Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bulunga Amazizwakho Wokurhaba

Bulunga Amazizwakho Wokurhaba

Bulunga Amazizwakho Wokurhaba

‘Tjhumayela ilizwi lakaZimu, ube kilo ngokurhabako.’ —2 TIM. 4:2.

UNGAHLATHULULA?

Kubayini amaKrestu wekhulu lokuthoma atjhumayela ngamazizo wokurhaba?

Singawabulunga njani amazizwethu wokurhaba?

Kubayini umsebenzi wokutjhumayela ngoMbuso urhaba khulu nje kunanini ngaphambili?

1, 2. Ngimiphi iimbuzo eba khona malungana nomyalo wokuba ‘sekutjhumayeleni kwethu ngokurhabako’?

ABANTU abasebenza ukuphulusa amaphilo ngokujayelekileko basebenza banamazizo wokurhaba. Ngokwesibonelo, abacimimlilo bayarhaba nebabizwako, bayazi bona amaphilo asengozini.

2 NjengaboFakazi BakaJehova, sinethemba lokusiza abantu baphuluke. Ngebanga lalokho, sikuqala njengokuqakathekileko ukuthunywa kwethu kokutjhumayela iindaba ezimnandi ngoMbuso. Liqiniso, asenzi izinto ngokuwalazela. Ngalokho bekatjho ukuthini umpostoli uPowula nekanikela isikhuthazo esithi: ‘Tjhumayela ilizwi lakaZimu, ube kilo ngokurhabako’? (2 Thi. 4:2) Singatjhumayela njani sinamazizo wokurhaba? Begodu kubayini umsebenzethu urhabe kangaka?

KUBAYINI UKUTJHUMAYELA KWETHU KURHABA?

3. Ukwamukela namtjhana ukungamukeli umlayezo woMbuso kungaba namuphi umphumela?

3 Newucabangela lokho okungazuzwa namtjhana kulahleke ngebanga lokutjhumayela kwethu, pheze uyayizwa itlhogakalo erhabako yokukhuluma nabanye ngeendaba ezimnandi. (Rom. 10:13, 14) ILizwi lakaZimu lithi: “Nengithi komumbi: ‘Ngokuqinisekileko uzokufa,’ bese kwamambala atjhuguluke ezonweni zakhe begodu enze ubulungiswa nokulunga, . . . ngokuqinisekileko uzokuragela phambili aphila. Angekhe afe. Azikho izono zakhe one ngazo ezizokukhunjulwa.” (Eze. 33:14-16) Kwamambala, iBhayibhili ithi kiloyo ofundisa umlayezo woMbuso: “Uyophuluka wena isibili, kuphuluke nalabo obafundisako.”—1 Thi. 4:16; Eze. 3:17-21.

4. Kubayini ukuhlubuka kwenza ukutjhumayela ngekhulu lokuthoma kwarhaba?

4 Ukuzwisisa bona kubayini uPowula akhuthaza uThimothi bona atjhumayele anamazizo wokurhaba, cabangela umongo womtlolo isihlokwesi esisekelwe kiwo. Siyafunda: “Tjhumayela ilizwi lakaZimu, ulungele ukulizwakalisa namtjhana kusikhathi esifaneleko nanyana okungasingiso. Ubakhalime, ubasole, ubakhuthaze, ukwenze lokhu ngokubafundisa ngesineke esikhulu. Ngombana siyeza isikhathi lapho abantu bangazubekezela ifundiso emsulwa. Kunalokho bayofuna ukukhambisana neenkanuko zabo, bazibuthelele abanengi abafundisako, bona bafike babatjhumayeze lokho okuzobaphatha kuhle nabakuzwako. Bayolifulathela iqiniso.” (2 Thi. 4:2-4) UJesu bekabikezele bona kuzokuvela iinhlubuki. (Mat. 13:24, 25, 38) Njengombana kutjhidela bona lokho kwenzeke, bekurhaba ngoThimothi ‘ukutjhumayela ilizwi’ ngitjho nebandleni ukwenzela bona amaKrestu angalahlekiswa kukara okukhohlisako kweemfundiso zamala. Amaphilo bekasengozini. Kuthiwani nganamhlanjesi?

