Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Nginani”

“Nginani”

“Nginani”

“Abanengi bazokwehla benyuka, begodu ilwazi leqiniso lizokuba linengi.”—DAN. 12:4.

UNGAPHENDULA NJANI?

Esikhathini sagadesi “ilwazi leqiniso” lenziwe njani laziwa?

Labo abamukela iqiniso babe njani “banengi”?

Ilwazi leqiniso lenziwe laba “linengi” ngaziphi iindlela?

1, 2. (a) Sazi njani bona uJesu uneenkhonzi zakhe namhlanjesi nokuthi uzokuba nazo esikhathini esizako? (b) NgokwakaDanyela 12:4, uzokuba yini umphumela wokutaditjha imiTlolo ngokutjhejisisa?

AKHE uzicabange useParadeyisini. Qobe ekuseni, uvuka uqabulekile begodu ukulungele ukuthomisa ilanga. Ungasezwa ubuhlungu. Nanyana ngikuphi ukugula owakhe waba nakho kungasekho. Izinzwa zakho zoke—ukubona, ukuzwa, urhogela, ukuthinta, nokunambitha—zisebenza kuhle. Amandlakho makhulu, umsebenzakho uyathabisa, unabangani abanengi begodu awutshwenywa lilitho. Lezi ziimbusiso ongazithabela ngaphasi komBuso kaZimu. UJesu Krestu, iKosi ekhethiweko, uzokubusisa iinkhonzi zakhe begodu azifundise ngelwazi lakaJehova.

2 UJehova uzokuba neenceku zakhe ezithembekileko njengombana zihlanganyela emsebenzini wephasi loke wokufundisa wesikhathi esizako. UZimu neNdodanakhe bebasolo banabathembekileko amakhulu weemnyaka. Ngaphambi kokunyukela ezulwini, uJesu waqinisekisa abafundi bakhe abathembekileko bona uzokuba nabo. (Funda UMatewu 28:19, 20.) Bona siqinise ikholo lethu esithembiswenesi, akhe sihlole umutjho munye kwaphela wesiporofido esiphefumulelwe nguZimu esatlolwa eBhabhiloni lekadeni eemnyakeni engaphezu kwe-2 500 edlulileko. Malungana ‘nesikhathi sokuphela’ esiphila kiso nje, umporofidi uDanyela watlola: “Abanengi bazokwehla benyuka, begodu ilwazi leqiniso lizokuba linengi.” (Dan. 12:4) Nesiyiqala njengesingathekiso nangokuvumelana namaqiniso wesikhathi sethu, ikulumo yesiHebheru esisenzo etjhugululwe ngokuthi ‘ukwehla wenyuka’ idlulisela umqondo wokuhlola ngokutjhejisisa. Qala bona ziimbusiso ezihle kangangani ezizokulethwa kukwehla wenyukokho! Labo abafundisisa imiTlolo ngokutjhejisisa bazokubusiswa ngelwazi leqiniso leLizwi lakaZimu. Isiporofidwesi godu siveza nokuthi abanengi bazolamukela “ilwazi leqiniso.” Ngaphezu kwalokho, ilwazi elinjalo lizokuba linengi. Lizokurhatjhwa ngokunabileko begodu lifumaneke bulula. Njengombana sihlola indlela isiporofidwesi esizaliseke ngayo, sizokubona bona uJesu unabafundi bakhe namhlanjesi nokobana uJehova unamandla wokuzalisa koke akuthembisileko.

