Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ImiBuzo EVela KubaFundi

ImiBuzo EVela KubaFundi

Ngaphambi kokufumana iqiniso, mina nomkami sasebenzisa indlela yokwenziwa sidisi ngaphandle kwesibeletho (vitro fertilization), ngombana besifuna umntwana. Akhenge asetjenziswe woke amaqanda avundisiweko layo (imibungu); amanye abulungwa esiqandisini abekwa. Kufuze abekwe namtjhana alahlwe?

Le ngenye yeendaba ezibudisi khulu emalungana neenkambisolawulo zokulungileko abatjhadi abaqalana nayo nebakhetha ukusebenzisa indlela yokwenziwa sidisi ngaphandle kwesibeletho. Isibili ngasinye sinothwalo wefanelo phambi kwakaJehova bona sikhetha ukwenzani. Nokho, kungasiza ukucabangela okubandakanyekileko etheknolijini yokusiza ekubeni sidisi le.

Ngo-1978 umfazi othileko e-England waba ngewokuthoma ukubeletha umntwana owenziwe ngokuba sidisi ebhodlelweni. Bekangakghoni ukuba sidisi ngombana amatjhubhu wakhe wesibeletho wamaqanda bekavalekile angavumeli isidoda bona sihlangane namaqandakhe. Bezokulapha bamhlinza bakhipha iqanda elivuthiweko kuye, balifaka esitjeni sebhodlelo, balivundisa ngesidoda sendodakwakhe. Umbungu owavela lapho wakhuliswa ngokondliwa ngokudla okunomsoco bese wabuyiselwa esibelethweni sakhe, la wakhulela khona. Ngokukhamba kwesikhathi waba nomntwana womntazana. Ikambiso leyo, neendlela zayo ezihlukahlukeneko, yabizwa bona kukwenziwa sidisi ngaphandle kwesibeletho.

Nanyana imininingwana ihlukile kuye ngenarha, ngokujayelekileko indlela yokwenziwa sidisi ngaphandle kwesibeletho ibandakanya okulandelako: Umfazi unikelwa iinhlanhla ezikhuthaza ukuba sidisi iimveke bona zenze isizalo sembewu sakhe (ovary) sikhiqize amaqanda amanengi. Indoda bangayibawa bona ilethe isidoda esitjha ngokuskomora. Amaqanda nesidoda esihlanziweko zihlanganiswa elabhorathri. Kungavunda amaqanda amanengi athome ukuhlukana, abe mibungu ebabantu. Ngemva kwelanga namtjhana ngaphezulu, imibungu eqeda ukwenziwa le ihlolisiswa kuhle ngomnqopho wokuhlukanisa phakathi kwemotjhekileko naleyo ephile kuhle engafakwa esibelethweni bese iyakhula. Pheze ngemva kwelanga lesithathu, kujayelekile bona kufakwe imibungu emibili namtjhana emithathu ephume kuhle esibelethweni somfazi ukukhulisa amathuba wokuba sidisi. Nengabe kufakwa munye namtjhana ngaphezulu, sele asidisi, begodu kulindeleke bona uzokubeletha ngokukhamba kwesikhathi.

Kodwana kuthiwani ngemibungu engakhenge ifakwe esibelethweni somfazi, kuhlanganise naleyo ebonakala ingakaphili kuhle namtjhana eyonakeleko? Neyingasetjenziswako, imibungu eseleko leyo izokufa. Ngaphambi kobana lokho kwenzeke, imibungu eseleko ingakghadziswa ngeketjezi ye-nitrogen. Kubayini kunjalo? Nengabe ihlandla lokuthoma lokusebenzisa indlela yokwenziwa sidisi ngaphandle kwesibeletho ingakhambi kuhle, imibungu ebekiweko ingasetjenziswa godu ngeendleko eziphasi. Nokho, lokhu kuphakamisa imibuzo emalungana neenkambisolawulo zokuziphatha. Njengesibili esibuze umbuzo ongehla, abanengi baqalana nobudisi bokuqunta bona yini okufuze bayenze ngemibungwabo ekghadzisiweko. Kungenzeka bangasabafuni abantwana. Ukuluphala kwababelethi namtjhana ubujamo beemali kungenzeka bungavumi bona balinge godu. Kungenzeka basaba iingozi ezikhambisana nokuzithwala abantwana abanengi. * Namtjhana ukuhlongakala namkha ukutjhada godu komunye wabalingani namtjhana bobabili kungararanisa izinto. Iye, zinengi izinto ezingaba mraro, begodu ngebanga lalokho, abanye abatjhadi babhadela imali yokubeka imibungu leyo iminyaka eemnengi.

