Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehova Uyakwazi Ukuphulusa Abantu Bakhe

UJehova Uyakwazi Ukuphulusa Abantu Bakhe

UJehova Uyakwazi Ukuphulusa Abantu Bakhe

“IKosi iyakwazi ukubaphulusa ekulingweni labo abamesabako uZimu.”—2 PIT. 2:9.

KUBAYINI SINGAQINISEKA BONA UJEHOVA:

Uyazazi iinkhathi zezenzakalo ekuzalisekeni komnqophwakhe?

Uzokusebenzisa amandlakhe ukuphulusa abantu bakhe?

Uyazi bona zizokwenzeka njani izenzakalo eziyivuthondaba?

1. Ngibuphi ubujamo obuyokuba khona ngesikhathi ‘seentlayiseko ezikulu’?

UKUKHITJHWA kwesahlulelo sakaZimu ephasini lakaSathana kuzokufika kungakalindelwa. (1 Tes. 5:2, 3) ‘Ngelanga elikhulu lakaJehova’ kuzokuba nokutjharagana emphakathini wesintu. (Zef. 1:14-17) Ubudisi nokukhwahla kuzokuba yinto ejayelekileko. Kuzokuba sikhathi sokugandeleleka ‘okungakhenge khe kube khona kusukela ekuthomeni kwephasi bekube nje.’—Funda uMatewu 24:21, 22.

2, 3. (a) Abantu bakaZimu bazokuqalana nani hlangana ‘neentlayiseko ezikulu’? (b) Yini engasinikela amandla wokuqalana nalokho okuzako?

2 Njengombana ‘iintlayiseko ezikulu’ zitjhidela evuthondabeni, ‘uGogi wephasi lakwaMagogi’ uzozidela amathambo njengombana anqopha ukutjhabalalisa abantu bakaZimu. Hlangana nokusahlelokhu, “ibutho lepi elikhulu” lizokusahlela abantu bakaZimu “njengelifu eligubuzesa inarha.” (Eze. 38:2, 14-16) Ayikho ihlangano yabantu ezokuvikela abantu bakaJehova. NguZimu kwaphela ongabaphulusa. Bazokusabela njani nebaqalene nokutjhatjalaliswa?

3 Newuyinceku kaJehova, unalo ikholo lokobana uJehova uzobaphulusa abantu bakhe esizini elikhulu? Umpostoli uPitrosi watlola: “IKosi iyakwazi ukubaphulusa ekulingweni labo abemesabako uZimu; kuthi labo abangakalungi ibabekele ukuhlunguphazwa ngelanga lokwahlulelwa.” (2 Pit. 2:9) Ukucabangisisa ngezenzo zakaJehova zokuphulusa zangesikhathi esidlulileko kungasinikela amandla wokujamelana nalokho okusezako. Asicabangele iimbonelo eentathu ezingasenza silithembe ikghono lakaJehova lokuphulusa abantu bakhe.

UKUPHULUKA KUKUKHULAMUNGU

4. Kubayini isikhathi besiqakathekile endabeni kaKukhulamungu?

4 Kokuthoma, cabangela ukulandisa kwakaKukhulamungu wangeenkhathi zakaNuwa. Bona kuzaliseke intando kaJehova, isikhathi besiqakathekile. Umsebenzi omkhulu wokwakha umkhumbi bekufuze uqedwe begodu neenlwana zifakwe emkhunjini ngokuphepha ngaphambi kobana isirhurhula sithome. Ukulandisa kwakaGenesisi kwembula bona uJehova zange athi kwakhiwe umkhumbi mantanzi bese aqunta bona usiletha nini isirhurhula, njengokungathi bekafuna kukghoneke ukutjhentjha isikhathi sokufika kwakaKukhulamungu nekungenzeka umsebenzi wokwakha umkhumbi uriyada. Kunalokho, kusasele isikhathi eside ngaphambi kobana akhulume noNuwa ngokwakha umkhumbi, uZimu wabeka isikhathi sokuthoma kwakaKukhulamungu. Sikwazi njani lokho?

5. UJehova bekamemezelani ngesiqunto esitlolwe kuGenesisi 6:3, begodu senziwa nini?

5 IBhayibhili isitjela bona uJehova wenza isiqunto ezulwini. NgokwakaGenesisi 6:3, wathi: “Umoyami ngeze usebenze emntwini ngokungapheliko ngombana naye uyinyama. Ngalokho amalangakhe azokuba minyaka elikhulu namatjhumi amabili.” Amezwakhe bekangakaqaliseli esilinganisweni seemnyaka ephilwa mumuntu. Bekusiqunto sokwahlulela uJehova ebekamemezela ngaso bona uzokuhlanza iphasi labantu abangamsabiko. * Njengombana uKukhulamungu athoma ngo-2370 B.C.E., siphetha ngokuthi uZimu wenza isimemezelwesi ngo-2490 B.C.E. Ngesikhatheso uNuwa bekaneemnyaka ema-480 ubudala. (Gen. 7:6) Eemnyakeni engaba ma-20 eyalandelako, ngomnyaka ka-2470 B.C.E., uNuwa waba namadodana. (Gen. 5:32) Bekusasele iimnyaka engaba likhulu ngaphambi kobana kuthome uKukhulamungu, kodwana uJehova bekangakamambuleli uNuwa ngendima ekhethekileko azokuba nayo ekuphulusweni komndeni wesintu. UZimu bekazokulinda isikhathi esingangani ngaphambi kobana atjele uNuwa?

