Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Ngubani Engizomsaba?”

“Ngubani Engizomsaba?”

“Ngubani Engizomsaba?”

‘Namtjhana amanabami angilalamela, ngizasolo ngithembe uZimu.’—RHA. 27:3.

NGOKUYA KWAMAVESI ALANDELAKO, KHUYINI ENGAKUSIZA UHLAWULELE ISIBINDI?

IRhalani 27:1

IRhalani 27:4

IRhalani 27:11

1. IRhalani 27 lizosisiza sizwisise ini?

KUBAYINI umsebenzethu wokutjhumayela wanda naphezu kobujamo obumbi bephasi? Kubayini sinikela ngokutjhaphulukileko ngesikhathi namandlethu kukulapho abanengi baqalene neemraro yezomnotho? Singahlala njani sinesibindi lokha abanye abanengi basaba ingomuso? Ingoma ephefumulelweko yeKosi uDavidi, etlolwe kuRhalani 27, isinikela iimpendulo.

2. Amazizo wokusaba angenzani emntwini, kodwana yini esingaqiniseka ngayo?

2 UDavidi uthoma irhalaneli ngamezwi la: ‘UJehova ukukhanya kwami nomphulusi wami. Akakho noyedwa engimesabako. UJehova ungivikela eengozini zoke. Ngubani engizomsaba?’ (Rha. 27:1) Njengombana ukusaba kungasiqeda amandla, amazizo wokusaba aba namandla ngokungeziweko. Kodwana akukho okubangela ukusaba okufuze kutshwenye umuntu osaba uJehova. (1 Pit. 3:14) Nesenza uJehova isiphephelo sethu, ‘siyokuhlala ngokuvikelekileko singathikaziswa kusaba ihlekelele.’ (Iziy. 1:33; 3:25) Kubayini kunjalo?

‘UJEHOVA UKUKHANYA KWAMI NOMPHULUSI WAMI’

3. Kungamuphi umqondo uJehova akukhanya kwethu, kodwana kufuze senzeni?

3 Isingathekiso esithi, ‘uJehova ukukhanya kwami’ sitjengisa iqiniso lokobana uJehova uyasitjhaphulula ekungabini nelwazi nebumnyameni obungokomoya. (Rha. 27:1) Ukukhanya kwamambala kungasitjengisa ingozi namtjhana isiqabo endlelenethu, kodwana akusisusi. Kufuze senze ngokuhlakanipha kilokho esikubonako. Ngendlela efanako, uJehova usembulela lokho okutjhiwo zizenzakalo zephasi eziyihloko. Uyasiyelelisa eengozini zephaseli. Usinikele iinkambisolawulo zeBhayibhili ezihlala zisebenza, kodwana kufuze sikusebenzise esikufundako. Nesenza njalo, sizokufumana ukuhlakanipha okungeziweko okudlula kwamanabethu namtjhana kwabafundisi bethu.—Rha. 119:98, 99, 130.

4. (a) Kubayini uDavidi bekangatjho ngokuqiniseka athi: ‘UJehova . . . mphulusi wami’? (b) UJehova uzokuba nini mphulusi wethu ngokukhethekileko?

4 Amezwi kaDavidi akuRhalani 27:1 atjengisa bona kufuze bonyana bekayikhumbula indlela uJehova amtjhaphulula nofana amphulusa ngayo ngaphambilini. Ngokwesibonelo, uJehova wamphulusa “ebhubezini nebhereni.” Godu uJehova wamsiza wahlula ikakaramba uGoliyadi. Ngokukhamba kwesikhathi iKosi uSawulu yalinga ukuhlaba uDavidi ngomkhonto, kodwana uJehova wamphulusa isikhathi ngasinye. (1 Sam. 17:37, 49, 50; 18:11, 12; 19:10) Kungebangelo uDavidi angatjho ngesibindi athi: ‘UJehova . . . mphulusi wami’! Godu uJehova eencekwini zakhe uzokuba ngilokho aba ngikho kuDavidi—umphulusi. Njani? Ngokuphulusa abakhulekeli bakhe ‘ekutlhageni okukhulu’ okuzako.—ISam. 7:14; 2 Pit. 2:9.