Ngo-2008, isazi esiyihloko sesayensi yemibungu nokukhula kwayo ku-The New York Times sathi ababelethi abanengi abazi bona benzeni ngemibungu eseleko. Isihlokweso sathi: “Okunganani imibungu ezi-400 000 ikghadzisiwe ematlinigi eenarheni mazombe, kuneminye engezelelwako qobe langa . . . Imibungu ingaragela phambili iphila itjhumi leminyaka namtjhana ngaphezulu nengabe iqandiswe kuhle kodwana akusiyo yoke esindako lokha neyincibilikiswako.” (amagama atjhigamileko sizenzele.) Iqiniso elingaphezulweli linikela amaKrestu iinzathu zokuyidlela amathambo wengqondo indaba le. Kubayini?

Imindeni yamaKrestu eqalene neempikiswano ezilethwa yindlela yokwenziwa sidisi ngaphandle kwesibeletho kufuze icabangisise nangobunye ubujamo bezokulapha obujayele ukuvela. UmKrestu kungenzeka kufanele akhethe bona khuyini ekufuze ayiqunte bona kufanele enzeni ngothandekako wakhe ogulela ukufa osizwa ngendlela ethileko bona aphile, njengomtjhini wokuphefumula. AmaKrestu weqiniso ajamelene nokuba budlabha kwezokulapha; ngokuvumelana no-Eksodosi 20:13 neRhalani 36:9, aqala ukuphila njengokuqakatheke khulu. IPhaphama kaMeyi 8, 1974, yathi: “Ngebanga lokobana ahlonipha umthetho kaZimu wokucwengeka kokuphila, ngebanga lokucabangela isazelo sabo nokulalela imithetho yombuso, labo abafuna ukuvumelanisa ukuphila kwabo neenkambisolawulo zeBhayibhili ngekhe bakhethe indlela yokuqunta ukuphila ngabomu,” okusisenzo sokuqeda ukuphila ngokunqophileko. Nokho, kobunye ubujamo, itheknoloji yokusekela ukuphila kuphela kwento egcina othandekako aphila. Amalunga womndeni kufuze aqunte bona ayayijamisa namtjhana aragela phambili ngetheknoloji yokusekela ukuphila leyo.

Liqiniso, lokho akufani nobujamo obuqalene nesibili esisebenzise indlela yokwenziwa sidisi ngaphandle kwesibeletho begodu kwanje babeke imibungu eseleko. Kodwana enye indlela abangakhethiswa yona ngeyokukhipha imibungu esiqandisini se-nitrogen, bona incibilike. Ngaphandle kobana ibulungwe esiqandisini, imibungu leyo izokuncibilika kancanikancani beyife. Isibili kufuze sikhethe bona sizokuvumela lokho na.—Gal. 6:7.

Ngombana isibili sisebenzise indlela yokwenziwa sidisi ngaphandle kwesibeletho bona sifumane umntwana, singakhetha ukuqalana nomthwalo wokubhadela ukubeka imibungwaso eseleko esiqandisini namtjhana singakhetha ukuyisebenzisa esikhathini esizako nesifuna umntwana godu. Nokho, esinye isibili singakhetha ukulisa ukubhadela iindleko zemibungu ekghadzisiweko, sinombono wokobana iphila ngebanga lokobana isekelwe ngezinto zetheknoloji. AmaKrestu aqalene nesiquntwesi anomthwalo wefanelo phambi kwakaJehova ukusebenzisa isazelo sawo esibandulwe ngeBhayibhili. Isifiso sawo kufuze sibe kukuba nesazelo esimsulwa, kukulapho acabangela nesazelo sabanye.—1 Thi. 1:19.

