Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bulunga Ihliziyo Epheleleko KuJehova

Bulunga Ihliziyo Epheleleko KuJehova

Bulunga Ihliziyo Epheleleko KuJehova

“Ndodana yami, yazi uZimu kayihlo begodu umkhonze ngehliziyo epheleko.”—1 MIL. 28:9.

FUNA IIMPENDULO ZEEMBUZO LE:

Iyini ihliziyo engokomfanekiso?

Ngiyiphi indlela esingayisebenzisa ukuhlola ihliziywethu?

Singayibulunga njani ihliziywethu iphelele kuJehova?

1, 2. (a) Ngisiphi isitho somzimba ekuqaliselwa kiso ngokomfanekiso eLizwini LakaZimu ukudlula ezinye? (b) Kubayini kuqakathekile ukwazi bonyana iyini ihliziyo engokomfanekiso?

KANENGI iLizwi lakaZimu liqalisela ezithweni zomzimba womuntu ngendlela engokomfanekiso. Ngokwesibonelo, uJobhi wathi: “Ayikho inturhu ezandleni zami.” IKosi uSolomoni yatjheja: “Umbiko omuhle wenza amathambo anone.” UJehova waqinisekisa u-Ezekiyeli: “Ngenze isiphongo sakho saqina kunelitje eliqinileko.” Umpostoli uPowula watjelwa: ‘Ezinye izinto ozikhulumako esizizwako, ziyarara eendlebeni zethu.’—Job. 16:17; Iziy. 15:30; Eze. 3:9; IZe. 17:20.

2 Nokho, kunesitho somzimba ekuqaliselwa kiso khulu ngokomfanekiso eBhayibhilini ukudlula ezinye. Ngileso esatjhiwo nguHana emthandazweni: “Ihliziywami iyathaba ngoJehova.” (1 Sam. 2:1) Eqinisweni, abatloli beBhayibhili bakhuluma ngehliziyo iinkhathi ezingaba yikulungwana, pheze ngaso soke isikhathi ngomqondo ongokomfanekiso. Kuqakatheke khulu bona sazi ukobana ihliziyo ifanekiselani ngombana iBhayibhili ithi kutlhogeka siyivikele.—Funda Iziyema 4:23.

IHLIZIYO ENGOKOMFANEKISO—IYINI?

3. Singazwisisa njani bona litjho ukuthi ibizo elithi “ihliziyo” eBhayibhilini? Fanekisa.

3 Nanyana iLizwi lakaZimu linganikeli ihlathululo yesihlathululimezwi yebizo elithi “ihliziyo,” lisenza sizwisise bona ibizwelo litjho ukuthini. Njani? Ngokomfanekiso, cabanga ngesithombe esihle khulu esisebodeni esenziwe ngeenkulungwana zamatje amancani ahlophisiweko. Newubuyela emva ukuqala soke isithombe, uyabona bonyana woke amatje abekwe ngobuthakgha enza iphetheni, namtjhana isithombe. Ngokufanako, nabesingabuyela emva siqale izenzakalo ezinengi okusetjenziswe ngazo “ihliziyo” eBhayibhilini, singatjheja bona izenzakalwezo nezihlanganisiweko zenza iphetheni, namtjhana isithombe. Isithombe esinjani?

4. (a) “Ihliziyo” ifanekiselani? (b) Atjho ukuthini amezwi kaJesu akuMatewu 22:37?

4 Abatloli beBhayibhili basebenzisa “ihliziyo” ukuhlathulula koke umuntu angikho ngaphakathi. Ibizweli libandakanya iingcenye ezinjengeemfiso, iimcabango, ukutjhigamela, indlela yokucabanga, amakghono, iinhloso, neemnqopho. (Funda uDuteronomi 15:7; Iziyema 16:9; IZenzo 2:26.) Njengombana enye incwadi itjho, “linani lalokho umuntu angikho ngaphakathi.” Ngezinye iinkhathi, “ihliziyo” inehlathululo engasibanzi. Ngokwesibonelo, uJesu wathi: “Thanda iKosi uZimu wakho ngehliziyo yakho yoke, nangomphefumulo wakho woke, nangomkhumbulo wakho woke.” (Mat. 22:37) Kilokhu, ‘ihliziyo’ iqalisele emazizweni neemfisweni zomuntu wangaphakathi. Ngokukhuluma ngehliziyo, umphefumulo, nomkhumbulo ngokuhlukeneko, uJesu wagandelela bona kufuze sibonise ithando lethu ngoZimu ngamazizwethu ngendlela esiphila ngayo nangendlela esisebenzisa ngayo umkhumbulwethu. (Jwa. 17:3; Efe. 6:6) Kodwana nekukhulunywa ‘ngehliziyo’ iyodwa, ifanekisela ingaphakathi lomuntu ngokupheleleko.