KHUMBULA IPUMELELO NGAYINYE

5, 6. (a) Umkhumbulwethu udlala yiphi indima ekuhlawuleleni kwethu isibindi? (b) Umlando kaJehova wokusebenzelana kwakhe neenceku zakhe usiqinisa njani isibindi?

5 Into eqakathekileko esingayenza bona sihlawulele isibindi ifumaneka kuRhalani 27:2, 3. (Funda.) UDavidi ukhumbula izenzakalo lapho abona khona ukuphuluswa ngesizo lakaJehova. (1 Sam. 17:34-37) Imikhumbulo leyo yamnikela isibindi sokuqalana ngitjho nobudisi obukhulu khulu. Kghani uzizwa ngendlela efanako ngebanga lalokho owakhe waqalana nakho ekuphileni? Ngokwesibonelo, wakhe wathandaza ngokudephileko ngomraro ogandelelako begodu wabona indlela uJehova akunikela ngayo ukuhlakanipha namtjhana amandla wokuqalana nesilingweso? Namtjhana ungayikhumbula na indlela ezasuswa ngayo iinqabo ekonzwenakho ethabisako nofana indlela umnyango omkhulu womsebenzi owakuvulekela ngayo? (1 Kor. 16:9) Ukukhumbula izenzakalo ezinjalo kungaba namuphi umphumela kuwe nje? Kghani iimkhumbulo leyo ayirageli phambili ikuqinisekisa bona uJehova angakusiza uhlule namtjhana ukghodlhelele iinqabo nofana ubudisi obukhulu khulu?—Rom. 5:3-5.

6 Kuthiwani nengabe urhulumende onamandla wenza amaqhinga wokutjhabalalisa aboFakazi BakaJehova njengehlangano? Abantu abanengi bakhe balinga ukwenza khona lokho kodwana babhalelwa. Ukulandisa indlela uJehova asize ngayo abantu bakhe esikhathini esidlulileko kuzosenza sibe nesibindi sokuqalana nengomuso.—Dan. 3:28.

ITHANDO LETHU NGOKUKHULEKELA KWEQINISO

7, 8. (a) Ngokuya kweRhalani 27:4, yini uDavidi ayibawa kuJehova? (b) Liyini itempeli lakaJehova elikhulu elingokomoya, begodu kukhulekelwa njani kilo?

7 Enye ingcenye eqakathekileko ekwenzeni izenzo ezitlhoga isibindi, lithando lethu ngokukhulekela kweqiniso. (Funda IRhalani 27:4.) Ngesikhathi sakaDavidi, ‘ikumba kaJehova’ bekulitabarnakele. Gade kunguDavidi ngokwakhe owenza amalungiselelo anemininingwana eemnengi yomakhiwo wetempeli egade uzokwakhiwa yindodanakhe uSolomoni. Ngemva kwamakhulu weemnyaka, uJesu wembula bona ukunikela ikonzo eyamukelekako kuJehova bekungeze kusadzimelela emakhiweni munye omkhulu ebewubusiswe nguZimu. (Jwa. 4:21-23) Encwadini yamaHebheru izahluko 8 kuya ku-10, umpostoli uPowula watjengisa bona itempeli elikhulu elingokomoya laba khona nekubhabhadiswa uJesu ngo-29 C.E., lokha azinikela ukwenza intando kaJehova. (Heb. 10:10) Itempeli elikhulweli elingokomoya lililungiselelo uJehova alenzako, bona ngekholo lethu emhlatjelweni kaJesu wesihlengo, sikghone ukutjhidela kuZimu ngokwamukelekako. Sikhulekela kilo njani? Ngokuthandaza “ngehliziyo eqinisileko, nangokwethemba okupheleleko kokukholwa”; ngokulivuma tjhatjhalazi ithemba lethu ngaphandle kokuzaza; begodu nangokucabangelana, sivuselelane begodu sikhuthaze abakhulekeli esikunye nabo emihlanganweni yethu yebandla nahlangana nokukhulekela komndeni. (Heb. 10:22-25) Ukuthokoza amalungiselelo wokukhulekela kweqiniso kuyasiqinisa eenkhathini zokuphela ezibudisezi.

