Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘UJehova’ Ubuthelela Umndenakhe

‘UJehova’ Ubuthelela Umndenakhe

‘UJehova’ Ubuthelela Umndenakhe

‘Ngiyanirabhela bonyana nibulunge ubunye enibunikelwa mumoya.’—EFE. 4:1, 3.

UNGAHLATHULULA NJANI?

Uyini umnqopho wehlelo lakaZimu lokunqophisa?

Singabubulunga njani ‘ubunye esibunikelwa mumoya’?

Khuyini ezosisiza bona ‘sibe nomusa komunye nomunye’?

1, 2. Bewuyini umnqopho kaJehova ngephasi nangabantu?

UMNDENI. Khuyini oyikhumbulako newuzwa ibizweli? Ithando? Ithabo? Kusebenza ndawonye bona kufikelelwe umnqopho othileko? Yindawo ephephileko ongakhulela kiyo, ufunde begodu nabelane iimbono? Pheze likukhumbuza lokho newunomndeni otlhogomelako. UJehova ngokwakhe Mthomisi womndeni. (Efe. 3:14, 15) Bekahlose bona zoke iimbunjwa zakhe ezulwini nephasini zithabele ukuvikeleka, ukuthembana, nobunye bamambala.

2 Ngemva kokona, abantu khenge basaba yingcenye yomndeni kaZimu wendawo yoke, kodwana umnqopho kaJehova khenge utjhentjhe. Uzokuqinisekisa bona iphasi eliyiParadeyisi lihlala inzalo ka-Adamu no-Efa. (Gen. 1:28; Isa. 45:18) Wenze woke amalungiselelo wokuzalisa umnqopho lo. Amalungiselelo amanengi la avezwe encwadini yeBhayibhili yebe-Efesu, ekhuluma ngobunye. Akhe sicabangela amavesi athileko encwadini leyo begodu sibone indlela esingabambisana ngayo nomnqopho kaJehova wokuhlanganisa indalwakhe.

IHLELO LOKUNQOPHISA NOMSEBENZALO

3. Liyini ihlelo lakaZimu lokunqophisa ekukhulunywa ngalo kwebe-Efesu 1:10, begodu isigaba salo sokuthoma, sathoma nini ukusebenza?

3 UMosisi watjela ama-Israyeli wathi: “UJehova uZimethu nguJehova yedwa.” (Dut. 6:4) Izenzo nomnqopho kaJehova kuyavumelana. Ngalokho, ‘nesekufike isikhathi esingiso’ uZimu wasebenzisa “ihlelo lokunqophisa” [NW]—elililungiselelo lokuhlanganisa zoke iimbunjwa zakhe ezihlakaniphileko. (Funda Kwebe-Efesu 1:8-10.) Ihlelo lokunqophiseli lizokuzalisa umnqopho walo ngeengaba eembili. Isigaba sokuthoma silungiselela ibandla labazesiweko ukuphila ezulwini ngaphasi kwakaKrestu Jesu njengeHloko yawo engokomoya. Isigabesi sathoma ngePentekosi laka-33 C.E. uJehova nekathoma ukubuthelela labo abazokubusa noKrestu ezulwini. (IZe. 2:1-4) Njengombana abazesiweko kuthiwa balungile kube kuphila ngesisekelo somhlatjelo kaKrestu wesihlengo, bayavuma ngetjiseko bona bamukelwe ‘njengabantwana bakaZimu’ bokutholwa.—Rom. 3:23, 24; 5:1; 8:15-17.

4, 5. Sisebenza njani isigaba sesibili sehlelo lokunqophisa?

4 Isigaba sesibili silungiselela labo abozokuphila eParadeyisini ephasini ngaphasi koMbuso kaKrestu onguMesiya. “Isiqubuthu esikhulu” sakha ingcenye yokuthoma yesiqhemesi. (ISam. 7:9, 13-17; 21:1-5) Hlangana nokuBusa kweeMnyaka eYikulungwana, sizokuhlanganiswa neengidigidi zabavusiweko. (ISam. 20:12, 13) Cabanga ngendlela ivuko elizokutjengisa ngayo ngokungeziweko ubunye bethu! Ekupheleni kweemnyaka eyikulungwana, ‘okusephasini’ kuzokuqalana nevivinyo lamaswaphela. Labo abahlala bathembekile bazokuba ‘njengabantwana bakaZimu’ bephasini.—Rom. 8:21; ISam. 20:7, 8.

5 Zombili iingaba zehlelo lakaZimu lokunqophisa ziyathuthuka namhlanjesi—sezulwini nesephasini. Kodwana njengomuntu ngamunye, ubambisana njani nehlelo lakaZimu lokunqophisa nje?