OKWENZA KUTLHOGEKE SIVIKELE IHLIZIYWETHU

5. Kubayini sifuna ukwenza koke esingakwenza ekukhonzeni uJehova ngehliziyo epheleleko?

5 Malungana nehliziyo, iKosi uDavidi yakhumbuza uSolomoni: “Ndodana yami, yazi uZimu kayihlo begodu umkhonze ngehliziyo epheleleko nangomphefumulo othabako; ngombana uJehova uhlola zoke iinhliziyo, begodu ubona koke ukutjhigamela kwemicabango.” (1 Mil. 28:9) Kwamambala, uJehova Mhloli wazo zoke iinhliziyo, kuhlanganise nezethu. (Iziy. 17:3; 21:2) Lokho akufumana eenhliziyweni zethu kunomthelela omkhulu ebuhlotjeni bethu naye nengomusweni lethu. Ngalokho, sinonobangela omuhle wokulalela isiluleko sakaDavidi esiphefumulelweko sokwenza koke esingakwenza ukukhonza uJehova ngehliziyo epheleleko.

6. Khuyini ekufuze siyitjheje malungana nokuzimisela kwethu ukukhonza uJehova?

6 Iimsebenzethu yetjiseko njengabantu bakaJehova itjengisa bona, kwamambala, sinesifiso esidephileko sokukhonza uZimu ngehliziyo epheleleko. Ngesikhathi esifanako, siyatjheja bona igandelelo lephasi lakaSathana elimbi nokutjhigamela kwesono kwenyama yethu, zizinto ezinamandla ezingabogabogisa ukuzimisela kwethu ukukhonza uZimu ngehliziyo yoke. (Jer. 17:9; Efe. 2:2) Ngalokho, ukuhlola bona ukuzimisela kwethu ukukhonza uJehova akubogabogi—bona asehlisi isivikelo sethu—kutlhogeka siyihlole qobe ihliziywethu. Singakwenza njani lokho?

7. Yini etjengisa ubujamo behliziywethu?

7 Liqiniso, umuntu esinguye ngaphakathi akabonakali—njengombana nengaphakathi, namtjhana ihliziyo, yomuthi ingabonakali. Nokho, njengombana uJesu atjho eTjumayelweni YeNtabeni, iinthelo ziveza ubujamo bomuthi, nezenzo zethu zitjengisa ubujamo bamambala behliziywethu. (Mat. 7:17-20) Asicabangele esinye sezenzwesi esibonakalako.

INDLELA EBONAKALAKO YOKUHLOLA IHLIZIYWETHU

8. Amezwi kaJesu afumaneka kuMatewu 6:33 ahlobana njani nokuseenhliziyweni zethu?

8 Phambilini, etjumayelweni efanako, uJesu watjela abalaleli bakhe bona ngiziphi izenzo ezizokutjengisa isifiso sabo sangaphakathi sokukhonza uJehova ngehliziyo yoke. Wathi: “Funani qangi umbuso kaZimu nalokho yena akufunako kini, yena uzanipha zoke ezinye izinto.” (Mat. 6:33) Kwamambala, ngalokho esikubeka qangi ekuphileni kwethu, senza kubonakale lokho esikufisako, esikucabangako, nesikuhlelako ngaphakathi eenhliziyweni zethu. Ngalokho ukuhlola okuza qangi ekuphileni kwethu yindlela ebonakalako yokuhlola bona sikhonza uZimu ngehliziyo epheleleko na.