8 Ephasini mazombe, iinceku zakaJehova ezithembekileko zandisa indlela ezihlanganyela ngayo ekonzweni, zifunda iinlimi ezitjha, begodu zithuthela lapho kunetlhogeko ekulu yabarhuweleli boMbuso. Izenzo zazo zembula bona njengomrhalani, zinento eyodwa eziyibawa kuJehova. Zifuna ukuthabela ubuhle bakaJehova nokuhlanganyela ekonzweni ecwengileko kungakhathaliseki bona kwenzekani.—Funda IRhalani 27:6.

THEMBELA ESIZWENI LAKAZIMU

9, 10. Sitjho ukuthini isiqinisekiso esifumaneka kuRhalani 27:10?

9 UDavidi wakuveza ngendlela ekhanyako ukuthembela kwakhe esizweni lakaJehova ngokuthi: ‘Ubaba nomma bangangihlanukela, kodwana uJehova uzangamukela.’ (Rha. 27:10) Ngokwezenzakalo okukhulunywe ngazo kweyoku-1 Samuweli isahluko 22, singaphetha ngokobana ababelethi bakaDavidi khenge bamlahle. Nokho, abanengi namhlanjesi kufuze bakghodlhelele ukuphikiswa okukhulu okuvela eemndeninabo. Nanyana kunjalo, abanengi abalahlwe ngendlela leyo bafumana isizo nesivikelo ethandweni lebandla lobuKrestu.

10 Njengombana uJehova akulungele ukusekela iinceku zakhe abanye nebazilahlako, ngeze na asisekela nathi hlangana nananyana ngiliphi ihlobo lokutlhaga? Ngokwesibonelo, nengabe sitshwenyeka ngendlela yokutlhogomela umndenethu ngezinto eziphathekako, asiqiniseki na bona uJehova uzosisiza? (Heb. 13:5, 6) Uyabuzwisisa ubujamo neentlhogo zazo zoke iinceku zakhe ezithembekileko.

11. Ukuthembela kwethu kuJehova kungaba namuphi umphumela kwabanye? Bonisa.

11 Cabangela indaba kaVictoria, umfundi weBhayibhili eLiberia. Njengombana athuthukela ekubhabhadisweni, indoda egade ahlala nayo yamtjhiya nabantwana bakhe abathathu. Naphezu kokungabi nendawo yokuhlala nokungasebenzi, waragela phambili athuthuka ngokomoya. Ngemva kokubhabhadiswa kwakaVictoria, indodakazakhe eneemnyaka eli-13 yabona isikhwama semali sizele imali. Bona babalekele ukulingeka, bakhetha ukungayibali nokuyibala imali leyo. Kunalokho, msinyana bathintana nesotja egade lilahlekelwe sikhwameso. Lathi kibo ngathana boke abantu bebathembeke njengaboFakazi BakaJehova, iphasi loke belizokuba ngcono begodu libe nokuthula. UVictoria wasebenzisa iBhayibhili atjengisa isotja isithembiso sakaJehova sephasi elitjha. Likarwe kuthembeka kwakhe isotjeli lanikela uVictoria umvuzo omkhulu emalini egade itholakele. Kwamambala, ikholo eliqinileko emandleni kaJehova wokusitlhogomela linikele aboFakazi BakaJehova idumo elihle khulu lokuthembeka.