6. UJehova wamyala nini uNuwa bona akhe umkhumbi?

6 Kubonakala ngasuthi uJehova walinda amatjhumi weemnyaka ngaphambi kobana ambulele uNuwa bona Uzokwenzani. Khuyini esenza siphethe bunjalo? Ukulandisa okuphefumulelweko kutjengisa bona amadodana kaNuwa besele akhulile begodu atjhadile uZimu nekayala uNuwa bona akhe umkhumbi. UJehova wamtjela: “Ngenza isivumelwano nawe; begodu kufuze ungene ngeemkhunjini wena namadodanakho nomkakho nabafazi bamadodanakho.” (Gen. 6:9-18) Ngalokho, kufuze bona uNuwa nekafumana umyalo wokwakha umkhumbi, bekusele iimnyaka engaba ma-40 namtjhana ama-50 ngaphambi kobana kufike uKukhulamungu.

7. (a) UNuwa nomndenakhe balitjengisa njani ikholo? (b) UZimu wagcina amtjele nini uNuwa bona uKukhulamungu uzokuthoma nini?

7 Njengombana umsebenzi wokwakha umkhumbi uragela phambili, kufuze bona uNuwa nomndenakhe bebazibuza bona uZimu uzowuzalisa njani umnqophwakhe nokobana uKukhulamungu uzokuthoma nini. Kodwana, ukungazi iimniningwana le zange kubakhandele ukwakha umkhumbi. Ukulandisa koMtlolo kuthi: “UNuwa waragela phambili enza ngokuvumelana nakho koke uZimu amyale ngakho. Wenza bunjalo.” (Gen. 6:22) Nekusele amalanga alikhomba bona kufike isirhurhula—isikhathi esaneleko sokobana uNuwa nomndenakhe bafake iinlwana ngeemkhunjini—emaswapheleni uJehova wamtjela ngokunqophileko bona uKukhulamungu uzokuthoma nini. Ngalokho, amasango weenrhurhula wezulwini nekavulwako “ngomnyaka wamakhulu asithandathu wokuphila kwakaNuwa, ngenyanga yesibili, ngelanga letjhumi nekhomba enyangeni,” koke bekujame ngonina.—Gen. 7:1-5, 11.

8. Ukulandisa kwakaKukhulamungu kusenza njani sithembe bona uJehova uyakwazi ukuphulusa abantu bakhe?

8 Ukulandisa kwakaKukhulamungu kufakazela ubukghoni bakaJehova ingasi njengoMtjhejisikhathi kwaphela kodwana nanjengoMphulusi. Njengombana sitjhidela isikhathi sokuphela kwephasi elimbeli, singaqiniseka bona koke uJehova akuhlosileko kuzokwenzeka ngesikhathi asibekileko, ngalo kanye ‘ilanga ne-iri’ alibekileko.—Mat. 24:36; funda uHabakuki 2:3.

UKUPHULUSWA ELWANDLE ELIBOMVU

9, 10. UJehova wabasebenzisa njani abantu bakhe bona ayengele amabutho weGibhide esithiyweni?

9 Bekube nje, sibonile bona uJehova uzilawula ngokuzeleko iinkhathi zokwenzeka kwezinto ekuzalisekeni komqophwakhe. Isibonelo sesibili esizosicabangela siveza omunye unobangela osenza sithembe bona uJehova uzobaphulusa abantu bakhe: Uzokusebenzisa amandlakhe angeze alinganiswa ukuqinisekisa bona intando yakhe iyenzeka. Amandlakhe wokuphulusa iinceku zakhe aqiniseke kangangobana ngezinye iinkhathi uwasebenzisele ukuyengela amanabakhe esithiyweni. Ngilokho okwenzeka nekatjhaphulula ama-Israyeli ebugqilini beGibhide.

10 Kwaphuma ama-Israyeli angaba ziingidi eentathu eGibhide. UJehova wenza uMosisi bona awanqophise ngendlela eyenza uFaro wacabanga bona alahlekile. (Funda u-Eksodosi 14:1-4.) Angakwazi ukujamelana nesilingwesi, uFaro wadosa phambili ibutho lakhe alandela labo egade baziingqila zabo, babavimbezela eLwandle Elibomvu. Ama-Israyeli abonakala avalelekile. (Eks. 14:5-10) Nokho eqinisweni ama-Israyeli bekangakaqalani nananyana ngiyiphi ingozi. Kubayini? Ngombana uJehova bekazowaphulusa.