9. Ngisiphi isimemo uJesu asinikela amanye amadoda, begodu yini eyavezwa kusabela kwawo?

9 Kungasikade uJesu akhuthaze abalandeli bakhe bona ‘bafune qangi umbuso,’ kwenzeka okuthileko okutjengisa bona kwamambala ubujamo behliziyo yomuntu bambulwa ngilokho umuntu akubeka qangi ekuphileni kwakhe. Umtloli weVangeli uLuka wethula isenzakalweso ngokuthi uJesu ‘ngokuqinisekileko waba nomkhumbulo wokuya eJerusalema,’ ngitjho nanyana bekazi kuhle bonyana kuzokwenzekani kuye lapho emaswapheleni. Kwathi yena nabapostoli bakhe “basakhamba endleleni,” uJesu wahlangana namadoda adlulisela kiwo isimemo esithi: “Ngilandela.” Amadoda la bekazimisele ukwamukela isimemo sakaJesu—kodwana ngaphasi kwemibandela ethileko. Enye yaphendula: “Ngilisa qangi ngibuyele emva ngobulunga ubaba.” Enye yathi: ‘Kosi ngizakulandela, kodwana ngilisa qangi ngiyokulayelisa ekhaya.’ (Luka 9:51, 57-61) Qala bona bekunomehluko ongangani hlangana kokuzimisela kwakaJesu okuqinileko nokwehliziyo yoke namabanga angazwakaliko wamadoda la! Ngokubeka iintlhogo zawo qangi, ngaphezu kweenkareko zoMbuso, atjengisa bona ihliziywawo ayikapheleli kuZimu.

10. (a) Abalandeli bakaKrestu basabela njani esimemweni sakhe? (b) Ngimuphi umfanekiso omfitjhani uJesu awulandisako?

10 Ngokungafani namadoda lawa ebekangaba bafundi, ngokuhlakanipha samukela isimemo sakaJesu sokuba balandeli bakhe begodu nje sikhonza uJehova qobe langa. Ngokwenza njalo, sitjengisa indlela esizizwa ngayo ehliziywenethu ngoJehova. Kodwana, nanyana simajadu ebandleni, kusatlhogeka sitjheje okhunye okungaba yingozi ebujamweni behliziywethu. Khuyini lokho? Engcocweni efanako nalabo ebebengaba bafundi, uJesu wayiveza ingozi leyo, wathi: “Namtjhana ngubani othoma ukulima asolo arhedlula ngemva, akakawufaneli umbuso kaZimu.” (Luka 9:62) Singafundani emfanekisweni loyo?

‘SIYABAMBELELA KOKULUNGILEKO’?

11. Kwenzakalani ngomsebenzi womlimi osemfanekisweni kaJesu, begodu kubayini?

11 Ukwenza isifundo somfanekiso kaJesu omfitjhani sikhanye khudlwana, khesithi ukuwununganunga ngokuwufakela iimniningwana ethileko. Umlimi umajadu ulima ngeplurhu. Nekalimako, ulokhu acabanga ngomzakhe lapho kunomndenakhe khona, abangani, ukudla, umbhino, ukuhleka, nomthunzi. Uyabalulukela. Ngemva kokulima indima ethileko, ukufisa komlimi iintwezo ezithabisako epilweni kumdisibeza kangangobana uyajika aqale ‘izinto ezisemva.’ Ngitjho nanyana kusesenomsebenzi omnengi ekufuze wenziwe ngaphambi kobana kutjalwe, umlimi uyathikaziseka begodu umsebenzakhe uyonakala. Kwamambala, umqatjhi womlimi loyo uyadana ngebanga lokungabekezeli kwakhe.

12. Ngikuphi ukufana okukhona hlangana komlimi osemfanekisweni kaJesu namanye amaKrestu namhlanjesi?

12 Khesicabange isenzakalo sanamhlanjesi esifanako. Umlimi angafanekisela nanyana ngimuphi umKrestu obonakala enza kuhle kodwana eqinisweni osengozini engokomoya. Bona simadanise, asicabange ngomzalwana omajadu ekonzweni. Nokho, nanyana aya emihlanganweni ahlanganyela nekonzweni yesimini, akalisi ukucabanga ngezinto ezithileko zendlela yokuphila yephasi ezithandako. Ngaphakathi ehliziywenakhe uyazilulukela. Ngokukhamba kwesikhathi, ngemva kokwenza ikonzwakhe iimnyaka eemnengi, ukufisa kwakhe izinto zephaseli kumdisibeza kangangobana uyajika ‘aqale izinto ezisemva.’ Ngitjho nanyana kusesenomsebenzi omnengi ekufuze wenziwe ekonzweni, ‘akalibambi ngokuqinileko ilizwi lokuphila,’ begodu ukuhlanganyela kwakhe eemsebenzini yobuKrestu kuyonakala. (Fil. 2:15, 16) Nanyana ngikuphi ukutlhoga ukukghodlhelela okunjalo kuyamdanisa uJehova, ‘iKosi yesivuno.’—Luka 10:2.