‘NIBULUNGE UBUNYE ENIBUNIKELWA MUMOYA’

6. IMitlolo itjengisa njani bona amaKrestu kufuze ahlangane ndawonye?

6 IMitlolo itjengisa bona amaKrestu kufuze ahlangane ndawonye ngokunqophileko. (1 Kor. 14:23; Heb. 10:24, 25) Lokho kubandakanya okungaphezu kokuba ndawonye endaweni eyodwa, njengombana kwenza abantu abaya ngemarageni namtjhana ekundleni yezemidlalo. Ubunye bamambala buhlanganisa okungaphezu kwalokho. Siba nobunye lobo nesisebenzisa iinqophiso zakaJehova begodu sivumele ukubunjwa mumoya kaZimu ocwengileko.

7. Kutjho ukuthini ‘ukubulunga ubunye esibunikelwa mumoya’?

7 Nanyana uJehova athe abazesiweko bakhe balungile njengamadodana nezinye izimvu zilungile njengabangani ngesisekelo somhlatjelo kaKrestu wesihlengo, ukungavumelani kuzokuba khona nesisaphila ephasineli. (Rom. 5:9; Jak. 2:23) Ngalokho bekungekhe kutlhogeke bona kube nesinqophiso esiphefumulelweko sokobana siragele phambili ‘sinyamazelelane.’ Singabufumana njani ubunye nesikholwa nabo? Sitlhoga ukuhlawulela ‘ukuthobeka kwengqondo okupheleleko nobumnene.’ Ngaphezu kwalokho, uPowula ukhuthaza bona sizimisele ngetjiseko ‘ukubulunga ubunye esibunikelwa mumoya ngesibopho sokuthula.’ (Funda Kwebe-Efesu 4:1-3.) Ukusebenzisa isilulekwesi kubandakanya ukuvumela umoya kaZimu ube nomthelela begodu uveze iinthelo zawo kithi. Iinthelwezo zizokulungisa ukungazwani hlangana nathi, ngokungafani neemsebenzi yenyama, ehlala ihlukanisa.

8. Kungamuphi umqondo iimsebenzi yenyama ibangela ngayo ukuhlukana?

8 Tjheja indlela ‘imisebenzi yenyama’ ebangela ngayo ukuhlukana. (Funda KwebeGalatiya 5:19-21.) Ubufebe buhlukanisa umuntu kuJehova nebandla, begodu ukuphinga kubangela ubuhlungu obukhulu emndenini kungahlukanisa abantwana kubabelethi nakubalingani babo bomtjhado abanganamlandu. Ukusilaphala kuthinta ubunye bomuntu noZimu nalabo abamthandako. Umuntu ofuna ukunamathelisa izinto eembili ndawonye uyazi bona zombili kufuze zihlwengeke ngaphambi kokuzinamathelanisa. Umukghwa wokudelela utjengisa ukungahloniphi ngokupheleleko imithetho kaZimu elungileko. Ngamunye weemsebenzi yenyama uhlukanisa abantu komunye nomunye nakuZimu. Ukuziphatha okunjalo kuhluke ngokupheleleko nobuntu bakaJehova.

9. Singazihlola njani bona ‘sizimisele ngetjiseko ukubulunga ubunye esibunikelwa mumoya’?

9 Ngalokho, ngamunye kufuze azibuze: ‘Ngilinga ngamandla kangangani “ukubulunga ubunye esibunikelwa mumoya ngesibopho sokuthula”? Ngisabela njani nekuvela iimraro? Kghani nginghonghoyila phambi kwawo woke umuntu, ukwenzela bona ngifumane isekelo ebanganini bami abanengi? Ngilindele bona abadala bangenele bangirarululele iimraro yami kunokobana mina ngenze iimzamo yamambala yokubuyisela ubungani obunokuthula? Ngiyabagegeda abanye ngikhambele kude nabo ukwenzela bona singakhulumi ngokutjhayisana okukhona phakathi kwethu?’ Kghani izenzo ezinjalo zitjengisa bona senza ngokuvumelana nomnqopho kaJehova wokubuthelela godu zoke izinto kuKrestu?

10, 11. (a) Kuqakatheke kangangani ukuba nokuthula nabanakwethu? (b) Ngiziphi izenzo ezingaphumela ekuthuleni nekunotheni okungokomoya?

10 UJesu wathi: ‘Yeke nengabe sewuzokunikela umnikelo wakho kuZimu e-aldareni, wakhumbula ulapho bona umnakwenu unamavunda nawe, tjhiya umnikelo wakho lapho phambi kwe-aldara, ukhambe khonokho uyokwenza ukuthula nomnakwenu, yeke ubuye uzokwenza umnikelo wakho kuZimu. Lungisa indaba msinyana.’ (Mat. 5:23-25) UJakobosi watlola bona “abantu abaletha ukuthula, batjala ukuthula, bavuna ukuthula.” (Jak. 3:17, 18) Ngalokho, ngeze sakghona ukubulunga ukuziphatha okuhle nekungekho ukuthula.

