Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Thembela KuJehova—UZimu ‘Wesikhathi Neenkhathi’

Thembela KuJehova—UZimu ‘Wesikhathi Neenkhathi’

Thembela KuJehova—UZimu ‘Wesikhathi Neenkhathi’

“Utjhugulula isikhathi neenkhathi, ukhupha amakhosi abeke amakhosi.”—DAN. 2:21.

UNGAPHENDULA NJANI?

Indalo neemporofido ezizalisekileko zitjengisa njani bona uJehova uMtjhejisikhathi Omkhulu?

Ukwazi bona uJehova unguZimu “wesikhathi neenkhathi” kusitjhukumisela bona senzeni?

Kubayini ihlelo lakaJehova leenkhathi lingalawulwa zizenzakalo zephasi namahlelo wabantu?

1, 2. Khuyini etjengisa bona uJehova usizwisisa ngokuzeleko isikhathi?

UJEHOVA UZIMU wenza iindlela zokumeda isikhathi kusasele isikhathi eside bona abumbe umuntu. Ngelanga lesine lokubumba uZimu wathi: “Akube neenkanyiso emkayi wamazulu bona zihlukanise hlangana kwemini nobusuku; begodu zibe matshwayo weenkhathi wamalanga neemnyaka.” (Gen. 1:14, 19, 26) Ngilokho okwenzeka ngokuvumelana nentando kaZimu.

2 Nokho, bekube nje, abososayensi bayaphikisana ngokobana isikhathi siyini. Enye i-encyclopedia ithi, “Isikhathi singenye yeemfihlakalo ezikulu ephasini.” Kodwana, uJehova usizwisisa ngokuzeleko isikhathi. Phela, “uMbumbi wamazulu,  . . uMdali wephasi noMenzi walo.” Godu uJehova ‘Nguye osibikela ngesiphetho kusukela ekuthomeni, naloyo osibikela ngezinto ezingakenzeki kusukela ekadeni.’ (Isa. 45:18; 46:10) Bona siqinise ikholo lethu kuye neLizwini lakhe, iBhayibhili, asicabangele indlela indalo neemporofido ezizalisekileko ezitjengisa ngayo bona uJehova uMtjhejisikhathi Omkhulu.

INDALO IQINISA IKHOLO KUMTJHEJISIKHATHI OMKHULU

3. Ukubamba isikhathi kubonakala njani ephasini?

3 Ephasini, ukubamba isikhathi kungabonakala eentweni ezikulu nezincani. Ama-athomu adengezela ngesikhathi esifanako qobe. Amawatjhi akhethekileko asebenzisa ama-athomu ukumeda isikhathi, anembe kangangobana ngeze alahla isikhathi ngomzuzwana ngitjho nangemva kweemnyaka eziingidi ezi-80. Godu indlela amaplanethi neenkwekwezi ezikhamba ngayo nayo ivumelana ngokunembileko nesikhathi. Njengombana kukghoneka ukubona bonyana zizokuba kuphi ngasiphi isikhathi zisetjenziswe njengeenkomba zeenkhathi nezokufuna indlela. UJehova—uMenzi “wamawatjhi” athembekileko la—“unamandla amakhulu” kwamambala begodu uyakufanelekela ukudunyiswa.—Funda u-Isaya 40:26.

4. Ukubamba isikhathi kwezinto eziphilako kukutjengisa njani ukuhlakanipha kwakaZimu?

4 Ukubamba isikhathi kungabonakala neentweni eziphilako ephasini. Imizombe yokuphila yemithi neenlwana ezinengi ilawulwa mawatjhi angaphakathi. Iinyoni ezinengi ngokwemvelo ziyazi bona kufuze zithome nini ukufuduka. (Jer. 8:7) Nabantu banamawatjhi wangaphakathi, ngokujayelekileko anqotjhiswa mzombe wama-awara ama-24 wemini nobusuku. Ngemva kobana umuntu akhambe ngesiphaphamtjhini asuke kenye ingcenye yephasi waya kenye, kungawuthatha amalangana umzimbakhe bona godu uvumelane newatjhakhe yangaphakathi. Kwamambala, iimbonelo ezinengi zokubamba isikhathi ezibonakala kokubunjiweko zitjengisa amandla nokuhlakanipha kwakaZimu “wesikhathi neenkhathi.” (Funda iRhalani 104:24.) Kwamambala, uMtjhejisikhathi Omkhulu unakho koke ukuhlakanipha nawo woke amandla. Singaba nekholo lokobana uyakwazi ukwenza lokho akuthandako!

