Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehova Uyasivikela Bona Siphuluswe

UJehova Uyasivikela Bona Siphuluswe

UJehova Uyasivikela Bona Siphuluswe

“UZimu uzanilonda ngamandla wakhe, njengombana nimthemba, kube kuphuluswa kwenu okuzakwembulwa ngesikhathi sokuphela.”—1 PIT. 1:4, 5.

UNGAPHENDULA NJANI?

UJehova usidosele njani ekukhulekeleni kweqiniso?

Singamvumela njani uJehova asirhole ngesiluleko sakhe?

UJehova usinikela njani isikhuthazo?

1, 2. (a) Sinasiphi isiqinisekiso sokobana uZimu uzosisiza sibulunge ukuthembeka kwethu? (b) UJehova usazi kuhle kangangani ngamunye wethu?

“KODWANA loyo ozabambelela kufikela emaphelelweni uzaphuluswa.” (Mat. 24:13) Ngamezwi lawo, uJesu wakwenza kwasikhanyela bona ukobana siphuluke uZimu nekaletha isahlulelo ephasini lakaSathana, kufuze sibulunge ukuthembeka kwethu bekube sekupheleni. Kodwana lokhu akutjho bona uJehova usilindele bona sikghodlhelele ngokuhlakanipha namtjhana ngamandlethu. IBhayibhili iyasiqinisekisa: “UZimu uthembekile, angekhe avume nilingwe ngaphezu kwamandla wenu wokuqinisela. Kuthi lapho nifikelwa sikhathi sokulingwa, uyonipha amandla wokuqinisela, anikhombise nendlela eniyophunyuka ngayo, ze nikwazi ukunyamazela.” (1 Kor. 10:13) Atjengisani amezwi la?

2 Bona uJehova aqiniseke ukobana asilingwa ngaphezu kwamandlethu, kufuze azi koke ngathi, kuhlanganise iintjhijilo esiqalana nazo, ukubumbeka kwethu nokobana kungangani esingakghona ukukuthwala. Kghani uZimu usazi kuhle kangako? Iye. IMitlolo yembula bona uJehova wazi ngamunye wethu ngokuseduze. Uyayazi imikghwethu nesikwenza ilanga nelanga. Angalemuka ngitjho iimcabango neemnqopho yehliziyo yethu.—Funda iRhalani 139:1-6.

3, 4. (a) Okwenzeka kuDavidi kutjengisa njani bona uJehova uyasazi njengabantu ngabanye? (b) Ngimuphi umsebenzi uJehova awenzileko namhlanjesi?

3 Kghani kubonakala kungeze kwenzeka bona uZimu abe nekareko enjalo ebantwini abaphasi? Umrhalani uDavidi wacabangisisa ngombuzo lo, wathi kuJehova: “Nangiqala isibhakabhaka osibumbileko, inyezi neenkwekwezi, ozibekileko eendaweni zazo, ngithi: Uyini umuntu, bona ungabe umkhumbule?” (Rha. 8:3, 4) Mhlamunye lokho okwakhe kwenzeka kuDavidi ngikho okwamenza waphakamisa umbuzo lo. Ngitjho nanyana bekayindodana encani kaJese, uJehova wamfumana ‘ayindoda evumelana nehliziywakhe’ begodu wamsusa ‘ekulandeleni umhlambi bona abe mdosiphambili’ kwa-Israyeli. (1 Sam. 13:14; 2 Sam. 7:8) Cabanga indlela ekufuze bona uDavidi wazizwa ngayo nekalemuka bona uMbumbi wendawo yoke utjheje iimcabango yakhe yangemsitheleni, iimcabango yomsana ongumalusi!

4 Kurara ngendlela efanako ukucabanga ngekareko edephileko yomuntu mathupha uJehova asitjengisa yona namhlanjesi. Ubuthelela ndawonye “izinto ezifiselekako zazo zoke iintjhaba” ekukhulekeleni kweqiniso, begodu usiza iinceku zakhe zibulunge ukuthembeka kwazo. (Hag. 2:7) Ukusisiza sizwise ngcono indlela uJehova asisiza ngayo sibulunge ukuthembeka kwethu, akhe sithome ngokucabangela indlela adosela ngayo abantu ekukhulekeleni kweqiniso.

