Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Yiba Nombono Ofaneleko Ngomtjhado Oneemraro

Yiba Nombono Ofaneleko Ngomtjhado Oneemraro

Yiba Nombono Ofaneleko Ngomtjhado Oneemraro

“Kilabo abatjhadileko nginomlayo ongasi ngewami, kodwana ovela eKosini.”—1 KOR. 7:10.

UNGAHLATHULULA?

Kungamuphi umqondo uZimu abophela ndawonye abalingani bomtjhado?

Abadala bangawasiza njani amaKrestu anomraro emtjhadweni?

Kufuze siwuqale njani umtjhado?

1. AmaKrestu awuqala njani umtjhado, begodu kubayini?

AMAKRESTU nekatjhadako, enza isifungo kuZimu—umthwalo okungakafuzi uthathwe lula. (Mtj. 5:4-6) Ngomqondo wokobana uMthomi welungiselelo lomtjhado, uJehova ‘ubahlanganisile’ labo abasebunyeni bomtjhado. (Mar. 10:9) UZimu uyasibona isibophwesi naphezu kweemthetho egunyaze umtjhado loyo. Iinceku zakaJehova kufuze ziqale umtjhado njengelungiselelo elihlanganisako kungakhathaliseki bona bezibakhulekeli bakhe namtjhana awa nezitjhadako.

2. Ngimiphi iimbuzo ezokucatjangelwa esihlokwenesi?

2 Umtjhado ophumelelako ungaletha ithabo elikhulu. Kodwana kungenziwani nekuneemraro emtjhadweni? Kghani umtjhado obogabogako ungaqiniswa? Labo ukuthula komtjhadwabo okusengozini bangafumana liphi isizo?

UZOKULETHA ITHABO NAMTJHANA ISIZI?

3, 4. Kungenzekani umuntu nekenza isiqunto esingakahlakaniphi nekakhetha umlingani womtjhado?

3 Umtjhado womKrestu newuphumelelako, uletha ithabo nedumo kuJehova. Newubhalelwako, uletha isizi elikhulu. UmKrestu ocabangela ukutjhada angakwazi ukuba nesithomo esihle emtjhadweni nekalalela iinqophiso zakaZimu. Ngakelinye ihlangothi, umuntu owenza isiqunto esingakahlakaniphi nekakhetha umlingani womtjhado angaqalana nokunganeliseki nesizi. Ngokwesibonelo, elinye ilutjha lithoma ukuthandana lingakulungeli ukuthwala iimthwalo ehlobene nepilo yemtjhadweni. Abanye bafumana abalingani bomtjhado ku-Internet, bagijimele ukutjhada bese bazifumana baseemtjhadweni ongathabisiko. Abanye benza isono esikhulu nebasathandanako begodu batjhade nanyana kunjalo, kodwana bangathoma ipilo yabo yemtjhadweni banganahlonipho ethe tjha ngomunye nomunye.

4 Amanye amaKrestu awatjhadi ‘eKosini’ begodu avuna imiphumela ebuhlungu evame ukuba khona emndenini ehlukeneko ngokwekolo. (1 Kor. 7:39) Nengabe ngilokho okwenzeka kuwe, rabhela uZimu bona akulibalele begodu akusize. Akayisusi iimphumela yeemtjhapho yesikhathi esidlulileko, kodwana uyamsiza ophendukileko bona aqalane neenlingo. (Rha. 130:1-4) Zimisele ukumthabisa nje naphakade, begodu ‘ithabo lakaJehova lizokuba siphephelo sakho.’—Neh. 8:10.

NEKUSONGELWA IIMBOPHO ZOMTJHADO

5. Malungana nokungathabi emtjhadweni, ngikuphi ukucabanga ekufuze kubalekelwe?

5 Labo abanesizi emtjhadweni bangazibuza: ‘Kghani umtjhadwami ongathabisiko uyakufanela ukuphuluswa? Ngathana bengingakghona ukubuyisela emva isikhathi ngithome ngobutjha nomunye umlingani womtjhado!’ Bangacabanga ngokutjhaphulula isibopho—‘Ngifuna ukutjhaphuluka godu! Kubayini ngingadivosi? Ngitjho nanyana nginganabanga elingokoMtlolo lokudivosa, kubayini ngingahlali ngokuhlukana ngithabele ukuphila godu?’ Kunokucabanga ngendlela leyo namtjhana abhudange ngokobana ngathana kwaba njani, amaKrestu kufuze enze koke angakwenza bona alungise ubujamo bawo ngokufuna nangokulandela isinqophiso sakaZimu.

