Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Iimbuzo Evela Kubafundi

Iimbuzo Evela Kubafundi

Iimbuzo Evela Kubafundi

Umukghwa womKrestu wokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko ungaba mumbi kangangobana aqothwe ebandleni lobuKrestu?

▪ Iye. Lokho kugandelela ukuqakatheka kokuyibalekela ngokuqinileko yoke imihlobo yeenthombe zomseme ezisilapheleko—kokubili ngomhlobo otlolwako nangeenthombe—ezikibomagazini, emabhayisikobho, kuma-video naku-Internet.

Iinthombe zomseme ezisilapheleko zifumaneka kiyo yoke indawo ephasini zombelele. I-Internet yenza iinthombe zomseme ezisilapheleko zifumaneke bulula kunanini ngaphambili begodu yandise inani lalabo abathintwa mumukghwa omumbi lo. Abanye, abatjha nabakhulu, bazithele kuma-Web site weenthombe zomseme ezisilapheleko bangakanqophi. Abanye bangene kizo ngamabomu, bazizwa batjhaphulukile ngombana bangafunda namtjhana babukele iinthombe zomseme ezisilapheleko ngemsitheleni—emakhaya namtjhana e-ofisini. Kubayini lokhu kufuze kuwatshwenye khulu amaKrestu?

Sifumana ibanga eliyihloko esiyelelisweni sakaJesu esithi: “Nanyana ngubani oqala umfazi amkhanuke bona ibe ngewakhe, uhlobongile naye ehliziyweni yakhe.” (Mat. 5:28) Liqiniso, ubuhlobo bomseme obujayelekileko bufanele begodu bumthombo wethabo hlangana kwabalingani bomtjhado. (Iziy. 5:15-19; 1 Kor. 7:2-5) Kodwana iinthombe zomseme ezisilapheleko azikadzimeleli kilokho. Kunalokho, zigandelela ukuya emsemeni okungasingokomthetho okwakha imicabango yokuziphatha okumbi uJesu ayelelisa ngayo. Ngokukhanyako, ukufunda namtjhana ukubukela iinthombe zomseme kuphambene nesinqophiso sakaZimu esithi: ‘Lisani iinkanuko zoke zenu ezimbi zomzimba: ubufebe, ukuhlobonga, nokusilaphala, nokukhanukela, noburhamaru obukulotjha abosingazimu.’—Khol. 3:5.

Kuthiwani nengabe umKrestu wakhe wabukela iinthombe zomseme ezisilapheleko kanye nofana kabili? Ubujamo bakhe bungafaniswa nobuyingozi umrhalani Asafa azifumana akibo: “Mina, bekusele kancani iinyawo zami ziphambuke, kusele kancani bona amagadango wami atjhelele.” UmKrestu angaba njani nesazela esihlwengileko begodu abe nokuthula noZimu nengabe wakhe wabukela iinthombe ezisilapheleko zamadoda namtjhana abafazi ababulanzi nofana isibili esenza ubufebe? U-Asafa akhange abe nokuthula, wathi: “Ngatshwenywa ilanga loke, nokulungiswa kwami kwenzeka qobe ekuseni.”—Rha. 73:2, 14.

UmKrestu obanjwe bubumbobu kufuze aphaphame, aqalane netlhogeko yakhe yokufuna isizo elingokomoya. Isizwelo liyafumaneka ebandleni: “Nengabe kukhona umuntu owonako nimbona, nina enilawulwa ngumoya mfakeni endleleni, ngomoya omuhle. Kodwana nizitjheje nina bona ningalingeki nani.” (Gal. 6:1) Umdala omKrestu munye namtjhana ababili bangamnikela isizo alitlhogako, kuhlanganise ‘umthandazo wokukholwa uzamphilisa ogulako, namtjhana enze izono, uzalitjalelwa izono zakhe.’ (Jak. 5:13-15) Labo abafune isizo lokususa ibala leenthombe ezisilapheleko zomseme babonile ukobana ukutjhidela kuZimu kuhle kibo, njengombana bekunjalo ngo-Asafa.—Rha. 73:28.