UKUDOSWA NGUZIMU

5. UJehova ubadosela njani abantu eNdodanenakhe? Nikela isibonelo.

5 UJesu wathi: “Akakho noyedwa ongeza kimi, lokha uBaba ongithumileko nangamdoseli kimi.” (Jwa. 6:44) Amezwi la atjengisa ukuthi bona sibe bafundi bakaKrestu, sitlhoga isizo lakaZimu. UJehova ubadosela njani abanjengezimvu eNdodanenakhe? Ngokutjhunyayelwa kweendaba ezimnandi nokusebenza komoya ocwengileko. Ngokwesibonelo, uPowulu nabakhambisani bakhe abaziinthunywa zevangeli nebaseFilipi, bahlangana nomfazi ibizo lakhe linguLidiya bathoma ukukhuluma naye ngeendaba ezimnandi. Ukulandisa okuphefumulelweko kuthi: ‘UZimu wavula umkhumbulo wakhe bona alalelisise lokho uPowula akutjhoko.’ Kwamambala, uZimu wathumela umoyakhe bona umsize azwisise umlayezo, okwaba nomphumela wokobana yena nomndenakhe babhabhadiswe.—IZe. 16:13-15.

6. UZimu wasidosela njani soke ekukhulekeleni kweqiniso?

6 Kghani okwenzeka kuLidiya bekungakajayeleki? Awa. NewumKrestu ozinikeleko, nawe wadoselwa nguZimu ekukhulekeleni kweqiniso. Njengombana uBabethu wezulwini abona okuthileko okuligugu ehliziyweni kaLidiya, ubone okuhle nakuwe. Newuthoma ukulalela iindaba ezimnandi, uJehova asebenzisa umoya ocwengileko wakusiza wazizwisisa. (1 Kor. 2:11, 12) Newenza iimzamo yokusebenzisa okufundileko, wayibusisa iimzamakho yokwenza intando yakhe. Newunikela ukuphila kwakho kuye, ihliziywakhe yathaba. Kwamambala, kusukela wathoma ukukhamba endleleni eya ekuphileni, uJehova bekasolo anawe.

7. Sazi njani bona uZimu uzosisiza sihlale sithembekile?

7 Njengombana asisiza sathoma ukukhamba naye, uJehova akasitjhiyi nanje bona sizibonele bonyana singahlala njani sithembekile. Uyazi bona njengombana singakazizeli ngokwethu eqinisweni ngekhe sihlale eqinisweni ngokwethu. Atlolela amaKrestu azesiweko, umpostoli uPitrosi wathi: “UZimu uzanilonda ngamandla wakhe, njengombana nimthemba, kube kuphuluswa kwenu okuzakwembulwa ngesikhathi sokuphela.” (1 Pit. 1:4, 5) Ikambisolawulo esemezwini la isebenza kiwo woke amaKrestu begodu namhlanjesi umuntu ngamunye kufuze abe nekareko kiwo. Kubayini? Ngombana soke sitlhoga isizo lakaZimu bona sihlale sithembekile kuye.

UKUVINJELWA BONA SINGATHATHI IGADANGO ELINGAKAFANELI

8. Kubayini kufuze sitjheje ukuthatha igadango elingakafaneli?

8 Ukugandeleleka kokuphila nokungapheleli kwethu kungasibangela bona silahlekelwe kudzimelela eentweni ezingokomoya kusibeke nengozini yokuthatha igadango elingakafaneli singakatjheji. (Funda KwebeGalatiya 6:1.) Lokhu kutjengiswa ngilokho okwenzeka ekuphileni kwakaDavidi.

9, 10. UJehova wamkhandela njani uDavidi ekuthatheni igadango elingakafaneli begodu usenzelani namhlanjesi?