12. Sitjengisani nesiragela phambili sikhonza uJehova naphezu kokutlhaga ngokulahlekelwa zizinto eziphathekako? Bonisa.

12 Cabanga ngendlela uThomas, umrhuweleli ongakabhabhadiswa weSierra Leone, ekufuze bona wazizwa ngayo. Wathoma ukusebenza njengotitjhere esikolweni samabanga aphakemeko, kodwana khenge afumane umrholo pheze umnyaka woke bekwaba kulapho sekuqediwe ngamaphephakhe womsebenzi. Ngiyiphi ifuneko yamaswaphela uThomas egade kutlhogeka ayenze ngaphambi kobana afumane umrholo wesikhathi soke asisebenzileko? Yingcoco nomnqophisi wesikolo—ompristi. Umpristi wahlathulula bona iinkolelo zaboFakazi BakaJehova azikhambisani nezesikolo. Wathi uThomas akhethe hlangana komsebenzakhe neenkolelo zakhe ezisekelwe eBhayibhilini. Wawulisa umsebenzi loyo begodu walahlekelwa mrholwakhe pheze womnyaka woke, uThomas wafumana omunye umsebenzi, wokulungisa iimrhatjho nabofunjathwako. Njengombana isibonelwesi nezinengi ezifana naso zitjengisa, ukusaba ukutlhaga kungenza abanye babe nokusaba, kodwana akumadaniseki nokuthembela ngokuqinileko kuMbumbi wazo zoke izinto noMvikeli wabantu bakhe.

13. Uthuthuka njani umsebenzi wokutjhumayela ngoMbuso eenarheni ezitlhagako?

13 Eenarheni ezinengi lapho ubujamo bokuphila bubudisi khona, abarhuweleli boMbuso kanengi babonakala ngokuba majadu. Kubayini? Elinye i-ofisi legatja latlola: “Abaninimuzi abanengi abamukela iimfundo zeBhayibhili abasebenzi begodu ngalokho banesikhathi esinengi sokufunda. Godu nabazalwana banesikhathi esinengi sokutjhumayela. Abantu khulukhulu abaseendaweni ezisahlelwe ziinhlekelele zemvelo, akutlhogeki batjelwe bona siphila emalangeni wokuphela; bayabubona ubujamo obubabhodileko.” Isithunywa sevangeli esesikhonze iimnyaka engaphezu kwe-12 enarheni lapho boke abarhuweleli baraga ngokwesilinganiso iimfundo zeBhayibhili ezingaphezu kweentathu siyatlola: “Njengombana abarhuweleli abanengi baphila ukuphila okulula okunganazo iinthikaziso ezinengi, ngokujayelekileko banesikhathi esinengi somsebenzi wekonzo yesimini newokuraga iimfundo zeBhayibhili.”

14. Kungaziphi iindlela isiqubuthu esikhulu singathabela ngazo ukuvikelwa nguZimu?

14 UJehova uthembisa ukusiza, ukuvikela, nokuphulusa abantu bakhe njengesiqhema, ngokwenyama nangokomoya, begodu siyamthemba. (Rha. 37:28; 91:1-3) Isiqubuthu esiphuluke “ekutlhageni okukhulu” kufuze bona sibe sikhulu kwamambala. (ISam. 7:9, 14) Ngalokho isiqubuthweso, njengesiqhema, sizokuvikelwa ekutjhatjalalisweni hlangana nayo yoke ingcenye eseleko yamalanga wokuphela. Sizokunikelwa koke esikutlhogako ukukghodlhelela iinlingo sivikele nobuhlobo baso noJehova. Godu hlangana nengcenye yamaswaphela yokutlhaga okukhulu, uJehova uzobavikela abantu bakhe.

‘NGIFUNDISA JEHOVA, OKUFUZE BONA NGIKWENZE’

15, 16. Sizuza njani ngokulalela isiluleko sakaZimu? Bonisa.

