Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘ILanga Nesikhathi Anisazi’

‘ILanga Nesikhathi Anisazi’

‘Hlalani nilindile, ngombana ilanga nesikhathi anisazi.’—MAT. 25:13.

1-3. (a) Ngibuphi ubujamo obufanekisela iphuzu elisemifanekisweni eembili kaJesu? (b) Ngimiphi imibuzo ekufuze siyiphendule?

AKHE uzicabange, isikhulu esiveleleko sikubawa bona usitjhayelele usise endaweni esihlele ukubonana nomuntu othileko oqakathekileko kiyo. Nokho, kusasele imizuzu embalwa ngaphambi kobana uyosithatha usiphekelele emhlanganweni, ulemuka bona awunayo ipetroli elingeneko ekoloyinakho. Kufuze urhabe uyoyithenga. Njengombana usaye lapho, isikhulu sisale sifika. Siqala ngapha nangapha kodwana asikuboni. Asikghoni ukulinda, ngalokho sibawa omunye bona asitjhayelele. Ubuya msinyana begodu ulemuka bona isikhulu sesikhambile. Bewungazizwa njani?

2 Okwanje zicabange kunguwe isikhulu begodu ukhethe amadoda amathathu owathembako bona akwenzele umsebenzi othileko oqakathekileko. Uhlathulula umsebenzi, begodu womathathu azimisele ukuwenza. Nokho, newubuyako ngemva kwesikhathi, ufumana bona mabili kwaphela enze umsebenzawo. Okhunye, le engakawenzi ibeka amabanga. Eqinisweni, akhange ilinge nokuwenza. Bewuzozizwa njani?

3 Emfanekisweni wakhe weentombi newamathalenta, uJesu wasebenzisa ubujamo pheze obufana nalobu ukufanekisa bona kubayini amanye amaKrestu azesiweko hlangana nesikhathi sokuphela azozibonakalisa athembekile begodu ahlakaniphile, kodwana amanye abhalelwe. * (Mat. 25:1-30) Wagandelela iphuzu lakhe ngokuthi: ‘Hlalani nilindile, ngombana ilanga nesikhathi anisazi’—okutjho bona sikhathi uJesu azokukhupha ngaso isahlulelo sakaZimu ephasini lakaSathana. (Mat. 25:13) Singasisebenzisa isilulekwesi namhlanje. Singazuza njani ngokuhlala silindile, njengombana uJesu asikhuthaza bona senze njalo? Bobani abazibonakalise bakulungele ukuphuluka? Begodu khuyini okufuze sikwenze bona sihlale silindile?

ZUZA NGOKUHLALA ULINDILE

4. Kubayini ‘ukuhlala siphapheme’ kungatjho ukuqala iwatjhi?

4 Eminye imisebenzi, njengokusebenza efekthri, ukuya kwadorhodere nofana ukukhamba ngesikhwelo somphakathi, itlhoga bona sihloniphe isikhathi esibekiweko. Nokho, kweminye imisebenzi efana nokucima umlilo nofana ukwenza umsebenzi wokusiza ngemva kwehlekelele, ukuqala iwatjhi kungathikazisa khulu, namtjhana kube yingozi. Ngaphasi kobujamo obunjalo, kuqakatheke khulu ukudzimelela emsebenzini owenzako kunokobana uqale isikhathi. Njengombana ukuphela kwephasi lakaSathana kutjhidele khulu, umsebenzi omalungana namalungiselelo kaJehova wokuphulusa uqakatheke khulu kunangaphambili. Ukuhlala siphapheme njengamaKrestu akutjho bona siqale iwatjhi. Eqinisweni, kuneendlela okunganani ezihlanu esizuza ngazo ngokungazi ilanga elinqophileko namtjhana i-awara ukuphela okuzokufika ngalo.

5. Ukungalazi ilanga nofana i-awara kungasisiza njani bona sembule lokho okuseenhliziyweni zethu?

5 Kokuthoma, ukungazi kwethu bona ukuphela kuzokufika nini kusivumela bonyana sitjengise lokho okuseenhliziyweni zethu kwamambala. UJehova uyasihlonipha ngokusivumela bona sikhethe ukuthembeka kuye. Nanyana siqale phambili ekuphulukeni kokuphela kwephaseli, sikhonza uJehova ngombana simthanda, ingasi ngombana sifuna ukuphila. (Funda iRhalani 37:4.) Sifumana ithabo ngokwenza intando yakhe, begodu silemuka bona uZimu usifundisa bonyana kuzuze thina. (Isa. 48:17) Iimlaywakhe asiyiboni iimthwalo.—1 Jwa. 5:3.