9 Nekazunywa yiKosi uSawulu, uDavidi watjengisa ukuzibamba okuhle khulu ngokungazibuyiseleli ekosini enomona le. (1 Sam. 24:2-7) Kodwana msinyana ngemva kwalokho, uDavidi wahlulwa kutjhigamela kokungapheleli. Bekatlhoga ukudla kwamadoda egade akhamba nawo begodu ngehlonipho wabawa isizo kumIsrayeli wekhabo, uNabhali. UNabhali nekaphendula ngokumthuka, uDavidi wakwata khulu begodu waphuma ayozibuyiselela emadodeni wendlu kaNabhali yoke, angatjheji bona ukubulala abantu abanganamlandu bekuzomenza abe nomlandu wokubulala kuZimu. Okukuphela kwento eyaphulusa uDavidi ekwenzeni umtjhapho ongabangela ihlekelele, kungenela kwaka-Abhigayili, umkaNabhali, ngesikhathi esifaneleko. Abona isandla sakaJehova endabeni le, uDavidi wathi kuye: “Akabusiswe uJehova uZimu ka-Israyeli, okuthumele ngelangeli bona ungihlangabeze! Begodu akubusiswe ukuba nengqondo kwakho, ubusiswe nawe ongikhandele bona ngingangeni ecaleni lokubulala begodu ngenze bona isandla sami singiphuluse.”—1 Sam. 25:9-13, 21, 22, 32, 33.

10 Sifundani ekulandisenokhu? UJehova wasebenzisa u-Abhigayili ukukhandela uDavidi ekuthatheni igadango elingakafaneli. Wenza okufanako nakithi namhlanjesi. Kwamambala, akukafuzi silindele bona uZimu uzokuthumela umuntu othileko bona angenele nanyana kunini nasizokwenza umtjhapho; godu ngekhe sicabange bona sikwazi ngokunembileko uZimu azokwenza ebujamweni ngabunye namtjhana yini azoyivumela bona yenzeke ekuzalisekeni komnqophwakhe. (Mtj. 11:5) Nanyana kunjalo, singaqiniseka bona uJehova uhlala abutjhejile ubujamo bethu begodu uzosisiza sihlale sithembekile kuye. Uyasiqinisekisa: “Ngizakufundisa indlela ofanele ukhambe ngayo; ngizakweluleka ngikutlhogomele.” (Rha. 32:8) UJehova usinikela njani isiluleko? Singazuza njani kiso? Begodu kubayini singaqiniseka bona uJehova urhola abantu bakhe namhlanjesi? Tjheja bona iimbuzo le iphendulwa njani encwadini yeSambulo.

UKUVIKELWA NGESILULEKO

11. UJehova ukutjheja ngezinga elingangani okwenzeka emabandleni wabantu bakhe?

11 Embonweni otlolwe kuSambulo izahluko 2 no 3, uJesu Krestu ophazimulako uhlola amabandla alikhomba we-Asia Minor. Umbono lo wembula bona uKrestu akaboni imikghwa ejayelekileko kwaphela kodwana nobujamo obukhethekileko. Kobunye ubujamo, ukhuluma ngitjho nangabathileko, begodu ebujamweni ngabunye, uyabuka namtjhana anikele isiluleko esifaneleko. Lokhu kutjengisani? Ekuzalisekeni kombono, amabandla alikhomba ajamele amaKrestu azesiweko wangemva kwaka-1914, begodu ikambisolawulo esesilulekweni esinikelwe amabandla alikhomba isebenza kiwo woke amabandla wabantu bakaZimu ephasini loke namhlanjesi. Ngalokho, kuyafaneleka ukuphetha ngokobana uJehova ngeNdodana yakhe umajadu urhola abantu bakhe. Singazuza njani esinqophiswenesi?