IIMPOROFIDO EZIZALISEKE NGESIKHATHI ZIQINISA IKHOLO

5. (a) Ngiyiphi okukuphela kwendlela esingazi ngayo ngengomuso lesintu? (b) Kubayini uJehova angabikezela izenzakalo nokobana ziyokwenzeka nini?

5 Indalo isifundisa okunengi ‘ngeemfanelo zakaJehova ezingabonakaliko,’ kodwana ayiphenduli iimbuzo eqakathekileko enjengokobana, Ingomuso libaphatheleni abantu? (Rom. 1:20) Bona sifumane ipendulo, kufuze sifunde lokho uZimu akwambule emakhasini weLizwi lakhe, iBhayibhili. Nesilihlolisisako, sizokufumana iimporofido ezizaliseke ngaso kanye isikhathi esibekiweko! UJehova angambula okuzokwenzeka esikhathini esizako ngombana uyakghona ukubona ingomuso ngokunembileko. Ngaphezu kwalokho, lokho iMitlolo ekubikezelako kwenzeka ngesikhathi ngombana uJehova uZimu angabangela izenzakalo bona zenzeke ngokuvumelana nomnqophwakhe nehlelo lakhe leenkhathi.

6. Yini etjengisa bona uJehova ufuna sizwisise ukuzaliseka kweemporofido zeBhayibhili?

6 UJehova ufuna abakhulekeli bakhe bazwisise iimporofido zeMitlolo begodu bazuze kizo. Ngitjho nanyana uZimu anganakho ukulinganiselwa kokuzwisisa isikhathi njengathi, singakwazi ukuzwisisa amabizo awasebenzisako nekabikezela izenzakalo ezizokwenzeka ngesikhathi esithileko. (Funda iRhalani 90:4.) Ngokwesibonelo, incwadi yeSambulo ikhuluma ‘ngeengilozi ezine’ ‘ezilindele isikhathi, ilanga, inyanga, nomnyaka’—iindlela zokumeda isikhathi esisizwisisako. (ISam. 9:14, 15) Ukubona iindlela iimporofido ezizaliseke ngayo ngeenkhathi ezibekiweko kufuze kuqinise ikholo kuZimu “wesikhathi neenkhathi” neLizwini lakhe. Asicabangele iimbonelo ezimbalwa.

7. Ukuzaliseka kwesiporofido sakaJeremiya malungana neJerusalema noJuda kutjengisa njani bona uJehova uMtjhejisikhathi Omkhulu?

7 Kokuthoma, asibuyele emva ekhulwini lekhomba leemnyaka  B.C.E. “Ngomnyaka wesine kaJehoyakimi indodana kaJosiya, ikosi yakwaJuda” ilizwi loMtjhejisikhathi Omkhulu “lafika kuJeremiya malungana nabantu boke bakwaJuda.” (Jer. 25:1) UJehova wabikezela ukutjhatjalaliswa kweJerusalema nokuthunjwa kwamaJuda enarheni yakwaJuda ayiswe eBhabhiloni. Lapho ‘bekazokukhonza ikosi yeBhabhiloni iimnyaka ematjhumi alikhomba.’ Amabutho weBhabhiloni atjhabalalisa iJerusalema ngo-607 B.C.E., begodu amaJuda ahlala kwaJuda kwamambala athunjelwa eBhabhiloni. Kodwana bekuzokwenzekani ekupheleni kweemnyaka ema-70? UJeremiya waporofida: “Ngilokho uJehova akutjhwileko, ‘Malungana nokuzaliseka kweemnyaka ematjhumi alikhomba eBhabhiloni ngizobatjheja abantu bami, begodu ngizokujamisa ilizwi lami elihle kini ngokunibuyisela endaweni le.’” (Jer. 25:11, 12; 29:10) Isiporofidwesi sazaliseka ngesikhathi—ngo-537 B.C.E. ngemva kobana amaMede namaPheresiya atjhaphulule amaJuda eBhabhiloni.