6. UZimu uzizwa njani nesimkhonza ngethando, begodu kubayini azizwa njalo?

6 Inzuzo yesibili yokungalazi ilanga nofana i-awara kukobana sinethuba lokwenza ihliziyo kaJehova ithabe. Nesimkhonza ngethando—ingasi ngebanga lelanga nofana ngebanga lomvuzo—siba nengcenye ekuphenduleni kwakaJehova ukuphikiswa okunganasisekelo kwenaba lakhe, uSathana. (Job. 2:4, 5; funda IzAga. 27:11.) Ukucabanga ngabo boke ubuhlungu nesizi uDeveli abubangeleko, ngokuthaba sisekela ubukhosi bakaJehova begodu sala ukubusa kwakaSathana okumbi.

7. Kubayini ucabanga bona ukuphitjhekela ukuphila kokuzidela kuyathabisa?

7 Kwesithathu, ukukhonza kwethu singanalo ilanga elinqophileko engqondweni kusikhuthaza bona siphitjhekele ukuphila kokuzidela. Abanye abantu namhlanjesi abangamaziko uZimu nabo bakholelwa bona iphasi esiphila kilo lizokuphela. Ngokusaba ihlekelele ezako, banomcabango wokobana: “Asigome sisele, ngombana ngomuso siyokufa.” (1 Kor. 15:32) Ngokuhlukileko kibo, thina asisabi. Asifuni ukuzihlukanisa nabanye abantu ngomnqopho wokukhathalela iintlhogo zethu ngokuba marhamaru. (IzA. 18:1) Kunalokho, siyazidela begodu ngokutjhaphulukileko sisebenzisa isikhathi sethu, amandla nezinye iinsetjenziswa bona sihlanganyele nabanye iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu. (Funda uMatewu 16:24.) Sifumana ithabo ngokukhonza uZimu, khulukhulu ekusizeni abanye bona bamazi.

8. Ngiziphi iimbonelo zeBhayibhili ezitjengisa bona kubayini kufuze sithembele ngokupheleleko kuJehova neliZwini lakhe?

8 Inzuzo yesine yokungazi ilanga namtjhana i-awara kusisiza bona sithembele ngokupheleleko kuJehova begodu sisebenze ngamandla ekusebenziseni iliZwi lakhe ekuphileni kwethu. Enye ingcenye eveleleko yobuntu bethu obungakapheleli kutjhigamela ekuzithembeni thina ngokwethu. UPowula wayelelisa woke amaKrestu: ‘Loyo othi ujamile uqinile, akayelele bonyana angawi.’ Abantu abaziinkulungwana ezimatjhumi amabili nantathu balahlekelwa mumusa kaJehova msinyana ngaphambi kobana uJoshuwa anqophise abantu bakaZimu eNarheni yesiThembiso. UPowula uthi, ‘Iintwezi, zatlolwa phasi, khona nathi sizalemuka, ngombana amalanga esiphila kiwo sekangewamaphelelo.’—1 Korinte 10:8, 11, 12.

9. Iinkhathi ezibudisi zingasicwengisa begodu zisitjhideze njani hlanu kwakaZimu?

9 Indlela yesihlanu esizuza ngayo ngokungazi bona ukuphela kuzokufika nini kukobana kwenza iinkhathi ezibudisi zanje zisicwengise. (Funda iRhalani 119:71.) Amalanga wokuphela kwephaseli ‘aziinkhathi ezibudisi kwamambala.’ (2 Thi. 3:1-5) Abanengi ephasini lakaSathana bayasihloya, ngalokho singatjhutjhiswa ngebanga lekholo lethu. (Jwa. 15:19; 16:2) Nesizithobako begodu sifune isinqophiso sakaZimu hlangana nokulingwa, ikholo lethu lizokucwengiswa njengokungathi ngomlilo. Asipheli amandla. Kunalokho, sizokutjhidela kuJehova ngendlela esingakhenge khesiyibone.—Jak. 1:2-4; 4:8.

10. Khuyini eyenza isikhathi sibonakale sikhamba msinyana?

10 Ukukhamba kwesikhathi kungabonakala kurhaba nofana kuriyada. Nesimajadu begodu singaqali iwatjhi, isikhathi sibonakala sikhamba msinyana. Ngokufanako, nesizibandakanya emsebenzini othabisako uJehova asinikela wona bona siwenze, ilangelo ne-awara lingafika singakatjheji. Ebujamwenobu, inengi labazesiweko libeke isibonelo esihle. Akhe sibuyekeze ngokufitjhani lokho okwenzeka ngemva kobana uJesu abekwe njengeKosi ngo-1914 begodu sibone indlela abanye abazibonakalise ngayo bakulungele kukulapho abanye bangakhenge benze njalo.