11, 12. (a) UJehova wangenela njani ekuphuluseni abantu bakhe? (b) Waba yini umphumela wokungenela kwakaZimu, begodu ukulandisokhu kusifundisani ngoJehova?

11 “Isika yelifu” egade inqophisa ama-Israyeli yaya emva kwawo, ikhandela ibutho lakaFaro bona lingatjhideli begodu ilenza libe sebumnyameni. Nokho, kuma-Israyeli, ngokusimangaliso isika leyo beyiba kukhanya ebusuku. (Funda u-Eksodosi 14:19, 20.) Ngemva kwalokho uJehova wahlukanisa ilwandle ngomoya onamandla ovela epumalanga, “utjhugulula ilwandle liba yihlabathi eyomileko.” Akunakuzaza bona lokho kwathatha isikhathi eside, ngombana ukulandisa kuthi: “Ngelikade abantwana bakwa-Israyeli bakhamba phakathi kwelwandle ehlabathini eyomileko.” Nekamadaniswa namabutho kaFaro akhamba ngeenkoloyana zepi, ama-Israyeli bekakhamba buthaka. Kodwana, amaGibhide bengeze awafumane, ngombana uJehova bekawalwela ama-Israyeli. “Watjharaganisa ikampa yamaGibhide. Waragela phambili akhupha amavili weenkoloyana zawo kangangobana kwaba budisi ukuzitjhayela.”—Eks. 14:21-25.

12 Ngemva kobana woke ama-Israyeli ayame ilwandle ngokuphepha, uJehova wathi kuMosisi: “Lulela isandla sakho phezu kwelwandle, bona amanzi abuyele kumaGibhide, eenkoloyaneni zawo zepi nemasotjeni wawo akhamba ngeempera.” Njengombana amasotja alinga ukubalekela amanzi abuyako, “uJehova wathintithela amaGibhide bona aye phakathi kwelwandle.” Beyingekho indlela yokubaleka. “Zange kusale namunye wawo.” (Eks. 14:26-28) Ngalokho uJehova watjengisa bona unamandla wokuphulusa abantu bakhe kunanyana ngibuphi ubujamo.

UKUPHULUKA EKUTJHATJALALISWENI KWEJERUSALEMA

13. Ngiziphi iinqophiso uJesu azinikelako, begodu khuyini okungenzeka abalandeli bakhe bazibuza yona?

13 UJehova wazi ngokunqophileko bona izenzakalo zizokwenzeka njani bona kuzaliseke umnqophwakhe. Ukuqakatheka kwalokhu kutjengiswa sibonelo sesithathu esizosicabangela: ukuvinjezelwa kweJerusalema ngekhulu lokuthoma. NgeNdodanakhe, uJehova wanikela iinqophiso zokuphuluka kumaKrestu ebekaphila eJerusalema neJudiya ngaphambi kokutjhatjalaliswa komuzi loyo ngo-70 C.E. UJesu wathi: ‘Nenibona into enyenyisako umporofidi uDanyela akhuluma ngayo, ijame endaweni ecwengileko, . . . yeke labo abaseJudiya ababalekele eentabeni.’ (Mat. 24:15, 16) Kodwana abalandeli bakaJesu bebazokubona njani isiporofidwesi nesizalisekako?

14. Izenzakalo zatjengisa njani ngokukhanyako bona amezwi kaJesu atjho ukuthini?

14 Njengombana izenzakalo zenzeka, kwakhanya bona amezwi kaJesu atjho ukuthini. Ngo-66 C.E., amabutho weRoma adoswa phambili nguCestius Gallus afika eJerusalema ukuzokudambisa ukuvukela kwamaJuda. Amavukelambuso amaJuda, aziwa ngokobana boMfelasakwabo, nekabalekela ngaphakathi endaweni ephephileko etempelini, amasotja wamaRoma athoma ukonakalisa iboda letempeli. KumaKrestu aphaphamileko bekukhanya bha bona lokho kutjho ukuthini: Ibutho labarhedeni neenkambisolawulo zalo zokukhonza abosingazimu (“into enyenyisako”) lafikelela ebodeni letempeli (‘indawo ecwengileko’). Bekusikhathi sokobana abalandeli bakaJesu ‘babalekele eentabeni.’ Kodwana bebazokuphuma njani emzini ovinjezelweko? Kungakalindeleki izinto bezizokutjhuguluka.

15, 16. (a) Ngiziphi iinqophiso ezikhethekileko uJesu azinikelako, begodu kubayini bekuqakathekile bona abalandeli bakhe bazilalele? (b) Ukuphuluka kwethu kusamephi?

