. Newubuza ngokuqakatheka kwemalakho, isazi sefilosofi sizokuhlathululela bona iNdodana ihluke njani kuBaba. Newubuza bona uburotho malini, ipendulwakho kukobana uBaba mkhulu kuneNdodana. Newufuna ukwazi bona amanzi wokuhlamba alungile na, uzokufumana ipendulo yokobana iNdodana yabunjwa entweni engekho.” Kwamambala, ngokungafani neenkhulu zesondo, abanengi babantu abaphasi bebasekela iinqunto zabo eLizwini lakaZimu. UGregory nabakhambisani bakhe bebazokwenza kuhle ngokubalalela!

“IKOROYI” “NEKHULA” KUKHULA NDAWONYE

14. Kubayini singaphetha ngokobana kusukela ngekhulu lokuthoma leemnyaka kuragele phambili bekuhlale kunamaKrestu azesiweko wamambala ephasini?

14 Komunye wemifanekiso yakhe, uJesu watjengisa bona kusukela ekuthomeni kwekhulu lokuthoma kuye phambili, kuzokuhlale kunamaKrestu weqiniso azesiweko ephasini. Wawafanisa “nekoroyi” ekhula hlangana “nekhula.” (Mat. 13:30) Liqiniso, ngeze satjho ngokuqinisekileko bona ngibaphi namtjhana ngisiphi isiqhema ebesisesigabeni sekoroyi sabazesiweko, kodwana singaqinisekisa bona ngaso soke isikhathi bekunabanye ebebavikela iLizwi lakaZimu ngesibindi begodu bambula iimfundiso zesondo ezingakasekelwa eemtlolweni. Akhe siqale iimbonelo ezimbalwa.

15, 16. Yitjho abathileko abatjengisa ihlonipho ngeLizwi lakaZimu?

15 UBhitjhobhi oMkhulu u-Agobard weLyons, eFrance (779-840 C.E.), wakuhlaba kumbi ukukhonza iinthombe, amasondo anikelwe kibosanta, namasiko nezenzo zesondo ezingavumelani nemitlolo. Omunye ogade aphila ngesikhathi esifanako naye, uBhitjhobhi Claudius, naye walahla isiko lesondo waphikisa nokuthandaza kibosanta nokukhulekela izinto. Ngekhulu le-11 leemnyaka, isekela lombhitjhobhi uBerengarius weTours, eFrance, waqothwa esondweni ngokulahla ifundiso yamaKatolika yokutjhuguluka koburotho bube mzimba kaJesu wamambala. Ngaphezu kwalokho, wafundisa bona iBhayibhili ngilo ekufuze lilandelwe kunamasiko wesondo.

16 Ngekhulu le-12 kwabonakala abathandi beqiniso leBhayibhili ababili, uPeter weBruys noHenry weLausanne. UPeter wasula ekubeni mpristi ngombana bekakholelwa bona ifundiso yamaKatolika yokubhabhadiswa kwamasana, yokutjhuguluka koburotho bube mzimba kaJesu wamambala, ukuthandazela abahlongakeleko, nokukhulekela isiphambano akuvumelani neMitlolo. Ngo-1140, uPeter wabulawa ngebanga leenkolelo zakhe. UHenry, imonki, wahlaba imikghwa yesondo eyonakeleko kuhlanganise neengcenye zamasiko wesondo ezingavumelani nemitlolo. Wabotjhwa ngo-1148 begodu wahlala ukuphila kwakhe koke ejele.