12. Singamvumela njani uJehova anqophise amagadango wethu?

12 Enye indlela esingazuza ngayo esinqophisweni sakaJehova sethando kungesifundo somuntu mathupha. Ngesizo leencwadi zesigaba senceku ethembekileko nehlakaniphileko, uJehova usinikela iinluleko ezinengi ezingokoMtlolo. (Mat. 24:45) Nokho, ukuzuza kizo, kufuze sibe nesikhathi sokuzifunda begodu sikusebenzise esikufundako. Isifundo somuntu mathupha yindlela uJehova ‘angasilonda ngayo bona singawi.’ (Juda 24) Wakhe wafunda okuthileko eencwadini zethu okwabonakala ngasuthi kutlolelwe wena ngokukhethekileko? Yamukela ukulungisokho njengokuvela kuJehova. Njengombana umngani angakukghwatha ehlombe akuyelelisa ngokuthileko, uJehova angasebenzisa umoyakhe bona akutjengise okuthileko ekuziphatheni namtjhana ebuntwini bakho lokho wena—ngokunganakuzaza nabanye abanengi abanjengawe—okutlhogeka uthuthukise kikho. Ngokuvumela ukurholwa mumoya, sivumela uJehova anqophise amagadango wethu. (Funda iRhalani 139:23, 24.) Kilokhu, senza kuhle ukuhlola imikghwa yethu yokufunda.

13. Kubayini kungaba kuhlakanipha ngathi ukuhlola imikghwa yethu yokutaditjha?

13 Ukusebenzisa isikhathi esinengi kezokuzithabisa kungadla isikhathi esisitlhogela ukwenza isifundo somuntu mathupha. Omunye umzalwana uthi: “Kulula ukuvumela isifundo somuntu mathupha singabi khona. Zokuzithabisa zifumaneka lula, begodu zitjhiphe khulu kunanini ngaphambili. Ziyafumaneka ku-TV, kukhomphyutha, nefowunini. Sibhodwe ngizo.” Nesingakatjheji, isikhathi esisitlhogela isifundo somuntu mathupha esidephileko kancani kancani singaphunguleka besiphele. “Nje-ke tjhejisisani bona niziphethe njani, ningabi ziindlhayela, kodwana nihlakaniphe. Sebenzisani woke amathuba eninawo, ngombana imihla le esiphila kiyo yimbi. Ningabi ziindlhayela, kodwana nilemuke bona uZimu ufuna bona niziphathe njani.” (Kwebe-Efesu 5:15-17) Ngamunye wethu wenza kuhle ukuzibuza: ‘Kukanengi kangangani ngizipha isikhathi sokwemba ngokudephileko esifundweni sami seLizwi lakaZimu? Kghani kulokha nenginekulumo kwaphela namtjhana nginengcenye ekufuze ngiyilungiselele?’ Nengabe kunjalo, mhlamunye kungaba ngcono sisebenzise ubusuku obubekelwa eqadi bokukhulekela komndeni namtjhana besifundo somuntu mathupha bona sembe ukuhlakanipha okungokomoya esikunikelwa nguJehova bona asilondele iphuluso.—Iziy. 2:1-5.

UKUQINISWA SIKHUTHAZO

14. IMitlolo itjengisa njani bona uJehova uyawatjheja amazizwethu?

14 UDavidi waqalana neenkhathi ezinengi ezigandelelako ekuphileni kwakhe. (1 Sam. 30:3-6) Amezwakhe aphefumulelweko ambula bona uJehova bekawazi amazizo wakhe. (Funda iRhalani 34:18; 56:8.) UZimu uyawazi newethu amazizo. Utjhidela kithi ‘nesiphukileko ehliziyweni’ namtjhana ‘siphukile emoyeni.’ Lokhu kukodwa kungasiduduza ngezinga elithileko, njengoDavidi, owabhina wathi: “Ngizokuthaba begodu ngijekezele emsenakho wethando, ngombana ukubonile ukutlhaga kwami; wazile ngokugandeleleka komphefumulwami.” (Rha. 31:7) Kodwana uJehova wenza okungaphezu kokutjheja ukugandeleleka kwethu. Usisekela ngokusinikela induduzo nesikhuthazo. Enye indlela enza ngayo lokhu kungemihlangano yobuKrestu.

