Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Tjheja Iinthiyo ZakaDeveli!

Tjheja Iinthiyo ZakaDeveli!

Tjheja Iinthiyo ZakaDeveli!

‘Phumani . . . esithiyweni sakaDeveli.’—2 THI. 2:26, NW.

UNGAPHENDULA NJANI?

Ngikuphi ukuzihlola okutlhogekako nengabe utjhigamele ekusoleni abanye ngokungakafaneli?

Kusukela esibonelweni sakaPilato noPitrosi, khuyini ongayifunda ngokusaba negandelelo?

Singawabalekela njani amazizo wokuba mlandu ngokweqileko?

1, 2. Ngiziphi iinthiyo zakaDeveli okuzokucocwa ngazo esihlokwenesi?

UDEVELI uzuma iinceku zakaJehova. Umnqophwakhe akusikuziphelisa, njengombana kwenza umuntu ozumako. Kunalokho, umnqopho kaDeveli oyihloko kubamba ungazimbakhe aphila bese amsebenzise ngendlela afuna ngayo.—Funda 2 KuThimothi 2:24-26.

2 Bona abambe isilwana siphila, umzumi angasebenzisa umhlobo othileko wokuthiya. Angalinga ukuthiya isilwana bona siphumele etjhatjhalazini lapho angasibamba khona ngesithiyo. Namtjhana angasebenzisa isithiyo esifihlekileko ukubamba isilwana singakalindeli. UDeveli usebenzisa iinthiyo ezifanako ukubamba iinceku zakaZimu ziphila. Nengabe sifuna ukubalekela ukubanjwa, kufuze sitjheje begodu silalele amatshwayo asiyeleliso atjengisa bona ezinye iinthiyo zakaSathana ziseduze. Isihlokwesi sizokucoca ngendlela esingatjheja ngayo iinthiyo eentathu uDeveli azisebenzisako bona aphumelele. Ngilezi (1) ikulumo engalawulekiko, (2) ukusaba nokugandeleleka, (3) nokuzizwa umlandu ngokweqileko. Isihloko esilandelako sizokucoca ngezinye iinthiyo eembili zakaSathana.

CIMA UMLILO WEKULUMO ENGALAWULEKIKO

3, 4. Ukubhalelwa kulawula ilimu lethu kungaba namuphi umphumela? Nikela isibonelo.

3 Bona akhuphe iinlwana la zibhace khona, umthiyi angatjhisa indawo ethileko ngomlilo, bese uyazibamba njengombana zilinga ukubaleka. Ngomqondo ongokomfanekiso, uDeveli angathanda ukuthungela ibandla lobuKrestu ngomlilo. Nekaphumelelako, angakhupha amalungwalo endaweni ephephileko leyo awadosele kuye. Singasebenzisana njani naye singakatjheji begodu asibambe?

4 Umfundi uJakobosi wafanisa ilimu nomlilo. (Funda KaJakobosi 3:6-8.) Nengabe sibhalelwa kulawula ilimu lethu, kungaba ngithi esithoma umlilo ongokomfanekiso ebandleni. Lokhu kungenzeka njani? Cabanga ngobujamo obulandelako: Emhlanganweni webandla, kwenziwe isaziso bona udade othileko ubekwe njengephayona lesikhathi esizeleko. Ngemva komhlangano, abarhuweleli ababili bacoca ngesaziswesi. Omunye ubonisa ukuthaba begodu ulifisela okuhle iphayona elitjha. Omunye usola iimnqopho yephayoneli begodu ucabanga bona lifuna ukuvelela ebandleni. Ngimuphi ebarhuwelelini ababilaba ongathanda bona abe mnganakho? Akusibudisi ukubona bonyana ngimuphi ongathungela umlilo ebandleni ngekulumakhe.