5, 6. Ngimiphi iimbono ethandwako esingahlangana nayo ekonzwenethu?

5 Ukuhlubuka ekukhulekeleni kweqiniso kuvelile begodu kwarhatjheka. (2 Tes. 2:3, 8) Ngiziphi iimfundiso ezikitaza iindlebe zabantu namhlanjesi? Eendaweni ezinengi, ifundiso yokuzitjhugulukela kwemvelo ithuthukiswa ngetjiseko engokwekolo. Nanyana ukuzitjhugulukela kwemvelo kuvezwa ngasuthi yisayensi, sekube ngasuthi yikolo, enomthelela endleleni abanye abaqala ngayo uZimu nabanye. Enye ifundiso ethandwako ngeyokobana uZimu akanandaba nathi, ngalokho, akutlhogeki sibe nendaba naye. Kubayini iimfundiswezi zikara kangangobana zidunduzela abanengi bona balale ngokomoya? Zoke zinomlayezo osisekelo othi, ‘Ungenza nanyana yini oyithandako ngombana ngekhe kutlhogeke bona uziphendulele.’ Kwamambala lo mlayezo okitaza iindlebe zabanengi namhlanjesi.—Funda iRhalani 10:4.

6 Kodwana kunezinye iindlela okukitazwa ngazo iindlebe zabantu. Abanye abasaya esondweni bathanda bona abafundisi babo babatjele ukuthi, ‘Kungakhathaliseki bona wenzani, uZimu uyakuthanda.’ Abapristi nabafundisi bakitaza iindlebe zabanye ngokubakholisa bona iimgidi, amaMasi, iimnyanya, neenthombe ziletha isibusiso sakaZimu. Abantu abasondakwaba ababulemuki ngokuthe tjha ubungozi bobujamo babo. (Rha. 115:4-8) Kodwana, nesingabavusa ngokomoya, bazwisise umlayezo weBhayibhili oliqiniso, bangazuza eMbusweni kaZimu.

KUTJHO UKUTHINI UKUTJHUMAYELA NGAMAZIZO WOKURHABA?

7. Singawatjengisa njani amazizwethu wokurhaba?

7 Udorhodere ohlinzako kufuze adzimelele emsebenzinakhe ngombana ukuphila kusengozini. Ekonzwenethu yobuKrestu, singatjengisa amazizo wokurhaba ngokudzimelela emsebenzinethu, njengokucabanga ngokuthi ngiziphi iindaba, iimbuzo, namtjhana ukwazisa okungakara abantu esihlangana nabo. Godu amazizo wokurhaba angasenza sitjhugulule ihlelo lethu ukwenzela bona siye ebantwini ngesikhathi abatjhigamele khulu ekusimukeleni ngaso.—Rom. 1:15, 16; 1 Thi. 4:16.

8. Ngokujayelekileko ukwenza ngamazizo wokurhaba kubandakanyani?

8 Ukuba namazizo wokurhaba kubandakanya nokuqunta bona ngiziphi izinto eziza qangi. (Funda uGenesisi 19:15.) Ngokwesibonelo, cabanga bona ngemva kokufumana iimphumela yesivivinyo sakho, udorhodere ukubizela nge-ofisinakhe begodu ngokuthembeka athi: “Qala! Ubujamo bakho buyarhaba. Unesikhathi esingadluli inyanga sokwenza okuthileko ngobulwelwe bakho.” Pheze ngeze uphume ngokurhabako njengomcimililo obizelwa ubujamo oburhabako. Kodwana bewungafumana iimphakamiso zakhe, uye kwakho, ucabange ngokudephileko ngezinto eziza qangi ekuphileni kwakho.

