Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Jamani Niqine Begodu Nibalekele Iinthiyo ZakaSathana!

Jamani Niqine Begodu Nibalekele Iinthiyo ZakaSathana!

Jamani Niqine Begodu Nibalekele Iinthiyo ZakaSathana!

‘Jamelanani noSathana nanihlaselako ngamaqhinga wakhe.’—EFE. 6:11.

UNGAPHENDULA NJANI?

Inceku kaJehova ingakubalekela njani ukubanjwa sithiyo sokuthanda izinto eziphathekako?

Khuyini engasiza amaKrestu atjhadileko bona angaweli emgodini wokuphinga?

Kubayini ukholelwa bona kuyazuzisa ukujamelana ngokuqinileko nethando lezinto eziphathekako nokuziphatha kumbi ngokomseme?

1, 2. (a) Kubayini uSathana anganaso isirhawu ngabazesiweko ‘nangezinye izimvu’? (b) Ngiziphi iinthiyo zakaSathana ekuzokucocwa ngazo esihlokwenesi?

USATHANA UDEVELI akanasirhawu ngabantu, khulukhulu labo abakhonza uJehova. Eqinisweni, uSathana ulwa nesali yabazesiweko. (ISam. 12:17) AmaKrestu aqinileko layo gade alokhu adosa phambili emsebenzini wokutjhumayela ngomBuso begodu embule uSathana njengombusi wephaseli. Godu uDeveli akazithandi ‘ezinye izimvu,’ ezisekela abazesiweko begodu ezisethubeni lokufumana ukuphila okungapheliko—ithemba uSathana angasanalo. (Jwa. 10:16) Kungebangelo asilingekile! Kungakhathaliseki bona sinethemba lezulwini namtjhana lephasini, ngokuqinisekileko uSathana akanandaba nehlalakuhle yethu. Umnqophwakhe kusenza sibe bongazimbi bakhe.—1 Pit. 5:8.

2 Bona afikelele umnqophwakhe, uSathana ubeke iinthiyo ezihlukahlukeneko. Njengombana ‘aphophaze iimkhumbulo’ yabangakholwako, abazamukeli iindaba eziimnandi begodu abaziboni iinthiywezi. Nokho, uDeveli godu uthiya nabanye esele bamukele umlayezo womBuso. (2 Kor. 4:3, 4) Isihloko esidlulileko sitjengise indlela esingabalekela ngayo iinthiyo zakaSathana eentathu: (1) ikulumo engalawulekiko, (2) ukusaba nokugandeleleka, (3) nokuzizwa umlandu ngokweqileko. Nje-ke akhe sicoce ngendlela esingajamelana ngayo ngokuqinileko nezinye iinthiyo zakaSathana eembili—ithando lezinto eziphathekako nesilingo sokuphinga.

IZINTO EZIPHATHEKAKO—ISITHIYO ESIMINYANISAKO

3, 4. Amatshwenyeko wokuphila kwagadesi angadosela njani ekuthandeni izinto eziphathekako?

3 Komunye wemifanekiso yakhe, uJesu wakhuluma ngembewu etjalwe hlangana nameva. Wathi umuntu angalizwa iLizwi, ‘kodwana kuthi amatshwenyeko ngepilo le, namandla wobugwili akhohlisako, kuminyanise umlayezo angatheli neenthelo.’ (Mat. 13:22) Kwamambala, ithando lezinto eziphathekako ngesinye isithiyo esisetjenziswa nguSathana.

4 Nezihlanganisiweko, zimbili izinto eziminyanisa ilizwi. Kokuthoma ‘matshwenyeko ngepilo le.’ ‘Eenkhathini ezibudisi kwamambala’ esiphila kizwezi, zinengi izinto ezingakwenza bona utshwenyeke. (2 Thi. 3:1) Ngebanga leendleko zokuphila eziphakemeko nokunyuka kwezinga lokungafumaneki kwemisebenzi, ungakufumana kubudisi ukuqalana neentlhogo zaqobe langa. Godu ungatshwenyeka ngengomuso begodu uzibuze, ‘Ngizokuba nayo imali eyaneleko nengithatha umhlalaphasi?’ Ngebanga lokutshwenyeka okunjalo, abanye badoseleke bona bagijimise ubugwili, bacabanga bona imali izobanikela ivikeleko eliqinisekileko.