15. Sifundani kokuhlangabezanwe nakho kwaka-Asafa?

15 Okuhlangabezanwe nakho komrhalani u-Asafa kutjengisa enye inzuzo yokuba khona emihlanganweni. Ukuhlala kwakhe acabanga ngobujamo obunganabulungiswa kwamenza wazaza ukuqakatheka kokukhonza uZimu. Lokho kwamdanisa u-Asafa. Wakuhlathulula amazizwakhe nganasi indlela: “Ihliziywami yaba munyu begodu iziso zami zezwa ubuhlungu obukhulu.” Ngebanga lalokho, wapheze walisa ukukhonza uJehova. Khuyini eyasiza u-Asafa bona alungise ukucabanga kwakhe? Wathi, ‘Ngangena endlini ekulu kaZimu ecwengileko.’ Lapho, hlangana nabakhulekeli bakaJehova akunye nabo, wafumana ukucabanga okufaneleko. Wabona bona ipumelelo yomuntu omumbi ingeyesikhatjhana kwaphela, nokobana uJehova ngokuqinisekileko uzozilungisa izinto. (Rha. 73:2, 13-22) Kungokufanako nangathi. Ukugandeleleka kokuqalana nokunganabulungiswa kwephasi lakaSathana elimbi kungasiqeda amandla. Ukuhlangana ndawonye nabanakwethu kuyasiqabula begodu kusisiza sibulunge ithabo lethu ekukhonzeni uJehova.

16. Singazuza njani esibonelweni sakaHana?

16 Nokho, kuthiwani nengabe ubujamo ebandleni benza kube budisi ngawe ukuhlanganyela emihlanganweni? Mhlamunye kwatlhogeka bona ulise ilungelo lekonzo ngalokho uphethwe ziinhloni, nofana ube nokunghwarana nomzalwana namtjhana udade. Nengabe kunjalo, ungasifumana silisizo isibonelo sakaHana. (Funda yoku-1 Samuweli 1:4-8.) Khumbula bona bekatshwenyeka khulu ngobujamo bomndenakhe obubandakanya umrharidzwenakhe uPhenina. Ubujamo bebuba budisi qobe mnyaka umndeni newuyokwenza iimnikelo kuJehova eShilo. Bekubudisi kuHana kangangobana “bekalila angadli nokudla.” Nanyana kunjalo khenge avumele lokho kumenze angayi ezenzakalweni zokukhulekela uJehova. UJehova wakutjheja ukuthembeka kwakhe wambusisa.—1 Sam. 1:11, 20.

17, 18. (a) Sisifumana njani isikhuthazo emihlanganweni yebandla? (b) Uzizwa njani ngokutlhogomela uJehova asinikela khona bona siphuluswe?

17 AmaKrestu namhlanjesi anebanga elihle lokulingisa isibonelo sakaHana. Kutlhogeka sithembeke ekubeni khona emihlanganweni. Njengombana soke sikubonile, imihlangano isinikela isikhuthazo esiqakathekileko. (Heb. 10:24, 25) Ubudlelwana obufuthumeleko bobuKrestu buyasiduduza. Amezwi alula atjhiwo ekulumweni namtjhana ependulweni angathinta ihliziywethu. Engcocweni yangaphambi namtjhana ngemva komhlangano, esikholwa naye angasipha indlebe namtjhana ahlanganyele nathi amezwi aduduzako. (Iziy. 15:23; 17:17) Njengombana siphakamisa amaphimbwethu sibhinela uJehova, umoyethu uyakhuthazeka. Khulukhulu nesibanjwe ‘micabango etshwenyako,’ sitlhoga isikhuthazo esisifumana emihlanganweni yebandla, lapho uJehova asiqinisa ‘ngenduduzwakhe’ begodu asekele ukuzimisela kwethu ukuhlala sithembekile.—Rha. 94:18, 19.

18 Sivikelekile ekutlhogomeleni kwakaZimu, sizizwa njengomrhalani u-Asafa, owabhinela uJehova: “Ubambe isandla sami sokudla. Ngesiluleko sakho uzongirhola.” (Rha. 73:23, 24) Qala bona sithaba kangangani ngokobana uJehova uyasivikela bona siphuluke!

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 28]

Nawe udoswe nguJehova

[Isithombe ekhasini 30]

Sivikelekile ngokusebenzisa isiluleko sakaZimu

[Isithombe ekhasini 31]

Siyasekelwa ngesikhuthazo esisifumanako