11 Ukubonisa lokho, kulinganiselwa bona kwezinye iinarha ezonakaliswe yipi, amaphesenti angaphezu kwama-35 weendawo ezingeziweko zingalinywa nengabe abantu bakhona bekungatlhogeki bonyana batshwenyeke ngokuba khona kweembhomu ezitjalwako enarheni. Lokha nezithuthumbako, abalimi batjhiya amasimu, abahlali balahlekelwa misebenzabo yokuziphilisa begodu namadorobha atlhayelelwa kukudla. Ngendlela efanako, kubabudisi ngathi ukukhula ngokomoya nengabe sinobuntu obungathikazisa ukuthula nabanakwethu. Kodwana ngokulibalela msinyana nangokusebenzelana nabanye kuhle, sizokwenza kube nobujamo obungaphumela ekunotheni kweqiniso.

12. Abadala bangasisiza njani bona sibe nobunye?

12 Ngaphezu kwalokho, ‘izipho ezibabantu’ zingaba mthelela wamambala wobunye. Siziphiwe bona zisisize bonyana ‘sifikelele soke ebunyeni bokukholwa.’ (Efe. 4:8, 13) Abadala nebasebenza nathi ekonzweni ecwengileko basinikela neenluleko ezisekelwe eLizwini lakaZimu, basisiza bona sithuthukise ekumbatheni ubuntu obutjha. (Efe. 4:22-24) Uyayibona na iimzamo kaJehova yokukulungiselela ukuphila ephasini elitjha ngaphasi kokubusa kweNdodanakhe esilulekweni esivela kubadala? Badala, niyalinga ukulungisa abanye ninombono loyo engqondweni?—Gal. 6:1.

‘NIBE NOMUSA KOMUNYE NOMUNYE’

13. Uzokuba yini umphumela nengabe akhenge sisilalele isiluleko esikwebe-Efesu 4:25-32?

13 Kwebe-Efesu 4:25-29 ikhuluma ngemikghwa ekufuze siyigegede ngokukhethekileko. Lokhu kubandakanya ukukhuluma amala, ilaka, ukuvilapha nokukhuluma ikulumo esilapheleko kunokukhuluma amezwi amahle nakhako. Nengabe umuntu uyabhalelwa ukulalela isilulekwesi, uzowenza lisizi umoya kaZimu, ngombana umoya ocwengileko umamandla athuthukisa ubunye. (Efe. 4:30) Okutjhiwo ngilokho uPowula akutlola ngokulandelako nakho kuqakathekile bona kube nokuthula nobunye: ‘Akuphele nya ukubambelana amavunda hlangana nani, nokuthatha ngobukhali, nokubanga itjhada, ukuthukana, kanye nabo boke ubumbi. Nibe nomusa komunye nomunye, nilibalelane njengombana noZimu anilibalela ngoKrestu.’—Efe. 4:31, 32.

14. (a) Atjho ukuthini amezwi athi ‘nibe nomusa’? (b) Khuyini ezosisiza bona sibe nomusa?

14 Amezwi athi ‘nibe nomusa’ atjho bona pheze ngezinga elithileko kungenzeka akhenge sibe nomusa nokobana kungatlhogeka sithuthukise. Qala bona kuqakatheke kangangani bonyana sizibandule ukucabangela amazizo wabanye qangi kunewethu! (Fil. 2:4) Kungenzeka into esicabanga ukuyikhuluma ingahlekisa namtjhana isenze sibonakale sihlakaniphile, kodwana izokuba nomusa na? Ukucabanga ngalokhu kusesengaphambili kuzosisiza bona ‘sibe nomusa.’

UKUFUNDA ITHANDO NEHLONIPHO EMNDENINI

15. Kukuyiphi ingcenye ukusebenzelana nebandla kwakaKrestu uPowula aqalisela kiyo kwebe-Efesu 5:28?

15 IBhayibhili imadanisa ubuhlobo bakaKrestu nebandla nebendoda nomkayo. Lokhu kufuze kudzimelelise kithi khonokho isinqophiso indoda ekufuze isinikele nethando nokukhathalela okufuze ikutjengise—kuhlanganise nokuzithoba umfazi ekufuze akutjengise—esibophweni somtjhado. (Efe. 5:22-33) UPowula nekatlola bona: ‘Amadoda ngokunjalo kufanele athande abafazi bawo njengombana athanda imizimba yawo,’ bekathi alingise isibonelo sakabani? (Efe. 5:28) Emezwinakhe adlulileko waqalisela endleleni “uKrestu athanda ibandla, wadela ukuphila kwakhe ngebanga lalo, . . . walicwengisa ngokulihlanza ngamanzi nangelizwi lakhe.” Kwamambala, bona yenze ngokuvumelana nomnqopho kaJehova wokubuthelela zoke izinto ndawonye godu kuKrestu, indoda kufuze iphaphamele ukondla umndenayo ngokomoya.

