Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehova Ungifundise Ukwenza Intando Yakhe

UJehova Ungifundise Ukwenza Intando Yakhe

Umlando Wokuphila

UJehova Ungifundise Ukwenza Intando Yakhe

Ilandiswa nguMax Lloyd

Ngobunye ubusuku ngo-1955. Mina nesithunywa sevangeli ebengisebenza naso besisesabelweni sethu eParaguay, eSewula ye-Amerika, lokha indlu egade sikiyo ibhodwe siqubuthu sabantu ebesisilingekile sirhuwelela sithi: “Uzimethu nguzimu owomela iingazi, begodu ufuna iingazi zeemfiki.” Kwenzeke njani bona thina iimfiki sibe lapha?

KIMI, koke kwathoma eemnyakeni eyadlulako e-Australia lapho ngakhulela khona begodu uJehova wathoma ukungifundisa ukwenza intando yakhe. Ngo-1938 ubaba wamukela incwadi ethi, Enemies kuFakazi. Yena noMma besele bangakathabi ngomfundisi wendawo, owathi iingcenye ezithileko zeBhayibhili ziyinolwana. Ngemva komnyaka owodwa, ababelethi bami babhabhadiswa batjengisa ukuzinikela kwabo kuJehova. Kusukela ngesikhatheso ukuyaphambili, ukwenza intando kaJehova kwaba yingcenye eqakatheke khulu ekuphileni kwekhaya. Udadwethu, uLesley, ogade amkhulu kimi ngeemnyaka emhlanu, walandela wabhabhadiswa, begodu mina ngabhabhadiswa ngo-1940 nengineemnyaka elithoba.

Msinyana ngemva kokuthoma kwePi yePhasi II, ukugadangiswa nokurhatjhwa kweencwadi zeBhayibhili zaboFakazi BakaJehova e-Australia kwavinjelwa. Ngalokho njengomntwana, ngafunda ukuhlathulula isisekelo sekholo lami, ngisebenzisa iBhayibhili kwaphela. Ngakwenza umkhuba ukukhamba neBhayibhili esikolweni ukubatjengisa bona kubayini ngingeze ngalotjha iflarha namtjhana ngisekele izipi zeentjhaba.—Eks. 20:4, 5; Mat. 4:10; Jwa. 17:16; 1 Jwa. 5:21.

Abanengi esikolweni bebangafuni ukuzihlanganisa nami ngombana bebangibiza ngokuthi “ngiyihloli yeJarimani.” Ngesikhatheso, amabhayisikobho bekadlalwa esikolweni. Ngaphambi kobana ibhayisikobho ithome, woke umuntu bekufuze asikime bese uvuma ingoma yesitjhaba. Nengihlezi phasi, abesana ababili namtjhana abathathu bebalinga ukungidosa ngeenhluthu esitulweni. Emaswapheleni ngaqothwa esikolweni ngebanga lokubambelela eenkolelweni zami ezisekelwe eBhayibhilini. Nokho, ngakghona ukufunda ngeposo ngisekhaya.

IMBAGANA ENGAKGHONA UKUYIFIKELELA EKUGCINENI

Ngazibekela umnqopho wokuthoma ikonzo yesikhathi esizeleko bona ngibe liphayona nengineemnyaka eli-14. Ngalokho bengidane khulu ababelethi bami nebathi kufuze ngifune umsebenzi begodu ngiyokusebenza. Bathi kufuze ngibhadele indawo yokuhlala nokudla ekhaya kodwana bangithembisa bona nengineemnyaka eli-18, ngingathoma ukuphayona. Lokhu kwadosela eengcocweni zangemihla ngemali engiyitholako. Ngabatjela bona bengifuna ukuyibekela ukuphayona, kodwana bebangithathela yona.

Nekufika isikhathi sokobana ngithome ukuphayona, ababelethi bami bahlala nami phasi bese bangihlathululela bona bafake imali egade ngibanikela yona ebhanga. Ngemva kwalokho banginikela yona yoke bona ngithenge izambatho nezinye izinto ezitlhogekako zokuphayona. Bangifundisa bona ngizitlhogomele begodu ngingalindeli abanye bangenzele lokhu. Nengiqala emva, ibandulweli beliqakatheke khulu.

Mina noLesley nesisakhulako, amaphayona kanengi bekahlala ekhaya, begodu besikuthabela ukuhlanganyela nawo ekonzweni. Iimpelaveke zethu besizisebenzisela ukutjhumayela umuzi nomuzi, ukufakaza endleleni nokuraga iimfundo zeBhayibhili. Imbagana yomrhuweleli ebandleni ngeemnyaka leyo bekukufikelela ama-awara ama-60 ngenyanga. Umma ngaso soke isikhathi bekayifikelela, okwasibekela isibonelo esihle mina noLesley.

