Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukukhamba Nama-Pilgrim

Ukukhamba Nama-Pilgrim

Ezivela Ebulungelweni Lethu

Ukukhamba Nama-Pilgrim

“ANGEZE ngakghona ukungena umuzi nomuzi!” Qala bona banengi kangangani abafundi beBhayibhili abasand’ukuthoma abazizwa njalo nebacabanga ngokutjhumayela ebantwini abangabaziko! Nokho, ukuzazokhu kwavela esikhulumini senengi esinokuhlangabezanwe nakho nesimfundisi weBhayibhili esibizwa ngokobana yi-pilgrim.

Abafundi abanengi be-Zion’s Watch Tower abatjhiya amasondwabo bafisa ukuhlanganyela nalabo abomele iqiniso leBhayibhili njengabo. Umagazini lo wakhuthaza abafundi bawo bona bafune abanye abanekholo eliyigugu begodu bahlangane qobe bona bafunde iBhayibhili. Ukuthoma ngabo-1894, iWatch Tower Society yathumela abajameli abakhambako bona bayokuhlangana neenqhema ezifake isibawo sokuvakatjhelwa. Ngokukhamba kwesikhathi babizwa ngokobana ma-pilgrim, amadoda anokuhlangabezanwe nakho, asebenza budisi la akhethwa ngokuba nokuthobeka, ilwazi leBhayibhili, ikghono lokukhuluma nokufundisa kuhle, nokutjengisa ukuthembeka esihlengweni. Ukuvakatjha okujayelekilekokho bekuthatha kwaphela ilanga linye nofana amabili amajadu. Abafundi beBhayibhili abanengi banambitha ukuya kwabo kokuthoma ekonzweni yesimini ngokukhambisa iimemo zekulumo yenengi ye-pilgrim. Ngemva kwekulumo yakhe yebusuku esikolweni, uHugo Riemer, kwamva owaba lilunga lesiHlopha esiBusako, waphendula iimbuzo yeBhayibhili bekwaba phakathi kobusuku. Adiniwe kodwana athabile, wathi umhlangano gade “umnandi.”

I-Watch Tower yathi “okuhle khulu” okwenziwa kukhambela kwe-pilgrim gade kukukwakha “bendlu yekholo” ngokubambela iimhlangano emizini yabakholwako. AbaFundi beBhayibhili abavela eendaweni ezibhodileko bebeza bazokulalela iinkulumo neengcenye ezineembuzo neempendulo. Ngalokho, kwafika isikhathi sokuthabela ubudlelwana bobuKrestu. Asesemntazana, uMaude Abbott waya ekulumweni yekuseni, ngemva kobana boke babuthanele etafuleni ede engejardeni. “Bekunokudla okumnandi—i-ham, inyama yekukhu ekhanzingiweko, iimhlobohlobo yoburotho, amaphayi namakhekhe! Woke umuntu wadla ngendlela afuna ngayo, nge-awara lesibili ngemva kwedina sahlangana bona silalele enye ikulumo.” Kodwana uyavuma, “Ngesikhatheso woke umuntu bekayenda.” UBenjamin Barton i-pilgrim esele linesikhathi eside laphawula, ‘Ngathana bengikudla koke ukudla okunamafutha egade ngikunikelwa, ngabe ngahlongakala kade.’ Emaswapheleni, incwadi ebeyivela emzimkhulu weBrooklyn yeluleka abodadwethu abaneemnqopho emihle bona nebafuna ukupha ama-pilgrim ukudla kungcono bawanikele “ukudla okuphekwe ngendlela elula nendawo yokulala enganazo iinthikamezo.”

Ama-pilgrim gade aphumelela ekufundiseni nekusebenziseni iinthombe, iimfanekiso, namtjhana ngayini abanayo ukwenza ikulumo yawo iphile. Iinkulumo zakaR. H. Barber “bezihlala zinikelwa ngendlela ekarisako.” Ubaba uW. J. Thorn wakhuluma “njengehloko yembeleko yekadeni.” Langelinye akhamba ngeModel A Ford, uShield Toutjian kungakalindeleki warhuwelela, “Jama!” Waphuma ngekoloyini, wakha amabhlomu athileko womango, wanikela egade akhamba nabo isifundo esingakalungiselelwa malungana nendalo kaJehova.