Nokho, umpostoli uPowula wathi abanye abonako akhenge batjhuguluke ‘kikho ukusilaphala, nobufebe, namanyala abawenzileko. * (2 Kor. 12:21) Malungana nebizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokobana ‘ukusilaphala,’ uPhrofesa Marvin R. Vincent watlola bona “linomqondo wokungahlwengeki newokukhohlakala.” Kuliqiniso elibuhlungu ukobana ezinye iinthombe zomseme zimbi khulu kuneenthombe zobulanzi namtjhana zendoda nomfazi abenza ubufebe. Kuneenthombe zomseme ezisilaphele khulu, ezihlanganisa ubutabani (ukuya emsemeni kwabantu bobulili obufanako), ukuya emsemeni ngesiqhema, ukulala nesilwana, iinthombe zomseme ezisilapheleko ezihlanganisa nabentwana, ukukatwa siqhema, ukuphatha abantu bengubo ngelunya, ukubotjhwa nekuyiwa emsemeni namtjhana ukuhlukumeza ngomnqopho wokuzanelisa ngokomseme. Abanye bangesikhathi sakaPowula egade ‘basebumnyameni ngokomkhumbulo, baphelelwa ziinhloni begodu bazinikela emanyaleni, khona bazakwenza koke ukusilaphala ngokuba marhamaru.’Efe. 4:18, 19.

Godu kwebeGalatiya 5:19 uPowula wakhuluma ‘ngokusilaphala.’ Isazi esithileko seBritain satlola bona “la [lingatjho] khulukhulu zoke iinkanuko ezingasi ngezemvelo.” Ngimuphi umKrestu ongaphika bona imihlobo engehla yeenthombe zomseme ezinyenyisako nezihlazisako ‘iziinkanuko ezingasi ngokwemvelo’ begodu ikukhohlakala? KwebeGalatiya 5:19-21 uPowula waphetha ngokobana “abenza” ukusilaphala okunjalo “abazuligoma ilifa lephasi.” Ngalokho, nengabe othileko sekanomukghwa odzimeleleko wokubukela iinthombe zomseme ezinyenyisako nesihlazisako, mhlamunye isikhathi eside, begodu akatjhuguluki ajike, ngeze ahlale ebandleni lobuKrestu. Kufuze asuswe ekuhlanganyeleni ukwenzela bona kubulungwe ukuhlwengeka nomoya webandla.—1 Kor. 5:5, 11.

Kuhle ukwazi bona abanye ababandakanyeka ekubukeleni iimhlobo enyenyisako yeenthombe zomseme ezisilapheleko baya kubadala bamukela nesizo elingokomoya elitlhogekako bona benze amatjhuguluko amakhulu. UJesu wabawa amaKrestu weSardisi yekadeni bona: ‘Baqinise lokho okuseleko obesekulayela kuzokufa, . . . baragele phambili bakhumbula lokho abakwamukelisiweko bakuzwa, bakulalele batjhuguluke ekoneni kwabo. Nababhalako ukuphaphama, . . . angekhe-ke bazi bona uzobafikela ngasiphi isikhathi.” (ISam. 3:2, 3) Kungakghoneka ukutjhuguluka begodu kube njengokungathi uhluthulwe emliweni.—Juda 22, 23.

Nokho, kungcono kangangani ukobana ngamunye wethu azimisele ngokuqinileko ukungatjhideli ebujamweni obuyingozobu. Kwamambala, kufuze sizimisele ukubalekela yoke iimhlobo yeenthombe zomseme ezisilapheleko!

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 8 Bona uhlukanise hlangana “kokusilaphala, ubufebe nokuziphatha okuliselelako,” qala ISithalasokulinda saka-Julayi 15, 2006, amakhasi 29-31.

[Umkhangiso osekhasini 30]

UmKrestu obambeke ebumbini kufuze aphaphame, aqalane netlhogeko yakhe yokufuna isizo elingokomoya