Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bulunga Umoya Omuhle Ebandleni

Bulunga Umoya Omuhle Ebandleni

Bulunga Umoya Omuhle Ebandleni

‘Sengathi umusa weKosi yethu uJesu Krestu ungaba nomoya eniwutjengisako.’—FIL. 4:23.

SINGAWUTHUTHUKISA NJANI UMOYA ONEPILO EBANDLENI . . . 

nesihlanganyela nabanakwethu?

ngetjisekwethu ekonzweni yesimini?

ngokubika ukwenziwa kobumbi okuncamileko?

1. Kubayini amabandla weFilipi neThiyathira abukwa?

AMAKRESTU weFilipi wekhulu lokuthoma bekatlhoga ngokwezinto eziphathekako. Nokho, bekaphana atjengisa nethando elisibonelo kumakholwa akunye nawo. (Fil. 1:3-5, 9; 4:15, 16) Ekuphetheni incwadakhe ephefumulelweko eya kiwo, umpostoli uPowula bekangatlola: ‘Sengathi umusa weKosi yethu uJesu Krestu ungaba nomoya eniwutjengisako.’ (Fil. 4:23) Ngombana umoya ofanako watjengiswa maKrestu eThiyathira, uJesu Krestu ophazimulako wathi kiwo: ‘Ngiyayazi yoke imisebenzi yakho. Ngiyalazi ithando lakho nekholo lakho nokuthembeka kwakho kimi, nokunyamezela kwakho, nokobanyana ukhuthele kwanjesi kunaqangi.’—ISam. 2:19.

2. Ngiyiphi indima esiyidlalako ekuhlawuleleni umoya ibandla lethu eliwutjengisako?

2 Ngokufanako namhlanjesi ibandla ngalinye laboFakazi BakaJehova litjengisa umoya othileko, namtjhana ukucabanga okuveleleko. Amanye amabandla aziwa khulukhulu ngokutjengisa umoya wethando nofuthumeleko. Amanye avelele ekusekeleni umsebenzi wokutjhumayela ngoMbuso ngetjiseko nekutjengiseni ihlonipho ngekonzo yesikhathi esizeleko. Thina njengabantu ngabanye nesihlawulela umoya omuhle, siba nesandla ebunyeni bebandla netuthukweni yalo ngokomoya. (1 Kor. 1:10) Ngakelinye ihlangothi, umoya omumbi ungaba nomthelela ekulaleni ngokomoya, ekubeni sivivi, ngitjho nekuliseleleni ukwenziwa kobumbi ebandleni. (1 Kor. 5:1; ISam. 3:15, 16) Unjani umoya webandla lenu? Wena mathupha ungasiza njani ekuthuthukiseni umoya omuhle ebandleni?

KHUTHAZA UMOYA OMUHLE

3, 4. ‘Singamdumisa njani [uJehova] ebandleni elikhulu’?

3 Umrhalani wabhina: “Ngizokudumisa [Jehova] ebandleni elikhulu; hlangana nabantu abanengi ngizokudumisa.” (Rha. 35:18) Umrhalani zange azaze ukudumisa uJehova nekanezinye iinkhonzi zakaZimu. Iimhlangano yebandla yaqobe veke, kuhlanganise neSifundo se-Sithalasokulinda, isinikela amathuba amahle wokutjengisa umoya wetjiseko nesiphendulako begodu sizwakalisa ikholo lethu. Soke sizabe senza kuhle ngokuzibuza: ‘Ngilisebenzisa ngokuzeleko na ilungelo lokuhlanganyela emihlanganweni? Ngiyilungiselela kuhle begodu nginikele neempendulo ezikhuthazako? Njengehloko yomndeni, ngiyabasiza na abantwabami bona balungiselele iimpendulo kusesengaphambili ngibafundise nokuphendula ngamezwabo?’

4 Umrhalani uDavidi wahlobanisa ukudzimelela kwehliziywethu nokubhina. Wathi: “Ihliziywami idzimelele, Zimu. Ngizokubhina ngirhube.” (Rha. 57:7) Iingoma ezibhinwa emhlanganweni yobuKrestu zisinikela ithuba elihle ‘lokubhina nokurhubela’ uJehova ngehliziyo edzimeleleko. Nengabe asikajayelani nezinye zeengomezo, kubayini singaziphrakthizi ekuKhulekeleni Komndeni? Kwanga singazimisela ‘ukubhinela uJehova ekuphileni kwethu koke begodu simrhubele nesisaphila.’—Rha. 104:33.