9. Kubayini singathi uPowula watjhumayela anamazizo wokurhaba e-Efesu?

9 Singalemuka ukurhaba kwakaPowula ngokutjheja lokho akutjela abadala be-Efesu ngokutjhumayela kwakhe iindaba ezimnandi esifundeni se-Asiya. (Funda IZenzo 20:18-21.) Kubonakala ngasuthi kusukela ngelanga afika ngalo, waba majadu atjhumayela iindaba ezimnandi endlini ngendlu. Ngaphezu kwalokho, iimnyaka eembili wanamathela ehlelweni laqobe lokunikela “iinkulumo ezifundisako ngehholweni yeThiranusi.” (IZe. 19:1, 8-10) Ngokukhanyako, amazizo wokurhaba kaPowula aba nomthelela emsebenzinakhe wangamalanga. Amezwi wokobana ‘sibe sekonzwenethu ngokurhaba’ akakahlosi ukusidisibeza ngokuthunywa kwethu. Nanyana kunjalo, umsebenzi wokutjhumayela kufuze uze qangi ekuphileni kwethu.

10. Kubayini singathaba ngokobana amaKrestu athatha amagadango ngamazizo wokurhaba eemnyakeni engaba li-100 edlulileko?

10 Isibonelo sesiqhema esincani sabaFundi BeBhayibhili okwathi ngaphambi kwaka-1914 sathoma ukutjhumayela iindaba ezimnandi sitjengisa bona kutjho ukuthini ukuba namazizo wokurhaba. Ngitjho nanyana bebaziinkulungwana ezimbalwa, balemuka ukurhaba kweenkhathezo ngetjiseko bathomisa umsebenzi wokutjhumayela ngoMbuso. Bagadangisa iintjumayelo emakhulwini wamaphephandaba benza nehlelo lama-slide anombala neenthombe ezisikinyekako elibizwa ngokuthi yi-“Photo-Drama of Creation.” Ngokwenza njalo, bafikelela iingidi zabantu ngeendaba ezimnandi. Ngathana bebangamazizo wokurhaba, bangaki kithi ebebazabe bawuzwile umlayezo woMbuso?—Funda iRhalani 119:60.

TJHEJA BONA UNGALAHLEKELWA MAZIZWAKHO WOKURHABA

11. Khuyini ebangele abanye baphelelwa mazizo wokurhaba?

11 Iinthikaziso zingenza umuntu angacabangi ngokobana umsebenzi wokutjhumayela uqakatheke kangangani. Iphasi lakaSathana lenzelwe ukusenza simodze eendabeni zomuntu mathupha neendabeni eziseqadi. (1 Pit. 5:8; 1 Jwa. 2:15-17) Abanye ekhe babeka ikonzo kaJehova qangi balahlekelwa mazizo wokurhaba. Ngokwesibonelo, umKrestu wangekhulu lokuthoma okuthiwa nguDemasi ‘bekasisebenzi esikunye’ noPowula, kodwana uDemasi wathikaziswa liphasi elingamhloniphiko uZimu. Esikhundleni sokuragela phambili abeka qangi ukuqinisa abanakwabo ngeenkhathi ezibudisi, uDemasi walahla uPowula.—Filim. 23, 24; 2 Thi. 4:10.

12. Ngiliphi ithuba elivulekileko nje, begodu ngimaphi amathuba azosivulekela bekube phakade?

12 Nesifuna ukubulunga amazizo wokurhaba, kutlhogeka silwisane nesifiso sokuthabela okungeziweko ekuphileni. Kufuze sisebenzele ukufumana ‘umvuzo okuphila okungikho.’ (1 Thi. 6:18, 19) Pheze awuzazi bona ukuphila okungapheliko ephasini ngaphasi koMbuso kaZimu kuzokunikela amathuba angapheliko wokuthabela izinto ezikarisako. Kodwana ithuba lokusiza abanye baphuluke e-Amagedoni ngeze lisaba khona.

