Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Khonza UZimu Wekululeko

Khonza UZimu Wekululeko

Khonza UZimu Wekululeko

“Ngombana ukumthanda uZimu kuthobela imilayo yakhe. Imilayo yakhe ayisibudisi kithi.”—1 JWA. 5:3.

UNGAPHENDULA?

Usathana ulinga njani ukwenza umthetho kaZimu ubonakale umthwalo?

Kubayini kufuze sitjheje khulu ngabantu esizihlanganisa nabo?

Khuyini ezosisiza bona sihlale sithembekile kuZimu wekululeko?

1. UJehova uyiqala njani ikululeko, begodu uyitjengise njani nekasebenzelana no-Adamu no-Efa?

UJEHOVA ukuphela koMuntu onekululeko epheleleko. Nanyana kunjalo, akayisebenzisi kumbi; namtjhana ayilawule ngokupheleleko ngokungayinikeli iinceku zakhe. Kunalokho, unikele iinceku zakhe ikululeko yokuzikhethela, evumela bona zikwazi ukuzithathela amagadango begodu zanelise zoke iimfiso zazo ezifaneleko. Ngokwesibonelo, uZimu wanikela u-Adamu no-Efa umlayo owodwa kwaphela oqinileko—obakhandela bona bangadli ‘emthini wokwazi okuhle nokumbi.’ (Gen. 2:17) Qala bona bebanekululeko ekulu kangangani yokwenza intando yoMbumbi wabo!

2. Kubayini ababelethi bethu bokuthoma balahlekelwa yikululeko abayinikelwa nguZimu?

2 Kubayini uZimu anikela ababelethi bethu bokuthoma ikululeko ekulu kangaka? Wabenza ngomfanekiswakhe begodu wabanikela isazelo, alindele bona ithando labo ngaye njengoMbumbi wabo lizobanqophisela endleleni elungileko. (Gen. 1:27; Rom. 2:15) Ngokudanisako, u-Adamu no-Efa bahluleka ukuthokoza uMuphi wokuPhila wabo okarisako nangekululeko abanikele yona. Kunalokho, bakhetha ikululeko engasisemthethweni abayinikelwa nguSathana, ebeyingeyokuzibusa. Kodwana kunokufumana ikululeko engeziweko, ababelethi bethu bokuthoma bazithengisela ebugqilini besono, kwaba neemphumela ebuhlungu.—Rom. 5:12.

3, 4. USathana ulinga njani ukusikhohlisa malungana neenkambisolawulo zakaJehova?

3 USathana nekakghona ukuyenga abantu ababili bokuthoma—ingasaphathwa yenani leembunjwa zomoya—bona bale ubukhosi bakaZimu, kangangani ngathi. Amaqhingakhe asafana. Ulinga ukusikhohlisa bona sicabange bonyana iinkambisolawulo zakaZimu ziimthwalo, zisiqedela nethabo. (1 Jwa. 5:3) Ukucabangokho kungaba namandla nengabe sihlale sikhuluma ngakho. Udade oneemnyaka ema-24 owakhe waziphatha kumbi ngokomseme wathi, “Ukuzihlanganisa nabantu abambi kwaba nomthelela omkhulu kimi, khulukhulu ngombana bengisaba ukuba nombono ohlukileko ebanganini bami.” Mhlamunye wakhe waqalana nokugandelelwa kweentanga okufanako.

4 Okudanisako, ngezinye iinkhathi umthelela wabangani abambi godu ungavela ngaphakathi ebandleni lobuKrestu. UFakazi osesemutjha wathi, “Ngazi abatjha abathileko abathandana nabantu abangakholwako. Nokho, ekugcineni ngabona bonyana nengiba nabo isikhathi esinengi, kulapho ngiba njengabo. Ingokomoya lami lathoma ukubogaboga. Bengingasakuthabeli ukudla okungokomoya emihlanganweni, begodu bengingasayi qobe ekonzweni. Lokhu kwaba litshwayo lokobana kufuze ngihlukane nabangani labo, begodu ngenza njalo!” Uyawatjheja amandla abantu ozihlanganisa nabo abangaba nawo kuwe? Cabangela isibonelo seBhayibhili esingaphelelwa sikhathi.—Rom. 15:4.