15 Ngamabanga angaziwako, uCestius Gallus namabuthwakhe batsomuka eJerusalema babuyela emva. AboMfelasakwabo babagijimisa. Njengombana amahlangothi alwako bekangasekho emzini, kungakalindeleki abalandeli bakaJesu bafumana ithuba lokubaleka. UJesu wabatjela ngokunqophileko bona batjhiye izinto zabo eziphathekako begodu bangariyadi. (Funda uMatewu 24:17, 18.) Bekutlhogeka na bona bathathe amagadango msinyana? Zange kuthathe isikhathi eside bona ipendulo ibonakale. Ngamalangana, aboMfelasakwabo babuya begodu bathoma ukukatelela izakhamuzi zeJerusalema neJudiya bona zihlanganyele ekuvukeleni. Msinyana ubujamo baba bumbi khulu njengombana iinqhema zamaJuda eziphikisanako zilwela ukulawula. Kwaya kwaba budisi khulu ukuphuma emzini. AmaRoma nekabuyako ngo-70 C.E., zange kukghoneke ukubaleka. (Luka 19:43) Nanyana ngubani owadosa iinyawo bekangasanayo indlela yokuphuma! KumaKrestu abalekela eentabeni, ukulalela iinqophiso zakaJesu kwatjho ukuphulusa amaphilo wawo. Azibonela ngenyama bona uJehova uyakwazi ukuphulusa abantu bakhe. Singafundani ekulandisenokhu?

16 Njengombana izenzakalo zenzeka hlangana nesizi elikhulu, amaKrestu kuzokutlhogeka alalele iinqophiso ezivela eLizwini nehlanganweni kaZimu. Ngokwesibonelo, umyalo kaJesu ‘wokubalekela eentabeni’ unendlela osebenza ngayo namhlanjesi. Kodwana ukobana usebenza njani kuzokubonakala ngokukhamba kwesikhathi. * Nokho, singaqiniseka bona uJehova uzozitlhadlhula iinqophiswezo nekufika isikhathi sokobana sizilandele. Njengombana ukuphuluka kwethu kusame ekulaleleni, senza kuhle ngokuzibuza: ‘Ngisabela njani eenqophisweni uJehova azinikela abantu bakhe nje? Ngisabela msinyana, nanyana ngiyazaza ukulalela?’—Jak. 3:17.

UKUQINISELWA OKUSEZAKO

17. Isiporofido sakaHabakuki sembulani ngokusahlelwa kwabantu bakaZimu okuzako?

17 Nje asibuyele ekusahleleni okukhulu kwakaGogi esikhulume ngakho ekuthomeni. Esiporofidweni esihlobene naleso, uHabakuki wathi: “Ngezwa, amathumbami athoma ukuguguruza; nengizwa umdumo iindebe zami zahlengezela; ukubola kwangena emathanjenami; ngatshwenyeka ngobujamo bami, bona kufuze ngilinde ilanga lokugandeleleka buthule, ukuza kwakhe [uZimu] kubantu [amabutho atshwenyako], bona abasahlele.” (Hab. 3:16) Ukuzwa kwaphela ngombiko wokusahlelwa okuzako kwabantu bakaZimu kwabangela amathumbu womporofidi lo bona aguguruze, iindebe zakhe zihlengezele, begodu wathoma ukuphelelwa mamandla. Ukusabela kwakaHabakuki kutjengisa indlela ubujamo bethu obuzokubonakala bubumbi ngayo iwoma lakaGogi nelizosisahlela. Nokho, umporofidi bekazimisele ukulinda ilanga lakaJehova elikhulu buthule, athemba bona uJehova uzobaphulusa abantu bakhe. Singaba nethemba elifanako.—Hab. 3:18, 19.

18. (a) Kubayini singanasizathu sokwesaba ukusahlela okuzako? (b) Sizokufundani ngani ngokulandelako?

18 Iimbonelo eentathu esizicabangeleko zitjengisa ngaphandle kokunanaza bona uJehova uyakwazi ukuphulusa abantu bakhe. Umnqophwakhe uzokuphumelela nanyana kunjani; ukuthumba kuqinisekile. Nokho, nesifuna ukuhlanganyela ekuthumbeni okuphazimulakokho kufuze sihlale sithembekile bekube sekupheleni. UJehova usisiza njani bona sibulunge ukuthembeka kwethu nje? Sizokudemba ngalokho esihlokweni esilandelako.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 5 Qala ISithalasokulinda sakaDisemba 15, 2010, amakhasi 30-31.

^ isig. 16 Qala ISithalasokulinda sakaMeyi 1, 1999, ikhasi 19.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 24]

Kghani ama-Israyeli khe aba sengozini yamambala evela ebuthweni lakaFaro?