5. Bona sicime umlilo wekulumo engalawulekiko, khuyini okufuze siyenze?

5 Singawucima njani umlilo bona silawule ikulumo? UJesu wathi: “Umlomo ukhuluma lokho okuvela ngehliziyweni.” (Mat. 12:34) Ngalokho igadango lokuthoma kuhlola ihliziywethu. Siyawabalekela amazizo amambi angabaselela ikulumo eyonakalisako? Ngokwesibonelo, nesizwa bona umzalwana othileko ulinga ukufikelela ilungelo elithileko lekonzo, sivele sikholelwe bona iimnqophwakhe imsulwa, nofana sisola bona utjhukunyiswa ziimfiso zokuba marhamaru? Nengabe sinomukghwa wokucabanga bona umarhamaru, kungaba kuhle ukukhumbula bona uDeveli wasola iimnqopho yenceku kaZimu ethembekileko uJobhi. (Job. 1:9-11) Kunokobana sisole umnakwethu, senza kuhle ngokucabanga bonyana kubayini simsola. Sinalo na ibanga elizwakalo lokuzizwa ngendlela le? Kghani ihliziywethu yonakaliswe mumoya onganalo ithando owande emihleni yokuphela le?—2 Thi. 3:1-4.

6, 7. (a) Ngimaphi amanye amabanga angasenza sikhulume kumbi ngabanye? (b) Kufuze sisabele njani nesithukwako?

6 Cabangela amanye amabanga angasenza bona sisole abanye. Elinye kungaba kukobana sifisa ukwenza iimsebenzethu ibonakale khulu kwabanye. Ngokwenza njalo, singalinga ukubonakala singcono kunabanye ngokubagandelela. Nofana singalinga ukuzilibalela ngokubhalelwa kwethu ukwenza izenzo ezilungileko. Kungakhathaliseki bona siragwa kuzikhakhazisa, ukuba marhamaru, nofana sizizwa singakaphephi umphumela ungaba ngolimazako.

7 Kungenzeka sicabanga bona silungile nesikhuluma ngomunye kumbi. Mhlamunye sakhe sezwa ubuhlungu ngalokho okwatjhiwo ngathi. Nengabe kunjalo, ukuzibuyiselela ngendlela efanako akukalungi. Ukwenza njalo kubaselela umlilo begodu kwenza ngokuvumela nentando kaDeveli, ingasi kaZimu. (2 Thi. 2:26) Senza kuhle ngokulingisa uJesu endabeni le. Nekathukwako, “akhange abuyisele ngehlamba.” Kunalokho, “wabeka ithemba lakhe kuZimu, umahluleli olungileko.” (1 Pit. 2:21-23) UJesu bekaqiniseka bona uJehova uzokulungisa izinto ngendlela nangesikhathi Sakhe. Nathi kufuze simthembe ngokufanako uZimu. Nesisebenzisa ikulumwethu ukupholisa, sisiza ukubulunga ‘isibopho sokuthula’ ebandleni lethu.—Funda Kwebe-Efesu 4:1-3.

BALEKELA ISITHIYO SOKUSABA NESOKUGANDELELEKA

8, 9. Kubayini uPilato agweba uJesu?

8 Isilwana esibanjwe esithiyweni asikwazi ukusikinyeka ngokutjhaphulukileko. Ngokufanako, umuntu ohlulwa kusaba nokugandeleleka okukhambisana nakho ngendlela ethileko akakghoni ukulawula ipilwakhe. (Funda Iziyema 29:25.) Akhe sicabangele iimbonelo eembili zamadoda ahluke khulu avumela igandelelo nokusaba begodu sibone bonyana singafundani kilokho aqalana nakho.

9 Umbusi weRoma uPontiyasi Pilato bekazi bona uJesu akanamlandu begodu kuhlekuhle bekangafuni ukumlimaza. Eqinisweni, uPilato wathi uJesu “akakenzi litho bonyana angabulawa.” Nanyana kunjalo, uPilato wamgwebela ukufa. Kubayini? Kungombana uPilato wavumela kugandelelwa siqubuthu sabantu. (Luka 23:15, 21-25) Abaphikisabo bamgandelela bona kwenzeke intandwabo ngokurhuwelela bathi, “Nawungamthukulula, kungatjho bona awusimngani wakaKhesari!” (Jwa. 19:12) Kungenzeka uPilato bekasaba bona uzokulahlekelwa sikhundla sakhe—nofana ukuphila kwakhe—nekajama noKrestu. Ngalokho wavumela bona enziswe intando kaDeveli.