8, 9. Iimporofido zakaDanyela ezimalungana nokuza kwakaMesiya nokuhlonywa koMbuso wezulwini zitjengisa njani bona uJehova nguZimu “wesikhathi neenkhathi”?

8 Cabangela esinye isiporofido esibandakanya abantu bakaZimu bekadeni. Eemnyakeni engaba mbili ngaphambi kobana amaJuda aphume eBhabhiloni, uZimu wabikezela ngomporofidi uDanyela bona uMesiya uzokuvela eemnyakeni ema-483 ngemva kokunikelwa komyalo wokobana kwakhiwe kabutjha iJerusalema. Ikosi yamaMede namaPheresiya yanikela umyalo loyo ngo-455 B.C.E. Ngokuqophileko ngemva kweemnyaka ema-483—ngo-29 C.E.—uJesu weNazareda wazeswa ngomoya ocwengileko nekaBhabhadiswako ngalokho waba nguMesiya. *Neh. 2:1, 5-8; Dan. 9:24, 25; Luka 3:1, 2, 21, 22.

9 Nje tjheja lokho iMitlolo eyakubikezela ngoMbuso. Iimporofido zeBhayibhili zatjengisa bona uMbuso wobuMesiya uzokuhlonywa ezulwini ngo-1914. Ngokwengcenye, iBhayibhili yenza lokho ngokunikela ‘itshwayo’ lokuba khona kwakaJesu, itjengisa nesikhathi uSathana azokuqothwa ngaso ezulwini, okuzokubangela umaye omkhulu ephasini. (Mat. 24:3-14; ISam. 12:9, 12) Ukungezelela kilokho, iimporofido zeBhayibhili zatjengisa ngokunqophileko isikhathi—ngo-1914—lapho “iinkhathi ezibekiweko zeentjhaba [zizokuzaliseka] khona” begodu ukubusa koMbuso bekuzokuthoma ezulwini.—Luka 21:24; Dan. 4:10-17. *

10. Ngiziphi izenzakalo zesikhathi esizako esiqinisekako bona zizokwenzeka ngesikhathi?

10 Esikhathini esizako kuzoba ‘neentlayiseko ezikulu’ ezabikezelwa nguJesu. Zizokulandelwa Mbuswakhe Weemnyaka Eyikulungwana. Akunakuzaza bona iintwezi zizokufika bezidlule ngesikhathi esibekiweko. Ngesikhathi uJesu asephasini, uJehova besele alibekile ‘ilanga ne-iri’ ezizokwenzeka ngalo.—Mat. 24:21, 36; ISam. 20:6.

“SEBENZISANI WOKE AMATHUBA ENINAWO”

11. Ukwazi bona siphila emihleni yokuphela kufuze kusithinte njani?

11 Ukwazi bona uMbuso sele uthomile ukubusa nokobana siphila ‘esikhathini sokuphela’ kufuze kusithinte njani? (Dan. 12:4) Abanengi bayabubona ubujamo bephasi buba bumbi ngokungeziweko kodwana abafuni ukuvuma bona izenzakalwezi zizalisa iimporofido zeBhayibhili ezimalungana nemihla yokuphela. Kungenzeka balindele bona izinto zingasalawuleki namtjhana bakholelwa bona ngendlela ethileko iimzamo yabantu izokuletha ‘ukuthula nehlalakuhle.’ (1 Tes. 5:3) Kodwana kuthiwani ngathi? Nesilemukako bona siphila emaqintelweni wemihla yokuphela yephasi lakaSathana, akukafuzi sizimisele na ukusebenzisa isikhathi esiseleko ekukhonzeni uZimu “wesikhathi neenkhathi” begodu sisize abanye bamazi? (2 Thi. 3:1) Kufuze senze iinqunto ezihlakaniphileko malungana nendlela esisebenzisa ngayo isikhathi sethu.—Funda Kwebe-Efesu 5:15-17.

