Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UkuQalana Nobudisi Banamhlanjesi NgesiBindi

UkuQalana Nobudisi Banamhlanjesi NgesiBindi

“UZimu ubuphephelo bethu namandla wethu; eenkhathini zobudisi ulisizo lamambala.”—RHA. 46:1.

1, 2. Ngibuphi ubudisi abanengi abakhe baqalana nabo, kodwana khuyini iinceku zakaZimu eziyifisako?

SIPHILA esikhathini esibudisi. Iphasi belisolo lizele iinhlekelele. Ukusikinyeka kwephasi, amatsunami, imililo, iinkhukhula, iintabamlilo, iimvunguvungu ezinamandla, umoya omkhulu onamandla kwaletha umonakalo omkhulu ebantwini. Ukungezelela, imiraro yemindeni nezinto ezibuhlungu umuntu ngamunye aqalana nazo zilethe ukusaba nesizi. Kuliqiniso bona “isikhathi nesenzakalo esingakalindeleki” sibehlela boke.—Mtj. 9:11.

2 Iinceku zakaZimu zizoke zakhe zaqalana kuhle nobujamo obugandelelako obunjalo. Ngitjho nanyana kunjalo, sifuna ukuba babantu abakulungeleko ukuqalana nananyana ngibuphi ubudisi obungasehlela esikhathini esizako njengombana sitjhidela ekupheleni kwephaseli. Singaqalana njani neentjhijilwezi begodu zingasiqedi amandla? Yini engasisiza bona siqalane nobudisi banamhlanjesi ngesibindi?

FUNDA KILABO ABAKHE BAQALANA NOKUPHILA NGESIBINDI

3. Njengombana kutjengiswe kumaRoma 15:4, singaduduzeka njani nesiqalene nobujamo obugandelelako?

3 Nanyana ubujamo obubudisi buthinta abantu abangeziweko kunanini ngaphambili, imiraro egandelelako ayisiyinto etja ebantwini. Akhe sibone bona singafundani kezinye iinceku zakaZimu ngaphambilini ezaqalana nokuphila ngokuphumelelako ngesibindi.—Rom. 15:4.

4. Ngibuphi ubudisi uDavidi abukghodlhelelako, begodu wasizwa yini?

4 Cabangela uDavidi. Hlangana nezinye izinto, kwatlhogeka akghodlhelelele ilaka lekosi, ukusahlelwa manaba, ukuthunjwa kwabafazi bakhe, ukukghaphelwa ziinkhulu zakhe nesizi elingokwamazizo. (1 Sam. 18:8, 9; 30:1-5; 2 Sam. 17:1-3; 24:15, 17; Rha. 38:4-8) Ukulandisa kweBhayibhili ngokuphila kwakaDavidi ngokukhanyako kwembula ubuhlungu ubudisobu obambangela bona. Nokho, khenge bumlimaze ngokomoya. Azele ikholo, wathi: ‘UJehova ungivikela eengozini zoke. Angizukusaba.’—Rha. 27:1; funda iRhalani 27:5, 10.

5. Yini eyasiza u-Abrahama noSara bona baqalane nokuphila okubudisi?

5 U-Abrahama noSara bahlala ukuphila kwabo okunengi bahlala ematendeni njengabantu bakosontjhaba eendaweni abangazaziko. Ukuphila bekungasilula ngaso soke isikhathi kibo. Nokho, ngesibindi baqalana nezinto ezinjengendlala neengozi ezivela eentjhabeni ezibabhodileko. (Gen. 12:10; 14:14-16) Bakghona njani ukwenza lokhu? IliZwi lakaZimu lisitjela bona u-Abrahama “bekalindele umuzi onesisekelo esiqinileko owasungulwa wakhiwa nguZimu.” (Heb. 11:8-10) U-Abrahama noSara bahlala badzimelele ezintweni ezingaphambili, akhenge bavumele ukugandelelwa liphasi elibabhodileko.