UKUPHAYONA ETASMANIA

Isabelo sami sokuthoma sokuphayona besise-Australia esihlengeleni seTasmania, lapho ngajoyina khona udadwethu nendodakwakhe. Nokho, bakhamba msinyana ngemva kwalokho bona bayokubandulwa eklasini le-15 eSikolweni seGiliyadi. Bengineenhloni khulu begodu akhenge khengibe kude nekhaya ngaphambili. Abanye bathi ngizokuhlala eTasmania iinyanga eentathu kwaphela. Nokho, kungakapheli nomnyaka, ngo-1950, ngabekwa bona ngibe yinceku yebandla, okwanje ebizwa ngokuthi mthintanisi wesihlopha sabadala. Ngokukhamba kwesikhathi, ngabekwa bona ngibe liphayona elikhethekileko, begodu ngiphayona nomunye umzalwana osesemutjha.

Isabelo sethu besisedorobheni elikude elinemayini yekoporo egade linganabo aboFakazi. Langelinye safika ngebhesi ngemva kwamadina. Ngobusuku bokuthoma salala ewoteleni edala. Ngelanga elilandelako njengombana sifakaza umuzi nomuzi, besibuza abaninimuzi bona ikhona na indawo abayaziko eqatjhiswako. Ekupheleni kwelanga, othileko wasitjela bona kunendlu yakamfundisi eduze nesondo iPresbyterian beyingahlali muntu begodu wathi kufuze sikhulume nomdikhoni wesondo. Bekanobungani begodu wenza bona sifumane indlu. Bekubonakala kurara ukukhamba siphume ngendlini yomfundisi qobe langa bona siyokutjhumayela.

Isimu beyithela. Besiba neengcoco ezimnandi begodu sithoma neemfundo zeBhayibhili ezinengi. Abaphathi besondo abasehlokodorobha nebafumana ngalokhu begodu bezwa bona aboFakazi BakaJehova bebasebenzisa indlu kamfundisi, bakatelela umdikhoni bona asiqothe msinyana. Godu sazifumana singanayo indawo yokuhlala!

Ngemva kokutjhumayela bekwaba semini yentambama ngelanga elilandelako, safuna indawo ebesingalala kiyo. Safumana indawo ehle khulu enethuri etatawini lezemidlalo. Safihla amasuthikesi wethu lapho bese saragela phambili nokutjhumayela. Bekuthoma ukurhwaqela, kodwana saqunta ukuvakatjhela imizi embalwa bona siqedelele isistrada. Komunye umuzi indoda ethileko yasinikela indawo yokufihla ihloko enemakamura amabili amancani ngemva kwendlwakhe!

UMSEBENZI WOKUBHODA NESIKOLO SEGILIYADI

Ngemva kweenyanga ezibunane esabelweni sokutjhumayelesi, ngafumana isimemo ebesivela e-ofisini legatja le-Australia bona ngizokuba mbonisi wesifunda. Lokhu kwangithusa, njengombana bengineemnyaka ema-20 kwaphela. Ngemva kobana ngithole ukubandulwa iimveke ezimbalwa, ngathoma ukuvakatjhela amabandla qobe bona ngiwakhuthaze. Abakhulileko akhange bangiqalele phasi ngebanga lokobana ngimncani begodu nginganakho okuhlangabezanwe nakho kunalokho bawuhlonipha umsebenzami.

Qala bona bezizinengi kangangani iindlela zokuya kwamanye amabandla! Kenye iveke bengikhamba ngebhesi, kenye iveke ngikhambe ngesitimela, kenye ngekoloyi namtjhana ngesithuthuthu, ngilayitjha isuthikesi nesikhwama sokufakaza. Ukuhlala naboFakazi engikunye nabo bekuthabisa kwamambala. Enye inceku yebandleni beyifuna bona ngihlale nayo ngitjho nanyana indlwayo beyingakaqedwa ukwakhiwa. Ngeveke leyo umbhedami bewuyibhada yokuhlambela, kodwana qala bona saba neveke ethabisa kangangani ngokomoya!