13. Ukukhonza uJehova ngehliziyo epheleleko kubandakanyani?

13 Isifundo sisepepeneneni. Senza kuhle nangabe sihlanganyela qobe eemsebenzini emihle neyanelisako njengokuya emihlanganweni yebandla nekonzweni yesimini. Kodwana ukukhonza uJehova ngehliziyo epheleleko kubandakanya okungaphezu kwalokho. (2 Mil. 25:1, 2, 27) Nengabe ngaphakathi ehliziywenakhe umKrestu uragela phambili athanda ‘izinto ezingemva’—okutjho bona, ezinye iingcenye zokuphila zephasi—usengozini yokulahlekelwa buhlobo bakhe obuhle noZimu. (Luka 17:32) ‘Sizokufanelwa mbuso kaZimu’ kwaphela nengabe kwamambala ‘siyakuhloya okungakalungi begodu sibambelela kokulungileko.’ (Rom. 12:9; Luka 9:62) Ngalokho, soke, kutlhogeka siqiniseke bona akunanto ephasini lakaSathana, kungakhathaliseki bona ingabonakala ilisizo namtjhana ithabisa kangangani, esenza singatlhogomeli iinkareko zoMbuso ngehliziyo epheleleko.—2 Kor. 11:14; funda KwebeFilipi 3:13, 14.

HLALA UPHAPHEME!

14, 15. (a) USathana ulinga njani ukuba nomthelela ebujamweni beenhliziyo zethu? (b) Fanekisa bona yini eyenza indlela kaSathana ibe yingozi kangaka?

14 Ukuthanda uJehova kwasitjhukumisela bona sizinikele kuye. Kusukela mhlokho, abanengi bethu sitjengise iimnyaka bona sizimisele ukubulunga ihliziyo yethu iphelele kuJehova. Nokho, uSathana usengakayilahli itewu. Usafuna ihliziywethu. (Efe. 6:12) Kuliqiniso, uyalemuka bonyana angekhe silahle uJehova bulula. Ngalokho, ngobuqili usebenzisa ‘iphaseli’ eemzamweni yokubogabogisa kancani kancani itjisekwethu ngoZimu evela ehliziyweni. (Funda uMarkosi 4:18, 19.) Kubayini indlela kaSathana le isebenza kangaka?

15 Ukuphendula, zicabange ufunda incwadi ekukhanyeni kwelerhe le-100-watt, kodwana ilerhelo lonakale. Njengombana sewusemnyameni, khonokho uyatjheja bona kwenzekeni bese ujamiselela ilerhe elitjhileko ngelinye elitjha. Godu kuba nomkhanyo ngekamurweni. Ngobusuku obulandelako, ufunda emkhanyweni welerhe elifanako. Nokho, ungazi, othileko ukhuphe ilerhe elitjhela le-100-watt wafaka ilerhe le-95-watt. Ungawubona umahluko? Pheze ngeze. Godu kuthiwani nengabe ngelanga elilandelako othileko ufaka ilerhe le-90-watt? Pheze nakhonokho bengeze uwubone umahluko. Kubayini? Ukukhanya kwelerhe kuphunguleka kancani kancani kangangobana awuwuboni umahluko. Ngokufanako, iimthelela yephasi lakaSathana ingenza itjisekwethu iphunguleke kancani kancani. Nengabe lokho kuyenzeka, kunjengokungathi uSathana uphumelele ukuphungula itjiseko evela ehliziyweni ngekonzo kaJehova eyi-100-watt yaba ngokuncani kunalokho. Nekangakatjheji, umKrestu kungenzeka angaliboni itjhugulukweli elenzeka kancani kancani.—Mat. 24:42; 1 Pit. 5:8.

UMTHANDAZO UQAKATHEKILE

16. Singazivikela njani emaqhingeni kaSathana?

16 Singazivikela njani emaqhingeni kaSathana anjengalawa begodu sibulunge ihliziyo epheleleko kuJehova? (2 Kor. 2:11) Umthandazo uqakathekile. UPowula wakhuthaza amakholwa akunye nawo bona ‘ajamelane noSathana nakawahlasela ngamaqhinga wakhe.’ Ngemva kwalokho wawakhuthaza: “Yenzani lokhu ngokuthandaza nokurabhela . . . , nithandaze ngeenkhathi zoke.”—Efe. 6:11, 18; 1 Pit. 4:7.