5. ‘Amandla wobugwili’ angaba ngakhohlisako ngayiphi indlela?

5 UJesu wakhuluma ngenye into godu—‘amandla wobugwili akhohlisako.’ Lokhu nekuhlanganiswe nokutshwenyeka kungaliminyanisa ilizwi. IBhayibhili iyavuma bona “imali isivikelo.” (Mtj. 7:12) Nokho, ukulwela ukufumana uburego akusikuhlakanipha. Abanengi bafumane bona nebalwela ukurega, kuba kulapho ithando lezinto eziphathekako libabamba khona. Abanye sele baziingqila zobugwili.—Mat. 6:24.

6, 7. (a) Ithando lezinto eziphathekako lingaba njani yingozi endaweni umuntu asebenza kiyo? (b) Ngiziphi izinto umKrestu ekufuze azicabangele nekakhonjelwa bona asebenze isikhathi esingeziweko?

6 Isifiso sokurega singathoma kancani. Isibonelo, cabangela isehlakalo esilandelako. Umqatjhakho uza kuwe athi: “Ngikuphathele iindaba ezimnandi! Ikampani ifumene igontraga ekulu. Lokhu kuzokutjho bona uzokusebenza isikhathi esingeziweko eenyangeni ezimbalwa ezilandelako. Kodwana ngiyakuqinisekisa bona umrholwakho uzokuba mnengi.” Ungasabela njani kilokho? Liqiniso, ukutlhogomela umndenakho ngezinto eziphathekako mthwalo omkhulu, kodwana akusikuphela komthwalo onawo. (1 Thi. 5:8) Kunezinye izinto ezimbalwa ekufuze uzicabangele. Singangani isikhathi esingeziweko ekufuze ngisisebenze? Umsebenzakho wokuziphilisa uzokuthikameza izinto ezingokomoya na, okubandakanya imihlangano yebandla nokuKhulekela komNdeni?

7 Ekuhloleni isiqunto sakho, khuyini ozoyiqala njengeqakathekileko—yindlela ukusebenza isikhathi esingeziweko ezokuthinta ngayo ibhanga yakho namtjhana indlela ingokomoya lakho elizokuthinteka ngayo? Kghani isifiso sokufumana imali engeziweko sizokwenza bona ungasabeka umBuso qangi ekuphileni kwakho? Uyayibona na indlela ithando lezinto eziphathekako elingakuthinta ngayo newungaliselela ipilwakho engokomoya kuhlanganise neyomndenakho? Nengabe lokho kuyenzeka nje kuwe, ungajama njani uqine begodu ubalekele ukuminyaniswa lithando lezinto eziphathekako?—Funda 1 KuThimothi 6:9, 10.

8. Ngiziphi iimbonelo ezingokomTlolo ezingasisiza bona sicabangisise ngokuphila kwethu qobe?

8 Bona ugegede ukuminyaniswa lithando lezinto eziphathekako, cabangisisa ngokuphila kwakho qobe. Awufuni ukufana no-Esewu, owatjengisa ngezenzo zakhe bona uyazidelela izinto ezingokomoya! (Gen. 25:34; Heb. 12:16) Godu ngokuqinisekileko awufuni ukufana nendoda eyakhonjelwa bona ithengise izinto zayo, iphe abatlhagako begodu ilandele uJesu. Kunokobana yenze njalo, indoda le ‘yakhamba idanile, ngombana gade isigwili samambala.’ (Mat. 19:21, 22) Ibanjwe sithiyo sobugwili, indoda leyo yalahlekelwa lilungelo elikhulu—lokulandela umuntu omkhulu owakhe waphila! Yelela bona ungalahlekelwa lilungelwelo lokuba mfundi kaJesu Krestu.