Okhunye okurarako kwenzeka ngo-1953 nengifumana isibawo sokuya eklasini lama-22 eSikolweni seGiliyadi. Bengithabile kodwana ngesikhathi esifanako ngitshwenyekile. Uyabona, ngemva kobana udadwethu nendodakwakhe bafumane iziqu eGiliyadi ngoJulayi 30, 1950, babelwa ePakistan. Ungakapheli umnyaka, uLesley wagula begodu wahlongakalela khona. Ngazibuza bona ababelethi bami bebazozizwa njani nengiyokukhonza kenye inarha msinyana kangaka? Nokho, bathi: “Khamba ukhonze uJehova nanyana kukuphi lapho akuthumela khona.” Akhenge ngisambona uBaba godu. Wahlongakala ngo-1957.

Kungakabiphi, ngathatha ikhambo leemveke ezisithandathu ngomkhumbi lokuya eNew York City nabanye be-Australia abahlanu. Nesisendleleni, besifunda iBhayibhili, sitaditjha, begodu sifakaza ebantwini ebesikhwele nabo. Ngaphambi kokuya lapho isikolo egade sikhona eSewula eLansing, eNew York, saya emhlanganweni weentjhaba ogade useYankee Stadium ngoJulayi 1953. Inani eliphakamileko lalabo egade bakhona lizi-165 829!

Iklasi lethu leGiliyadi belinabafundi abali-120 abavela ephasini mazombe. Bekwaba lilanga esathola ngalo iziqu lapho satjelwa khona bona sabelwe ukuyokukhonza kuphi. Msinyana, sarhabela ebulungelweni leencwadi eGiliyadi ukuyokufunda ngeenarha esabelwe kizo. Ngafumana bona ngabelwe eParaguay, inarha enomlando wokuvukela umbuso. Msinyana ngemva kokufika lapho, ngabuza ezinye iinthunywa zevangeli ekuseni bona “bekugidingwani” izolo ebusuku. Bamomotheka bathi: “Ubone ukuvukela umbuso kokuthoma. Qala emnyangweni ongaphambili.” Amasotja bekakiyo yoke indawo!

OKUHLANGABEZANWE NAKHO OKUQAKATHEKILEKO

Kesinye isenzakalo, ngakhamba nombonisi wesifunda bona siyokuvakatjhela amabandla akude begodu siyowatjengisa ibhayisikobho ethi, The New World Society in Action. Sakhamba ama-awara abunane namtjhana alithoba, kokuthoma ngesitimela, ngekoloyana edoswa ziimpere ekugcineni sakhamba ngekoloyana edoswa ziinkomo. Besiphatha i-generator nomtjhini webhayisikobho. Ngemva kobana sesifikile lapho besiya khona, sahlala ilanga elilandelako sivakatjhela amaplasi begodu simema boke bona bazokubukela ibhayisikobho ngobusukobo. Kweza abantu aba-15.

Ngemva kokubukela ibhayisikobho iimzuzu ema-20, satjelwa bona singene ngendlini msinyana. Salalela, sadosa umtjhini sangena ngendlini. Kungesikhatheso amadoda arhuwelela, adumuza ngeengidi abhina: “Uzimethu nguzimu owomela iingazi, begodu ufuna iingazi zeemfiki.” Bekuneemfiki eembili kwaphela lapho, begodu bengingomunye wazo! Labo egade bakhona nekudlalwa ibhayisikobho bavimba isiqubuthu bona singangeni ngendlini. Kodwana abaphikisi babuya pheze nge-awara lesithathu ekuseni, badumuza ngeengidi begodu bathi bazosibamba nesibuyela edorobheni ngokukhamba kwesikhathi.

Abazalwana babiza ipholisa, lafika ntambama ngeempere eembili lakhamba nathi edorobheni. Nesisendleleni, nanyana kukunini nasitjhidela endaweni eyihlathi nofana enemithi, belikhipha isigidi salo bese lidosa phambili bona lihlole indawo. Ngabona bonyana ipere isikhwelo esiqakathekileko, ngalokho kamva ngaba nayo.

KUFIKA IINTHUNYWA ZEVANGELI EZINGEZIWEKO

Umsebenzi wokutjhumayela waragela phambili uba nomphumela omuhle naphezu kokuphikiswa okuvamileko kwabafundisi. Ngo-1955, kwafika iinthunywa zevangeli kuhlanganise nodade osesemutjha u-Elsie Swanson, owathola iziqu zeklasini lama-25 eGiliyadi. Besisoke isikhatjhana e-ofisini legatja ngaphambi kobana abelwe kelinye idorobha. Unikele ukuphila kwakhe ekonzweni kaJehova ngesizo elincani alifumana ebabelethini bakhe, abangakhenge bamukele iqiniso. NgoDisemba 31, 1957, mina no-Elsie satjhada, sahlala soke ekhayeni leenthunywa zevangeli engcenyeni yesewula eParaguay.