17. Ngimaphi amagadango aqakathekileko athathwa nguWaldo nabalandeli bakhe?

17 Pheze ngesikhathi uPeter weBruys nekatjhiswa aphila ngokunyefula isondo, kwabelethwa umuntu ngokukhamba kwesikhathi obekazokuba nomthelela onamandla ekurhatjhweni kweqiniso leBhayibhili. BekangewakwaValdès, namtjhana Waldo. * Ngokungafani noPeter weBruys noHenry weLausanne, bekanganabandulo yeBhayibhili, kodwana bekalithatha njengeliqakathekileko iLizwi lakaZimu kangangobana walisa izinto zakhe eziphathekako, wahlela bona kutjhugululwe iingcenye ezithileko zeBhayibhili ngelimi elijayelekileko egade likhulunywa babantu besewula pumalanga yeFrance. Abanye bathaba khulu ukuzwa umlayezo weBhayibhili ngelimi labo kangangobana nabo balisa izinto zabo eziqalekako banikela ukuphila kwabo ekuhlanganyeleni iqiniso leBhayibhili nabanye. Lokho kwalisilinga khulu isondo. Ngo-1184 amadoda nabafazi abatjhisekakwaba, ngokukhamba isikhathi ababizwa ngokobana ma-Waldenses, baqothwa esondweni ngupapa begodu baqothwa emizini yabo ngubhitjhobhi. Eqinisweni, isenzwesi saba nesandla ekurhatjhekeni komlayezo weBhayibhili kezinye iindawo. Ekugcineni, abalandeli bakaWaldo, uPeter weBruys, noHenry weLausanne kunye nalabo ebebangavumelani neemfundiso zesondo besele bafumaneka eendaweni ezinengi zeYurobhu. Ezinye iinkutani zeqiniso leBhayibhili zavumbuka emakhulwini weemnyaka alandelako: UJohn Wycliffe (c. 1330-1384), UWilliam Tyndale (c. 1494-1536), UHenry Grew (1781-1862), noGeorge Storrs (1796-1879).

“ILIZWI LAKAZIMU ALIKABOTJHWA”

18. Hlathulula indlela yokutaditjha iBhayibhili ebeyisetjenziswa bafundi beBhayibhili abathembekileko bekhulu le-19 nokobana kubayini beyiphumelela.

18 Ngitjho nanyana alinge ngazo zoke iindlela, amanaba weqiniso leBhayibhili ahlulekile ukukhandela ukurhatjheka kwalo. Yesi-2 KuThimothi 2:9 ithi, “Ilizwi lakaZimu alikabotjhwa.” Ngo-1870 isiqhema sabafundi beBhayibhili abathembekileko sathoma ukufunisisa iqiniso. Sasebenzisa yiphi indlela? Omunye bekangabuza umbuzo. Bese sicoca ngawo. Besifunda yoke iimtlolo ehlobene nalokho, bese, nesanelisekileko ngokuvumelana kwemitlolo leyo, sitjho bona siphetha ngokuthini bese sitlola isiphetho saso. Akukukhuthazi na ukwazi bona njengabapostoli namadoda amadala wekhulu lokuthoma, amadoda athembekileko lawo, “abokhokho bethu abongokomoya” bangekupheleni kwabo-1800, bebazimisele ukusekela iinkolelo zabo ngokuqinileko eLizwini lakaZimu?

19. Uthini umtlolo womnyaka ka-2012, begodu kubayini ufaneleka?

19 Iimfundiso zethu zisasekelwe eBhayibhilini. Sinomqondo lowo, iSihlopha Esibusako saboFakazi BakaJehova sikhethe bona umtlolo womnyaka wango-2012 kube mamazwi aqinisekileko kaJesu athi: “Ilizwi lakho liliqiniso.” (Jwa. 17:17) Njengombana woke umuntu ofisa ukwamukelwa nguZimu kufuze akhambe ngeqiniso, kwanga soke singaragela phambili silwela ukunqotjhiswa liLizwi lakaZimu.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 17 UValdès ngezinye iinkhathi bekabizwa ngokuthi nguPierre Valdès namtjhana uPeter Waldo, kodwana ibizo lakhe lokuthoma alaziwa.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 8]

Umtlolo wethu womnyaka ka-2012: “Ilizwi lakho liliqiniso.”—Jwanisi 17:17

[Isithombe ekhasini 7]

UWaldo

[Isithombe ekhasini 7]

UWycliffe

[Isithombe ekhasini 7]

UTyndale

[Isithombe ekhasini 7]

UGrew

[Isithombe ekhasini 7]

UStorrs