6. Hlathulula okwatjhiwo nguJesu, njengombana kutlolwe kuMatewu 19:9.

6 Nengabe umKrestu uyadivosa, angatjhaphuluka namtjhana angatjhaphuluki ngokoMtlolo bona atjhade godu. UJesu wathi: “Nanyana ngiyiphi indoda etlhala umkayo angazange akhe ahlobonge, iyahlobonga ngokutjhada nomunye umfazi.” (Mat. 19:9) La, ibizo elithi “ukuhlobonga” libandakanya ukuphinga nezinye izono ezikulu ezingokomseme. Kuqakathekile ukuwucabangela ngomthandazo nanyana ngimuphi umcabango wokudivosa nekangekho umlingani womtjhado oziphethe kumbi ngokomseme.

7. Abaqalileko bangacabangani umtjhado womKrestu newubhalelwako?

7 Umtjhado obhalelweko ungaphakamisa iimbuzo ngengokomoya lomuntu. Umpostoli uPowula wabuza umbuzo oqakathekileko: “Nengabe-ke umuntu akakwazi ukuphatha kuhle umuzi wakhe, alo-ke angaliphatha bunjani ibandla lakaZimu?” (1 Thi. 3:5) Eqinisweni, bobabili abalingani bomtjhado nebathi bamaKrestu kodwana umtjhadwabo ubhalelwa, abaqalileko bangacabanga bona abanjalo abakwenzi kwamambala abakufundisako.—Rom. 2:21-24.

8. Khuyini ekungenzeka bona iimraro nengabe abalingani bomtjhado baqunta ukuhlukana?

8 Abalingani bomtjhado nebahlela ukuhlala ngokuhlukana namtjhana ukudivosa, ngaphandle kwamabanga angokomtlolo, ngokuqinisekileko vane kunokuthileko okungakhambi kuhle ngokomoya ekuphileni kwabo. Kuyakhanya bona munye namtjhana bobabili abakazisebenzisi iinkambisolawulo ezingokoMtlolo. Ngathana ‘bebamthemba kwamambala uJehova ngeenhliziyo zabo zoke,’ bebangekhe babe nebanga lokukholelwa bona akunalitho ebebangalenza ukukhandela bona umtjhadwabo ungaphumeleli.—Funda Iziyema 3:5, 6.

9. Amanye amaKrestu avuzwe njani ngeemzamo yawo yokubekezela emtjhadweni?

9 Iimtjhado eemnengi ebeyibonakala ngasuthi ngeze iphumelele ngokukhamba kwesikhathi yaphumelela khulu. AmaKrestu angajarhi ukuphuma emtjhadweni oneemraro kanengi athabela umvuzo omuhle. Cabanga ngalokho okungenzeka emndenini ohlukeneko ngokwekolo. Umpostoli uPitrosi watlola: “Nje-ke bafazi, thobelani amadoda wenu, khona nakukhona amadoda angakholwako lilizwi, nawo azuzwe kuzithoba kwabafazi bawo, lapho nebanibonako nimesaba uZimu niphila ipilo emsulwa.” (1 Pit. 3:1, 2) Kwamambala, ngebanga lokuziphatha okuhle komlinganakhe, ongakholwako angamukela ukukhulekela kweqiniso! Umtjhado onjalo ophulukileko udumisa uZimu begodu ungaba sibusiso esikhulu endodeni, nemfazini nakunanyana ngibaphi abantwana okungenzeka banabo.

10, 11. Ngimiphi iimraro engakalindeleki engavela emtjhadweni, kodwana umKrestu angaqiniseka ngani?

10 Linesifiso sokuthabisa uJehova, inengi lamaKrestu angakatjhadi likhetha amakholwa azinikeleko akunye nawo njengabalingani bomtjhado. Nokho, ngitjho nanyana kunjalo, ubujamo bungatjhentjha kungakalindelwa. Ebujamweni obungakajayeleki, umlingani womtjhado angaba neemraro emkhulu ngokwamazizo. Namtjhana kesinye isikhathi ngemva komtjhado, umlingani angaba mrhuweleli opholileko. Ngokwesibonelo: ULinda, * umma omKrestu otjhisekako nozinikeleko, ingekho into angayenza wabona indodakwakhe ebhabhadisiweko ngokungaphenduki ithoma ikambo engavumelani neemtlolo begodu isuswa ekuhlanganyeleni. Khuyini umKrestu ekufuze ayenze nengabe umtjhadwakhe ubonakala wonakele ngokunganathemba ngebanga lalokho?