12. Singafundani emezwini kaJesu amalungana namalanga kaNuwa?

12 ‘Ukusebenzisa woke amathuba esinawo’ ephasini elizele iinthikaziso akusilula. UJesu wayelelisa, “Ukwiza kweNdodana yomuntu kuzaba njengokwenzekako emihleni yakaNuwa.” Kghani beyinjani imihla kaNuwa? Kwabikezelwa bona iphasi lesikhatheso lizokuphela. Neliphelako ngesikhatheso, abantu abambi bebazokuminza emanzini wesirhurhula sephasi loke. ‘Njengomtjhumayeli wokulunga,’ uNuwa wawumemezela ngokuthembeka umlayezo kaZimu kubantu bangesikhathi sakhe. (Mat. 24:37; 2 Pit. 2:5) Kodwana ‘abantu bebagoma, basela amadoda nabafazi batjhada, . . . begodu azange batjheje bekufike ukukhulamungu abarhurhule boke.’ Ngalokho uJesu wayelelisa abalandeli bakhe: “Kufanele nihlale niqalile, ngombana iNdodana yoMuntu izafika ngesikhathi eningakayilindeli ngaso.” (Mat. 24:38, 39, 44) Kufuze sizibonakalise sinjengoNuwa, ingasi njengabantu besikhathi sakhe. Khuyini ezosisiza sihlale silungile?

13, 14. Kukhumbula ini ngoJehova okuzosisiza simkhonze ngokuthembeka nesisalindele ukufika kweNdodana yomuntu?

13 Ngitjho nanyana iNdodana yomuntu izokuza nge-iri esingalicabangiko, kutlhogeka sikhumbule bona uJehova Mtjhejisikhathi Omkhulu. Irhelo lakhe lesikhathi alilawulwa ngokwenzekako ephasini namtjhana amahlelo wabantu. UJehova ulawula isikhathi sokwenzeka kwezinto nomphumela wazo bona azalise umnqophwakhe. (Funda uDanyela 2:21.) Eqinisweni, Iziyema 21:1 zisitjela bona: “Ihliziyo yekosi injengeemlanjana yamanzi esandleni sakaJehova. Uyijikisela nanyana kukuphi lapha athanda khona.”

14 UJehova angalawula izenzakalo bona azalise umqophwakhe ngesikhathi. Amanengi wamatjhuguluko amakhulu ephasini bekazalisa iimporofido, khulukhulu malungana nokutjhunyayelwa kweendaba ezimnandi zoMbuso kaZimu. Cabanga ngokuwa kweSoviet Union nomphumela wako. Bambalwa ebebangacabanga bona amatjhuguluko amakhulu kangaka kwezepolotiki bekangenzeka msinyana. Nokho, ngebanga lamatjhuguluko la, iindaba ezimnandi zitjhunyayelwa eenarheni ezinengi lapho umsebenzi wethu gade uvinjelwe khona ngesikhathi esidlulileko. Ngalokho, asenzeni koke okusemandlenethu, ukusebenzisa woke amathuba wokukhonza uZimu “wesikhathi neenkhathi” ngokuthembeka.

YIBA NEKHOLO EKUBULUNGENI KWAKAJEHOVA ISIKHATHI

15. Singalitjengisa njani ikholo nekwenziwa amatjhuguluko ehlanganweni?

15 Ukuragela phambili emsebenzini wokutjhumayela ngoMbuso emihleni yokuphela le kutlhoga bona sibe nekholo ekubulungeni kwakaJehova isikhathi. Ubujamo bephasi obutjhugulukako bungenza kutlhogeke amatjhuguluko athileko endleleni umsebenzi wokwenza abafundi owenziwa ngayo. Ngezinye iinkhathi ihlangano ingenza amatjhuguluko ukwenzela bona ihlangabezane neentlhogo zomsebezethu njengabarhuweleli boMbuso. Sitjengisa ikholo kuZimu “wesikhathi neenkhathi” ngokubambisana ngokuzeleko namatjhuguluko anjalo njengombana sikhonza ngokuthembeka ngaphasi kweNdodanakhe, ‘ihloko yebandla.’—Efe. 5:23.