WEBA IINHLIZIYO ZABO

5, 6. U-Absalomu wabaphambukisa njani abanye, begodu iqhinga lakhe laphumelela na?

5 IBhayibhili imumethe iimbonelo ezinengi zalabo egade banomthelela omumbi kwabanye. Esinye seembonelwezo ngu-Absalomu, indodana yeKosi uDavidi. U-Absalomu bekayindoda eqaleka khulu. Nokho, ngokukhamba kwesikhathi, njengoSathana, wavumela ukuba marhamaru kwazala ehliziywenakhe, ngombana wathoma ukufisa isihlalo sakayise sobukhosi, egade anganalungelo lokusifumana. * Emzamwenakhe wobuqili wokuthatha ubukhosi, u-Absalomu wenza ngasuthi uwakhathalela khulu ama-Israyeli wekhabo kukulapho ngobuqili awatjela bona bebukhosini abanandaba nawo. Kwamambala, njengoDeveli esimini ye-Edeni, u-Absalomu waziveza njengomsekeli, ngesikhathi esifanako akhuluma kumbi ngoyise.—2 Sam. 15:1-5.

6 Kghani iqhinga laka-Absalomu lobuqili laphumelela? Ngezinga elithileko, iye, ngombana ukulandisa kweBhayibhili kuthi: “U-Absalomu waragela phambili eba iinhliziyo zamadoda wakwa-Israyeli.” (2 Sam. 15:6) Nokho, ekugcineni ukuzikhakhazisa kwaka-Absalomu kwamrholela ekuweni kwakhe. Kodwana okuzwisa ubuhlungu, godu kwarholela ekufeni nekuhlongakaleni kweenkulungwana zabantu ebebabanjwe nguye.—2 Sam. 18:7, 14-17.

7. Ngiziphi iimfundo esingazifunda ekulandiseni okumalungana no-Absalomu? (Qala isithombe esisekhasini 14.)

7 Kubayini ama-Israyeli lawo akhohliswa lula? Bekafisa izinto u-Absalomu ebekawathembisa zona. Kungenzeka ukuqaleka kwakhe kwangaphandle kwaba nomthelela kiwo. Kungakhathaliseki bona ubujamo bunjani, singaqiniseka ngalokhu: Khenge athembeke kuJehova nekosini yakhe ayikhethileko. Namhlanjesi, uSathana uragela phambili asebenzisa “abo-Absalomu” emzamwenakhe wokweba iinhliziyo zeenceku zakaJehova. Bangathi, ‘Iinkambisolawulo zakaJehova ziqine khulu. Begodu qala boke abantu abangamkhonzi uJehova. Boke bathabile!’ Uzowabona na amala wobuqili layo begodu uhlale uthembekile kuZimu? Uzokulemuka bona ‘mthetho opheleleko’ kaJehova kwaphela, umthetho kaKrestu, ongakurholela ekululekweni yeqiniso? (Jak. 1:25) Nengabe kunjalo, uthande umthetho loyo, begodu ungalingeki bona uyisebenzise kumbi ikululeko yakho yobuKrestu.—Funda yoku-1 KaPitrosi 2:16.

8. Ngiziphi iimbonelo ezitjengisa bona ukungalaleli iinkambisolawulo zakaJehova akubenzi abantu bathabe?

8 Kulula ngoSathana bona abambe abantu abatjha. Umzalwana kwanje oseemnyakeni yama-30 nakhu akutjhoko ngeemnyakakhe yobutjha: “Bengiqala iinkambisolawulo zakaJehova zokuziphatha njengeziqinileko ingasi njengezisivikelo.” Ngebanga lalokho, waziphatha kumbi ngokomseme. Kodwana lokho khenge kumlethele ithabo. Uthi, “Ngaba namazizo adephileko wokuba nomlandu newokuzisola iimnyaka eemnengi.” Akhumbula iimnyaka yobutjha bakhe, udade watlola: “Ngemva kokuziphatha kumbi, uzizwa ungasililitho. Ngitjho nanje ngemva kweemnyaka eli-19, iimcabango emimbi iyabuya.” Omunye udade wathi: “Nengicabanga bona ukuziphatha kwami kulimaze abantu engibathanda kwamambala, lokho kube neemphumela elimazako kimi ngokomkhumbulo, ngokomoya nangokwamazizo. Kubuhlungu ukuphila ngaphandle kokwamukelwa nguJehova.” USathana akafuni bona ucabange ngeemphumela yesono enjalo.