“ILWAZI LEQINISO” LITHOMA UKWAZIWA

3. Khuyini eyenzeka ‘ngelwazi leqiniso’ ngemva kokuhlongakala kwabapostoli?

3 Ngemva kokuhlongakala kwabapostoli, kwathoma ukuhlubuka ebuKrestwini beqiniso egade kubikezelwe ngakho ngaphambili begodu kwarhatjheka njengomlilo. (IZe. 20:28-30; 2 Tes. 2:1-3) Ngemva kwamakhulu weemnyaka, “ilwazi leqiniso” belilincani ingasi kilabo egade bangazi litho ngeBhayibhili kwaphela kodwana nakilabo ebebazibiza ngokobana maKrestu. Nanyana bebathi bayayikholelwa imiTlolo, abadosiphambili beSingabukrestu bebafundisa amala wekolo—‘iimfundiso zamadimoni’ ezihlazisa uZimu. (1 Thi. 4:1) Abantu bebangatjhejwa ngokomoya. Iimfundiso zeenhlubuki bezihlanganisa ifundiso yamala yokobana uZimu nguZiquntathu, umphefumulo awufi, nokobana eminye imiphefumulo itlhagiswa ngokungapheliko esirhogweni somlilo.

4. Ngabo-1870 isiqhema samaKrestu sathoma njani ukufuna “ilwazi leqiniso”?

4 Nokho, ngabo-1870—pheze ematjhumini amane weemnyaka ngaphambi kobana kuthome ‘imihla yokuphela’—isiqhema esincani samaKrestu athembekileko ePennsylvania, e-U.S.A., sahlangana bona sitaditjhe iBhayibhili ngetjiseko begodu sifune “ilwazi leqiniso.” (2 Thi. 3:1) Besizibiza ngokobana baFundi beBhayibhili. Besingasibo ‘abahlakaniphileko, nabafundileko’ uJesu athi ngabo ilwazi lizokufihleka kibo. (Mat. 11:25) Besibabantu abathobekileko abafisa kwamambala ukwenza intando kaZimu. Ngokutjhejisisa nangomthandazo, safunda, sacoca, begodu sazindla ngemiTlolo. Godu samadanisa iindinyana zeBhayibhili sahlola nemitlolo yabanye abenze irhubhululo elifanako. Kancanikancani abaFundi beBhayibhilaba bathoma ukuhlukanisa amaqiniso egade afihlakele emakhulwini weemnyaka.

5. Bewuyini umnqopho womlandelande wamaphetjhana abizwa ngokobana yi-The Old Theology?

5 Nanyana abaFundi beBhayibhili bebathabile ngezinto egade bazifunda, akhenge bavumele ilwazi egade basand’ukulifumana libenze bazikhakhazise; nofana bazikghantjhe ngokobana bebamemezela okuthileko okutjha. (1 Kor. 8:1) Kunalokho, bagadangisa umlandelande wamaphetjhana abizwa ngokobana yi-The Old Theology. Umnqopho bekukukwenza abafundi bajayelane namaqiniso wemiTlolo atlolwe eBhayibhilini. Lokuthoma lamaphetjhana la “belinemininingwana engeziweko ukusiza ekutaditjheni iBhayibhili, ngombono wokususa woke amasiko wabantu wamala nokubuyisela ngokuzeleko ifundiso edala yeKosethu nabapostoli.”—The Old Theology, No. 1, Apreli 1889, k. 32.

6, 7. (a) Kusukela ngabo-1870, ngimaphi amaqiniso esasizwa bona siwazwisise? (b) Ngimaphi amaqiniso ngokukhethekileko othabele ukuwafunda?

6 Qala bona kwembulwa amaqiniso angangani kusukela esithomeni esincani eemnyakeni engaphezu kwe-100 edlulileko! * Amaqiniso la awasizo iindaba ezidinako zabantu abafundileko, izazi zekolo eziphikisana ngazo. Maqiniso athabisako, atjhaphululako enza ukuphila kwethu kube nomnqopho begodu asizalise ngethabo nangethemba. Asisiza bona sazi uJehova—ubuntu bakhe bethando neemnqophwakhe. Godu ahlathulula indima kaJesu, bona kubayini aphila begodu wafa nokobana wenzani nje. Amaqiniso aligugu la aveza bona kubayini uZimu avumela ubumbi, kubayini sihlongakala, kufuze sithandaze njani, nokobana singaba njani nethabo lamambala.

