Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uyasithokozela Kwamambala Isipho SakaZimu Somtjhado?

Uyasithokozela Kwamambala Isipho SakaZimu Somtjhado?

Uyasithokozela Kwamambala Isipho SakaZimu Somtjhado?

“Kwanga uJehova anganipha isipho, nifumane indawo yokuphumula omunye nomunye endlini yendodakhe.”—RUDE 1:9.

FUNA IIMPENDULO:

Kubayini singathi iinceku zakaZimu zesikhathi esidlulileko zasithokozela isipho sakhe somtjhado?

Sazi njani bona uJehova unendaba nokobana sikhetha ukutjhada nobani?

Ngisiphi isiluleko seBhayibhili malungana nomtjhado ohlela ukusisebenzisa ekuphileni kwakho?

1. Hlathulula bona u-Adamu wasabela njani nekafumana umfazi.

“EMASWAPHELENI leli lithambo lamathambo wami nenyama yenyama yami. Lo uzokubizwa ngokuthi Mfazi, ngombana uthethwe endodeni.” (Gen. 2:23) Qala bona indoda yokuthoma, u-Adamu, yathaba kangangani ngokufumana umfazi! Akurari bona wavukwa madlharuma waba yimbongi! Ngemva kobana uJehova enze u-Adamu walala ubuthongo obukhulu, wabumba isiphalaphala somfazi ngenye yeembambo zakhe. Ngokukhamba kwesikhathi u-Adamu wamthiya ngokobana ngu-Efa. UZimu wabahlanganisa ngomtjhado othabisako. Njengombana uJehova asebenzisa ibambo laka-Adamu ukubumba u-Efa, isibilesi besitjhidelene khulu ukudlula nanyana ngiyiphi indoda nomfazi banamhlanjesi.

2. Kubayini indoda nomfazi badoseleka komunye nomunye?

2 Ngokuhlakanipha kwakhe okungeze kwalinganiswa, uJehova wenza abantu bakghona ukuba nethando leenthandani—ifanelo ebeyizokwenza indoda nomfazi batjhidelane. I-The World Book Encyclopedia ithi: “Umfazi nendoda nebatjhadako banethemba lokuhlanganyela ubuhlobo obungokobulili nokutjhidela kweenthandani okungapheliko.” Lokho kwenzeke iinkhathi ezinengi khulu ebantwini bakaJehova.

BASITHOKOZELA ISIPHO SOMTJHADO

3. U-Isaka wamfumana njani umfazi?

3 U-Abrahama othembekileko bekawuhlonipha khulu umtjhado. Ngalokho, wathumela incekwakhe endala kinazo zoke bona iye eMesopothamiya iyokufunela u-Isaka umfazi. Umthandazo owenziwa yinceku leyo waba nomphumela omuhle. URibeka osaba uZimu waba mfazi ka-Isaka begodu waba nengcenye elungiselelweni lakaJehova lokubulunga inzalo ka-Abrahama. (Gen. 22:18; 24:12-14, 67) Lokhu akukafuzi kusenze siphethe ngokuthi umuntu—kungakhathaliseki bona uneenhloso ezihle kangangani—angahlanganisa abantu angakakhombelwa. Emphakathini wanamhlanjesi, abantu abanengi bayazikhethela umlingani womtjhado. Liqiniso, uZimu akamkhetheli umuntu bona kufuze atjhade nobani, kodwana unqophisa amaKrestu endabeni le nakezinye iingcenye zokuphila nekathandazela isinqophiso sakhe begodu arholwa mumoya wakhe.—Gal. 5:18, 25.

4, 5. Yini ekwenza uqiniseke bona umShulamiti nomalusi bebanamazizo akhethekileko ngomunye nomunye?

4 Umntazana womShulamiti omuhle wakwa-Israyeli wekadeni, bekangafuni abangani bakhe bamgandelele bona abe ngomunye wabafazi abanengi beKosi uSolomoni. Wathi: “Nginibeka ngaphasi kwesifungo, bantazana beJerusalema, bona ningalingi ukuvusa ithando kimi bekube kulapho lizivukela lona.” (Irh. 8:4) UmShulamiti nomalusi othileko bebanamazizo akhethekileko ngomunye nomunye. Ngokuthobeka wathi: “Ngilisafroni lemangweni othabaleleko weligwini kwaphela, ngililikhwa lemangweni othabaleleko.” Kodwana umalusi waphendula: “Njengelikhwa hlangana nekhula elinamanyeva, unjalo umnganami omntazana hlangana kweentombi”! (Irh. 2:1, 2) Bebathandana kwamambala.