9, 10. Ungathi uyini umbono wemiTlolo ngezinto eziphathekako?

9 Ukuqalana nokutshwenyeka okungatlhogekiko ngezinto eziphathekako, lalela isikhuthazo sakaJesu: “Ningathomi nitshwenyeke, nithi: ‘Alo-ke sizagomani, siseleni, simbatheni na? Lezi zizinto abangakholwako abahlala bazifuna. Uyihlo osezulwini uyazi bona niyazitlhoga zoke iintwezi.’”—Mat. 6:31, 32; Luka 21:34, 35.

10 Kunokobana ube ngungazimbi wamandla wobugwili akhohlisako, lwela ukuba nombono womtloli weBhayibhili u-Aguri, owathi: “Ungangivumeli ngitlhage ngokweqileko namtjhana ngibe sigwili ngokweqileko. Nginikela lokho engikutlhogako.” (Iziy. 30:8, Contemporary English Version) Ngokukhanyako, u-Aguri bekakuzwisisa ukuqakatheka kokuba sivikelo kwemali kuhlanganise namandla wobugwili akhohlisako. Tjheja bona amatshwenyeko wokuphila kwanjesi namandla wobugwili akhohlisako kungabangela ukulimala ngokomoya. Ukutshwenyeka okungatlhogekiko ngezinto eziphathekako kungadla isikhathi sakho, kumunye amandlakho begodu kukutjhiye unganawo amandla wokubeka iinkareko zomBuso qangi. Ngalokho-ke, kwenze umqophwakho bona ungabanjwa sithiyo sakaSathana sokuthanda izinto eziphathekako!—Funda KumaHebheru 13:5.

UKUPHINGA—UMGODI OFIHLWE NGOKUHLAKANIPHA

11, 12. UmKrestu angawela njani ekuphingeni la asebenza khona?

11 Abazumi abafuna ukubamba isilwana esinamandla bangemba umgodi endleleni la isilwaneso sijayele ukukhamba khona. Ngokujayelekileko umgodi loyo ugubuzeswa ngeengojwana nangehlabathi ngaphezulu. Esinye isithiyo sakaSathana esiphumelela khulu sifana nesithiyweso. Sisono sokuziphatha kumbi. (Iziy. 22:14; 23:27) AmaKrestu amanengi awele ngemgodini loyo ngokuzivumela bona abe sebujamweni lapho angalingeka khona bulula. Amanye amaKrestu atjhadileko awele esilingweni sokuphinga ngemva kokwakha ubuhlobo bokuthandana obungakafaneli.

12 Ukuthandana okungakafaneli kungakheka emsebenzini. Eqinisweni, ukuhlola okwenziweko kutjengisa bona pheze abafazi abangaphezu kwesiquntu abaphingileko namadoda ama-3 kwa-4 aphingileko baziphathe kumbi nomuntu abasebenza naye. Kghani emsebenzinakho usebenza namalunga wobulili obuhlukileko? Nengabe kunjalo, bunjani ubuhlobo bakho nabo? Unayo na imikhawulo yokobana ubuhlobo benu bungadluleli ngale kezethando? Ngokwesibonelo, ngemva kokucoca kanengi nendoda asebenza nayo, udade omKrestu angamenza umnganakhe, amtjele nangeemrarwakhe yeemtjhadweni. Kobunye ubujamo, ngemva kokuba nobungani nomfazi esebenza nayo, indoda emKrestu ingathi: “Uyayithanda imibonwami begodu uyangilalela nengikhuluma naye. Godu uyangihlonipha. Ngifisa ngathana bengifumana ipatho enje ekhaya! Uyayibona indlela umKrestu osebujamweni obunjalo angaba ngayo sengozini yokuphinga?