5, 6. Singawutjengisa njani umoya wokupha nokwamukela abayeni kwabanye, begodu ukwenza lokho kukhuthazani ebandleni?

5 Ukutjengisa umoya wokwamukela abayeni kubanakwethu nabodadwethu ngenye yeendlela zokuthuthukisa umoya wethando ebandleni. Esahlukweni samaswaphelo sencwadakhe eya kwebeHebheru, uPowula wahlanganisa nesikhuthazwesi: “Hlalani njalo soloko nithandana njengabazalwane. Ningalibali ukwamukela abayeni emakhaya wenu.” (Heb. 13:1, 2) Ukwenzela ababonisi abakhambako nabomkabo namtjhana iinceku zesikhathi esizeleko ebandleni isidlo kuyindlela ehle khulu yokutjengisa umoya wokwamukela abayeni. Cabanga godu ngabafelokazi, iimndeni enombelethi munye, namtjhana abanye abangazuza ngokuhlanganyela nathi isidlo namtjhana ekukhulekeleni komndeni.

6 UPowula wanqophisa uThimothi bonyana akhuthaze abanye ‘bona kuvame kibo imisebenzi elungileko, baphane babele abanye. Ngalokho bazabe bazibulungela uburego obubekelwe isikhathi esizako, bafumane umvuzo owukuphila okungikho.’ (1 Thi. 6:17-19) UPowula bekanyula bona abakhulekeli akunye nabo bahlawulele umoya wokupha. Ngitjho nangeenkhathi ezibudisi ngokomnotho, singawuthuthukisa umoya wokupha. Indlela ehle yokwenza lokhu kunikela ngesikhwelo sokuya nokubuya ekonzweni yesimini nemihlanganweni kilabo abasitlhogako. Godu kuthiwani ngalabo abazuza ezenzweni ezinjalo zomusa wethando? Bazabe bakhuthaza umoya omuhle ebandleni nebatjengisa ukuthokoza, mhlamunye ngokunikela ngalokho abangakghona ngakho ukusiza ekuhlangabezaneni neendleko eziphakeme khulu zeembaseli. Ngaphezu kwalokho, ukuhlela ukuba nesikhathi esingeziweko nabanakwethu nabodadwethu abangokomoya angeze na kwabenza bazizwe batlhogeka begodu bathandwa? Nesinenala yezenzo ezihle “kilabo abakholwako” sikulungele nokwabelana ngesikhathi nezinto zethu nabo, asidephisi ithando lethu ngabo kwaphela kodwana sisiza nekwakheni umoya omuhle nofuthumeleko ebandleni.—Gal. 6:10.

7. Ukubulunga iindaba zomuntu mathupha ziyifihlo kusiza njani ekubulungeni umoya omuhle ebandleni?

7 Godu cabangela ezinye izinto eziqinisa isibopho sethu sethando namakholwa esikunye nawo: ubungani nokubulunga ifihlo. (Funda Iziyema 18:24.) Abangani beqiniso babulunga iindaba zomuntu mathupha ziyifihlo. Abanakwethu nebaveza iimcabango namazizo wabo adephileko kithi baqiniseka nokobana iindaba zabo angeze zaziwe ngiwo woke umuntu, isibopho sethando ebesesikhona sizokuqina ngokungeziweko. Kwanga singathuthukisa umoya wethando, onjengowomndeni ebandleni ngokuba mngani othembekileko okwazi ukubulunga ifihlo.—Iziy. 20:19.

TJHISEKA EKONZWENI

8. Ngisiphi isilayo beLawodisiya abasifumanako, begodu kubayini?

8 Nekakhuluma nebandla leLawodisiya uJesu wathi: “Ngiyayazi imisebenzi yakho, bona wena awutjhisi awuqandi. Ngithanda sengathi ungaphalana utjhise namtjhana uqande. Njengombana awutjhisi godu awuqandi kodwana usivivi, ngizokuphumisa uphume emlonyeni wami.” (ISam. 3:15, 16) Ibandla leLawodisiya belitlhoga itjiseko ekonzweni yobuKrestu. Umoya onjalo pheze waba nomthelela endleleni egade basebenzelana ngayo. Ngalokho uJesu ngethando wabalaya: “Ngiyabalaya ngibahlunguphaze boke labo engibathandako, nje-ke khuthala utjhuguluke!”—ISam. 3:19.