5 Ngombana umShulamiti nomalusi ngokuyihloko bebathanda uZimu, isibopho sabo somtjhado besizokuqina ngho. Eqinisweni, umShulamiti watjela umalusakhe othandekako wathi: “Ngibeka njengetshwayo ehliziywenakho, njengetshwayo emkhonwenakho; ngombana ithando linamandla njengokufa, ukuzinikela kuwe kwaphela kuqine njengeShiyoli. Amalangabi walo malangabi womlilo, ilangabi lakaJah [ngombana livela kuye]. Amanzi amanengi ngeze alicima ithando, ngitjho nemilambo ngokwayo ngeze yalirhurhula. Ngitjho nanyana indoda beyingakhupha zoke izinto zendlu yayo eziligugu ngebanga lethando, abantu ngokuqinisekileko bazozidelela.” (Irh. 8:6, 7) Inceku kaJehova neyicabangela umtjhado, akukafaneli na ilindele ukuzinikela okufanako?

ISIQUNTO ESIQAKATHEKILEKO KUZIMU

6, 7. Sazi njani bona uZimu unendaba nokobana sikhetha ukutjhada nobani?

6 UJehova unendaba nokobana ukhetha ukutjhada nobani. Malungana nezakhamuzi zeKanana, ama-Israyeli ayalwa: “Ningatjhadiselani nazo. Indodakazi yakho ungayinikeli indodana yakhe, nendodakazi yakhe ungayithatheli indodana yakho. Ngombana izokuphambukisa indodanakho ekungilandeleni, begodu bazokukhonza abanye abozimu; ilaka lakaJehova lizokuvuthela, begodu uzokutjhabalalisa ngokurhabako.” (Dut. 7:3, 4) Emakhulwini weemnyaka eyalandelako, umpristi u-Ezra wathi: “Nina ngokwenu nenze ngokungathembeki ngokunikela abafazi beentjhaba indawo yokuhlala khona nizokungezelela emlandwini ka-Israyeli.” (Ezra 10:10) Godu umpostoli uPowula watjela amaKrestu akunye nawo: ‘Ikosikazi etjhadileko ayikakhululeki indoda yayo nayisaphilako, kodwana nangabe indoda ifile, umkayo ukhululekile, selengatjhada nenye indoda athanda ukutjhada nayo, kodwana eKosini kwaphela.’1 Kor. 7:39.

7 Inceku kaJehova neyingatjhada nomuntu ongakholwako, lokho kuzokuba sisenzo sokungamlaleli uZimu. Ama-Israyeli wangesikhathi saka-Ezra enza ngokungathembeki ngokunikela “abafazi beentjhaba indawo yokuhlala,” begodu bekungaba kumbi ukungasitjheji isiluleko soMtlolwesi. (Ezra 10:10; 2 Kor. 6:14, 15) UmKrestu otjhada nomuntu ongakholwako akasisibonelo esihle begodu akasithokozeli kwamambala isipho sakaZimu somtjhado. Ukutjhada nomuntu ongakholwako ngemva kokubhabhadiswa kungenza umuntu alahlekelwe ngamanye wamalungelo hlangana nabantu bakaZimu. Godu ngeze kube nengqondo ukulindela iimbusiso kukulapho sivuma ngomthandazo sithi, ‘Jehova zange ngikulalele ngamabomu, kodwana ngibawa ungibusise nanyana kunjalo.’

UBABETHU WEZULWINI WAZI NGCONO

8. Hlathulula bona kubayini kufuze silandele isinqophiso sakaZimu ngomtjhado.

8 Umenzi womtjhini othileko wazi kuhle bona umtjhini loyo usebenza njani. Nekutlhogeka uhlanganiswe, anganikela iimniningwana etlhogekako ngawo. Kuthiwani nesingaziphayela isandla iinqophiso zakhe bese siwuhlanganise ngeyethu indlela? Pheze iimphumela ingaba yihlekelele—nengabe umtjhini loyo uzokusebenza. Ngalokho, nesifuna ukwanelisa isifiso sokuba nomtjhado othabisako, kufuze silandele iinqophiso esizinikelwa nguJehova, uMenzi womtjhado.

9. Kubayini singathi uJehova uyawazi amazizo wesizungu kuhlanganise nethabo elingafumaneka emtjhadweni?

9 UJehova wazi koke ngabantu nangomtjhado. Wafaka itlhogeko engokomseme ebantwini khona ‘bazokubelethana bande.’ (Gen. 1:28) UJehova uyawazi amazizo wesizungu, ngombana ngaphambi kobana abumbe umfazi wokuthoma, wathi: “Akusikuhle bona umuntu abe yedwana; ngizomenzela umsizi ozokufana naye.” (Gen. 2:18, Byington) Godu uJehova ulazi kuhle ithabo elingafumaneka esibophweni somtjhado.—Funda Iziyema 5:15-18.