AmaKrestu aqalene nesiquntwesi anomthwalo wefanelo phambi kwakaJehova ukusebenzisa isazelo sawo esibandulwe ngeBhayibhili

Esinye isazi sesayensi yezitho zokubeletha safumana bona abatjhadi abanengi “batjharagene begodu ngesikhathi esifanako batshwenyeke ngokudephileko bona kufuze benzeni ngemibungwabo [eqandisiweko].” Saphetha sathi: “Kubatjhadi abanengi, kubonakala singekho isiqunto esihle.”

Ngokukhanyako, amaKrestu weqiniso acabangela indlela yokwenziwa sidisi ngaphandle kwesibeletho kufuze ahlolisise yoke imiphumela engabakhona yetheknoloji le. IBhayibhili iyala ithi: “Ohlakaniphileko ubona ingozi abhace, kodwana osidlhayela uya kiyo bese aqalane nobuhlungu.”—IzA. 22:3, NET Bible.

Isibili esingakatjhadi esifundelwa iBhayibhili sifuna ukubhabhadiswa kodwana asikghoni ukuyokutlolisa umtjhadwaso ngombana indoda isenarheni ngokungasi semthethweni. Urhulumende awumvumeli umuntu wakenye inarha ohleli ngokungasisemthethweni bona atjhade. Kghani singalisayina na iphepha lobuFakazi obuThembisa ukuThembeka bese sibhabhadiswe?

Lokho kungabonakala kusirarululo, kodwana akusiyindlela engokomTlolo yokurarula imirarwaso. Bona sazi bonyana kubayini, kokuthoma, akhe sicoce ngomnqopho wephepha lobuFakazi obuThembisa ukuThembeka, bonyana ngelani nokobana lisebenza njani begodu nini.

Leli liphepha elinamezwi atloliweko isibili esikhandelwa ukutjhada ngebanga elivezwe ngenzasi esilisayina phambi kwabofakazi. Ephepheneli isibili sifunga bona sizokuthembeka komunye nomunye begodu sizosenza ngokomthetho isibopho saso nengabe lokho kuyakghoneka. Ibandla lizokuqala isibilesi njengesifunge phambi kwakaZimu nebantwini bona sizokuthembeka komunye nomunye nokobana isibopho saso siqalwe njengesivunyelwe ziimphathimandla zendawo.

Kubayini kusetjenziswa iphepha lobuFakazi obuThembisa ukuThembeka begodu lisetjenziswa nini? UJehova wasungula umtjhado wabantu begodu uwuhlonipha khulu. INdodanakhe yathi: “Umuntu akangahlukanisi okuhlanganiswe nguZimu.” (Mat. 19:5, 6; Gen. 2:22-24) UJesu wangezelela wathi: ‘Nanyana ngiyiphi indoda etlhala umkayo ngaphandle kobufebe [ukuziphatha kumbi ngokomseme], iyaphinga ngokutjhada omunye umfazi.’ (Mat. 19:9) Ngalokho ‘ubufebe,’ ngamanye amezwi, ukuziphatha kumbi ngokomseme, kuphela kwebanga elingokomTlolo lokudivosa elingaqeda umtjhado. Ngokwesibonelo, nengabe indoda ihlanganyela umseme ngaphandle komtjhado, umfazi onganamlandu angakhetha ukuyitlhala nofana awa. Nengabe uyayitlhala, utjhaphulukile ukutjhada godu.

Kezinye iinarha, khulukhulu esikhathini esidlulileko, isondo elilawulako gade lingafuni ukusamukela isinqophiso seBhayibhili esikhanyakwesi. Kunalokho, belifundisa bona ukutlhala ngeze kwenzeka ngananyana ngiliphi ibanga. Ngalokho, eendaweni ezithileko la isondo linomthelela omkhulu khona, imithetho yendawo ayikuvumeli ukutlhala, ngitjho kunebanga elizwakalako elatjhiwo nguJesu. Kezinye iinarha, ukutlhala kuvumelekile, kodwana ikambiso ithatha isikhathi eside, ibudisi begodu iyadinisa. Kungathatha iminyaka eminengi ukutlhala. Kungabonakala ngasuthi isondo nofana urhulumende ‘ukhandela’ lokho uZimu akwamukelako.—IzE. 11:17.