13. Njengombana sesibe maKrestu, singahlala njani sinamazizo wokurhaba?

13 Njengombana abanengi ephasini elisibhodileko ngokungahlakaniphi balele ngokomoya, khuyini engasisiza singalahlekelwa amazizo wokurhaba? Singacabanga ngeqiniso lokobana nathi ngesikhathi esithileko bekungasuthi silele ebumnyameni. Kodwana savuswa, uKrestu wakhanya kithi, njengombana uPowula atjengisa. Nje sinelungelo lokuba baphathi bokukhanya. (Funda Kwebe-Efesu 5:14.) Ngemva kokutjho lokho, uPowula watlola: ‘Nje-ke tjhejisisani bona niziphethe njani, ningabi ziindlhayela, kodwana nihlakaniphe. Sebenzisani woke amathuba eninawo, ngombana imihla esiphila kiyo le mimbi.’ (Efe. 5:15, 16) Hlangana nobumbi obunje, ‘asisebenziseni woke amathuba’ ukwenza iimsebenzi engasenza sihlale siphapheme ngokomoya.

SIPHILA EENKHATHINI EZIQAKATHEKILEKO

14-16. Khuyini eyenza ukutjhumayela ngoMbuso kurhabe khulu nje kunanini ngaphambili?

14 Ikonzo yobuKrestu beyisolo irhabile, kodwana nje irhabe ukudlula nini ngaphambili. Kusukela ngo-1914, itshwayo eliyihlanganisela elihlathululwe eLizwini lakaZimu libonakele ngokukhanyako. (Mat. 24:3-51) Isintu sisengozini kunanini ngaphambili. Naphezu kweemvumelwano zamva nje, iimbuso enamandla isese neenkhali zenukliyasi ezingaba zi-2 000 ezilungele ukuthuthunjiswa. Abasemagunyeni babike amakhulu wezehlakalo “zokulahleka” kwezinto zeenkhali zenukliyasi. Kungenzeka na bona amadela kufa anezinye zazo? Abacozululi bathi isintu singatjhatjalaliswa bulula ngepi engathonyiswa madela kufa. Nokho, ipi, akusikuphela kwento esongela ukuba khona kwabantu.

15 Ngokombiko wango-2009 we-The Lancet ne-University College London, “ukutjhuguluka kobujamo bezulu kuyinto esongela ipilo yephasi loke ekulu kunazo zoke ekhulwini leemnyaka lama-21.” Wathi: “Iimphumela yokutjhuguluka kobujamo bezulu epilweni izokuthinta abantu abanengi ematjhumi weemnyaka ezako begodu ifake amaphilo nehlalakuhle yamabhiliyoni wabantu engozini ekulu.” Umphumela ungaba kutjhabalala okukhulu ngebanga lokwanda kwamanzi welwandle, isomiso, iinrhurhula, izifo, iinwuruwuru, nokulwela iinsetjenziswa zephasi eziphungulekileko. Kwamambala, izipi neenhlekelele kusongela ipucuko.

16 Abanye abantu bangacabanga bona ukusongela kwepi yenukliyasi kungadosela ezenzakalweni ezizalisa “itshwayo.” Nokho, abanengi abakuzwisisi ukuqakatheka kwamambala kwetshwayo. Sekumatjhumi weemnyaka libonakala, okuliqiniso elitjengisa bona ukuba khona kwakaKrestu kuyinto yamambala nokobana ukuphela kwephaseli kutjhidela msinyana. (Mat. 24:3) Kuyathoma bona iingcenye ezinengi kangaka zetshwayo zibonakale ngokukhanya bha. Sikhathi sokobana abantu bavuke ebuthongweni obungokomoya. Ikonzwethu ingasiza ekubavuseni.

17, 18. (a) “Isikhathi” sisithinta njani? (b) Khuyini engatjhukumisela abantu bona batjhugulule umbonwabo ngomlayezo woMbuso?

17 Kusele isikhathi esincani kwaphela sokutjengisa bona siyamthanda uJehova nokuqedelela umsebenzi wokutjhumayela owenziwa ngemihla yokuphela. Lokho uPowula akutjela amaKrestu weRoma wekhulu lokuthoma kusebenza ngokungeziweko namhlanjesi: “Kufanele bona nikwenze lokhu, ngombana niyazi bona isikhathi sesifikile esifanele bona nivuke ngaso ebuthongweni. Ngombana isikhathi sokobana siphuluswe siseduze kunalesiya isikhathi esakholwa ngaso.”—Rom. 13:11.