13. Ubuhlobo bethando obungakafaneli bungakheka njani ebandleni?

13 Ubuhlobo bethando obungakafaneli bungakheka nebandleni. Nakhu okhunye okwenzeka kwamambala kesinye isibili esitjhadileko. UDaniel nomkakhe uSarah, * bebamaphayona wesikhathi esizeleko. Godu uDaniel uthi gade angumdala “owamukela koke.” Bekamukela ngetjiseko woke amalungelo awanikelwako. Njengengcenye yekonzwakhe, uDaniel bekaraga iimfundo zeBhayibhili namasokana amahlanu—amathathu wawo abhabhadiswa. Abazalwana abasand’ukubhabhadiswaba bebatlhoga isizo elikhulu. UDaniel nekamajadu nezabelo zakhe zebandleni, uSarah kanengi bekabanikela isizo. Msinyana kwavela umukghwa naku: Egade baziimfundo zeBhayibhili zakaDaniel bebatlhoga isekelo elingokwamazizo, begodu bebalifumana kuSarah. USarah gade afuna ukunakwa, begodu gade akufumana eemfundweni zeBhayibhili zakaDaniel. Besele kubekwe isithiyo esibulalako. UDaniel uthi, “Inyanga nenyanga umkami bekasebenzisa woke amandlakhe bona asize abanye, ngalokho bekatlhoga isekelo elingokomoya nelingokwamazizo. Iqiniso lokobana bengingamnaki, larholela ezenzakalweni ezibuhlungu. Umkami waphinga nomunye weemfundo zami. Wathoma ukubogaboga ngokomoya alapha kimi, bengikhathalela khulu amalungelwami khenge ngikutjheje lokho.” Ungabubalekela njani ubuhlungu obunjalo?

14, 15. Ngiziphi izinto ezingasiza amaKrestu atjhadileko bona abalekele umgodi wokuphinga?

14 Bona ugegede umgodi wokuphinga, cabangisisa ngalokho okutjhiwo sibopho somtjhado. UJesu wathi: “Umuntu akangahlukanisi okuhlanganiswe nguZimu.” (Mat. 19:6) Ungacabangi bona amalungelwakho wekonzo aqakatheke ukudlula umlinganakho. Ngaphezu kwalokho, tjheja bona ukuthatha isikhathi esinengi ungekho kumlinganakho ngemisebenzi engakaqakatheki kungatjengisa ubuthakathaka emtjhadwenakho begodu kungadosela esilingweni nesonweni esikhulu.

15 Kodwana nengabe ungumdala, kuthiwani ngomhlambi? Umpostoli uPitrosi watlola wathi: ‘Yelusani umhlambi kaZimu eniwuphetheko, ingasi ngokugandelelwa, kodwana ngokuthanda kwehliziyo evumako, . . . ingasi ngokutjheja ikokhelo, kodwana ngetjhisakalo yokuzinikela.’ (1 Pit. 5:2) Amalunga webandla angaphasi kokutlhogomela kwakho ngokuqinisekileko kufuze atjhejwe. Nokho, akukafuzi uzalise indimakho njengomelusi ngokobana uthengise ngendimakho yokuba yindoda ekhaya. Angekhe kusize ngalitho begodu kuyingozi ukusebenzisa soke isikhathi sakho wondla ibandla kukulapho umlinganakho “alambile” ekhaya. UDaniel uthi, “Kunezinto ezinengi eziqakathekileko ekuphileni kunokulimaza umndenakho.”

16, 17. (a) Ngiziphi iindlela ezilisizo amaKrestu atjhadileko angazisebenzisa emsebenzini ukudlulisela umlayezo okhanyako wokobana awafuni ukuba nobuhlobo bokuthandana? (b) Nikela isibonelo zokwaziswa okugadangisiweko okungasiza amaKrestu bona abalekele ukuphinga.