6. Singamlingisa njani uJobhi?

6 UJobhi waqalana nokugandeleleka okudluleleko. Cabanga indlela azizwa ngayo lokha zoke izinto ekuphileni kwakhe zibonakala zingakhambi kuhle. (Job. 3:3, 11) Okwenza izinto zaba zimbi khulu, kukobana bekangazwisisi ngokuzeleko bona kubayini zoke iintwezi zenzeka kuye. Nanyana kunjalo, khenge aphelelwe lithemba. Wabulunga ukuthembeka nekholo lakhe kuZimu. (Funda uJobhi 27:5.) Qala bona sibonelo esihle kangangani okufuze sisilingise!

7. Khuyini uPowula aqalana nayo njengombana akhonza uZimu, kodwana kulemukani okwamnikela isibindi sokuragela phambili?

7 Cabangela nesibonelo sompostoli uPowula. Waqalana ‘neengozi emizini, emangweni, nelwandle.’ Ukhuluma ‘ngokulamba, ngokomela amanzi, ngokufunyanwa makhaza nangokuba hlubule.’ Godu uPowula wahlala ‘ngelwandle ubusuku boke nemini yoke,’ pheze ngebanga lokufelwa mkhumbi aqalana nakho. (2 Kor. 11:23-27) Naphezu kwakho koke lokhu, tjheja umoya awutjengisako ngemva kokuqalana nokufa ngebanga lokukhonza uZimu: ‘Kwenzeka lokhu, khona singazuzithemba thina, kodwana sithembe uZimu ovusa abafileko. Entweni ekulu kangako njengokufa wasiphulusa, begodu usazosiphulusa.’ (2 Kor. 1:8-10) Abasibanengi abantu abakhe baba nokuhlangabezanwe nakho okunengi okubuhlungu njengoPowula. Nokho, abanengi bethu bangawazwisisa amazizwakhe begodu baduduzwe sibonelo sakhe sesibindi.

BALEKELA UKUQEDWA AMANDLA ZIZEHLAKALO EZIBUHLUNGU

8. Imiraro yanamhlanjesi ingasithinta njani? Bonisa.

8 Ephasini lanamhlanjesi elizele iinhlekelele, iintjhijilo, nokugandeleleka, abanengi bazizwa baphelelwa mamandla. Ngitjho namanye amaKrestu akhe azizwa njalo. ULani, * obekathabela ikonzo yesikhathi esizeleko nendodakwakhe e-Australia, uthi nekufumaniseka bona unekankere yebele, wahlangahlangana kwaba kwanga ubethwe mbani. Uthi, indlela egade ngilatjhwa ngayo yangenza ngagula khulu, ngasala ngingasanakho ukuzithemba.” Ngaphezu kwakho koke okhunye, bekufuze atlhogomele indodakwakhe, egade iyokuhlinzwa umgogodlha. Nesizifumana ebujamweni obunjalo obubudisi, singenzani?

9, 10. (a) Khuyini okungakafaneli sivumele uSathana ayenze? (b) Singaqalana njani nokuba liqiniso kwamezwi akuzEnzo 14:22?

9 Senza kuhle ukukhumbula bona uSathana ufuna ukusebenzisa iinsizi bona aqede ikholo lethu. Nokho, akukafuzi simvumele asiqedele ithabo lethu ngendlela le. IzAga 24:10 zithi: “Uziveze udanile ngesikhathi sesizi? Amandlakho azokuba mancani.” Ukuzindla ngeembonelo eziseBhayibhilini, njengalezo ekukhulunywe ngazo ngaphambilini, kuzosisiza sibe nesibindi nesiqalene nobudisi.

10 Godu kuhle ukukhumbula bona ngeze sakghona ukuyisusa yoke imiraro. Eqinisweni, singalindela ukuqalana nayo. (2 Thi. 3:12) IzEnzo 14:22 zisitjela bona: “Sizadlula ekutshwenyekeni okunengi qangi ngaphambi kobana singene embusweni kaZimu.” Kunokobana sidane, kubayini singakuqali njengamathuba wokutjengisa isibindi esisekelwe ekholweni lakho emandleni kaZimu wokukusiza?