9. Indlela esiqala ngayo ikonzo yesimini iba namuphi umthelela emoyeni webandla?

9 Ukuthuthukisa umoya omuhle, onepilo ebandleni, kufuze sitjheje itjisekwethu ngekonzo yesimini. Ibandla lihlelelwe ihloso yokufuna abanjengezimvu esimini nokubakha ngokomoya. Ngalokho, kutlhogeka sihlanganyele emsebenzini wokwenza abafundi ngetjiseko, njengombana kwenza uJesu. (Mat. 28:19, 20; Luka 4:43) Itjiseko yethu neyikhulako ekonzweni, sizokuba munye ngokungeziweko ‘njengeensebenzi ezibambisene noZimu.’ (1 Kor. 3:9) Njengombana sibona abanye ekonzweni yesimini bavikela ikholo labo begodu batjengisa ukuthokoza ngezinto ezingokomoya, sitjhukumiseleka bona sibathande besibahloniphe ngokungeziweko. Godu, ukukhonza “ihlombe nehlombe” ekonzweni kuletha umoya wobunye ebandleni.—Funda uZefaniya 3:9.

10. Ukuthuthukisa izinga lekonzwethu yesimini kunamuphi umthelela emoyeni wabanye ebandleni?

10 Iimzamwethu yokuthuthukisa izinga lekonzwethu nayo inomthelela omuhle kwabanye. Nesitjengisa ukutshwenyeka okukhulu ngabantu esihlangana nabo, begodu silwela ukuthuthukisa ukuphumelela kwethu ukufikelela iinhliziyo zabalaleli bethu, itjiseko yethu ngekonzo iyakhula. (Mat. 9:36, 37) Kujayeleke bona itjiseko isuleleke nebanganini bethu. UJesu wathumela abafundi bakhe ngababili kunokobana bakhambe ngamunye. (Luka 10:1) Lokhu zange kunikele isikhuthazo nebandulo kwaphela kodwana kwandisa netjiseko yabo ngekonzo. Asikuthokozeli na ukusebenza nabarhuweleli boMbuso abatjhisekako? Umoya wabo wetjiseko uyasikhuthaza, usitjhukumise emsebenzini wokutjhumayela.—Rom. 1:12.

TJHEJA UKUNGHONGHOYILA NOKWENZA OKUMBI

11. Ngesikhathi sakaMosisi ama-Israyeli aba namuphi umoya, begodu lokho kwaba namuphi umphumela kiwo?

11 Eemvekeni ezimbalwa asitjhaba esitjha, ama-Israyeli aba nomoya wokunganeliseki nokunghonghoyila. Lokhu kwarholela ekuvukeleni uJehova nabajameli bakhe. (Eks. 16:1, 2) Linani elincani kwaphela lama-Israyeli elaphuma eGibhide elaphila be labona iNarha Yesithembiso. Phela, ngitjho noMosisi zange avunyelwe ukungena enarheni leyo ngebanga lendlela asabela ngayo emoyeni omumbi webandla lakwa-Israyeli! (Dut. 32:48-52) Namhlanjesi khuyini esingayenza bona singabanjwa mumoya omumbi?

12. Singazivikela njani ekubeni nomoya wokunghonghoyila?

12 Kufuze sitjheje bona singabi nomoya wokunghonghoyila. Ngitjho nanyana ukuhlawulela ukuthobeka nokuhlonipha igunya kuzosisiza, kufuze sitshwenyeke ngalabo esizihlanganisa nabo. Ukukhetha ukuzithabisa okungasikuhle namtjhana ukuhlala isikhathi esinengi nesisebenza nabo namtjhana esifunda nabo abangazihloniphi iinkambisolawulo ezilungileko kunomphumela wakho. Sizabe senza ngokuhlakanipha ngokulinganisela isikhathi sokuzihlanganisa nabantu abanombono ongasimuhle namtjhana abakhuthaza umoya wokuzijamela.—Iziy. 13:20.

13. Umthelela owonakalisako wokunghonghoyila ungarholela kikuphi okunye ukulimala ngokomoya ebandleni?

13 Umthelela owonakalisako wokunghonghoyila ebandleni ungarholela kokunye ukuziphatha okulimazako ngokomoya. Ngokwesibonelo, ukunghonghoyila kungathikazisa ukuthula nobunye bebandla. Ngaphezu kwalokho, ukuzwakalisa iinghonghoyilo ngesikholwa kunye nabo angeze kubangela ubuhlungu kwaphela kodwana godu kungarholela esonweni sokuhleba nehloyweni ekulu. (Lef. 19:16; 1 Kor. 5:11) Abanye abanghonghoyili bebandla langekhulu lokuthoma ‘banyaza amandla wakaZimu bathuke nabaphazimulako bakhe.’ (Juda 8, 16) Ukunghonghoyila okunjalo ngamadoda anomthwalo wefanelo ebandleni ngokuqinisekileko uZimu khenge akwamukele.