15 Bona sihlale sinesibindi, sitlhoga ukuragela phambili sifundiswa nguZimu. Lokhu kuyabonakala esibaweni sakaDavidi: ‘Ngifundisa Jehova, okufuze bona ngikwenze, ungidosele endleleni ephephileko, ngombana nginamanaba amanengi.’ (Rha. 27:11) Ukwenza ngokuvumelana nomthandazo lo kutjho ukulalelisisa nanyana ngisiphi isinqophiso esisekelwe eBhayibhilini esisifumana ngehlangano kaJehova begodu sisisebenzise. Abanengi abakhe bazikhipha eenkolodweni ezingatlhogekiko bangakufakazela bona ukusebenzisa isiluleko esihlakaniphileko bona benze ukuphila kwabo kube lula kubazuzisile hlangana neemraro yezomnotho yamva. Kunokobana bazifumane badiselwa zizinto abangasakghoni ukuzibhadela, batjhaphulukile bona bandise ikonzwabo. Ngamunye wethu wenza kuhle ngokuzibuza, ‘Ngikusebenzisa msinyana koke engikufunda eBhayibhilini neencwadini zesigaba senceku ethembekileko nehlakaniphileko, ngitjho nanyana kubudisi ukwenza njalo?’—Mat. 24:45.

16 Ngokuvumela uJehova asifundise begodu asinqophisele endleleni elungileko, akukafuzi sisabe. Iphayona lesikhathi esizeleko e-United States lafaka isibawo somsebenzi ozolisiza bona lona nomndenalo bahlale basekonzweni yesikhathi esizeleko, umphathi walo walitjela bona ngeze lisifumane isikhundleso ngaphandle kobana lifumane iziqu zekholiji. Ngathana lokhu kwenzeka kuwe, bewuzozisola na ngokwenza ikonzo yesikhathi esizeleko kunobana ufune ifundo ephakemeko? Ngemva kweemveke eembili, umphathi loyo walahlekelwa msebenzakhe, begodu omunye umphathi wabuza umzalwana ngeemnqophwakhe. Wamhlathululela bona yena nomkakhe baziinkhonzi zesikhathi esizeleko zaboFakazi BakaJehova begodu bafuna ukuragela phambili banjalo. Ngaphambi kobana umzalwana akhulume, umphathi wathi: “Ngazile bona kunokuthileko okuhlukileko ngawe! Ubabami nekagulela ukufa, ababili babakhulekeli abakunye nani bebeza qobe langa bamfundele iBhayibhili. Ngazitjela bona nengingafumana ithuba lokusiza omunye waboFakazi BakaJehova, ngizokwenza.” Ngelanga elilandelako ekuseni, umzalwana lo wanikelwa umsebenzi wona umphathi wakhe wangaphambilini ala ukumnikela wona. Kwamambala, nesibeka iinkareko zoMbuso qangi ekuphileni kwethu, uJehova uzosizalisa isithembiso sakhe sokusitlhogomela ngezinto esizitlhogako.—Mat. 6:33.

IKHOLO NETHEMBA KUQAKATHEKILE

17. Yini ezosenza sikghone ukuqalana nengomuso ngesibindi?

17 Ngokulandelako uDavidi ugandelela itlhogeko yekholo nethemba ngokuthi: “Ngathana benginganalo ikholo lokubona ubuhle bakaJehova enarheni yabaphilako—!” (Rha. 27:13) Eqinisweni, besizokuba yini ngaphandle kwethemba esilinikelwe nguZimu nokuthokoza kwethu ngezinto ekukhulunywe ngazo kuRhalani 27! Ngalokho, kwanga singaragela phambili ngesibindi sithandazela amandla nokutjhatjhululwa njengombana siqalene nezenzakalo ezizosirholela e-Amagedoni.—Funda IRhalani 27:14.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 23]

UDavidi wafumana amandla eemkhumbulweni yakhe yezenzo zakaJehova zokuphulusa

[Isithombe ekhasini 25]

Siqala ubudisi bezomnotho njengethuba lokwandisa ikonzwethu?