Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uyakhumbula?

Uyakhumbula?

Uyakhumbula?

Uwafunde kuhle amagadangiso we-Sithalasokulinda wamva nje? Nekunjalo, hlola bonyana ungayiphendula na iimbuzo elandelako:

Kungamuphi umqondo uSolomoni asibonelo esisiyeleliso kithi?

UZimu wabusisa begodu wasebenzisa iKosi uSolomoni. Nokho, phakathi kokubusa kwakhe uSolomoni walisa ukulandela isiluleko sakaZimu. Watjhada nendodakazi kaFaro emrhedeni, wathatha abafazi abanengi, begodu wavumela abafazi ababarhedeni bona kancani kancani bamdosele ekukhulekeleni kwamala. Kufuze sikubalekele ukuhlawulela kancani kancani imikghwa nokutjhigamela okungakafaneli. (Dut. 7:1-4; 17:17; 1 Kho. 11:4-8)—12/15, amakhasi 10-12.

Kubayini siphila ngeenkambisolawulo zeBhayibhili?

Labo abaphila ngeenkambisolawulo zeBhayibhili banesazela esihlwengileko begodu bathabela ubuhlobo bomndeni obuqinileko. (Rha. 19:8, 11) Labo abanganaki iinkambisolawulo zeBhayibhili kanengi bezwa ubuhlungu bamazizo.—1/1, amakhasi 8, 9.

Kubayini amaKrestu abhabhadiswa begodu umuntu angakufanelekela njani?

Ukubhabhadiswa sibawo samaKrestu sokuba nobuhlobo obuhle noZimu. (1 Pit. 3:21) Emthandazweni wangemsitheleni, sizinikela kuJehova, sifunge ukwenza intando yakhe ukuphila kwethu koke. Ngemva kokwenza umthandazo wokuzinikela ngemsitheleni, sikubonakalisa tjhatjhalazi ngokubhabhadiswa.—4/1, amakhasi 16, 17.

Yini etjengisa bona kusukela ngekhulu lokuthoma leemnyaka kuya phambili, bekusolo kunamaKrestu azesiweko wamambala ephasini?

Emfanekisweni kaJesu omalungana ‘nekoroyi’ ‘nekhula,’ “imbewu ehle” ifanekisela ‘amadodana wombuso.’ (Mat. 13:24-30, 38) Ikhula belizokukhula hlangana nekoroyi bekube sikhathi sokuvuna. Ngalokho, nanyana singeze satjho ngokuqinisekileko bona bobani egade basigaba sekoroyi, kufuze bona bebasolo bakhona abanye babo bekube sikhathi sethu.—1/15, ikhasi 7.

Ngubani owathumela “ikwekwezi” bona irhole abathukula ngeenkwekwezi?

Ngiloyo ogade anesifiso esikhulu sokubona umntwana onguJesu afile—uSathana uDeveli. USathana uthuthukisa amala, inturhu, nokubulala. Ngalokho akurari ukobana uJesu wamhlathulula ngokobana “unamanga, unguyise lamanga,” ‘obekambulali kusukela ekuthomeni.’ (Jwa. 8:44)—4/1 ikhasi 29.

Singakulwela njani ukuhlula ukutjhigamela emoneni?

Amagadango angasisiza ngilawa: Lwela ukuhlawulela ithando nethando lobuzalwana, zihlanganise nabantu abakhulekela uZimu, funa ukwenza okuhle, ‘uthabe nalabo abathabileko.’ (Rom. 12:15)—2/15, amakhasi 16-17.

Ngubani u-Anasi okukhulunywa ngaye ekulandiseni kweVangeli kokudenjwa komlandu kaJesu?

Ngesikhathi sokudenjwa komlandu kaJesu, u-Anasi uhlathululwa ‘njengompristi ophakemeko.’ (Luka 3:2) Wakhonza njengompristi kusukela ngabo-6 namtjhana 7 C.E. kuya ngabo-15 C.E. nekakhutjhwa esikhundleni, kodwana waragela phambili anegunya elikhulu kwa-Israyeli.—4/1, ikhasi 9.

Nesinikela isiluleko, ngiziphi iinkambisolawulo ekufuze sizikhumbule?

Lemuka ubujamo bamambala obubandakanyekako. Kubalekele ukuphendula ngokurhabako. Ngokuthobeka sebenzisa iLizwi lakaZimu. Nekukghonekako, sebenzisa ibulungelo leencwadi zobuKrestu. Kubalekele ukwenzela abanye iinqunto.—3/15, amakhasi 7-9.

UJesu wakhuthaza abalaleli bakhe bona bakhambe ikhilomitha lesibili. (Mat. 5:41) Bekatjho ukuthini?

Ngesikhatheso kwa-Israyeli, amaRoma abusako bekangakatelela umuntu bona enze ikonzo ethileko. Ngokukhuthaza abalaleli bakhe bona bakhambe ikhilomitha lesibili, uJesu bekatjho bona akukafaneli bakwate nebenzela abasemagunyeni iinkonzo abangazifuna kibo ngekani ngokuvumelana nomthetho.—4/1, ikhasi 9.