11. Singakubalekela njani ukuqedwa amandla budisi bokuphila?

11 Kufuze sidzimelele eentweni ezihle. IliZwi lakaZimu lithi: “Ihliziyo ethabileko inomphumela omuhle ebusweni, kodwana ngebanga lobuhlungu behliziyo kuba khona umoya ophukileko.” (IzA. 15:13) Abarhubhululi bezamaphilo sele kusikhathi eside balemuka bona ukucabanga okuhle kuyalapha. Iingulani ezinengi ezinikelwa amapilisi angasebenziko (placebos) zazizwa zingcono ngombana bezicabanga bona zifumana isizo. Ngakelinye ihlangothi, kwatjengiswa nomphumela oba khona iingulani nezingakholwa bona iinhlahla ezizifumanako zizozisiza. Ipilo yeengulani iba yimbi khulu ngombana zitjelwe bona isihlahla esithileko sizokuba nemiphumela engasimihle. Ukuhlala sicabanga ngobujamo esingeze sabutjhugulula kungasiqeda amandla. Ngakelinye ihlangothi uJehova akasinikeli “amapilisi angasebenziko.” Kunalokho, ngitjho nangeenkhathi zehlekelele, usinikela isizo lamambala ngesikhuthazo esifumaneka eliZwini lakhe, isekelo lethu lobuzalwana, namandla afumaneka ngomoya ocwengileko. Ukudzimelela eentwenezi kuzosivuselela. Kunokudzimelela eentweni ezimbi ekuphileni kwakho, yenza lokho ongakwenza bona uqalane ngokuphumelelako nomraro ngamunye begodu udzimelele eentweni ezihle ekuphileni kwakho.—IzA. 17:22.

12, 13. (a) Yini esize iinceku zakaZimu bona zikghodlhelele iimphumela yeenhlekelele? Nikela isibonelo. (b) Hlangana neenkhathi zehlekelele, kubonakala njani bona khuyini okuqakathekileko ekuphileni komuntu?

12 Eenkhathini zamva nje, ezinye iinarha zakhe zatshwenywa ziinhlekelele ezimbi. Kuyatjhejeka bona abazalwana abanengi eenarhenezi babangcono ngendlela erarako. Lokhu akutjho bona bekulula. Ngabo-2010, ukusikinyeka kwephasi okukhulu netsunami eChile kwatjhabalalisa amakhaya amanengi wabanakwethu nezinto zabo, kokhunye kwatjhabalalisa namaphilwabo. Naphezu kwalokhu, abanakwethu baragela phambili baphila ngokomoya. USamuel, naye indlwakhe eyatjhatjalaliswa ngokupheleleko, wathi: “Ngitjho nebujamweni obudlulelekobu, mina nomkami akhenge silise ukuya emihlanganweni nokuyokutjhumayela. Ngikholelwa bona umkhuba lo ngiwo owasisiza sangaphelelwa lithemba.” Kuhlanganise nabanye abanengi, babekela iinhlekelele emva begodu baragela phambili nekonzo kaJehova.

13 NgoSeptemba 2009, amaphesenti ama-80 weManila, ePhilippines, agubuzeswa ziinkhukhula zezulu ezikulu. Indoda enothileko eyalahlekelwa khulu yathi, “Iinkhukhula zenza salingana, zaletha ubudisi nomtlhago kokubili ebantwini abaregileko nabatlhagako.” Lokhu kusikhumbuza ngesiluleko sakaJesu esihlakaniphileko esithi: ‘Zibekeleni ilifa ezulwini, lapha umuhlwa nokukghora kungekhe kwalirhayila, nalapho amasela angangeni khona ebe.’ (Mat. 6:20) Ukwakhela ukuphila kwakho eentweni eziphathekako, eziphela msinyana, kanengi kuletha ukudana. Qala bona kukuhlakanipha kangangani ukudzimelelisa ukuphila kwethu ebuhlotjeni esinabo noJehova, obungahlala buqinile kungakhathaliseki bona kwenzekani kithi!—Funda amaHebheru 13:5, 6.