Umsebenzi obudisi wama-pilgrim bewuneentjhijilo ezinengi, khulukhulu kilabo esele bakhulakhulile ngeemnyaka. Nokho, kwabanye isilingo esikhulu abaqalana naso kwaba litjhentjho endleleni okwenziwa ngayo umsebenzi lo. Kwanje kuzokulindeleka bona badose phambili ekutjhumayeleni umuzi nomuzi. ISithalasokulinda saka-Matjhi 15, 1924, sathi “enye yezinto eziqakatheke khulu” kumaKrestu weqiniso “kufakaza ngombuso. Ama-pilgrim athunyelwa umnqopho lo.”

Amanye ama-pilgrim asilingeka ngebanga letjhentjhweli, ngombana atjhiya umsebenzi wokubhoda, amanye akwata kangangobana athoma iinqhema zawo zekolo. URobie D. Adkins ukhumbula elinye i-pilgrim ebelisikhulumi esihle khulu linghonghoyila kabuhlungu lithi: “Into engiyaziko kutjhumayela endaweni yesikhulumi. Angeze ngakghona ukungena umuzi nomuzi!” Umzalwana u-Adkins uyakhumbula: “Ngalibona godu emhlanganweni omkhulu ngo-1924 eColumbus, e-Ohio. Gade lirhawula kunabo boke abantu ebebalapho, lijame lodwa ngaphasi komthunzi womuthi omncani, lingakathabi hlangana kweenkulungwana zabazalwana abathabileko. Khenge ngisalibona godu. Latjhiya ihlangano msinyana ngemva kwalokho.” Ngakelinye ihlangothi, “abazalwana abanengi abathabileko bebadlula baphethe iincwadi bazisa eenkoloyini zabo,” banetjiseko yokufakaza umuzi nomuzi.—IZe. 20:20, 21.

Ama-pilgrim amanengi, nanyana gade athukwe njengalabo egade azobabandula, afakaza ngetjiseko ekulu. Malungana nokufakaza umuzi nomuzi, i-pilgrim elikhuluma isiJarimani uMaxwell G. Friend (Freschel) watlola, “Ingcenye yomsebenzi we-pilgrim ingezelela eembusisweni zekhambo lawo.” I-pilgrim uJohn A. Bohnet labika bona ngokujayelekileko abazalwana bakwamukela ngokusuka ehliziyweni ukutjhumayela ngomBuso. Ngokutjho kwakhe, inengi labo “belinetjiseko yokuthoma umsebenzi.”

Kiyo yoke iimnyaka, abazalwana abakhambako abathembekilekwaba baba nomthelela omuhle kwabanye. UNorman Larson, osekusikhathi eside anguFakazi wathi, “Ukuqakatheka neenzuzo zokuba khona kwama-pilgrim bekusepepeneneni, ngitjho nami ngazibonela ngisesemsana. Benza okukhulu ukungakha ngendlela elungileko.” Bekube namhlanjesi, ababonisi abakhambako abazinikeleko begodu abathembekileko baragela phambili basiza amakholwa abakunye nawo bona athi, “Singatjhumayela umuzi nomuzi!”

[Umkhangiso osekhasini 32]

Bekuthabisa khulu lokha nekufika ama- pilgrim!

[Isithombe ekhasini 31]

Ikhambo lakaBenjamin Barton lango-1905 gade lizomdlulisa eendaweni ezi-170

[Isithombe ekhasini 32]

UWalter J. Thorn ogade ayi-pilgrim, bekaziwa ngokobana nguPappy ngebanga lobujamo bakhe bokuba ngubaba, nobufana nebakaKrestu

[Isithombe ekhasini 32]

UJ. A. Browne wathunyelwa eJamaica ngabo-1902 bona abe li-pilgrim bonyana aqinise begodu akhuthaze iinqhema ezincani ezi-14

[Isithombe ekhasini 32]

Umsebenzi wama-pilgrim wakha ikholo, uqinisa ubunye bamaKrestu, begodu wenza abazalwana batjhidele ehlanganweni