ABAZESIWEKO BAZIBONAKALISE BAKULUNGELE

11. Ngemva kwaka-1914, kubayini abanye babazesiweko baphetha ngokobana iKosi iriyadile?

11 Khumbula umfanekiso kaJesu weentombi newamathalenta. Ngathana iintombi nofana iinceku ezisemifanekisweni le bezazi bona umkhwenyana namtjhana ikosi izokufika nini, bengeze kutlhogeke bonyana zihlale zilindile. Kodwana bezingazi, ngalokho bekufuze zihlale zikulungele. Nanyana abazesiweko eminyakeni eemnengi bebaqale u-1914 njengomnyaka okhethekileko, bebangazi bona kuzokwenzekani. Lokha izinto zingenzeki ngendlela egade balindele ngayo, bekuzokubonakala ngasuthi umKhwenyana uriyadile. Omunye umzalwana kamva uyakhumbula, “Abambalwa bethu besicabanga bona siya ezulwini hlangana neveke yokuthoma ka-Oktoba [1914].”

12. Abazesiweko bazibonakalisa njani bathembekile begodu bahlakaniphile?

12 Akhe ucabange nje bona bekungadanisa kangangani ukulindela ukuphela bona kufike kodwana kungafiki! Ngaphezu kwalokho, abazalwana baqalana nokuphikiswa okuhlobene nePi yePhasi I. Pheze umsebenzi wokutjhumayela wajama ngokupheleleko, kwaba ngasuthi balele. Kodwana ngo-1919, batjelwa bona bavuke! UJesu weza etempelini lakaZimu elingokomoya, begodu besele kusikhathi sokuhlolwa. Nokho, abanye akhange baphumelele ekuhlolwenokho begodu umphumela waba kulahlekelwa lilungelo labo lokuragela phambili benza ‘umsebenzi’ weKosi. (Mat. 25:16) Gade kunjengokungathi bebangakukhuthaleli ukuzalisa amafuthabo angokomoya, njengeentombi eziziindlhayela. Njengenceku evilaphako, bebangakazimiseli ukuzidela ngebanga lomBuso. Nokho, inengi labazesiweko latjengisa ukuthembeka okuqinileko nesifiso esinamandla sokukhonza iKosabo ngitjho nahlangana neminyaka ebudisi yepi.

13. Isigaba senceku besinabuphi ubujamo bengqondo ngemva kwaka-1914, begodu bunjani ubujamo babo bengqondo namhlanjesi?

13 Ngemva kwaka-1914, i-Watchtower yatjho amezwi aphawulekako la: “Banakwethu, labo bethu abangehlangothini lakaZimu abadani ngananyana ngimaphi wamalungiselelo Wakhe. Akhange sifise bona kwenzeke intando yethu; ngalokho nesifumana bona besilindele into okungasiyo ngo-Oktoba, 1914, ngalokho sakuthabela bona iKosi khenge itjhugulule umNqophwayo bona uvumelane nathi. Akhenge sifise bona yenze njalo. Besifuna kwaphela bona sazi amahlelo neemnqophwayo.” Ubujamo bomkhumbulo bokuzithoba nokuzinikela kuseselitshwayo labazesiweko beKosi. Khenge bathi baphefumulelwe, kodwana bazimisele ukwenza “umsebenzi” weKosi ephasini. Okwanje “isiqubuthu esikhulu” ‘sezinye izimvu,’ amaKrestu anethemba lephasini, alingisa itjiseko nokuhlala kwabo balindile.—IsAm. 7:9; Jwa. 10:16.

UKUZIBONAKALISA SIKULUNGELE

14. Ukunamathela eduze nomzila kaZimu wokusilungiselela ukudla okungokomoya kusivikela njani?

14 Njengombana kwenza amaKrestu azesiweko, amalunga atjhejako wesiqubuthu esikhulu anamathele emzileni uZimu awubekileko bona asilungiselele ukudla okungokomoya. Kunjengokungathi nawo azalisa amafuthawo angokomoya ngeliZwi lakaZimu nangomoyakhe. (Funda iRhalani 119:130; Jwanisi 16:13.) Njengombana aqiniswa ngendlela le, nawo azibonisa akulungele ukubuya kwakaKrestu, ahlala amajadujadu ngitjho nalokha angaphasi kokulingwa okukhulu. Ngokwesibonelo, kenye ikampa yejele lamaNazi, ekuthomeni abazalwana bebaneBhayibhili eyodwa kwaphela. Ngalokho bathandazela ukudla okungeziweko okungokomoya. Msinyana ngemva kwalokho bezwa bona kunomzalwana othileko osand’ukubotjhwa okghonileko ukungena nabomagazini abatjha abambalwa be-Sithalasokulinda ekampeni abafake ngaphakathi komlenzakhe weplanka. Hlangana nabaphulukileko, bekunomzalwana ozesiweko u-Ernst Wauer, kwamva owakhumbula: “UJehova wasisiza ngendlela erarako bona sibambe ngehloko amaphuzu aqabulako aseenhlokweni zabomagazinaba.” Ngalokho wathi: “Esikhathini sanje, kulula ukufumana ukudla okungokomoya, kodwana sihlala sikuthabela na? Ngiyaqiniseka bona uJehova uneembusiso ezinengi azibekele labo abathembele kuye, hlala uthembekile, begodu wondliwe etafulenakhe.”