10. Khuyini eyenza uPitrosi aphike Krestu?

10 Umpostoli uPitrosi bekangomunye wabangani bakaJesu abaseduze. Wakhuluma tjhatjhalazi bona uJesu nguMesiya. (Mat. 16:16) UPitrosi wahlala athembekile lokha abanye abafundi bangazwisisi lokho okwatjhiwo nguJesu begodu bamtjhiya. (Jwa. 6:66-69) Godu lokha amanaba azokubopha uJesu, uPitrosi wasebenzisa isabula ukuvikela iKosakhe. (Jwa. 18:10, 11) Nokho, ngokukhamba kwesikhathi, uPitrosi wavumela ukusaba begodu waphika ngitjho nokobana uyamazi uJesu Krestu. Kwesikhatjhana, umpostoli lo wabanjwa sithiyo sokusaba abantu wasivumela bona simvimbele ekuthatheni ikambo yokuba nesibindi.—Mat. 26:74, 75.

11. Ngimiphi imithelela emimbi okungenzeka siqalane nayo?

11 NjengamaKrestu, kufuze sijamelane negandelelo lokwenziswa izinto ezingamthabisiko uZimu. Abaqatjhi nofana abanye bangalinga ukusikatelela bona singathembeki namtjhana bangafuna ukusenza sihlanganyele ekuziphatheni okumbi ngokomseme. Abafundi kungatlhogeka bona baqalane nabangani abalinga ukubagandelela bonyana bakope eenhlahlubweni, babukele iinthombe ezisilapheleko, babheme, basebenzise iindakamizwa, basebenzise kumbi utjwala, nofana bahlanganyele ekuziphatheni okumbi ngokomseme. Ngalokho, khuyini engasisiza sibalekele isithiyo sokusaba nokugandeleleka bona singathabisi uJehova?

12. Ngiziphi iimfundo esingazifunda kuPilato nakuPitrosi?

12 Akhe siqale bona khuyini esingayifunda esibonelweni sakaPilato noPitrosi. UPilato bekanelwazi elincani ngoKrestu. Nanyana kunjalo, bekazi bona uJesu bekanganamlandu begodu bekahlukile kwabanye abantu. Kodwana uPilato bekanganakho ukuzithoba nethando ngoZimu weqiniso. UDeveli wambamba lula aphila. UPitrosi bekanelwazi elinembileko nethando ngoZimu. Nokho, ngezinye iinkhathi, bekatlhoga isizotha, asaba, begodu wahlulwa kugandeleleka. Ngaphambi kobana uJesu abotjhwe, uPitrosi wazibetha isifuba wathi: “Namtjhana boke bangakhutjwa, kodwana mina ngekhe.” (Mar. 14:29) Umpostoli lo bekufuze azilungiselele iinlingo kusesengaphambili begodu athathe ubujamo obufanako njengombana kwenza umrhalani owabeka ithemba lakhe kuZimu wabhina wathi: “UJehova ungakimi; angekhe ngisabe. Umuntu wephasini angangenzani?” (Rha. 118:6) Ngobusuku bamaswaphela bokuphila kwakhe ephasini, uJesu wathatha uPitrosi nabanye abapostoli ababili wakhamba nabo esimini yeGetsemani. Nokho kunobanyana bahlale baphapheme, uPitrosi nabangani bakhe bebalele. UJesu wabavusa begodu wathi kibo: “Qalani, nithandaze bona ningangeni ekulingweni.” (Mar. 14:38) Kodwana godu uPitrosi walala begodu kamva wahlulwa kusaba nokugandeleleka.