16. Kubayini singaba nekholo lokobana uJehova uzokunikela isizo ngesikhathi esifaneleko?

16 UJehova ufuna sithandaze kuye ngokutjhuphulukileko sinethemba eliqinileko lokobana uzosinikela ‘isizo esilitlhogako ngesikhathi esifaneleko.’ (Heb. 4:16) Lokho akutjengisi na bona unekareko yethando komunye nomunye wethu? (Mat. 6:8; 10:29-31) Sitjengisa ikholo lethu kuJehova uZimu ngokuthandazela isizo lakhe qobe nangokwenza ngokuvumelana neemthandazwethu nesinqophiso sakhe. Ukungezelela kilokho, asikukhohlwa ukuthandazela amakholwa esikunye nawo.

17, 18. (a) Ngiliphi igadango uJehova azolithathela amanabakhe msinyana? (b) Ngisiphi isithiyo ekufuze sisibalekele?

17 Nje akusisikhathi ‘sokunyaza isithembiso sakaZimu’; sikhathi sokuqina ekholweni. (Rom. 4:20) Amanaba kaZimu—uSathana nalabo abalawulwa mthelela wakhe—alinga ukujamisa umsebenzi uJesu awabela abalandeli Bakhe, kubandakanye nathi. (Mat. 28:19, 20) Naphezu kokusahlela kwakaDeveli, sazi uJehova ‘njengoZimu onguMphulusi wabantu boke, khulu walabo abakholwako.’ ‘Uyakwazi ukubaphulusa ekulingweni labo abamsabako.’—1 Thi. 4:10; 2 Pit. 2:9.

18 Msinyana, uJehova uzokutjhabalalisa iphasi elimbeli. Ngitjho nanyana singakanikelwa yoke iimniningwana nesikhathi esinqophileko lokho okuzokwenzeka ngaso, uKrestu uzowatjhabalalisa amanaba kaZimu, nobukhosi bakaJehova buzokulwelwa. Ngalokho, qala bona kungaba mtjhapho ongangani ukubhalelwa kulemuka “isikhathi neenkhathi” esiphila kizo nje! Kwanga singakubalekela ukubanjwa sithiyo sokucabanga bona ‘koke kusakhamba njengombana bekunjalo kusukela ekuthomeni kokubunjwa.’—1 Tes. 5:1; 2 Pit. 3:3, 4.

‘TJENGISA UMOYA WOKULINDA’

19, 20. Kubayini kufuze sitjengise umoya wokumlinda uJehova?

19 Umnqopho wemathomeni kaJehova uZimu ngabantu bewubandakanya isikhathi esingapheliko sokufunda ngaye neembunjwa zakhe ezihle. UMtjhumayeli 3:11 uthi: “Koke [uJehova] ukwenze kwaba kuhle ngesikhathi sakho. Ufake ngitjho nobuphakade eenhliziyweni zabo, bona isintu singeze sayazi iimsebenzi uZimu weqiniso ayenzileko kusukela ekuthomeni bekube sekupheleni.”

20 Qala bona sithaba kangangani ngokobana uJehova zange awutjhugulule umnqophwakhe ngabantu! (Mal. 3:6) KuZimu “akukho ukutjhugutjhuguluka kwesithunzi.” (Jak. 1:17, NW) Ihlelo lakhe leenkhathi alinqotjhiswa ziindlela zabantu zokumeda isikhathi, njengokuzombeleza kwephasi. UJehova ‘uyiKosi ebusa ngokungapheliko.’ (1 Thi. 1:17) Ngalokho, ‘asitjengiseni umoya wokumlinda uZimu wephuluso [yethu].’ (Mika 7:7) Kwamambala, “yibani nesibindi, begodu kwanga iinhliziyo zenu zingaqina, noke nina enilindele uJehova.”—Rha. 31:24.

[Imitlolo yaphasi]

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 19]

UDanyela bekanekholo ekuzalisekeni kweemporofido ezivela kuZimu

[Isithombe ekhasini 21]

Usisebenzisa kuhle isikhathi sokwenza intando kaJehova?