Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Njengombana Senimazi UZimu” Khuyini-Ke Eseleko?

“Njengombana Senimazi UZimu” Khuyini-Ke Eseleko?

“Njengombana senimazi uZimu.”—GAL. 4:9.

1. Kubayini umtjhayeli wesiphaphamtjhini alandela irhelo lokuhlola isiphaphamtjhini ngaphambi kokukhamba?

ABATJHAYELI beemphaphamtjhini ezikhamba phambili ezakhe zenziwa banerhelo lezinto ezingaphezu kwa-30 ekufuze bazihlole esiphaphamtjhinini ngaphambi kobana sikhambe. Nengabe abalilandeli kuhle irhelwelo qobe isiphaphamtjhini nesikhambako, bandisa amathuba wokwehlelwa yingozi. Uyazi bona ngimuphi umtjhayeli abambawa ngokukhethekileko bona azalise irhelo lokuhlola isiphaphamtjhini qobe ngaphambi kobana sisuke? Ngiloyo onokuhlangabezanwe nakho! Kungaba bulula bona umtjhayeli onokuhlangabezanwenakho akuthathe kancani ukuhlola zoke izinto ekufuze azihlole erhelweni lokuhlola isiphaphamtjhini ngaphambi kokusuka kwaso.

2. Ngikuphi ukuzihlola okukhuthazwa bona amaKrestu akwenze?

2 Njengomtjhayeli wesiphaphamtjhini okhathalela ukuphepha, nawe ungasebenzisa irhelo elithileko ukuqinisekisa bona ikholo lakho ngekhe libe buthakathaka ngesikhathi olitlhoga ngaso khulu. Kungakhathaliseki bona uqeda ukubhabhadiswa namtjhana sele kuminyaka ukhonza uZimu, ukuhlola ukuqina kwekholo nokuzinikela kwakho kuJehova uZimu kuqakathekile. Ukubhalelwa kukwenza lokhu qobe nangokuzimisela kungabangela bona uwe ulimale ngokomoya. IBhayibhili iyasiyelelisa: “loyo othi usajamile uqinile, akayelele bonyana angawi.”—1 Kor. 10:12.

3. AmaKrestu weGalatiya bekutlhogeka bona enzeni?

3 AmaKrestu weGalatiya bekutlhogeka ahlole ukudepha kwekholo lawo begodu athokoze ngebanga lokutjhaphuluka ngokomoya. Ngomhlatjelwakhe, uJesu wavulela labo ababonisa ikholo kuye indlela yokobana bazi uZimu ngendlela ekarisa kwamambala—bebangaba madodana kaZimu! (Gal. 4:9) Bona bahlale asebuhlotjeni obubusiseweboko, beGalatiya bekufuze bale iimfundiso zabatjhisekeli bekolo yobuJuda, egade bakatelela bona kubulungwe umThetho kaMosisi. Kuyarara lokho ngombana  abangasimaJuda abangakasoki ebebahlanganyela nabo akhenge khebabe ngaphasi komThetho ngitjho nelilodwa ilanga! Kokubili amaJuda nabangasiwo amaJuda bekutlhogeka bathuthuke ngokomoya. Lokhu bekubandakanya ukuthi balemuke bonyana bebangekhe basekele ukulunga kwabo ngelungiselelo lomThetho kaMosisi.

AMAGADANGO WOKUTHOMA WOKWAZI UZIMU

4, 5. Ngisiphi isiluleko uPowula asinikela beGalatiya, begodu sisebenza njani kithi?

4 Isiluleko sakampostoli uPowula esiya kwebeGalatiya satlolwa ngomnqopho: ukuvimbela amaKrestu weqiniso kunanyana ngisiphi isikhathi bona angathomi afulathele uburego beqiniso leBhayibhili abuyele ezintweni azitjhiye emva. UJehova waphefumulela umpostoli lo bona akhuthaze ingasi beGalatiya kwaphela kodwana boke abakhulekeli Bakhe bona bahlale badzimelele.