16 Iinluleko ezihle khulu zokusiza amaKrestu atjhadileko bona ajamelane nokubanjwa sithiyo sokuphinga, ziyafumaneka emakhasini we-Sithalasokulinda ne-Phaphama! Ngokwesibonelo, INqabayokulinda kaSeptemba ,15, 2006, yanikela isiluleko nasi: “Emsebenzini nakwezinye iindawo, tjheja ubujamo obungabangela ukwakheka kwamazizo wethando. Ngokwesibonelo, ukuba nesikhathi esingeziweko usebenzelana eduze nomuntu wobulili obuhlukileko kubangela isilingo. Njengendoda nofana umfazi otjhadileko, kufuze ukwenze kukhanye ngekulumo nangokuziphatha kwakho bona awuyingeni yokuthandana. Njengomuntu ophitjhekela ukuzinikela kokuhlonipha uZimu, angekhe nanini ufune ukunakwa ngokudlala ngethando namtjhana ngokumbatha nangokuzilungisa ngendlela enganasizotha. . . . Ukubeka iinthombe zomlinganakho womtjhado nabantwabenu tjhatjhalazi emsebenzini kuzokukhumbuza wena nabanye bona umndenakho uqakathekile kuwe. Zimisele ukungathomi ubavumele abanye—ingasaphathwa yokubakhuthaza—bonyana bazidlise satjanyana kuwe ngeenhloso zethando.”

17 Isihloko esithi “Ukuthembeka Emshadweni—Kusho Ukuthini Ngempela?” esifumaneka ku-Phaphama! ka-Apreli 2009 sayelelisa ngokuba nemicabango yomseme ngomunye umuntu ongasimlinganakho womtjhado. Isihlokwesi sathi ukuba nemicabango yomseme kuzokukhulisa amathuba wokobana uphinge. (Jak. 1:14, 15) Nengabe utjhadile, kungaba kuhle bona wena nomlinganakho eenkhathini ezinengi nibuyekeze ukwaziswa okunjengalokhu ninobabili. Umtjhado lilungiselelo elasungulwa nguJehova ngokwakhe, begodu ucwengile. Ukubekela eqadi isikhathi sokukhuluma nomlinganakho ngomtjhadwenu yindlelehle yokutjengisa bona uziqala njengeziligugu izinto ezicwengileko.—Gen. 2:21-24.

18, 19. (a) Iyini iimphumela yokuphinga? (b) Ukuthembeka emtjhadweni kuletha ziphi iinzuzo?

18 Newuzifumana ulingeka bona ube nobuhlobo bokuthandana obungakafaneli, zindla ngemiphumela elimazako yobufebe nokuphinga. (Iziy. 7:22, 23; Gal. 6:7) Labo abaziphatha kumbi abamthabisi uJehova begodu balimaza abalingani babo kuhlanganise nabo. (Funda UMalaki 2:13, 14.) Ngokuphambene nalokho, zindla ngeenzuzo ezifunyanwa ngilabo ababulunga ukuziphatha okuhle. Abanathemba lokuphila ngokungapheliko kwaphela kodwana godu bathabela ukuphila okungcono khulu nje, kuhlanganise nesazelo esihlwengileko.—Funda Iziyema 3:1, 2.

19 Umrhalani wabhina: “Ukuthula okuphuphumako ngokwalabo abathanda umthetho wakho [Zimu], begodu kibo akunasikhubekiso.” (Rha. 119:165) Ngalokho thanda iqiniso begodu ‘utjhejisise bona uziphatha njani, ungabi ngongakahlakaniphi, kodwana uhlakaniphe’ eenkhathini ezimbezi. (Efe. 5:15, 16) Iindlela esikhamba kizo zizele iinthiyo ezibekwe nguSathana bona abambe abakhulekeli beqiniso. Kodwana sihlome kuhle bona sikwazi ukuzivikela. UJehova usinikele esikutlhogako bona ‘sijamelane’ begodu ‘sicime imisubela yomumbi evutha umlilo’!—Efe. 6:11, 16.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 13 Amabizo atjhentjhiwe.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 26]

Ithando lezinto eziphathekako lingaminyanisa ingokomoya lomuntu. Ungakuvumeli lokho kwenzeke kuwe

[Isithombe ekhasini 29]

Ukudlala ngamazizo wethando—namtjhana ukusabela kiwo—kungadosela ekuphingeni