Ikhaya lethu belinganawo amanzi wepompi; kunalokho, besinepetsi ngemva kwendlu. Ngalokho beyingekho itjhawara namtjhana indlwana yokuzithuma ngendlini, ungekho umtjhini wokuvasa, ngitjho nefriji. Besithenga ukudla esizokusebenzisa qobe langa. Kodwana ukuphila ipilo elula nethando labanakwethu nabodadwethu ebandleni kwenze isikhathesi saba ngesithabisako emtjhadwenethu.

Msinyana ngemva kokubuyela e-Australia ngo-1963 savakatjhela umma, wahlaselwa sisifo sehliziyo, kubonakala ngasuthi sabangelwa lithabo lokungibona ngemva kweemnyaka elitjhumi angigcina. Njengombana isikhathi besitjhidela bona sibuyele esabelweni sethu eParaguay, saqalana nesiqunto esibudisi khulu sokuphila kwethu. Kghani kufuze simtjhiye umma esibhedlela, sithemba bona othileko uzamtlhogomela, bese sibuyele esabelweni sethu ebesisithanda eParaguay? Ngemva kokuthandaza kanengi, mina no-Elsie saqunta ukuhlala bese sitlhogomela uMma. Sakghona ukwenza njalo begodu sahlala ekonzweni yesikhathi esizeleko bekwaba kulapho ahlongakala khona ngo-1966.

Bekulilungelo ukusetjenziswa emsebenzini wesifunda newesigodi e-Australia iimnyaka eemnengi nokufundisa eSikolweni Sekonzo SoMbuso sabadala. Ngemva kwalokho kwaba nelinye itjhuguluko ekuphileni kwethu. Ngabelwa bona ngikhonze njengelunga lokuthoma leKomidi leGatja e-Australia. Kamva, nekwakhiwa i-ofisi legatja elitjha, ngabekwa njengosihlalo wekomidi yokwakha. Ngesizo labanengi abanokuhlangabezanwe nakho, iinsebenzi ezinebambiswano, kwakhiwa igatja elihle.

Ngemva kwalokho ngabelwa eMnyangweni Wekonzo owangamela umsebenzi wokutjhumayela enarheni leyo. Godu ngafumana ilungelo lokuvakatjhela amanye amagatja ephasini mazombe njengombonisi wamagatja bona ngiwasize begodu ngiwakhuthaze. Kwangiqinisa ikholo ngokukhethekileko ukuvakatjhela eenarheni zalabo abakhonze iimnyaka eemnengi—ngitjho iimnyaka elitjhumi—emajele neenkampeni zokutlhoriswa ngebanga lokulalela kwabo uJehova ngokuthembeka.

ISABELO SETHU NJE

Ngemva kokubuya ekhambweni elidinisakweli lokuvakatjhela amagatja ngo-2001, ngafumana incwadi engimemela eBrooklyn, eNew York, bona ngikhonze njengelunga leKomidi leGatja esand’ukuhlonywa e-United States. Mina no-Elsie sasithandazela ngokudephileko isimemo, begodu sasamukela ngethabo isabelo sethu. Ngemva kweemnyaka engaphezu kwe-11, sisakhonza eBrooklyn.

Kuyangithabisa bona nginomfazi okuthabelako ukwenza nanyana yini uJehova ayitjhoko. Mina no-Elsie okwanje sisand’ukuhlanganisa iimnyaka ema-80 ubudala begodu sisaphile kuhle. Siqale phambili ukuthabela iimfundiso zakaJehova ngokungapheliko kuhlanganise nazo zoke iimbusiso ezizokutholwa ngilabo abaragela phambili benza intandwakhe.

[Umkhangiso osekhasini 19]

Kenye iveke bengikhamba ngebhesi, kenye iveke ngikhambe ngesitimela, kenye ngekoloyi namtjhana ngesithuthuthu, ngilayitjha isuthikesi nesikhwama sokufakaza

[Umkhangiso osekhasini 21]

Siqale phambili ukuthabela iimfundiso zakaJehova ngokungapheliko

[Iinthombe ekhasini 18]

Ngakwesobuncele: Sisemsebenzini wokubhoda e-Australia

Ngakwesokudla: Nginababelethi bami

[Isithombe ekhasini 20]

Ilanga lethu lomtjhado, ngoDisemba 31, 1957