Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Lingafumaneka Ithabo Emndenini Ohlukeneko Ngokwekolo

Lingafumaneka Ithabo Emndenini Ohlukeneko Ngokwekolo

Lingafumaneka Ithabo Emndenini Ohlukeneko Ngokwekolo

‘Uzokwazi ngani, wena okholwako, bonyana angekhe wamphulusa na [umlinganakho]?’—1 KOR. 7:16.

UNGAZIFUMANA IIMPENDULO?

Khuyini abakholwako abangayenza ukuhlawulela ukuthula emndenini ohlukeneko ngokwekolo?

UmKrestu angawasiza njani amalunga womndeni angakholwako bona amukele ukukhulekela kweqiniso?

Abanye bangenzani ukusiza amakholwa akunye nawo ahlala emndenini ohlukeneko ngokwekolo?

1. Ukwamukela umlayezo woMbuso kungaba namuphi umphumela emndenini?

NGESINYE isikhathi uJesu nekathuma abapostoli bakhe, wathi: “Khambani notjhumayela, nithi, ‘Umbuso wezulu ubandamele.’” (Mat. 10:1, 7) Iindaba ezimnandezi bezizokuletha ukuthula nethabo kilabo abazamukela ngokuthokoza kwamambala. Nokho, uJesu wayelelisa abapostoli bakhe ngokobana abanengi bazowuphikisa umsebenzabo wokutjhumayela ngoMbuso. (Mat. 10:16-23) Ihlobo lokuphikiswa elibuhlungu ngokukhethekileko kulokha amalunga womndeni angavumelani nomlayezo woMbuso.—Funda uMatewu 10:34-36.

2. Kubayini kungakghoneka ngamaKrestu ahlala emndenini ohlukeneko ngokwekolo ukufumana ithabo?

2 Kghani lokhu kutjho bona abalandeli bakaKrestu abahlala eemndenini ehlukeneko ngokwekolo ngeze balifumana ithabo? Awa, akutjho lokho! Nanyana ukuphikiswa komndeni kungaba kumbi khulu ngezinye iinkhathi, akuhlali kunjalo. Okhunye godu, ukuphikisa komndeni akuhlali umtjhawutjhile ngaso soke isikhathi. Kanengi kuya ngokobana abakholwako basabela njani ekuphikisweni namtjhana ukunganakwa. Ngaphezu kwalokho, uJehova uyababusisa labo abathembekileko kuye abenze bathabe naphezu kobujamo obubudisi. Abakholwako bangangezelela ethabweni labo (1) ngokulinga ukuhlawulela ukuthula emndenini (2) nokwenza iimzamo yamambala yokusiza amalunga womndeni angakholwako amukele ukukhulekela kweqiniso.

HLAWULELA UKUTHULA EMNDENINI

3. Kubayini umKrestu osemndenini ohlukeneko ngokwekolo kufuze ahlawulele ukuthula?

3 Kuqakathekile bona kube nokuthula emndenini, imbewu yokulunga neyizakuveza iinthelo emndenini. (Funda KaJakobosi 3:18.) Ngitjho nanyana umndeni womKrestu ungakabi munye ekukhulekeleni okuhlwengileko, kufuze enze umzamo wamambala wokuhlawulela ukuthula ekhaya. Kungenziwa njani lokho?

4. AmaKrestu angakubulunga njani ukuthula kwangaphakathi

4 AmaKrestu kufuze abulunge ukuthula kwangaphakathi. Lokho kutlhoga umthandazo ovela ehliziyweni, ongasinikela “ukuthula kwakaZimu,” okungamadanisekiko. (Fil. 4:6, 7) Ithabo nokuthula kumphumela wokufunda ngoJehova nokusebenzisa iinkambisolawulo zoMtlolo ekuphileni. (Isa. 54:13) Ukuhlanganyela emihlanganweni yebandla nokuhlanganyela ngetjiseko ekonzweni yesimini nakho kuqakathekile bona sibe nethabo nokuthula. Ngokujayelekileko kuyakghonakala ngamakholwa ahlala emndenini ohlukeneko ngokwekolo ukuhlanganyela ngezinga elithileko eemsebenzini yobuKrestu. Ngokwesibonelo, cabanga ngo-Enza, * indodakwakhe emphikisa ngelunya. Uhlanganyela emsebenzini wokwenza abafundi ngemva kokwenza umsebenzi wekhaya. U-Enza wathi, “UJehova ungibusisa khulu qobe nengenza iimzamo yokuhlanganyela iindaba ezimnandi nabanye.” Ngokuqinisekileko iimbusiso ezinjalo ziletha ukuthula, ukwaneliseka, nethabo.

