Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uyakhumbula?

Uyakhumbula?

Uyakhumbula?

Uwafunde kuhle amagadangiso weSithalasokulinda wamva nje? Nekunjalo, hlola bonyana ungayiphendula na iimbuzo elandelako:

Kghani iinhluthu zakaSamsoni bezimnikela amandla?

Iinhluthu zakaSamsoni ngokwazo bezingamnikeli amandla. Bezijamele ubuhlobo obukhethekileko ebekanabo noZimu njengomNaziri. Ubuhlobobo bathinteka lokha uDelila enza bona kurhunwe iinhluthu zakhe.—4/15, ikhasi 9.

Nekumadaniswa nehliziywethu yamambala, ngiziphi izinto eentathu ezingaba nomphumela ozuzisako ehliziywenethu engokomfanekiso?

(1) Ukudla. Njengombana ihliziywethu yamambala itlhoga ukudla okunepilo, sitlhoga ukudla okwaneleko okungokomoya okunepilo. (2) Ukuthabulula umzimba. Ukuhlanganyela ngetjiseko ekonzweni kungabulunga ihliziywethu engokomoya ihlale isebujamweni obuhle. (3) Ibhoduluko. Singaphungula ukugandeleleka ngokuzihlanganisa nesikholwa nabo, abasikhathalelako.—4/15, ikhasi 16.

Ngemva kobana umlingani womtjhado angakhenge athembeke, abalingani bomtjhado bangakghona njani bona bakhe ukuthembana godu?

Kufuze (1) bathembeke komunye nomunye; (2) basebenze njengesiqhema; (3) bajamiselele imikghwa emdala ngemitjha; begodu (4) bazi bona kunini lapho kufuze badlulise okwenzekileko, balwele ukulungisa umonakalo owenzekileko.—5/1 ZU, amakhasi 12-15.

Kubayini umuntu onikela ikulumo yomngcwabo kungakafuzi asebenzise umtlolo weRhalani 116:15 emntwini ohlongakeleko?

Umtlolo uthi: “Ukuhlongakala kwabathembekileko kuligugu emehlweni kaJehova.” Lokhu kutjho bona uZimu uqala ukuhlongakala kwabo boke abathembekileko bakhe njengokulahlekelwa okukhulu bona angakuvumela kwenzeke. Ngeze avumela bona iinceku zakhe njengesiqhema zisuswe ephasini.—5/15, ikhasi 22.

Bekabobani ama-colporteur?

Ngaphambi kwaka-1931, ibizo elithi “colporteurs” belisetjenziswa kilabo kwanje ababizwa ngokobana maphayona.—5/15, ikhasi 31.

Ngiziphi ezinye izinto ezitjengisa bona iBhayibhili akusiyincwadi etlolwe babantu kwaphela?

IBhayibhili imumethe iimporofido ezinengi ezizalisekileko. Lilandisa umlandu onembileko, ingasi inolwana. Ivumelana ngokunembileko nesayensi, begodu iincwadi zayo ziyavumelana. Liyasebenza namhlanje.—6/1 ZU, amakhasi 4-8.

Amezwi ekukhulunywe ngawo kuDanyela 2:44 athi, “yoke iimbuso” aqaliselwe kuphi?

Aqalisele emibusweni, namtjhana kiborhulumende, abafanekiselwa ziingcenye ezihlukahlukeneko zesithombe sesimbi esahlathululwa nguDanyela.—6/15, ikhasi 17.

UMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika waba nini mbuso wephasi wekhomba wesiporofido seBhayibhili?

Umbuso wephasi ohlangeneko lo waba khona lokha iBrithani ne-United States zisebenzisana ndawonye ngendlela ebonakalako hlangana nePi yePhasi I.—6/15, ikhasi 19.

UZimu ulibalela njani begodu akhohlwe izono zabatjhugulukileko?

UJehova uthi ngalabo abathandako: “Isono sabo ngekhe ngisasikhumbula.” (Jer. 31:33, 34) Angalibalela izono ngesisekelo sesihlengo. Nekakwenzako lokhu, uZimu ukhohlwa ngomqondo wokobana angekhe asazikhumbula izonwezo bona akujezise godu.—7/1 ZU, ikhasi 18.

Kubayini kufuze sizikholelwe iimangaliso ezitlolwe eBhayibhilini?

Kanengi bezenziwa tjhatjhalazi, ingasi ngemsitheleni. Bezibonakala ngokubalula, ngaphandle kokwenzelwa esiteji esikhethekileko. Bezenzelwa ukunikela iphazimulo kuZimu ingasi ebantwini. Kwenziwa iimangaliso ezihlukahlukeneko ezinengi, begodu abaphikisi bangesikhatheso akhenge bazaze bona zenzeka. La mabanga asenza sibe nethemba ekulandiseni kweBhayibhili ngeemangaliso.—8/1 ZU, amakhasi 7-8.