10. Ngiziphi izinto ekufuze zilawule ukutjhidelana kwabalingani bomtjhado abamaKrestu?

10 Ngebanga lesono nokungapheleli okudluliselwe ebantwini ngu-Adamu onesono, awukho umtjhado namhlanjesi onganamraro. Nokho, hlangana kweenceku zakaJehova, umtjhado ungaletha ithabo lamambala nengabe iLizwi lakaZimu liyalandelwa. Ngokwesibonelo, cabangela isiluleko sakaPowula esikhanyako ngeendaba zamabhayi emtjhadweni. (Funda yoku-1 KwebeKorinte 7:1-5.) Akutlhogeki ngokoMtlolo bona abalingani bomtjhado bahlanganyele amabhayi kwaphela nebafuna ukuba nabantwana. Ukutjhidelana okunjalo kunganelisa iintlhogo ezingokwamazizo nezingokwenyama. Kodwana izenzo ezihlanakelweko ngokuqinisekileko azimthabisi uZimu. Akunakuzaza bona abafazi namadoda amaKrestu bazokufuna ukuphatha indaba eqakathekileko le ekuphileni kwabo ngesineke, batjengisane ithando lamambala. Godu ngokuqinisekileko kufuze bagegede nezenzo ezingamthabisiko uJehova.

11. Wabusiswa njani uRude ngokwenza izinto ngendlela kaJehova?

11 Umtjhado kufuze uthabise, ungabangeli isizi begodu ungadondisi. Ngokukhethekileko umuzi wamaKrestu kufuze ube yindawo yokuphumula nokuthula. Cabangela lokho okwenzeka eemnyakeni ezi-3 000 ezidlulileko umhlolokazi olupheleko uNawomi nabomalukazana bakhe nabo ababahlolokazi, u-Orpa noRude, basendleleni esuka kwaMowabi iya kwaJuda. UNawomi wakhuthaza abafazi abasesebatjhaba bona babuyele ebantwini bekhabo. UMowabikazi uRude wanamathela kuNawomi, wathembeka kuZimu weqiniso, begodu waqinisekiswa ngokufumana ‘umvuzo opheleleko ovela kuJehova, aye ngaphasi kwamaphiko wakhe bona afumane isiphephelo.’ (Rude 1:9; 2:12) Atjengisa ukuthokoza ngesipho sakaZimu somtjhado, uRude waba mfazi kaBhowazi osele amdala, umkhulekeli weqiniso kaJehova. Nekavuselwa ephasini elitjha lakaZimu, uzokuthaba ukwazi bona waba ngukhokhokazi kaJesu Krestu. (Mat. 1:1, 5, 6; Luka 3:23, 32) Qala bona wabusiswa kangangani ngokwenza izinto ngendlela kaJehova!

ISILULEKO ESIHLE SOKWENZA UMTJHADO UPHUMELELE

12. Sifumanekaphi isiluleko esihle malungana nomtjhado?

12 UMenzi womtjhado usitjela lokho ekutlhogeka sikwazi ngomtjhado ophumelelako. Akakho umuntu owazi ukudlula yena. IBhayibhili ihlala iqinisile, begodu okukuphela kwendlela nanyana ngubani angazuza ngayo esilulekweni esihle ngomtjhado kunamathela eenkambiswenilawulo eziseMtlolweni. Ngokwesibonelo, umpostoli uPowula angaphasi kokuphefumulelwa watlola: “Ngileyo naleyondoda ayithande umkayo njengombana izithanda yona, kodwana umfazi ahloniphe indoda yakhe.” (Efe. 5:33) Akunalitho amaKrestu avuthiweko angeze alizwisise esilulekweni seBhayibhili esinjengalesi. Umbuzo kukobana, azolisebenzisa iLizwi lakaJehova na? Azolisebenzisa nengabe asithokozela kwamambala isipho sakhe somtjhado. *

13. Ungaba yini umphumela wokubhalelwa ukusebenzisa isiluleko esifumaneka kwe-1 KaPitrosi 3:7?

13 Indoda emKrestu kufuze imphathe ngethando umkayo. Umpostoli uPitrosi watlola: “Ngokunjalo nani madoda, philisanani kuhle nabafazi benu nazi bona umuntu wesifazana ubuthakathaka. Nibahloniphe, ngombana ngomusa baziindlalifa lokuphila kanye nani; kwenzeni lokhu, khona imithandazo yenu ingazuvimbeleka.” (1 Pit. 3:7) Iimthandazo yendoda ingavimbeleka neyingasebenzisi isiluleko sakaJehova. Lokhu kungaba nomthelela omumbi engokomoyeni labalingani bobabili, okungabangela ukugandeleleka okukhulu, ukuphikisana, nezenzo zelunya.

