Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Usinikela Njani Isiluleko?

Usinikela Njani Isiluleko?

Usinikela Njani Isiluleko?

Khewakhombelwa bona unikele abanye isiluleko? Ngokwesibonelo, khewabuzwa iimbuzo enjengethi: ‘Kufuze ngenzeni? Ngiye embuthanweni lo? ngilithathe ibizelweli? ngithandane nomuntu lo ngomnqopho wokutjhada?’

Abantu abathembekileko bangakubawa ubasize ekwenzeni iinqunto—iinqunto ezingaba nomthelela ebuhlotjeni babo nabangani, nomndeni, namtjhana ngitjho noJehova. Uzoyisekelaphi ipendulwakho? Ujayele ukubanikela njani abanye isiluleko? Kungakhathaliseki bona indaba ibonakala ilula namtjhana ibudisi, Iziyema 15:28 zithi, “Ihliziyo yolungileko iyacabanga bona iphendule.” Cabangela indlela iinkambisolawulo zeBhayibhili ezihlanu ezilandelako ezingasiza ngayo ekunikeleni isiluleko.

1 Lemuka Ubujamo Bamambala.

“Nanyana ngubani ophendula indaba ngaphambi kobana ayizwe, lokho kubudlhadlha nehlazo kuye.”IZIY. 18:13.

Bona sinikele isiluleko esihle, kufuze sazi ubujamo nombono waloyo ofuna isizo. Ngokwesibonelo: Khesithi othileko uyakufowunela abuze indlela engcono yokuza kwakho, khuyini ongatlhoga ukuyazi bona umsize? Ungamluleka ngendlela engcono ekufuze ayithathe newungaziko bona ukuphi? Ngeze! Ngokufanako, ukunikela isiluleko esifaneleko kutlhoga bona wazi “indawo”—ubujamo nombono—waloyo ofuna isinqophiso. Kghani kunobujamo obukhethekileko obungaba nomthelela endleleni esisabela ngayo? Nesinganalo ilwazi elifaneleko lobujamo, singanikela isiluleko esingenza ngitjho nokobana umuntu atjharagane ngokungeziweko.—Luka 6:39.

Lemuka Bona Sekenze Irhubhululo Elingangani. Godu kungaba kuhlakanipha ukubuza umuntu ofuna isiluleko iimbuzo enjengethi: “Ucabanga bona ngiziphi iinkambisolawulo zeBhayibhili ezisebenzako endabeni le?” “Ngibuphi ubuhle nobumbi bokukhetha okuphambi kwami?” “Ngiliphi irhubhululo osele ulenzile?” “Ngiliphi isizo abanye, njengabadala bebandla, ababelethi bakho, namtjhana umragi wesifundo sakho seBhayibhili esele akunikele lona?”

Iimpendulo zingasisiza silemuke bonyana umuntu lowo sekenze umzamo ongangani bona afumane ipendulo. Isiluleko sethu sizokucabangela nalokho abanye esele bakutjhwile. Singakghona nokubona bonyana umuntu lo kuhlekuhle ufuna umluleki ‘ozomkitaza iindlebe’ ngesiluleko afuna ukusizwa.—2 Thi. 4:3NW.

2 Balekela Ukuphendula Ngokuwalazela.

“Loyo naloyo kufanele bona alalele msinyana nakukhulunywako, kodwana angaphenduli msinyana.”JAK. 1:19.

Sineemnqopho emihle, singaphendula ngokurhabako. Kodwana lokho ngeze kwaba kuhlakanipha ngaso soke isikhathi, khulukhulu nesicoca ngendaba esingakenzi irhubhululo elizeleko ngayo. Iziyema 29:20 zithi: “Umbonile umuntu orhabako ngamezwi wakhe? Kunethemba elingeziweko ngomuntu osidlhadlha kunaye.”