7 Kwanje singakghona ukuzwisisa ihlathululo yeemporofido egade ‘ziyifihlo’ isikhathi eside kodwana ezizalisekako esikhathini sokuphelesi. (Dan. 12:9) Lokhu kuhlanganisa nalezo ezifumaneka emiTlolweni khulukhulu emaVangelini nencwadini yeSambulo. UJehova usisize ngitjho nokuzwisisa izenzakalo esingakhenge sizibone ngamehlo—ukubekwa kwakaJesu esihlalweni sobukhosi, ipi ezulwini, nokuphoselwa kwakaSathana ephasini. (ISam. 12:7-12) UZimu usenze sazwisisa lokho okutjhiwo ngilokho esingakghona ukukubona—izipi, ukusikinyeka kwephasi, ukugula, ukutlhayela kokudla kuhlanganise nabantu abangamhloniphiko uZimu abanomthelela ‘eenkhathini ezibudisi kwamambala, okungasilula ukuqalana nazo.’—2 Thi. 3:1-5; Luka 21:10, 11.

8. Silisa kubani idumo ngezinto esikghone ukuzibona nokuzizwa?

8 Kulula ngathi ukulandisa lokho uJesu akutjela abafundi bakhe: ‘Nithaba kangangani ukubona izinto enizibonakwezi! Kwamambala ngithi kini: Abaporofidi abanengi namakhosi bebafuna ukubona izinto enizibonakwezi nokwizwa enikuzwako, kodwana babhalelwa.’ (Luka 10:23, 24) Sinikela uJehova uZimu idumo ngokusenza sikghone ukubona nokuzwa izinto ezinjalo. Qala bona sithaba kangangani ngokobana ‘umsizi,’ umoya kaZimu ocwengileko, wathunyelwa bona unqophise abalandeli bakaJesu “kilo loke iqiniso”! (Funda UJwanisi 16:7, 13.) Kwanga singahlala siliqala njengeliligugu “ilwazi leqiniso” begodu sikhulume ngalo nabanye ngokungazibambi!

“ABANENGI” BAMUKELA “ILWAZI LEQINISO”

9. Ngisiphi isimemo ebesikumagazini ka-Apreli 1881?

9 Ngo-Apreli 1881, eemnyakeni engaphasi kweembili ngemva kokugadangiswa kwe-Sithalasokulinda sokuthoma, umagazini lo wenza isimemo sokufuna abatjhumayeli aba-1 000. Umagazini loyo wathi: “Kilabo ubujamo babo obubavumelako bona banikele ngesikhathi sabo esiyingcenye namtjhana esingeziweko emsebenzini weKosi, kunehlelo esiliphakamisako . . . , okungileli: Bona niye emadorobheni amakhulu nofana amancani, kuye ngamandlenu, njengama-Colporteur nofana abaVangeli, nifune amaKrestu athembekileko kizo zoke iindawo ezikiwo, amanengi wawo nizowafumana anetjiseko ngoZimu kodwana ingasi ngokwelwazi; kilabo batjeleni ngoburego bomusa kaBabethu, nobuhle belizwi Lakhe.”

10. Abantu basabela njani esimemweni sabatjhumayeli besikhathi esizeleko?

10 Isimemweso satjengisa bona abaFundi beBhayibhili bayalemuka bonyana umsebenzi oqakathekileko wamaKrestu weqiniso kutjhumayela iindaba ezimnandi. Kodwana isimemo sokufuna abatjhumayeli aba-1 000 besikhathi esizeleko besithembisa, ngombana kusukela ngesikhatheso amakhulu ambalwa athoma ukuya emihlanganweni yabaFundi beBhayibhili. Nokho, ngemva kokufunda iphetjhana nofana umagazini, abantu abanengi babona bonyana leli liqiniso basabela msinyana esimemwenesi. Ngokwesibonelo, ngemva kokufunda umagazini ISithalasokulinda nencwajana egadangiswe baFundi beBhayibhili, ngo-1882 umfundi ovela eLondon, e-England, watlola: “Ngibawa ningifundise indlela yokutjhumayela nalokho okufuze ngikutjhumayele bona ngenze umsebenzi osibusiso uZimu afuna wenziwe.”

11, 12. (a) Ngimuphi umnqopho esinawo ofana newama-colporteur? (b) Ama-colporteur awathoma njani “amaklasi,” namtjhana amabandla?