5. Ngisiphi isitjhijilo amakholwa asemndenini ohlukeneko ngokwekolo kanengi aqalana naso, begodu ngiliphi isizo elifumanekako?

5 Kutlhogeka senze umzamo wamambala ukuhlawulela ukuthula namalunga womndeni angakholwako. Lokho kungaba sitjhijilo ngombana ngezinye iinkhathi angafuna senze okuthileko okuphambene neenkambisolawulo zeBhayibhili. Ukukakarela eenkambiswenilawulo zokulunga kungawaphatha kumbi amanye amalunga womndeni angakholwako, kodwana ukwenza njalo kuthuthukisa ukuthula ngokukhamba kwesikhathi. Liqiniso, ukungathalalisi nengabe okuthileko akuphikisani neenkambisolawulo zoMtlolo kungabangela ukunghwarana okungatlhogekiko. (Funda Iziyema 16:7.) Nesiqalene nesitjhijilo, kuqakathekile ukufuna isiluleko soMtlolo eencwadini zesigaba senceku ethembekileko nehlakaniphileko nakubadala.—Iziy. 11:14.

6, 7. (a) Kubayini abanye baphikisa amalunga womndeni athoma ukufunda naboFakazi BakaJehova? (b) Isifundo seBhayibhili namtjhana okholwako kufuze asabele njani ekuphikiseni komndeni?

6 Ukuhlawulela ukuthula emndenini kutlhoga ukuthembela kuJehova nokuzwisisa amazizo wamalunga womndeni angakholwako. (Iziy. 16:20) Ngitjho neemfundo zeBhayibhili ezitja zingatjengisa ilemuko elifanako endabeni le. Amanye amadoda namtjhana abafazi abangakholwako kungenzeka bangakuphikisi ukufunda komlinganabo iBhayibhili. Bangavuma nokobana ukwenza njalo kungawuzuzisa umndeni. Nokho, abanye bangaba nenturhu. U-Esther, nje onguFakazi, uyavuma bona “wabhoka ngobukhali” indodakwakhe neyithoma ukufunda iBhayibhili naboFakazi BakaJehova. Uthi, “Bengilahla iincwadi zakhe namtjhana ngizitjhise.” UHoward, ekuthomeni obekaphikisa ukufunda komkakhe iBhayibhili, uthi: “Amadoda amanengi asaba ukobana abafazi bawo bayakhohliswa bona bajoyine ihlelo elithileko lekolo. Indoda kungenzeka ingazi bona isabele njani entweni ebonakala iyingozi le begodu ingaba mphikisi.”

7 Umfundi onomlingani ophikisako kufanele asizwe abone bonyana akutlhogeki alise isifundo sakhe seBhayibhili. Ngokujayelekileko angakghona ukulungisa iindaba ngokuba nomoya ophasi nokuhlonipha umlinganakhe ongakholwako. (1 Pit. 3:15) UHoward uthi, “Ngithokoza kwamambala ngokobana umkami wabulunga umoya ophasi begodu azange asabele ngendlela eyeqisako!” Umkakhe uyahlathulula: “UHoward bekakatelela bona ngilise ukufunda iBhayibhili. Bekathi ngiyakhohliswa. Esikhundleni sokuphikisana naye, ngamtjela bona kungenzeka uqinisile, kodwana eqinisweni angiboni bonyana ngikhohliswa njani. Ngalokho ngambawa bona afunde iincwadi ebengizifunda. Wenza njalo begodu khenge akwazi ukuphikisana nezikutjhoko. Lokho kwamthinta khulu.” Kuhle ukukhumbula bona abalingani abangakholwako bangazizwa balahliwe namtjhana basongelwa umlinganabo nekayokuhlanganyela emsebenzini yobuKrestu, kodwana ukumqinisekisa ngethando kungadlala indima eqakathekileko ekuthobeni amazizo anjalo.