Ziphe isikhathi sokuqinisekisa bona ipendulwakho ivumelana ngokuzeleko nokuhlakanipha okuvela kuZimu. Zibuze, ‘Kghani ukucabanga “nomoya wephaseli” kube nomthelela ekucabangeni kwami?’ (1 Kor. 2:12, 13) Khumbula bona ukuba neemqopho emihle kukodwa akukaneli. Umpostoli uPitrosi, ngemva kokwazi ngesabelo sakaJesu esibudisi, waluleka uJesu wathi: ‘Kosi, sengathi uZimu angakukhandela lokhu kungenzeki kuwe.’ Singafundani endleleni uPitrosi asabela ngayo? Ukobana ngitjho nomuntu othembekileko nekangatjheji, angathuthukisa ‘iimkhumbulo engaveli kuZimu, kodwana evela ebantwini.” (Mat. 16:21-23) Qala bona kuqakatheke kangangani ukucabanga ngaphambi kobana sikhulume! Kwamambala, okuhlangabezwane nakho kwethu kulinganiselwe khulu nekumadaniswa nokuhlakanipha kwakaZimu.—Job. 38:1-4; Iziy. 11:2.

3 Ngokuthobeka Sebenzisa ILizwi LakaZimu.

“Angenzi litho ngokwami, kodwana ngitjho lokho uBaba angitjele bona ngikutjho.”—JWA. 8:28.

Kghani uzokuthi, “Ngathana benginguwe, benginga. . . ”? Ngitjho nanyana ipendulo yombuzo ingabonakala ilula, uzokwenza kuhle ngokufunda esibonelweni sokuthobeka esabekwa nguJesu. Gade anokuhlakanipha nokuhlangabezwane nakho okukhulu khulu kinanyana ngimuphi omunye umuntu; kodwana, wathi: “Azange ngikhulume ngamandla wami, kodwana uBaba . . . nguye ongitjele bona ngithini ngikhulumeni.” (Jwa. 12:49, 50) Iimfundiso neenluleko zakaJesu ngaso soke isikhathi bezisekelwe entandweni kaYise.

Ngokwesibonelo, kuLuka 22:49 sifunda bona abafundi bakaJesu babuza ngokobana kufuze balwe na nesele bazokubotjhwa. Omunye umfundi wasebenzisa isabula. Tjheja ekulandiseni okukhambelana nalokho okukuMatewu 26:52-54 ukobana ngitjho nebujamwenobo, uJesu wazipha isikhathi sokubonisana nabafundi bakhe ngentando kaJehova. Azi ngeenkambisolawulo ezifumaneka kuGenesisi 9:6 neemporofido zeRhalani 22 no-Isaya 53, uJesu wakwazi ukunikela isinqophiso esihlakaniphileko okunganakuzaza bona saphulusa amaphilo sathabisa noJehova.

4 Sebenzisa Ibulungelo Lakho Leencwadi ZobuKrestu.

‘Ngubani inceku ethembekileko nehlakaniphileko na, leyo ikosi yayo eyibeke bona iqale ezinye ukuzipha ukudla kwazo ngesikhathi esifaneleko?MAT. 24:45.

UJesu ubeke isigaba senceku esithembekileko esinikela ukudla okungokomoya okuqakathekileko. Newunikela isiluleko nesinqophiso eendabeni eziqakathekileko, uyazipha isikhathi sokwenza irhubhululo elizeleko eencwadini ezisekelwe eBhayibhilini?

I-Watch Tower Publications Index ne-Watchtower Library * zenza kube bulula ukufumana inala yokwazisa okukhanyako. Qala bona kungaba yiphoso engangani ukungawutjheji umnono ongaka wokwazisa! Kutjengiswe iinkulungwana zeenhloko, ezinengi zazo zilisizo kumuntu ofuna isiluleko. Unekghono kangangani ekusizeni abanye baphenyisise iinkambisolawulo zeBhayibhili begodu basekele ukucabanga kwabo eLizwini lakaZimu? Njengombana i-GPS ingasiza umuntu azibone bona ukuphi begodu iimqophisele la afuna ukuya khona, ngokufanako amathulusu wokwenza irhubhululo angamsiza abone bonyana ukuyiphi indlela alemuke nokobana angahlala njani endleleni eya ekuphileni.

Abadala abanengi babandule abarhuweleli bona bafune iinhloko ngokusebenzisa Index namtjhana i-Watchtower Library, ngalokho basiza abanakwabo nabodadwabo bona basebenzise iMitlolo nebenza iinqunto. Isizo elinjalo lisiza abarhuweleli bangararululi iimraro yangesikhatheso kwaphela kodwana nokobana bahlawulele umukghwa wokwenza irhubhululo nokuthembela emalungiselelweni kaJehova angokomoya. Ngokwenza njalo, ‘babandula umkhumbulo wabo, bona uhlukanise okuhle nokumbi.’—Heb. 5:14.