11 Ngabo-1885, abaFundi beBhayibhili abapheze babe ma-300 bebahlanganyela ekonzweni yama-colporteur. Iinkhonzi zesikhathi esizelekwezo bezinomnqopho ofana newethu namhlanjesi—wokwenza abafundi bakaJesu Krestu. Nokho, indlelabo beyihlukile kweyethu. Namhlanjesi sitaditjha iBhayibhili nomuntu munye ngesikhathi, simnikele isinqophiso ayedwa. Bese simema umfundi weBhayibhili bona abe khona emihlanganweni yebandla. Esikhathini esidlulileko, ama-colporteur bekakhambisa iincwadi bese abuthelela ndawonye abantu abanekareko bona bataditjhe nabo imiTlolo njengesiqhema. Kunokobana afunde nomuntu ngamunye, bekaba “namaklasi” namtjhana amabandla.

12 Ngokwesibonelo, ngo-1907, esinye isiqhema sama-colporteur saphuma ijima edorobheni elithileko sifuna labo esele banamakhophi we-Millennial Dawn (godu ebizwa ngokuthi Ukuhlola ImiBhalo). ISithalasokulinda sabika: “Laba [abanekareko] babuthelwa emhlanganweni omncani komunye weemzabo. I-Colporteur belithatha ilanga loke langoSondo linikela ikulumo ethi, Divine Plan of the Ages, bese ngoSondo olandelako libakhuthaze bona babekhona emihlanganweni yaqobe.” Ngo-1911, abazalwana balinga enye indlela yokwenza abafundi. Iinkhonzi ezibhodako ezikhethekileko ezimatjhumi amahlanu nobunane zanikela iinkulumo zenengi kiyo yoke inarha ye-United States neCanada. Abazalwanaba bebatlola amabizo neemphande zabantu abanekareko egade bakhona emihlanganweni leyo begodu bahlele ukuyokuhlangana nabo emizinabo bona bathome “amaklasi” amatjha. Ngo-1914, bekunamabandla wabaFundi beBhayibhili ayi-1 200 ephasini mazombe.

13. Khuyini okukukarileko ngokwanda ‘kwelwazi leqiniso’ namhlanjesi?

13 Namhlanjesi, kunamabandla apheze abe zi-109 400 ephasini mazombe, begodu abazalwana nabodade aba-895 800 bakhonza njengemaphayona. Pheze abantu abaziingidi ezibunane kwanje bamukela “ilwazi leqiniso,” bayalisebenzisa ekuphileni kwabo. (Funda U-Isaya 60:22.) * Lokhu kukarisa ngokukhethekileko, njengombana uJesu abikezela bona abafundi bakhe ‘bazokuhloywa ngibo boke abantu’ ngebanga lebizo lakhe. Wangezelela nokobana abalandeli bakhe bazokutjhutjhiswa, babotjhwe bebabulawe. (Luka 21:12-17) Naphezu kokuphikisa kwakaSathana, amadimonakhe, nabaphikisi esintwini, abantu bakaJehova bathabele ipumelelo ekhethekileko yokwenza umsebenzabo wokwenza abafundi. Namhlanjesi batjhumayela ‘ephasini loke elakhiweko,’ kusukela emahlathini aseendaweni ezitjhisako kuya kwezimakhaza khulu, eentabeni, emabhudwini, emadorobheni nemaphandleni akude khulu. (Mat. 24:14) Lokhu bekungeze kwenziwe ngaphandle kwesizo lakaZimu.

“ILWAZI LEQINISO” LIBA “LINENGI”

14. “Ilwazi leqiniso” lenziwe njani laziwa ngeencwadi ezigadangisiweko?