18 Izenzakalo ekwabikezelwa bona ziyokwenzeka ngemihla yokuphela zingenza abantu balemuke itlhogwabo engokomoya. Abanye balemuka ukutlhoga komuntu isizo nebacabanga ngokubhalelwa kwaborhulumende babantu ukujamelana neenhlekelele ezingokomnotho, ukusongela kweenkhali zenukliyasi, ubulelesi obunenturhu, namtjhana ukutjhatjalaliswa kwebhoduluko. Godu abanye bathoma ukulemuka itlhogwabo engokomoya ngokwenzeka emndeninabo, njengehlekelele engokwepilo, idivosi, namtjhana ukuhlongakala kothandekako. Njengombana sihlanganyela ekonzweni, sizenza sifumanekele ukusiza abantu abanjalo.

UKUTJHUKUNYISWA MAZIZO WOKURHABA

19, 20. Amazizo wokurhaba awatjhukumise njani amaKrestu amanengi bona atjhugulule indlela aphila ngayo?

19 Amazizo wokurhaba atjhukumisele amaKrestu amanengi bona andise ukuhlanganyela kwawo ekonzweni. Ngokwesibonelo, isibili esisesesitjha se-Ecuador saqunta ukwenza ukuphila kwaso kube lula ngemva kokuzwa ihlelo lomhlangano okhethekileko welanga linye ngo-2006 onesihloko esithi “Bulunga Ilihlo Lakho Libulula.” Senza irhelo lezinto esingazitlhogiko, begodu hlangana neenyanga eentathu sathutha efuledzini enamakamura wokulala amathathu saya endaweni enekamura yokulala yinye, sathengisa ezinye izinto, sabhadala nazo zoke iinkolodo. Msinyana sangenela ikonzo yamaphayona wesigiyani sasabela nesiphakamisweni sombonisi wesifunda sokuyokukhonza ebandleni elinetlhogeko.

20 Umzalwana weTlhagwini Amerika watlola: “Mina nomkami nesiya emhlanganweni ngo-2006, besele sibhabhadiswe iimnyaka ema-30. Ngemva komhlangano nesitjhayela sibuyela ekhaya, sacoca ngendlela esingasebenzisa ngayo isiluleko esisifumeneko sokwenza ukuphila kwethu kube bulula. (Mat. 6:19-22) Besinemizi eemthathu, indawo, iinkoloyi zakanokutjho, isikebhe, nomakhamba ngendlwana. Sinamazizo wokobana besiqaleka njengamaKrestu aziindlhadlha, saqunta ukuzibekela imbagana yokungenela ikonzo yesikhathi esizeleko. Ngo-2008 sahlanganyela nendodakazethu ekonzweni yamaphayona wesikhathi esizeleko. Qala bona kube lithabo kangangani ukusebenzelana eduze nabanakwethu! Sikghone ukukhonza lapho kunetlhogeko ekulu khona. Godu, okuhlangabezanwe nakho kokwenzela uJehova okungeziweko kusitjhideze eduze naye. Umvuzo okhethekileko lilungelo lokubona ithabo emehlweni wabantu nebezwa begodu bazwisisa iqiniso leLizwi lakaZimu.”

21. Ngiliphi ilwazi elisitjhukumisela esenzweni?

21 Siyazi bona msinyana kuzokufikani ephasini elimbeli—“Ilanga lokwahlulelwa, lapho kuyobhujiswa khona abangamesabiko uZimu.” (2 Pit. 3:7) Ilwazi lethu leLizwi lakaZimu lisitjhukumisela bona simemezele ngetjiseko ukufika kwesizi elikhulu nephasi elitjha elizokulandela. Siragela phambili sinamazizo amakhulu wokurhabela ukunikela ithemba lamambala ebantwini. Ngokuhlanganyela ngokuzeleko emsebenzini orhabako lo, sitjengisa ithando lamambala ngoZimu nabantu esikunye nabo.

[Iimbuzo Yesifundo]