9. (a) Ngimiphi iimbuzo engasisiza sihlole umbono wethu ngoJehova neemthetho neenkambisolawulo zakhe? (b) Kubayini kuqakathekile ukwazi uZimu kuhle?

9 Kuzwisa ubuhlungu bona ilutjha elinengi eliseqinisweni—ngitjho nabantu abadala abanengi—kwafuze bafunde kabuhlungu bona ithabo esonweni kanengi lisilahlekisela khulu! (Gal. 6:7, 8) Ngalokho zibuze: ‘Ngiyawabona amaqhinga uSathana awasebenzisako ukulinga ukungikhohlisa? Ngiqala uJehova njengoMnganami oseduze, loyo ohlala akhuluma iqiniso begodu angifunela okuhle? Ngiqiniseka ngokuzeleko na bona ngeze angibambele okuhle okuyongilethela ithabo elikhulu?’ (Funda U-Isaya 48:17, 18.) Bona uphendule ngo-iye osuka ehliziyweni, kutlhogeka ungabi nelwazi elincani ngoJehova. Kufuze umazi ngokuseduze ulemuke nokobana imithetho yeBhayibhili neenkambisolawulo zitjengisa ithando lakhe ngawe, ingasi isifiso sokukugandelela.—Rha. 25:14.

THANDAZELA IHLIZIYO EHLAKANIPHILEKO NELALELAKO

10. Kubayini kufuze silwele ukulingisa iKosi uSolomoni eseseyitjha?

10 Nekaseselisokana, uSolomoni ngokuthobeka wathi emthandazweni: “Ngimsana omncani. Angikwazi ukuphuma nokungena.” Ngalokho wathandazela ihliziyo ehlakaniphileko nelalelako. (1 Kho. 3:7-9, 12) UJehova waphendula isibawo sokuthembekeso, begodu uzokwenza okufanako nakuwe, kungakhathaliseki bona umutjha namtjhana umdala. Kuliqiniso, uJehova ngeze akunikele ilemuko nokuhlakanipha ngokusimangaliso. Kodwana uzokwenza uhlakaniphe newufunda ngetjiseko iLizwi lakhe, uthandazela umoya wakhe ocwengileko, begodu uwasebenzise ngokuzeleko amalungiselelo angokomoya awenza afumaneke ngebandla lobuKrestu. (Jak. 1:5) Kwamambala ngamalungiselelo la, uJehova wenza ngitjho neenceku zakhe ezisesezitjha zihlakaniphe khudlwana kunalabo abanganaki isiluleko sakhe, ngitjho nalabo abazibiza ngokobana ‘ngabahlakaniphileko nabanelemuko’ bephaseli.—Luka 10:21; funda iRhalani 119:98-100.

11-13. (a) Ngiziphi iimfundo eziqakathekileko esingazifunda kuRhalani 26:4, Iziyema 13:20 nakwe-1 KwebeKorinte 15:33? (b) Ungazisebenzisa njani iinkambisolawulo ezingokoMtlolwezi?

11 Ukutjengisa bona ukuqala njengokuqakathekileko ukufunda iBhayibhili nokuzindla ngalokho okufundako bonyana wazi uJehova ngokuseduze, cabangela imitlolo elandelako. Ngamunye umumethe ikambisolawulo eqakathekileko malungana nokukhetha abangani: “Akhange ngihlale nabantu abangasi ngebeqiniso; begodu angizihlanganisi nalabo abafihla lokho abangikho.” (Rha. 26:4) “Okhamba nabahlakaniphileko uzokuhlakanipha, kodwana osebenzelana neendlhayela kuzomkhambela kumbi.” (Iziy. 13:20) “Ukujayelana nabantu bemikhuba emimbi kusilaphaza isimilo esihle.”—1 Kor. 15:33.