14, 15. (a) Ukuvumela bona ukwenziwa kobumbi kungatjhejwa kungaba namuphi umphumela kilo loke ibandla? (b) Kufuze senzeni nesilemuka bona omunye wenze isono ngemsitheleni?

14 Kuthiwani newulemuka bona othileko wenza isono ngemsitheleni, mhlamunye usebenzisa utjwala kumbi, ubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko, namtjhana uphila ngokuziphatha okumbi? (Efe. 5:11, 12) Ukukweqisela amehlo ukuziphatha okumbi okukhulu kungakhandela ukugeleza okutjhaphulukileko komoya kaJehova ocwengileko kusongele nokuthula kwebandla loke. (Gal. 5:19-23) Njengombana amaKrestu waphambilini weKorinte bekufuze asuse boke ubumbi, ngokufanako nanamhlanjesi iimthelela eyonakeleko kufuze isuswe ebandleni khona kuzokubulungwa umoya walo omuhle nonepilo. Ungenzani ukuba nesandla ekuthuleni kwebandla?

15 Njengombana sitjengisile phambilini, kuqakathekile ukubulunga ifihlo kezinye iindaba, khulukhulu abanye nebasitjela amazizo neemcabango yabo. Qala bona kumbi begodu kulimaza kangangani ukurhatjha iimniningwana eyifihlo yomunye! Namtjhana kunjalo, nekwenziwe isono esincamileko, labo abanesibopho esingokoMtlolo sokusingatha indaba—abadala bebandla—kufuze baziswe. (Funda uLefitikosi 5:1.) Ngalokho nesazi bona umzalwana namtjhana udade uwele esonweni esinjalo, kufuze simkhuthaze bona aye kubadala afune isizo labo. (Jak. 5:13-15) Nengabe akakwenzi lokho bekudlule isikhathi esithileko, kufuze sikubike ukwenziwa kokumbi.

16. Ukubika ukwenziwa kobumbi okuncamileko kusiza njani ekubulungeni umoya webandla?

16 Ibandla lobuKrestu lisiphephelo esingokomoya, kufuze sisize ekulivikeleni ngokubika ukwenziwa kobumbi okuncamileko. Abadala nebasiza umenzi wobumbi abone iphoswakhe begodu ngokuphenduka amukele isiyalo nokulungiswa, akasawufaki engozini umoya webandla. Kodwana kuthiwani umenzi wesono esikhulu nekangaphendukiko begodu angasamukeli isiyalo sethando sabadala? Ukuqothwa kwakhe ebandleni kurholela ‘ekutjhabalalisweni,’ namtjhana ekususweni, kweemthelela eyonakalisako hlangana nathi, begodu kubulunga umoya omuhle webandla. (Funda 1 KwebeKorinte 5:5.) Kwamambala, ukubulunga umoya webandla kutlhoga bona ngamunye wethu athathe igadango elifaneleko, abambisane nesihlopha sabadala, avikele nehlalakuhle yakholwa kunye nabo.

KHUTHAZA ‘UMOYA WOBUNYE’

17, 18. Khuyini ezosisiza ‘silonde ubunye esibunikelwa mumoya’?

17 ‘Ngokukhuthala efundisweni yabapostoli,’ abalandeli bakaJesu bokuthoma basiza ekwakheni umoya wobunye ebandleni. (IZe. 2:42) Bebasithokozela isiluleko nesinqophiso esingokoMtlolo ebebasifumana emadodeni amadala. Njengombana abadala namhlanjesi basebenzisana nesigaba senceku ethembekileko nehlakaniphileko, boke ebandleni bakhuthazwa begodu basizwe bona bahlale bamunye. (1 Kor. 1:10) Nesilalela iinlayezo ezisekelwe eBhayibhilini ezivela ehlanganweni kaJehova silandela neenqophiso zabadala, sinikela ubufakazi bokobana ‘sizimisele bona ngesibopho sokuthula silonde ubunye esibunikelwa mumoya.’—Efe. 4:3.

18 Ngalokho, ngazo zoke iindlela, asisebenzeleni ukubulunga umoya omuhle, onepilo ebandleni. Nesenza njalo, siyaqiniseka bona ‘umusa weKosi yethu uJesu Krestu uzokuba nomoya esiwutjengisako.’—Fil. 4:23.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 19]

Uyahlanganyela emoyeni omuhle webandla ngokulungiselela iimpendulo ezakhako?

[Isithombe ekhasini 20]

Hlanganyela emoyeni omuhle webandla ngokujayelana neengoma zethu