Ngokwesibonelo, kungenzeka isibili sihlala enarheni lapho kungakghoneki ukutlhala namtjhana kubudisi ngokudluleleko, mhlamunye kuthatha iminyaka bona kwenzeke. Nengabe senze yoke imizamo yokuqeda umtjhado wanje ongokomthetho begodu siyakufanelekela emehlweni kaZimu ukutjhada singasayina iphepha lobuFakazi obuThembisa ukuThembeka. Ukuvumela lokho kulilungiselo lomusa lebandla lobuKrestu eenarheni ezinjalo. Nokho, ilungiselelweli alisebenzi eenarheni ezinengi lapho idivosi ikghoneka khona, ngitjho nanyana ikambiso le idura namtjhana inezinto ezinengi.

Bangazwisisi iphepha lobuFakazi obuThembisa ukuThembeka, abanye abantu abahlala lapho kungakghoneka ukufaka idivosi, babuza ngokusayina iphepha elinjalo kunokobana baqalane nanyana ngibuphi ubudisi nofana imiraro.

Endabeni esembuzweni, indoda nomfazi abahlala ndawonye bafuna ukutjhada. Ngamunye wabo utjhaphulukile ngokomTlolo; akekho obotjhelwe kumlinganakhe womtjhado wangaphambilini. Nokho, indoda isenarheni ngokungasisemthethweni, urhulumende angeze agunyaze ukutjhada komuntu wakenye inarha onganazo iincwadi. (Eenarheni ezinengi abasemagunyeni bazokuvumela umtjhado ngitjho nanyana oyedwa nofana bobabili banganazo iincwadi ezifaneleko zokuhlala eenarheni.) Endabeni okucocwa ngayo, inarha inelungiselelo lokudivosa. Ngalokho, ukusayina iphepha lobuFakazi obuThembisa ukuThembeka yinto engeze yenzeka. Tjheja bona esibilinesi akakho hlangana naso ofuna ukufaka idivosi kodwana akhandelwa bona ayifumane. Bobabili batjhaphulukile bona bangatjhada. Nekucatjangelwa ubujamo bendoda bokuba senarheni ngokungasisemthethweni, ingatjhada njani? Kungatlhogeka bona baye kenye inarha lapho ubujamo bakhe bungeze baba mraro. Namtjhana kungenzeka ngabo ukutjhadela enarheni lapho bazokuhlala khona nengabe indoda ithatha amagadango wokufumana imvume yokulungisa ubujamo bayo lapho.

Iye, isibilesi singalungisa ukuphila kwaso sikwenze kuvumelane nemithethokambiso kaZimu nomthetho kaKhesari. (Mar. 12:17; Rom. 13:1) Kuthenjwa bona sizokwenza njalo. Ngemva kwalokho, singafanelekela ukubhabhadiswa.—Heb. 13:4.

^ isig. 6 Kuthiwani nengabe umntwana namtjhana imibungu embalwa efakiweko ekhula esibelethweni ibonakala irholophele? Ukuqeda ukuphila kwayo ngabomu, kurhulula umbungu. Kujayelekile bona nekusetjenziswa indlela yokwenziwa sidisi ngaphandle kwesibeletho, umuntu abelethe umntwana ongaphezu koyedwa (amawele, abathathu namtjhana ngaphezulu) lokho okubangela iingozi zokubeletha ngaphambi kwesikhathi namtjhana ukopha. Umfazi ozithwele abantwana abanengi bangambawa bona acabangele “ukukhetha ukunciphisa,” avumele bona kubulawe munye namtjhana ngaphezulu. Lokho kungaba kurhulula umbungu ngabomu, okuyinto yinye nokubulala.—Eks. 21:22, 23; Rha. 139:16.