14 “Ilwazi leqiniso” libe linengi ngebanga labanengi abatjhumayela iindaba ezimnandi. Godu libe linengi ngebanga leencwadi ezigadangisiweko. NgoJulayi 1879, abaFundi beBhayibhili bagadangisa umagazini wokuthoma, egade ubizwa ngokobana yi-Zion’s Watch Tower and Herald of Christ’s Presence. Umagazini loyo, owagadangiswa yikampani eqatjhiweko waba makhophi azi-6 000 ngesiNgisi kwaphela. UCharles Taze Russell oneemnyaka ematjhumi amabili nekhomba wakhethwa bona abe mhleli wawo, nabaFundi beBhayibhili abahlanu abavuthiweko abakhonza njengabatloli bawo baqobe. Kwanje ISithalasokulinda sigadangiswa ngeenlimi ezi-195. Mumagazini orhatjhwa khulu ephasini, kurhatjhwa amakhophi azi-42 182 000 womagazini ngamunye. Endaweni yesibili kulandela umkhambisanaso umagazini i-Phaphama! kurhatjhwa amakhophi azi-41 042 000 ngeenlimi ezi-84. Ukungezelela, pheze qobe mnyaka kugadangiswa iincwadi namaBhayibhili aziingidi ezi-100.

15. Umsebenzi wethu wokugadangisa usekelwa njani ngokweemali?

15 Umsebenzi omkhulu lo usekelwa ngeminikelo yokuzithandela. (Funda UMatewu 10:8.) Lokho kukodwa kuyabarara abaseendaweni zokugadangisa abazaziko iindleko zeemtjhini yokugadangisa, iphepha, i-inki nezinye izinto. Umzalwana othenga izinto zokugadangisa eBethel wathi: “Abantu bamabhizinisi abavakatjhela indawethu yokugadangisa bayarareka nebabona bona iimtjhini emikhulu yetheknoloji ethuthuke kangaka, ingasekelwa ngeemnikelo yokuzithandela. Godu kuyabarara nokubona bonyana eBethel kusebenza nabantu abatjha abathabileko.”

ILWAZI NGOZIMU LIZOKUZALISA IPHASI

16. Uyini umnqopho wokwenza “ilwazi leqiniso” laziwe?

16 “Ilwazi leqiniso” selilinengi ngomnqopho omuhle. Intando kaZimu kukobana “boke abantu baphuluswe balazi iqiniso.” (1 Thi. 2:3, 4) UJehova ufuna abantu bazi iqiniso ukwenzela bona bamkhulekele ngokufaneleko begodu bafumane isibusiso sakhe. Ngokwenza “ilwazi leqiniso” laziwe, uJehova ubuthelele isali ethembekileko yamaKrestu azesiweko. Kizo zoke “iintjhaba, nemindeni, namakoro neenlimi,” godu ubuthelela “isiqubuthu esikhulu” esinethemba lokuphila ngokungapheliko ephasini.—ISam. 7:9.

17. Kutjengisani ukwanda kokukhulekela kweqiniso?

17 Eemnyakeni eli-130 edlulileko ukwanda kokukhulekela kweqiniso kubufakazi obunamandla bokobana uZimu neKosakhe ayibekileko, uJesu Krestu, bebasolo baneenceku zakaJehova ephasini—bazinqophisa, bazivikela, bazihlela begodu bazifundisa. Godu ukwanda kwazo kugandelela iphuzu lokobana iinthembiso zakaJehova ngengomuso zizokuzaliseka. “Ngokuqinisekileko iphasi lizokuzala ilwazi ngoJehova njengamanzi agubuzesa ilwandle.” (Isa. 11:9) Qala bona isintu sizokufumana iimbusiso ezingangani!

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 6 Uzokuzuza ngokubukela i-DVD ethi, Jehovah’s Witnesses—Faith in Action, Part 1: Out of Darkness and Jehovah’s Witnesses—Faith in Action, Part 2: Let the Light Shine.

^ isig. 13 Qala incwadi ethi, Isiprofetho Sika-Isaya—Ukukhanya Kuso Sonke Isintu II, ikhasi 320.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 6]

AbaFundi beBhayibhili bangaphambilini bekubabantu abathobekileko abafisa kwamambala ukwenza intando kaZimu

[Isithombe ekhasini 7]

UJehova uyiqala njengeqakathekileko iimzamwenu yokurhatjha “ilwazi leqiniso” ngoZimu