BASIZE BAMUKELE UKUKHULEKELA KWEQINISO

8. Ngisiphi isiluleko umpostoli uPowula asinikela amaKrestu anabalingani abangakholwako?

8 Umpostoli uPowula ululeka amaKrestu bona angamtjhiyi umlingani womtjhado kwaphela ngombana angasilikholwa. * (Funda 1 KwebeKorinte 7:12-16.) Ukuhlala akhumbula bona umlingani ongakholwako angaba mKrestu kungasiza okholwako abulunge ithabo lakhe ngitjho nanyana aphila emndenini ohlukeneko ngokwekolo. Nokho, kutlhogeka ukuyelela okuthileko nekalinga ukusiza ongakholwako amukele umlayezo weqiniso, njengombana okuhlangabezanwe nakho okulandelako kutjengisa.

9. Newuthoma ukukhuluma ngeqiniso leBhayibhili namalunga womndeni angakholwako, khuyini okufuze ilemukwe?

9 Akhumbula indlela asabela ngayo nekafunda iqiniso leBhayibhili, uJason uthi, “Bengifuna ukutjela woke umuntu!” Umfundi weBhayibhili nakathoma ukuthokozela ubuqiniso balokho akufunde eMtlolweni, angathaba kangangobana angakhuluma ngakho ngaso soke isikhathi. Angalindela amalunga womndeni ongakholwako bona amukele umlayezo woMbuso khonokho, kodwana iindaba ezimnandi zingahlangabezana nokusabela okumbi. Itjiseko kaJason yekuthomeni yamthinta njani umkakhe? Umkakhe uyakhumbula, “Ngazizwa ngidiselwa.” Omunye umfazi owamukela iqiniso iimnyaka eli-18 ngemva kwendodakwakhe uthi, “Mina, bekutlhogeka ngilifunde kancani kancani iqiniso.” Nengabe nje uraga isifundo seBhayibhili nomfundi onomlingani onganasifiso sokuhlanganyela naye ekukhulekeleni kweqiniso, kubayini ningabi neenkhathi zokuphrakthiza zaqobe ukusiza umfundi aqalane nobujamobu ngokuhlakanipha? UMosisi wathi: “Ifundiso yami izokuthonta njengezulu, amezwami azokuthonta njengombethe, njengomkhefezana wezulu etjanini.” (Dut. 32:2) Amathosi weqiniso ambalwa athelelelwe endaweni efaneleko ngokujayelekileko aba nomphumela omuhle kunesirhurhula esingokomoya.

10-12. (a) Ngisiphi isiluleko umpostoli uPitrosi asinikela amaKrestu anabalingani abakholwako? (b) Omunye umfundi weBhayibhili wafunda njani ukusebenzisa isiluleko esitlolwe kweyo-1 Pitrosi 3:1, 2?

10 Umpostoli uPitrosi wanikela abafazi abamaKrestu abahlala emndenini ohlukeneko ngokwekolo isiluleko esiphefumulelweko. Watlola, “Thobelani amadoda wenu, khona nakukhona amadoda angakholwa lilizwi, nawo azuzeke ngaphandle kwekulumo, azuzwe kuzithoba kwabafazi babo, lapho nebanibonako nimesaba uZimu niphila ipilo emsulwa.” (1 Pit. 3:1, 2) Umfazi angazuzela indodakwakhe ekukhulekeleni kweqiniso ngokuzithoba nokuyihlonipha ngokudephileko, ngitjho nanyana imphatha makghwakghwa. Ngokufanako, indoda ekholwako kufuze iziphathe ngendlela ehlonipha uZimu begodu ibe yihloko yomndeni enethando naphezu kokuphikiswa engahlangabezana nakho okuvela emfazinayo ongakholwako.—1 Pit. 3:7-9.