11 Ungabuza, ‘Kufuze ngiragele phambili ngilinga ukubulunga umtjhadwami kungakhathaliseki bona kwenzekani?’ Akunamuntu ongakwenzela namtjhana okufuze akwenzele isiqunto esinjalo. Nokho, kunamabanga azwakalako wokobana ungalahli itewu esibophweni somtjhado esibogabogako. Indoda namtjhana umfazi osaba uZimu okghodlhelela iinlingo ezibudisi zemtjhadweni ngebanga lesazela sakhe uligugu kuZimu. (Funda yoku-1 KaPitrosi 2:19, 20.) NgeLizwi nangomoyakhe, uJehova uzokusiza umKrestu owenza iimzamo yokuqinisa umtjhado oneemraro.

BAKULUNGELE UKUSIZA

12. Abadala bazosiqala njani nesibawa isizo labo?

12 Nengabe uqalene neemraro yomtjhado, ungazazi ukufuna isizo elingokomoya lamaKrestu avuthiweko. Abadala bakhonza njengabelusi bomhlambi begodu bazokuthabela ukukunqophisa esilulekweni esiphefumulelweko esifumaneka eMitlolweni. (IZe. 20:28; Jak. 5:14, 15) Ungaphethi ngokobana wena nomlinganakho ngeze nisahlonitjhwa badala neningafuna isizo elingokomoya begodu nicoca nabo ngeemraro eemkhulu yomtjhado. Ukukhathalela kwethando ngani kuzokukhula nebabona bonyana nifisa ngetjiseko ukuthabisa uZimu.

13. Ngisiphi isiluleko esifumaneka kweyo-1 Korinte 7:10-16?

13 AmaKrestu ahlala emndenini ehlukeneko ngokwekolo nekabawa isizo kubadala, abadala baqalisela esilulekweni esinjengesakaPowula owatlola: “Kilabo abatjhadileko nginomlayo ongasi ngewami, kodwana ovela eKosini othi: Ikosikazi ayingatjhiyi indoda yayo. Kodwana nayingenzeka itlhale, ayihlale inganamuntu namtjhana ibuyisane nendoda yayo; nendoda nayo ayingahlukani nomkayo. . . . Wazi ngani, kosikazi ekholwako, bona indoda yakho angekhe wayiphulusa na? Uzokwazi ngani, wena ndoda ekholwako, bonyana umkakho angekhe wamphulusa na?” (1 Kor. 7:10-16) Qala bona kusibusiso esingangani umngani ongakholwako nekazuzelwa ekukhulekeleni kweqiniso!

14, 15. Kunini lapho umlingani womKrestu angacabangela ukuhlala ngokuhlukana, kodwana kubayini umthandazo nokuyicabangela ngokuthembeka kuqakathekile?

14 Umfazi omKrestu ‘angayitjhiya’ ngaphasi kwabuphi ubujamo indoda? Abanye bakhethe ukuhlala ngokuhlukana ngombana umlingani womtjhado akafuni ngamabomu ukondla umndeni. Abanye benze lokhu ngebanga lokutlhoriswa ngokwenyama okudluleleko namtjhana ukusongelwa okukhulu kwengokomoya lomKrestu.

15 Bona uyahlala namtjhana uyahlukanisa siqunto somuntu mathupha. Nokho, umlingani womtjhado obhabhadisiweko kufuze athandazele indaba le begodu ayicabangele ngokuthembeka. Ngokwesibonelo, kghani umlingani ongakholwako nguye ofake ingokomoya engozini, namtjhana umKrestu bekadondela isifundo seBhayibhili, angayi qobe eemhlanganweni nekonzweni?

16. Khuyini ekufuze ikhandele amaKrestu ekwenzeni iinqunto ezirhabako malungana nedivosi?

16 Iqiniso lokobana sibuqala njengobuligugu ubuhlobo bethu noZimu begodu siyasithabela isipho sakhe somtjhado kufuze sisikhandele ekwenzeni iinqunto ngokurhaba malungana nedivosi. Njengeenceku zakaJehova, sitshwenyeke ngokucwengiswa kwebizo lakhe elicwengileko. Ngokuqinisekileko, ngeze senza amaqhinga wokuphuma komunye umtjhado kukulapho enhliziyweni sihlela ukungena komunye.—Jer. 17:9; Mal. 2:13-16.