16. Kuba namiphi iimphumela ababelethi nebazalisa iimthwalwabo yefanelo engokoMtlolo ekhaya?

16 Ababelethi benza kuhle ukukhumbula bona bafeza isabelo esivela kuJehova. Kuyadanisa bona abanengi namhlanjesi ephasini ‘abanathando.’ (2 Thi. 3:1, 3) Inengi labobaba libalekela iimthwalwabo yefanelo—okubangela ukudana nokulimala ebantwaneni babo. Kodwana uPowula waluleka abobaba abamaKrestu wathi: ‘Ningasilingi abantwabenu, kodwana nibakhulise ngokubalaya, nibafundise ngoJehova.’ (Efe. 6:4) Ayikho enye indawo lapho abantwana abangafunda khona ithando nokuhlonipha igunya ngaphandle kwekhaya. Ababelethi abadlulisele iimfundwezo ngokuphumelelako benze ngokuvumelana nehlelo lakaJehova lokunqophisa. Ngokwenza amakhayethu indawo evikelekileko yethando lapho silahla khona koke ukusilingeka, ilaka nekulumo ehlabako, sifundisa abantwabethu iimfundo eziqathekileko ngendlela abangatjengisa ngazo ithando nokuhlonipha igunya. Lokhu kuzobalungiselela ukuphila ephasini elitjha lakaZimu.

17. Khuyini etlhogekako bona sikwazi ukujamelana noDeveli?

17 Kufuze sitjheje bona uDeveli, umuntu wokuthoma owathikazisa ukuthula kwendawo yoke, uzokujamelana ngoqinileko neemzamwethu yokwenza intando kaZimu. Akunakuzaza bona iimnqopho kaSathana iyenzeka ngombana inani lamadivosi liyanda, sekuhlalwa ndawonye ngaphandle kokutjhada begodu sele kuvunyelwa neemtjhado hlangana nabantu bobulili obufanako. Asilandeli indlela namtjhana imikghwa yokuziphatha yanamhlanjesi. UKrestu sibonelo sethu. (Efe. 4:17-21) Ngalokho, silulekwa bona ‘sihlome ngazo zoke iinkhali zakaZimu’ khona sizokwazi ukujamelana noDeveli namadimonakhe ngokuphumelelako.—Funda Kwebe-Efesu 6:10-13.

‘RAGELANI PHAMBILI NIKHAMBA ETHANDWENI’

18. Khuyini esikutlhogako bona sibe nobunye bobuKrestu?

18 Sitlhoga ithando bona sibe nobunye bobuKrestu. Sineenhliziyo ezizele ithando ‘ngeKosethu yinye,’ ‘ngoZimethu munye,’ begodu nangomunye nomunye, sizimisele ‘ukubulunga ubunye esibunikelwa mumoya ngesibopho sokuthula.’ (Efe. 4:3-6) UJesu wathandaza ngethando elinjalo wathi: ‘Angithandazeli bona kwaphela, kodwana ngithandazela nalabo abangikholwako ngebanga lomlayezo wabo . . . bona babe munye. Baba! Sengathi bangaba munye, njengombana nawe umunye nami. Sengathi bangaba munye nathi . . . Ngilazisile ibizo lakho kibo, ngizasolo ngiraga ngokwenza njalo, khona kuzakuthi ithando onalo kimi libe nakibo, khona nami ngingaba munye nabo.’—Jwa. 17:20, 21, 26.

19. Khuyini ozimisele ukuyenza?

19 Nesilwa ipi yangaphakathi ngebanga lokuba nesono kwethu, kwanga ithando lingasitjhukumisela bona sithandaze njengombana kwenza umRhalani: ‘Yenza ihliziyo yami ibe nobunye bona isabe ibizo lakho.’ (Rha. 86:11) Asizimisele ukujamelana neemzamo kaDeveli yokusitjhidisela kude noBabethu onethando nakilabo abamukelako. Asizimiseleni ‘ukuba balingisi bakaZimu njengabantwana abathandekako, siragele phambili sikhamba ethandweni.’—Efe. 5:1, 2NW.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 29]

Utjhiya umnikelo wakhe e-aldara, uyakhamba uyokwenza ukuthula nomnakwabo

[Isithombe ekhasini 31]

Babelethi, fundisani abantwabenu ukutjengisa ihlonipho