11 Iimbonelo ezinengi zitjengisa ukuqakatheka kokusebenzisa isiluleko sakaPitrosi. Akhe sicabangele indaba kaSelma. Nekathoma ukufunda iBhayibhili naboFakazi BakaJehova, indodakwakhe, uSteve beyingakuthabeli lokho. Iyavuma, “Ngakwata, ngaba nomona, nesikhwele, begodu ngazizwa ngingakavikeleki.” Uthi, “Ngitjho nangaphambi kobana ngifumane iqiniso, ukuphila noSteve bekunjengokukhamba phezu kwamaqanda. Bekanehliziyo encani. Nengithoma ukufunda iBhayibhili, umukghwa loyo waba mumbi khulu ngokungeziweko.” Khuyini okwasiza?

12 USelma ukhumbula isifundo asifunda kuFakazi ebekamfundela. USelma uthi, “Ngelinye ilanga, bengingafuni ukuba nesifundo seBhayibhili. Ebusuku bayizolo, sibenepikiswano uSteve wangibetha ngalokho bengidanile begodu ngizitlhuwela. Ngemva kokutjela udade bona kwenzekeni wangitjela bona ngifunde yoku-1 KwebeKorinte 13:4-7. Njengombana ngiyifunda, ngathoma ukucabanga, ‘USteve ayikho nayinye yeentwezi ezitjengisa ithando angenzela yona.’ Kodwana udade wangenza ngacabanga ngokuhlukileko ngokungibuza bona, ‘Wena ngezingaki izenzo zethandwezo ozitjengisa endodeni yakwakho?’ Ipendulwami kwaba kukobana, ‘Azikho, ngombana kubudisi khulu ukuhlala naye.’ Ngomoya opholileko udade wathi, ‘Selma, ngubani olinga ukuba mKrestu la? Nguwe namtjhana nguSteve?’ Ngilemuka bona kufuze ngilungise ukucabanga kwami, ngathandaza kuJehova bona ngitjengise ithando elingeziweko kuSteve. Kancani kancani, izinto zathoma ukutjhuguluka.” Ngemva kweemnyaka eli-17, uSteve wamukela iqiniso.

INDLELA ABANYE ABANGASIZA NGAYO

13, 14. Abanye ebandleni bangabasiza njani labo abahlala emndenini ehlukeneko ngokwekolo?

13 Njengemkhefezana yamathosi wezulu athelelela ihlabathi begodu asize iintjalo zikhule, abanengi ebandleni bahlanganyela ethabweni lamaKrestu asemndenini ehlukeneko ngokwekolo. U-Elvina weBrazil wathi, “Ithando labanakwethu nabodadwethu langisiza bona ngidzimelele eqinisweni.”

14 Umusa nekareko yabanye ebandleni kungadlala indima eqakathekileko ukuthinta ihliziyo yelunga lomndeni elingakholwako. Indoda yeNigeria eyamukela iqiniso iimnyaka eli-13 ngemva komkayo ithi: “Langelinye ngikhamba noFakazi, ikoloyakhe yaphuka. Wafuna aboFakazi akunye nabo bendaweni eseduze, basinikela indawo yokulala ubusukobo. Basitlhogomela ngasuthi bebasazi kusukela ebuntwaneni. Khonokho, ngalizwa ithando lobuKrestu umkami ebakasolo akhuluma ngalo.” E-England, umfazi owamukela iqiniso iimnyaka eli-18 ngemva kwendodakwakhe uyakhumbula: “AboFakazi bebasimema sobabili esidlweni. Bengihlala ngizizwa ngamukelekile.” * Indoda ehlala enarheni efanako eyagcina sele inguFakazi ithi: “Abanakwethu nabodade bebasivakatjhela, namtjhana bebasimemela eemzinabo, ngabona bonyana banetjhejo. Lokhu bekutjhejeka khulu nebengisesibhedlela begodu abanengi beza ukuzongivakatjhela.” Kghani ungafumana iindlela ezifanako zokutjengisa ikareko emalungwini womndeni angakholwako?