13. Singajamelana njani nokugandelelwa bona singenzi okumbi?

13 Kunesinye isifundo esiqakathekileko esingasifunda esibonelweni sakaPilato nesakaPitrosi: Ukuphumelela ekujamelaneni negandelelo kubandakanya izinto ezisisekelo ezinjengelwazi elinembileko, ukuthobeka, isizotha, ithando ngoZimu nokusaba uJehova ingasi abantu. Nengabe ikholo lethu lisekelwe elwazini elinembileko, sizokukhuluma ngesibindi nangokuqiniseka ngeenkolelo zethu. Lokhu kuzosisiza bona sijamelane negandeleleko nokuhlula ukusaba abantu. Liqiniso, akukafuzi sithembele emandlenethu. Kunalokho, kufuze sizithobe sitjheje bona sitlhoga amandla kaZimu bona sijamelane nokugandelelwa. Kufuze sithandazele umoya kaJehova begodu sivumele ithando esinalo ngaye lisenze bona siphakamise ibizo lakhe nemithethokambiso yakhe. Ngaphezu kwalokho, kufuze sizilungiselele igandelelo ngaphambi kobana siqalane nokulingwa. Ngokwesibonelo, ukuzilungiselela kusesengaphambili nokuthandaza kungasiza abantwabethu bona basabele ngendlela ephumelelako lokha abangani babo nebalinga ukubenzisa izinto ezingakalungi.—2 Kor. 13:7. *

BALEKELA ISITHIYO SOKUZIZWA UMLANDU NGOKWEQILEKO

14. Khuyini uDeveli angathanda bona siphethe ngayo malungana neemtjhaphwethu esayenzako?

14 Ngezinye iinkhathi isithiyo seenlwana siba nesigodo esibudisi namtjhana ilitje elilenga phezu komtlhala lowo iinlwana ezijayele ukukhamba kiwo. Isilwana nasingakatjheji sigadanga isithiyo, isigodo nofana ilitje liwela phezu kwaso, lisikghadlhe. Ukuzizwa umlandu ngokweqileko kungafaniswa nomthwalo obudisi okukghadlhako. Nesicabanga ngeemtjhapho eyadlulako, singazizwa ‘sikghadlhwe ngokweqileko.’ (Funda IRhalani 38:3-5, 8.) USathana angathanda ukusenza siphethe ngokobana asisifaneli isirhawu sakaJehova nokobana asikwazi ukuhlangabezana neemfuneko zakhe.

15, 16. Ungasibalekela njani isithiyo sokuzizwa umlandu ngokweqileko?

15 Ungasibalekela njani isithiyo sokuzizwa umlandu ngokweqileko? Nengabe uzibandakanye esonweni esikhulu, kufuze uthathe igadango nje ukubuyisela ubuhlobo bakho noJehova. Thintana nabadala, begodu ubawe isizo labo. (Jak. 5:14-16) Yenza okusemandlenakho ukulungisa ubujamo. (2 Kor. 7:11) Nengabe ufumana isilayo, ungadani. Isilayo litshwayo elisiqinisekiso bona uJehova uyakuthanda. (Heb. 12:6) Zimisele bona ungabuyeli wenze izinto ezakudosela esonweneso, begodu wenze ngokuvumelana nesiqunto sakho. Ngemva kobana uphendukile begodu watjhuguluka, iba nekholo bona umhlatjelo wesihlengo sakaJesu Krestu kwamambala ungasula imitjhaphwakho.—1 Jwa. 4:9, 14.

16 Abanye abantu baragela phambili bazizwa bamlandu ngokweqileko ngezono okungenzeka balibalelwa zona. Nengabe ungomunye wabo, khumbula bona uJehova walibalela uPitrosi nabanye abapostoli nanyana batjhiya uJesu iNdodanakhe ethandekako lokha negade ibatlhoga khulu. UJehova wamlibalela umuntu owasuswa ebandleni leKorinte ngebanga lokuziphatha kumbi nangendlela ehlazisako kodwana kamva watjhuguluka. (1 Kor. 5:1-5; 2 Kor. 2:6-8) ILizwi lakaZimu likhuluma ngabantu abenza izono ezikulu batjhuguluka begodu balibalelwa nguZimu.—2 Mil. 33:2, 10-13; 1 Kor. 6:9-11.