15, 16. Esinye isibili esitjhisakalela ikonzo yobuKrestu savuzwa njani, begodu ungafundani kokuhlangabezanwe nakho okunjalo?

15 Ezinye izimvu nazo zihlala zimajadu emsebenzini weKosi, ngokubasekela ngokuzeleko abanakwabo bakaKrestu. (Mat. 25:40) Ngokungafani nenceku evilaphako nembi esemfanekisweni kaJesu, zizimisele ukuzidela begodu zisebenzise isikhathi sazo ekubekeni iinkareko zomBuso qangi. Isibonelo, uJon noMasako bababawa bona bayokusiza esimini yesitjhayina eKenya, ekuthomeni bebanokuzaza. Kodwana ngemva kokucabangela ubujamo babo ngomthandazo, baqunta ukuthuthela khona.

16 Bavuzwa khulu ngemizamabo. Bathi: “Isimu yala iyakarisa.” Bathoma iimfundo zeBhayibhili ezilikhomba. Kwalandela okuhlangabezanwe nakho okungeziweko okukarisako. Baphetha ngokuthi, “Sithokoza uJehova qobe langa ngokusivumela bona sibe la.” Liqiniso, kunabanye abazalwana nabodade abatjengise ngeenqunto zabo bona bazimisele ukuba majadu ngokuzeleko ekonzweni kaZimu kungakhathaliseki bona ukuphela kufika nini. Cabanga ngeenkulungwana ezifumene iziqu esiKolweni seGiliyadi ezingenele ikonzo yeenthunywa zevangeli. Kubayini ungazizweli ubumnandi bekonzo ekhethekileko leyo ngokufunda isihloko esithi, “Senza Okusemandleni Ethu!” esiku-Nqabayokulinda ka-Oktoba 15, 2001? Njengombana ubuyekeza ukulandisa okarisako kokuphila emsebenzini weenthunywa zevangeli, cabanga ngeendlela ongandisa ngazo ikonzwakho ekudumiseni uZimu, begodu ufumane ithabo.

NAWE HLALA ULINDILE

17. Ukungazi ilanga namtjhana i-awara kube sibusiso njani?

17 Ngokukhanyako, ukungazi ngokunqophileko ilanga namtjhana i-awara iphaseli elizokuphela ngalo kusibusiso kithi. Kunokobana sitshwenyeke nofana sidane, sizifumana sitjhidele khulu kuJehova, uBabethu onethando, njengombana simajadu ekwenzeni intandwakhe. Ukuhlala kwesandla sethu siselembeni, nokubalekela iinthikaziso kusilethele ithabo elikhulu emsebenzini weKosethu.—Luka 9:62.

18. Kubayini singeze salahla ikholo lethu?

18 Sitjhidela khulu elangeni lakaZimu lokwahlulela. Akekho kithi ofuna ukudanisa uJehova nofana uJesu. Basiphathise amalungelo wekonzo aligugu emalangeni wokuphela la. Qala bona sithaba kangangani ngokusithemba kwabo!—Funda u-1Thimothi 1:12.

19. Singazibonakalisa njani sililungele?

19 Kungakhathaliseki bona ithemba lethu ngelokuthabela ukuphila ezulwini nofana eParadeyisini ephasini, asizimiseleni ukuhlala sithembekile esabelweni esisinikelwe nguZimethu sokutjhumayela nokwenza abafundi. Asikalazi ngokunqophileko ilanga nofana i-awara ilanga lakaJehova elizokufika ngalo, kghani kufuze silazi kwamambala? Singakghona begodu sizokuragela phambili sitjengisa bona sililungele. (Mat. 24:36, 44) Siyaqiniseka bona nesithembele kuJehova ngokuzeleko begodu sibeke umBuswakhe qangi, angeze sidane.—Rom. 10:11.

^ isig. 3 Qala INqabayokulinda kaMatjhi 1, 2004, amakhasi 14-18.