15, 16. Yini engasiza okholwako bona ahlale anethemba ngitjho nanyana abanye emndenini bahlala bangakholwa?

15 Liqiniso, akusibo boke abalingani abangakholwako, abantwana, ababelethi, namtjhana ezinye iinhlobo ezizokwamukela ukukhulekela kweqiniso, ngitjho nangemva kweemnyaka yokuziphatha kokuthembeka nokufakaza ngokuhlakanipha kwaloyo okholwako. Abanye bahlala banganandaba namtjhana babe baphikisi abaphikelelako. (Mat. 10:35-37) Nokho, amaKrestu nekatjengisa iimfanelo zokuhlonipha uZimu, lokho kungaba nomphumela omuhle khulu. Indoda ebeyingakholwa ithi: “Umlingani ongakholwako nekathoma ukwenza iimfanelo ezihlezi ziphazimule, awazi bona kwenzekani engqondweni nehliziyweni yongakholwako. Ngalokho, ungampheleli ihliziyo umlinganakho.”

16 Ngitjho nanyana ilunga lomndeni lihlala lingakholwa, okholwako angalifumana ithabo. Ngitjho nanyana indodakwakhe ingakasabeli emlayezweni woMbuso ngemva kweemnyaka ema-21 yeemzamakhe, omunye udade wathi: “Ngikghona ukubulunga ithabo lami ngokulwela ukuthabisa uJehova, ngokubulunga ukuthembeka kwami kuye nokusebenzela ukuqinisa ingokomoya lami. Ukuba majadu emsebenzini engokomoya—isifundo somuntu mathupha, ukuya emihlanganweni, ikonzo yesimini nokusiza abanye ebandleni—kungitjhideze eduze noJehova begodu kwavikela ihliziyo yami.”—Iziy. 4:23.

UNGALAHLI ITEWU!

17, 18. UmKrestu angathaba njani ngitjho nanyana asemndenini ohlukeneko ngokwekolo?

17 Nengabe umKrestu othembekileko ohlala emndenini ohlukeneko ngokwekolo, ungalahli itewu. Khumbula bona “uJehova ngeze abalahle abantu bakhe ngebanga lebizo lakhe elikhulu.” (1 Sam. 12:22) Unawe solankana ukakarele kuye. (Funda 2 IMilando 15:2.) Ngalokho “fumana ithabo elikhulu kuJehova.” Kwamambala, “gedela kuJehova indlela yakho, begodu uthembele kuye.” (Rha. 37:4, 5) ‘Thandaza ngeenkhathi zoke,’ ube nekholo lokobana uBabethu wezulwini angakusiza ukghodlhelele yoke iimhlobo yobudisi.—Rom. 12:12.

18 Rabhela uJehova bona akunikele umoyakhe ocwengileko ukusize uthuthukise ukuthula ekhaya. (Heb. 12:14) Kwamambala kungakghoneka ukukhuthaza ubujamo obunokuthula obungagcina ngokuthinta iinhliziyo zamalunga womndeni angakholwako. Uzokufumana ithabo nokuthula kwehliziyo nomkhumbulo njengombana ‘wenza koke, ze kudunyiswe uZimu.’ (1 Kor. 10:31) Newenza iimzamo le, qala bona kuqinisa kangangani ukwazi bona unesekelo lethando labanakwenu nabodadwenu ebandleni lobuKrestu!

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 4 Amabizo atjhentjhiwe.

^ isig. 8 Isiluleko sakaPowula asikwaleli ukuhlala ngokuhlukana nekunobujamo obudluleleko. Lesi siqunto esincamileko somuntu mathupha. Qala incwadi ethi ‘Hlalani Ethandweni LakaZimu,’ amakhasi 220-221.

^ isig. 14 IMitlolo ayikwaleli ukudla nabangakholwako.—1 Kor. 10:27.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 28]

Khetha isikhathi esifaneleko ukuhlathulula iinkolelo zakho

[Isithombe ekhasini 29]

Bakhathalele abalingani abangakholwako