17. Kungaphasi kwabuphi ubujamo lapho kungathiwa uZimu wabizela amaKrestu bona ahlale ngokuthula?

17 UmKrestu otjhade nongakholwako kufuze azimisele ngetjiseko ukubulunga isibopho somtjhado siqinile. Nanyana kunjalo, umKrestu akutlhogeki azizwe amlandu naphezu kweemzamakhe yokubulunga umtjhadwabo, umlingani womtjhado nekangafuni ukuragela phambili ahlala naye. UPowula watlola, ‘Nengabe loyo ongakholwako ufuna ukulahla loyo okholiweko atjhade naye, kulungile akenze njalo! Ebujamwenobo, umzalwana namtjhana udade ukhululekile bona enze njalo. UZimu wanibiza bona nihlale ngokuthula.’—1 Kor. 7:15. *

THEMBELA KUJEHOVA

18. Ngitjho nanyana kungakghoneki ukubulunga umtjhado, iimzamo yokwenza njalo ingaba namiphi iimphumela emihle?

18 Newuqalene nananyana ngimuphi umraro wemtjhadweni, qala kuJehova bona akuphe isibindi begodu uhlale umthemba. (Funda iRhalani 27:14.) Cabangela uLinda ekukhulunywe ngaye ngaphambilini. Umtjhadwakhe ekugcineni waphela ngedivosi, ngitjho nanyana alinga iimnyaka emnengi ukuwubulunga. Kghani uzizwa amorose isikhathi sakhe? Uthi, “Awa. Iimzamami yanikela ubufakazi obuhle kwabaqalileko. Nginesazela esihlwengileko. Okuhle khulu kukobana iimnyaka leyo yasiza indodakazethu bona iragele phambili iqinile eqinisweni. Yakhula yaba nguFakazi KaJehova ozinikeleko notjhisekako.”

19. Kungenzekani nengabe kwenziwa iimzamo yokubulunga umtjhado?

19 Umfazi omKrestu ibizo lakhe lingu-Marilyn uyathaba ngombana wathemba uZimu begodu wenza umzamo ongeziweko wokubulunga umtjhadwakhe. Uthi, “Ngakhe ngalingeka bona ngihlale ngokuhlukana nendodakwami ngebanga lokungangondli begodu ifaka ingokomoya lami engozini. Nokho indodakwami yakhe yakhonza njengomdala ngaphambi kobana ibandakanyeke emalungiselelweni webhizinisi angakalungi. Yathoma ukungasayi emihlanganweni, begodu salisa ukukhulumisana. Ukusahlela kwamaphekula edorobheni lethu kwangithusa kangangobana ngathoma ukuba ngedwa. Yeke ngalemuka bona nami benginephoso. Sathoma ukukhulumisana begodu saba nesifundo sethu somndeni, saba khona qobe neemhlanganweni. Abadala bebanomusa begodu balisizo elikhulu. Umtjhadwethu wavuseleleka kabutjha. Ngokukhamba kwesikhathi, godu indodakwami yafanelekela amalungelo webandla. Bekusifundo esibudisi esinomphumela othabisako.”

20, 21. Sinehlonipho emtjhadweni, khuyini okufuze sizimisele ukuyenza?

20 Kungakhathaliseki bona utjhadile namtjhana awukatjhadi asihlale senza ngesibindi begodu sithembele kuJehova? Nengabe siqalana nobudisi emtjhadweni, kufuze silinge ngamandla ukuburarulula, sikhumbule bona abatjhadileko “abasesebabili, kodwana banye.” (Mat. 19:6) Asikhumbuleni bona nesikghodlhelelako emndenini ohlukeneko ngokwekolo naphezu kobudisi, singafumana ithabo lokuthumbela umlingani ekukhulekeleni kweqiniso.

21 Kungakhathaliseki bona siqalene nabuphi ubujamo, kwanga singazimisela ukukhamba ngokuyelela ukwenzela bona kunikelwe ubufakazi obuhle kwababukeleko abangasi yingcenye yebandla. Nengabe umtjhadwethu uyasongelwa, asithandaze ngamandla, sihlole iimnqophwethu ngokuthembeka, sicabangele iMitlolo ngokutjhejisisa, begodu sifune isizo labadala elingokomoya. Ngaphezu kwakho koke, kwanga singazimisela ukuthabisa uJehova uZimu kizo zoke izinto begodu sitjengise ukuthokoza kwamambala ngesipho sakhe esikarisako somtjhado.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 10 Amabizo atjhentjhiwe.

^ isig. 17 Qala incwadi ethi ‘Hlalani Ethandweni LakaZimu,’ amakhasi 219-221; INqabayokulinda ka-November 1, 1988, amakhasi 26-27; September 15, 1975 (ngesiNgisi), ikhasi 575.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 10]

AmaKrestu angalahli itewu msinyana emtjhadweni oneemraro kanengi athabela iimvuzo emihle

[Umkhangiso osekhasini 12]

Thembela kuJehova ngaso soke isikhathi begodu umbawe nesibindi

[Isithombe ekhasini 9]

UJehova ubusisa abalingani abamaKrestu abenza iimzamo yokuqinisa umtjhado oneemraro

[Isithombe ekhasini 11]

Ibandla lobuKrestu lingaba mthombo wenduduzo nesizo elingokomoya