AMABANGA WOKUTJENGISA ISIBINDI

14. Ngimaphi amabanga esinawo wokutjengisa isibindi?

14 UJesu bekazi bona kuzokuba nemiraro hlangana nesikhathi sokuba khona kwakhe, kodwana wathi: “Ningasabi.” (Luka 21:9) Njengombana sinaye njengeKosethu begodu sisekelwa mBumbi wendawo yoke, sinawo woke amabanga wokuba nethemba. UPowula wakhuthaza uThimothi ngokuthi: ‘Ngombana umoya esiwuphiwe nguZimu awusenzi amatjhatjha. Kunalokho usipha amandla, nethando sikghone ukuzibamba.’—2 Thi. 1:7.

15. Nikela iimbonelo zethemba leenceku zakaZimu, begodu hlathulula indlela esingaba nesibindi esifanako ngayo.

15 Tjheja amanye amezwi weenceku zakaZimu atjengisa bona beziqiniseka ngokupheleleko. UDavidi wathi: “UJehova umamandla nesivikelo sami. Ihliziywami ithembele kuye, begodu ngisiziwe kangangobana ihliziywami iyathaba.” (Rha. 28:7) UPowula waveza ikholo lakhe eliqinileko, ngokuthi: “Kikho koke lokhu sinokuhlula okukhulu ngaye owasithandako.” (Rom. 8:37) Ngokufanako, njengombana ukuphila kwakhe bekusengozini, uJesu watjhiya iinlaleli zakhe zingazazi bona bekanobuhlobo obuqinileko noZimu, wathi: “Angisingedwa, ngombana uBaba unami.” (Jwa. 16:32) Khuyini ebonakalako emezwini la? Ilizwi ngalinye liveza ukuthembela kuJehova okuqinileko. Ukuhlawulela kwethu ukuthembela kuZimu kungasinikela isibindi sokuqalana nananyana ngibuphi ubudisi banamhlanjesi.—Funda iRhalani 46:1-3.

ZUZA EMALUNGISELELWENI WOKUBULUNGA ISIBINDI

16. Kubayini ukutaditjha iliZwi lakaZimu kuqakathekile kithi?

16 Isibindi sobuKrestu asisikuzithemba. Kunalokho, simphumela wokwazi uZimu nokuthembela kuye. Singakwenza lokho ngokutaditjha iliZwi lakhe elitloliweko, iBhayibhili. Udade otshwenywa kugandeleleka ngokwamazizo uhlathulula lokho okwamsizako, “Ngafunda khulukhulu iindinyana eziduduzako ngizibuyelela kanengi.” Sisisebenzisile na isinqophiso sokobana sibe nesikhathi sokukhulekela komndeni kwaqobe? Ukwenza lokhu kuzosisiza sibe nomoya womrhalani owathi: “Qala bona ngiwuthanda kangangani umthetho wakho! Ilanga loke ngicabanga ngawo.”—Rha. 119:97.

17. (a) Ngiliphi ilungiselelo elingasisiza sibulunge isibindi? (b) Nikela isibonelo sendlela indaba yokuphila egadangisiweko eyakusiza ngayo.

17 Godu sineencwadi ezisekelwe eBhayibhilini ezimumuthe ukwaziswa okuqinisa ukuthembela kwethu kuJehova. Abazalwana abanengi bafumene iindaba zokuphila ezikibomagazini bethu zilisizo khulu. Omunye udade we-Asia onomraro wokutjhentjhatjhentjha kwamazizo (bipolar) wathaba nekafunda indaba yokuphila yomzalwana owakhonza njengesithunywa sevangeli owaqalana ngokuphumelelako nomraro ofanako. Watlola, “Kwangisiza ngazwisisa umrarwami begodu kwanginikela ithemba.