14. Umfazi onethando angaba namuphi umthelela ekuphileni komndeni?

14 Umfazi onqotjhiswa liLizwi lakaJehova nomoyakhe ocwengileko angenza lukhulu ekwenzeni umzakhe ube yindawo yokuthula nethabo. Kungokwemvelo ngendoda esaba uZimu bona ithande umkayo begodu imvikele ngokwenyama nangokomoya. Umkakhe uyalilulukela ithando lakhe, ngalokho utjengisa iimfanelo ezimenza athandeke. Iziyema 14:1 zithi, “Umfazi ohlakaniphe kwamambala uyakhile indlwakhe, kodwana osidlhadlha uyigiriza ngezandla zakhe.” Umfazi ohlakaniphileko nonethando udlala indima eqakatheke khulu epumelelweni nethabweni lomndenakhe. Godu utjengisa bona usithokozela kwamambala isipho sakaZimu somtjhado.

15. Ngisiphi isiluleko esifumaneka kwebe-Efesu 5:22-25?

15 Amadoda nabafazi abasekela isibopho sabo esibonelweni sakaJesu nekasebenzelana nebandla lakhe batjengisa bona bayasithokozela isipho sakaZimu somtjhado. (Funda Kwebe-Efesu 5:22-25.) Qala bona abalingani bomtjhado bafumana iimbusiso ezingangani nebathandana kwamambala begodu bangavumeli ukuzikhakhazisa, ukungakhulumisani, namtjhana eminye imikghwa engavumelani neemtlolo yonakalise umtjhadwabo!

BANGAHLUKANISWA MUMUNTU

16. Kubayini amanye amaKrestu ahlala angakatjhadi?

16 Ngitjho nanyana abantu abanengi bahlela ukutjhada esikhathini esithileko ekuphileni kwabo, ezinye iinceku zakaJehova zihlala zingakatjhadi ngombana azimfumani umlingani okarisako kizo nakuJehova. Abanye banesipho esivela kuZimu sokungatjhadi, okubenza bazinikele ekonzweni kaJehova ngaphandle kwesithikaziso somtjhado. Liqiniso, ukungatjhadi kufuze kuthatjelwe phakathi kwemkhawulo ebekwe nguJehova.—Mat. 19:10-12; 1 Kor. 7:1, 6, 7, 17.

17. (a) Ngimaphi amezwi kaJesu malungana nomtjhado okufuze sihlale siwakhumbula? (b) Nekungenzeka umKrestu athome ukukhanukela umlingani womtjhado womunye umuntu, khuyini okufuze ayenze ngaphandle kokuriyada?

17 Kungakhathaliseki bona sitjhadile namtjhana asikatjhadi, soke kutlhogeka sihlale siwakhumbula amezwi kaJesu athi: “Azange khenifunde imitlolo ethi emathomeni uMbumbi wabumba omduna nomsikazi na? Yeke uZimu wathi: ‘Ngesizathwesi indoda izatjhiya uyise nonina ihlale nomkayo, ababilaba bazaba munye.’ Abasesebabili, kodwana banye. Yeke umuntu akangahlukanisi okuhlanganiswe nguZimu.” (Mat. 19:4-6) Ukukhanukela umlingani womtjhado womunye umuntu sisono. (Dut. 5:21) Nekwenzeka umKrestu athoma ukuba nesifiso somrhobholo esinjalo, kufuze athathe amagadango msinyana ukuruthula isifiso esisilaphelekweso, ngitjho nanyana kungambangela ubuhlungu obukhulu ngokwamazizo ngombana asivumele saba neemrabho. (Mat. 5:27-30) Kuqakathekile ukulungisa ukucabanga okunjalo begodu agandelele isifiso esisisono sehliziyo ekhohlisako.—Jer. 17:9.

18. Ucabanga bona kufuze sisiqale njani isipho sakaZimu somtjhado?

18 Ngitjho nabanengi abazi okuncani namtjhana abangazi litho ngoJehova uZimu nesipho sakhe esikarisako somtjhado batjengise ukuthokozela isibopho somtjhado ngezinga elithileko. Qala bona kufuze siwathabele kangangani-ke thina esizinikele ‘kuZimu odumisekako,’ uJehova, woke amalungiselelwakhe sinikele nobufakazi bokobana siyasithokozela isipho sakaZimu somtjhado!—1 Thi. 1:11.

[Umtlolo waphasi]

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 6]

Umtjhado omuhle udumisa uJehova begodu ungaletha ithabo elikhulu kuwo woke umuntu emndenini

[Isithombe ekhasini 5]

URude watjengisa ukuthokozela isipho sakaZimu somtjhado

[Isithombe ekhasini 7]

Uyatjengisa bona usithokozela kwamambala isipho sakaJehova somtjhado?