17. Iimthandazo kaJesu isifundisa siphi isifundo?

17 Bona sijamelane noSathana ngokuqinileko, senza ngokuhlakanipha ngokulingisa ubujamo bomkhumbulo bakaJesu ngomthandazo, owatjengisa isifiso sakhe esidephileko sokubulunga ihliziyo epheleleko kuJehova. Ngokwesibonelo, tjheja, lokho uLuka akutlola ngendlela uJesu athandaza ngayo ngobusuku bangaphambi kokufa kwakhe: ‘Wathandaza ngokuzimisela okukhulu asebuhlungwini obukhulu.’ (Luka 22:44) UJesu besele athandaze ngokuzimisela ngaphambilini, kodwana esenzakalwenesi, aqalane nesilingo esibudisi ukuzidlula zoke ekuphileni kwakhe kwephasini, wathandaza ‘ngokuzimisela okukhulu’—begodu umthandazwakhe waphendulwa. Isibonelo sakaJesu sitjengisa bona iimthandazo iyahluka ngamazinga wokudepha. Ngalokho, nesiqalana neenlingo ezikulu namaqhinga kaSathana nekaba yingozi ngokungeziweko, kufuze sithandazele isivikelo sakaJehova ‘ngokuzimisela okukhulu.’

18. (a) Khuyini ekufuze sizibuze yona malungana nomthandazo, begodu kubayini? (b) Ngiziphi izinto ezinomthelela ehliziywenethu, begodu ngaziphi iindlela? (Qala  ibhoksi elisekhasini 16.)

18 Iimthandazo enjengale isithinta njani? UPowula wathi: ‘Emithandazweni yenu bawani kuZimu enikutlhogako, nimbawe njalo ngeenhliziyo ezimhlophe. Ukuthula kwakaZimu okudlula loke ilwazi, kuzabulunga iinhliziyo zenu ziphephile.’ (Fil. 4:6, 7) Kwamambala, kufuze sithandaze ngetjiseko naqobe bona sibulunge ihliziyo epheleleko kuJehova. (Luka 6:12) Ngalokho zibuze, ‘Ngithandaza qobe kangangani begodu ngetjiseko enjani?’ (Mat. 7:7; Rom. 12:12) Ipendulwakho yembula okunengi ngokudepha kwesifiso sakho esivela ehliziyweni sokukhonza uZimu.

19. Yini ozoyenza ukubulunga ihliziyo epheleleko kuJehova?

19 Njengombana sifundile, izinto eziza qangi ekuphileni kwethu zingatjho lukhulu ngobujamo behliziywethu. Sifuna ukuqinisekisa bona izinto esizitjhiye emva nanyana amaqhinga kaSathana awabogabogisi ukuzimisela kwethu ukukhonza uJehova ngehliziyo epheleleko. (Funda uLuka 21:19, 34-36.) Ngalokho, njengoDavidi, sirabhela uJehova: “Yenza ihliziywami ibe nobunye.”—Rha. 86:11.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Ibhoksi elisekhasini 16]

IZINTO EENTATHU EZITHINTA IHLIZIYWETHU

Njengombana singathatha amagadango azuzisa ihliziyo yethu yamambala, singawathatha nazosisiza sibulunge ihliziywethu engokomfanekiso inepilo. Cabangela izinto eentathwezi eziqakathekileko:

1 Ukudla: Ihliziywethu yamambala itlhoga ukudla okwaneleko okunepilo. Ngokufanako, kufuze siqiniseke bona sifumana ukudla okungokomoya okunepilo ngesifundo somuntu mathupha saqobe, ngokucabangisisa, nangokuba khona emihlanganweni.—Rha. 1:1, 2; Iziy. 15:28; Heb. 10:24, 25.

 2 Ukuthabulula Umzimba: Bona sibe nepilo, kutlhogeka ihliziywethu yamambala ibethe ngamandla ngezinye iinkhathi. Ngokufanako, ukuhlanganyela ngetjiseko ekonzweni—mhlamunye ukuzinikela ekwandiseni ikonzwethu—kubulunga ihliziywethu engokomfanekiso isebujamweni obuhle.—Luka 13:24; Fil. 3:12.

3 Ibhoduluko: Indawo enabantu abangamsabiko uZimu ekufuze sisebenze begodu sihlale kiyo ingabeka ihliziywethu yamambala nengokomfanekiso ngaphasi kwegandelelo elikhulu. Nokho, singaphungula igandelelo elinjalo ngokuzihlanganisa kanengi ngendlela okungakghoneka ngayo nesikholwa nabo, abasikhathalela kwamambala begodu abaneenhliziyo ezipheleleko kuZimu.—Rha. 119:63; Iziy. 13:20.