17. Isihlengo singasenzelani?

17 UJehova uzokulibalela begodu akhohlwe imitjhaphwakho edlulileko nengabe utjhuguluke kwamambala bese wamukela isirhawu sakhe. Ungacabangi bona umhlatjelo kaJesu wesihlengo ngeze wasula izono zakho. Newucabanga njalo uzabe ubanjwe ngesinye seenthiyo zakaSathana. Naphezu kwalokho uDeveli afuna ukukholelwe, isihlengo sizokusula izono zabo boke abawele esonweni begodu batjhuguluka. (Iziy. 24:16) Ikholo esihlengweni lingakusiza ulise amazizo wokuba mlandu ngokweqileko begodu lingakunikela amandla wokukhonza uZimu ngehliziyo yakho yoke, ngengqondo nangomphefumulwakho woke.—Mat. 22:37.

SIYAZAZI IINTHIYO ZAKASATHANA

18. Singazibalekela njani iinthiyo zakaDeveli?

18 USathana akanandaba nokobana usithiya njani, ufuna ukusibamba kwaphela. Njengombana sizazi iinthiyo zakaSathana, singakghona ukubalekela ukubanjwa nguDeveli. (2 Kor. 2:10, 11) Angeze sabanjwa ziinthiyo zakhe, nengabe sithandazela ukuhlakanipha bona siqalane neenlingo zethu. UJakobosi watlola, ‘Nengabe kukhona hlangana nani onganakho ukuhlakanipha, akabawe uZimu ophako abantu boke ngesihle, uzaphiwa.’ (Jak. 1:5) Kufuze senze ngokuvumelana neemthandazwethu ngokuhlanganyela esifundweni somuntu mathupha saqobe nangokusebenzisa iLizwi lakaZimu. Iincwadi zeBhayibhili esizilungiselelwa sigaba senceku ethembekileko nehlakaniphileko zisifundisa ngeenthiyo zakaDeveli begodu ziyasisiza sizibalekele.

19, 20. Kubayini kufuze sihloye okumbi?

19 Umthandazo nesifundo seBhayibhili kuthuthukisa ithando lokuhle kithi. Kodwana kuqakathekile bona sihlawulele ukuhloya okumbi. (Rha. 97:10) Ukuzindla ngeemphumela yokulwela ukufumana iimfiso zokuba marhamaru kungasisiza sizibalekele. (Jak. 1:14, 15) Nesifunda ukuhloya okumbi begodu sithande okuhle kwamambala, izinto uSathana azisebenzisako bona asithiye; angekhe zikarise kithi.

20 Qala bona sithokoza kangangani ngokobana uZimu uyasisiza bonyana singabanjwa nguSathana! Ngomoyakhe, iLizwi, nangehlangano, uJehova uyasiphulusa ‘komumbi.’ (Mat. 6:13) Esihlokweni esilandelako, sizokufunda ngendlela yokugegeda ezinye iinthiyo eembili uDeveli azibona ziphumelela ekubambeni iinceku zakaZimu ziphila.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 13 Ababelethi bazabe benza kuhle ngokucoca nabantwana babo ngesihloko esithi: “Uhlelo Lokumelana Nokucindezela” esifumaneka encwadini ethi, Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo, Umqulu 2, amakhasi 132-133. Ukwazisokhu kungasetjenziswa ekuKhulekeleni komNdeni.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 21]

Ikulumo engalawulekiko ingabangela iimraro eemnengi ebandleni

[Isithombe ekhasini 24]

Ungakghona ukususa umthwalo wokuzizwa umlandu ngokweqileko