12 Ngiziphi iimfundo eziqakathekileko esingazifunda emitlolweni le? (1) UJehova ufuna sikhethe abantu esizihlanganisa nabo. Ufuna ukusivikela ngokokuziphatha nangokomoya. (2) Abantu esizihlanganisa nabo bangaba nomthelela omumbi kithi; lelo kumane kuliqiniso lokuphila. Indlela amavesi angehla abekwe ngayo itjengisa bona uJehova ulinga ukuthinta iinhliziyo zethu. Njani? Tjheja bona alikho nalinye emavesini la elibekwe njengomthetho, njengokuthi “akukafuzi . . . ” Kunalokho, atlolwe njengamezwi alula weqiniso. Eqinisweni uJehova uthi kithi: ‘Ngila amaqiniso. Uzokusabela njani? Khuyini okusehliziywenakho?’

13 Emaswapheleni, ngombana amavesi amathathu la abekwe njengesisekelo seqiniso, awaphelelwa sikhathi begodu angasetjenziswa ngokunabileko. Ukutjengisa lokho, zibuze iimbuzo enjengethi: Ngingakubalekela njani ukuzihlanganisa nalabo “abafihla lokho abangikho”? Kukubuphi ubujamo lapho ngingazihlanganisa nabanjalo? (Iziy. 3:32; 6:12) Bobani “abantu abahlakaniphileko” uJehova afuna ngizihlanganise nabo? Bobani ‘abaziindlhayela’ afuna ngibagegede? (Rha. 111:10; 112:1; Iziy. 1:7) Ngisiphi “isimilo esihle” engizosona ngokukhetha abangani abambi? Ngingafumana abangani abambi ngaphandle kwehlangano kwaphela? (2 Pit. 2:1-3) Ungayiphendula njani iimbuzo le?

14. Ningakuthuthukisa njani ukuKhulekela kwenu Komndeni?

14 Ngemva kokucabangela iMitlolo le, kubayini ungahloli amanye amavesi weBhayibhili embula ukucabanga kwakaZimu ngezinto ezitshwenya wena nofana umndenakho? * Babelethi, cocani ngeenhloko ezinjalo ekuKhulekeleni kwenu Komndeni. Nenenza njalo, khumbulani bona umnqopho wenu kusiza ilunga ngalinye lomndeni bona lithokoze ngokuzeleko ukudepha kwethando lakaZimu ngathi njengombana lembulwe emithethweni neenkambiswenilawulo zakhe. (Rha. 119:72) Kwamambala, isifundo esinjalo kufuze sitjhideze woke umndeni kuJehova nakomunye nomunye.

15. Ungabona njani bonyana uthoma ukuba nehliziyo ehlakaniphileko nelalelako?

15 Ungabona njani bona sewuthoma ukuba nehliziyo ehlakaniphileko nelalelako? Enye indlela kumadanisa ukucabanga kwakho nekwabathembekileko bekadeni, njengeKosi uDavidi, owatlola: “Ngikuthabele ukwenza intando yakho Zimami, nomthetho wakho ungaphakathi kimi.” (Rha. 40:8) Ngokufanako, umtloli weRhalani 119 wathi: “Qala indlela engiwuthanda ngayo umthetho wakho! Uyinto engitshwenyeka ngayo ilanga loke.” (Rha. 119:97) Ithando elinjalo alukhuli ehlabathini engakanothi. Kunalokho, limphumela wokutaditjha ngokudephileko, ukuthandaza, ukuzindla, nokuhlangabezanwe nakho—ukubona iimbusiso ezinengi ozifumene ngebanga lokunamathela kwakho eenkambiswenilawulo zakaZimu.—Rha. 34:8.

LWELA IKULULEKO YAKHO YOBUKRESTU!