5 Gegeda Ukulinga Ukwenzela Abanye Iinqunto.

‘Omunye nomunye kufanele athwale umthwalo wakhe.’GAL. 6:5.

Emaswapheleni, omunye nomunye umuntu kutlhogeka azikhethele bona ngisiphi isiluleko ekufuze asilandele. UJehova usinikela ikululeko yokuqunta bona sizokunqotjhiswa ziinkambisolawulo zakhe namtjhana awa. (Dut. 30:19, 20) Obunye ubujamo bubandakanya iinkambisolawulo zeBhayibhili ezinengi, begodu emaswapheleni, umuntu ofuna isiluleko kufuze azenzele isiqunto. Kuye ngendaba namtjhana ubudala baloyo ofuna isiluleko, kungatlhogeka sizibuze, ‘Nginalo kwamambala igunya lokuphendula umbuzo lo?’ Ezinye iindaba kungaba ngcono zisiwe kubadala namtjhana, nengabe obuzako ngosesemutjha, zisiwe kubabelethi bakhe.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 20 I-Watchtower Library ku-CD-ROM nje ifumaneka ngeenlimi ezi-39. I-Watch Tower Publications Index nje ifumaneka ngeenlimi ezingaphezu kwa-45.

[Ibhoksi/Isithombe ekhasini 8]

Eningakwenza Ekukhulekeleni Komndeni

Ehlelweni lenu lokufunda, kubayini ningenzi irhubhululo lokufumana iimpendulo zeembuzo enibuzwe yona mva nje? Ngiziphi iinhloko neenkambisolawulo zeBhayibhili eningazifumana ezingasiza obuze iimbuzo enjalo? Ngokwesibonelo, khesithi umzalwana namtjhana udade ukubuza ngokuthandana nomuntu othileko ngomnqopho wokutjhada. Newusebenzisa i-Index namtjhana i-Watchtower Library, kokuthoma qala isihloko esikhambisana nendaba leyo ngokunqophileko. Ngokwesibonelo, ku-Index ungaqala isihloko esithi “Dating” [Ukuthandana] namtjhana esithi “Marriage” [Umtjhado.] Bese uqala iinhlokwana ukufumana iinhloko ezifanelekako. Newuqala isihloko esikhulu, tjheja bona kukhona iinhloko ezithi “See also” [Qala godu], ezingakuthumela esihlokweni esihlobene ngokuseduze nalokho okufunako.

[Ibhoksi elisekhasini 9]

Ngebanga lamalungiselelo kaJehova ngehlangano yakhe, singanikela begodu samukele isiluleko esihle khulu. UMtjhumayeli 12:11 uthi: “Amezwi wabahlakaniphileko anjengesitlhorhorojakomo, begodu njengeempikiri ezibethelweko, banjalo abazithokozisa ngebuthelelo lemitjho; banikelwe kumalusi munye.” ‘Njengesitlhorhorojakomo’—iingojwana ezondileko phambili ezisetjenziselwa ukunqophisa iinlwana ezibotjhelelweko—isiluleko sethando nesinengqondo sinqophisa abathembekileko endleleni efaneleko. “Iimpikiri ezibethelweko” ziqinisa izakhiwo. Ngokufanako, ukululekana okuhle kungaba nomphumela oqinileko. Abahlakaniphileko ‘bayazithokozisa,’ namtjhana bafumana ithabo elinganamibandela, ekucabangeleni “ibuthelelo lemitjho” elitjengisa ukuhlakanipha ‘komalusabo,’ uJehova.

Lingisa uMalusi newunikela isiluleko. Qala bona lilungelo elingangani ukunikela indlebe elalelako nesiluleko esilisizo nanyana kunini nekukghonekako! Kwamambala, isiluleko sethu nesisekelwe eenkambiswenilawulo zeBhayibhili, sizokuba ngesinengqondo begodu singamzuzisa ngokungapheliko osilalelako.