18. Kubayini kufuze sisebenzise ilungiselelo lomthandazo?

18 Umthandazo ungasiza kibo boke ubujamo obuhlukahlukeneko. Umpostoli uPowula waveza ukuqakatheka kwelungiselelweli, wathi: “Ningatshwenyeki ngalitho, kodwana emithandazweni yenu bawani kuZimu enikutlhogako, nimbawe njalo ngeenhliziyo ezimhlophe. Ukuthula kwakaZimu okudlula loke ilwazi, kuzabulunga iinhliziyo zenu nemikhumbulo yenu iphephile kuKrestu Jesu.” (Fil. 4:6, 7) Silisebenzisa ngokuzeleko ilungiselelweli lokusisiza bona sifumane amandla nesiqalene nobudisi? U-Alex, umzalwana weBrithani owatshwenywa mraro wokugandeleleka ngokwamazizo isikhathi eside, wathi: “Ukukhuluma noJehova ngomthandazo nokumlalela ngokufunda iliZwi lakhe kwaphulusa ukuphila kwami.”

19. Kufuze sibe nombono onjani ngokuya emihlanganweni yobuKrestu?

19 Ubudlelwana ebandleni bungelinye ilungiselelo eliqakathekileko lokusisiza. Umrhalani watlola: ‘Umphefumulo wami ukukhanukela khulu ukuhlala ngesirhodlweni sakho, Jehova.’ (Rha. 84:2) Sizizwa ngendlela efanako na? ULani, ekukhulunywe ngaye ngehla, uhlathulula amazizo wobudlelwana bobuKrestu: “Bengingaqali ukuya emihlanganweni njengendaba yokuzikhethela. Bengazi bona kufuze ngiye nanyana kunjani nengabe ngilindele uJehova bona angisize ngiqalane neemrarwami.”

20. Ukuhlanganyela emsebenzini wokutjhumayela kuzosisiza njani?

20 Godu sifumana isibindi ngokuhlala simajadu emsebenzini wokutjhumayela. (1 Thi. 4:16) Udade we-Australia owakhe waqalana nemiraro eminengi uthi: “Ukutjhumayela bekuyinto enginganakareko ukuyenza, kodwana omunye umdala wangimema bona ngikhambe naye. Ngakhamba naye. Kufuze bona uJehova wangisiza; qobe nengiya ekonzweni, ngizizwa ngithabile.” (IzA. 16:20) Abanengi bafumene bona ngokusiza abanye bakhe ikholo kuJehova, baqinisa ikholo labo. Ngokwenza njalo, bakghona ukususa iingqondo zabo eemrarwenabo mathupha begodu badzimelela eentweni eziqakatheke ngokungeziweko.—Fil. 1:10, 11.

21. Ngisiphi isiqinisekiso esinaso malungana nobudisi esiqalana nabo?

21 UJehova usilungiselele isizo elinengi lokuqalana nobudisi banamhlanjesi ngesibindi. Ngokuwasebenzisa ngokuzeleko woke amalungiselelo la nangokuzindla ngawo nangeembonelo ezihle zeenceku zakaZimu zesibindi, sinesiqinisekiso sokobana singaqalana nobudisi ngokuphumelelako. Nanyana kungenzeka bona sisazokuqalana nezinto ezinengi ezimbi njengombana iphaseli litjhidela ekupheleni kwalo, singaba namazizo afana newakaPowula, owathi: ‘Siyamukulwa sidulwe phasi, kodwana asitjhabalaliswa. . . . Asidani.’ (2 Kor. 4:9, 16) Ngesizo lakaJehova, singaqalana nobudisi banamhlanjesi ngesibindi.—Funda ye-2 Korinte 4:17, 18.

^ isig. 8 Amanye amabizo atjhentjhiwe.