16. Khuyini okufuze siyilemuke nesizakuthumba ipi yethu yekululeko yeqiniso?

16 Hlangana nomlando, iintjhaba zalwa izipi ezinesihlungu ebizweni lekululeko. Qala bona kufuze uzimisele khulu kangangani-ke wena ukulwa ngokomoya ulwela ikululeko yakho yobuKrestu! Lemuka bona amanabakho akusinguSathana, iphasi nomoyalo onetjhefu kwaphela. Godu kutlhogeka bona ulwe nokungapheleli kwakho, kuhlanganise nehliziyo ekhohlisako. (Jer. 17:9; Efe. 2:3) Nokho, ngesizo lakaJehova ungayithumba ipi. Ukuhlula ngakhunye—kukukhulu namtjhana kukuncani—kuzokuba neemphumela okunganani eembili emihle. Kokuthoma, uzokwenza ihliziyo kaJehova ithabe. (Iziy. 27:11) Kwesibili, njengombana uzwa amandla kaZimu akhulako ‘womthetho opheleleko wekululeko,’ uzozimisela ngitjho nangokungeziweko ukuhlala ‘usendleleni encancani’ eya ekuphileni okungapheliko. Ngokukhamba kwesikhathi, uzokuthabela ikululeko enabileko uJehova ayibekele abathembekileko.—Jak. 1:25; Mat. 7:13, 14.

17. Kubayini kungakafuzi kusidanise ukungapheleli, begodu ngiliphi isizo uJehova asinikela lona?

17 Kwamambala, ngezinye iinkhathi soke siyayenza iimtjhapho. (Mtj. 7:20) Nesiyenzileko, akukafuzi sizizwe singasililitho namtjhana sidane ngokudluleleko. Newukhutjiweko, sikima begodu uragele phambili—ngitjho nanyana lokho kutjho ukubawa isizo kubadala bebandla. UJakobosi watlola, ‘iimthandazwabo yokukholwa izamphilisa ogulako, uJehova amvuse, namtjhana enze izono, uzalitjalelwa izono zakhe.’ (Jak. 5:15) Liqiniso, ungakhohlwa bona uZimu unomusa nokobana wakudosela ebandleni ngombana abone okuthileko okuhle kuwe. (Funda IRhalani 103:8, 9.) Ngalokho newusaragela phambili ubulunga ihliziyo epheleleko kuJehova, ngeze akuphelele ihliziyo.—1 Mil. 28:9.

18. Singenza njani ngokuvumelana nomthandazo kaJesu otlolwe kuJwanisi 17:15?

18 Nekathandazako ngobusuku bamaswaphela nabapostoli bakhe aba-11 abathembekileko, uJesu watjho amezwi angalibalekiko la ngabo: “Ngibawa bona ubaphuluse kosilapheleko.” (Jwa. 17:15) Ukutshwenyeka kwakaJesu bekungapheleli kubapostoli bakhe, kodwana bekunabele nakibo boke abalandeli bakhe. Ngalokho, singaqiniseka bona uJehova uzowuphendula umthandazo kaJesu ngokubaphulusa hlangana neenkhathi ezibudisezi. “Kilabo abakhamba ngokuthembeka [uJehova] usiviko . . . Uzokuvikela indlela yabathembekileko bakhe.” (Iziy. 2:7, 8) Liqiniso, ikambo yokuthembeka ayihlali inganazo iintjhijilo, kodwana iyindlela eyisa ekuphileni okungapheliko nekululekweni yeqiniso. (Rom. 8:21) Ungavumeli namunye bona akumuke yona!

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 5 Isithembiso sakaZimu asenza noDavidi ‘senzalo’ ebeyizokuthatha isihlalo sobukhosi, senziwa ngemva kokubelethwa kwaka-Absalomu. Ngalokho, u-Absalomu kufuze bona bekazi bonyana uJehova akakakhethi yena njengozokulandela uDavidi esikhundleni.—2 Sam. 3:3; 7:12.

^ isig. 14 Iimbonelo ezihle zikwe-1 KwebeKorinte 13:4-8, lapho uPowula ahlathulula khona ithando, nakuRhalani 19:7-11, elikhuluma ngeembusiso ezinengi zokulalela imithetho kaJehova.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Iinthombe ekhasini 14]

Singababona njani abo-Absalomu banamhlanjesi begodu sizitjheje kibo?