5 Senza kuhle soke ukukhumbula indlela esatjhaphuluka ngayo ebukghobeni obungokomoya saba ngabanye baboFakazi bakaJehova. Bona wenze lokhu, cabangela nasi imibuzo emibili: Uyawakhumbula amagadango owawathatha bona ufanelekele ukubhabhadiswa? Uyayikhumbula indlela owazi ngayo uZimu nendlela uZimu akwazi ngayo ngebanga lalokho wathabela ukutjhaphuluka ngokomoya?

6. Ngiliphi irhelo lokuhlola esizokucoca ngalo?

6 Soke silandele amagadango alithoba asisekelo. Amagadango layo, njengerhelo elingokomoya lokuzihlola, atlolwe ebhoksini elithi  “AmaGadango ADosela EkuBhabhadisweni NeTuthukweni ERagela Phambili.” Ukuzikhumbuza qobe ngamagadango alithoba la kuzosiqinisa bona sijamelane nokubuyela emva ezintweni zephasi. Njengombana umtjhayeli wesiphaphamtjhini onokuhlangabezanwenakho kodwana otjhejako aragela phambili atjhayela ngokuphephileko ngebanga lokuhlola irhelo lezinto ekufuze azihlole ukulungiselela isiphaphamtjhini ikhambo, nawe ngokufanako newubuyekeza irhelo elingokomoya uzokusizakala bona uphikelele ekonzweni ethembekileko.

LABO ABAZIWA NGUZIMU BARAGELA PHAMBILI BAKHULA NGOKOMOYA

7. Ngiyiphi ifundiso ekufuze siyilandele, begodu kubayini?

7 Irhelo lokuhlola lomtjhayeli wesiphaphamtjhini limkhumbuza bona kunekambiso yaqobe ekufuze ayilandele ngokutjhejisisa ngaphambi kokutjhayela isiphaphamtjhini. Nathi ngokufanako singazihlola qobe, nofana sizihlahlube, kuhlanganise nekambiso ebesolo siyilandela selokhu sabhabhadiswa. UPowula watlolela uThimothi wathi: “Bambelela kilokhu owakufumana kimi, okuyifundiso yamezwi aphilako, udzimelele ekukholweni nasethandweni esinalo ebunyeni bethu noKrestu Jesu.” (2 Thi. 1:13) ‘Amezwi aphilako’ layo afumaneka eLizwini lakaZimu. (1 Thi. 6:3) Njengombana umgwalo obulula ungasinikela umbono ozeleko waso soke isithombe, ‘ifundiso yamezwi weqiniso’ isinikela umbono ovulekileko wokubona nokulandela lokho uJehova akufunako kithi. Ngalokho, nje akhe siqale amagadango adosela ekubhabhadisweni kwethu khona sizokwazi ukubona bonyana sikhambela eduze kangangani nefundiso yeqiniso.

8, 9. (a) Kubayini kufuze siragele phambili sithuthuka elwazini nekholweni? (b) Tjengisa ukuqakatheka kokukhula ngokomoya nokobana kubayini kuyikambo eragela phambili.

8 Into yokuthoma erhelweni lethu lokuhlola yitlhogakalo yokungenisa ilwazi. Ngemva kwalokho, singaba nekholo. Kodwana kufuze siragele phambili sikhula kizo zombili izintwezi. (2 Tes. 1:3) Ukukhula kubandakanya ukutjhentjha okulandelanako okuragela phambili. “Ukukhula” kutjho ukwandisa, ukukhulisa. Ngalokho, ngemva kokubhabhadiswa kutlhogeka siragele phambili sikhula ngokomoya, ukwenzela bona ituthuko yethu ingokomoya lethu ingakhinyabezeki.

Isihlahla siragela phambili sikhula. NamaKrestu kufuze aragele phambili akhula

9 Singamadanisa ukuthuthuka kwethu okungokomoya nokukhula kwesihlahla. Isihlahla singaba sikhulu ngendlela erarako,  khulukhulu nengabe imirabhu yaso iyatjhinga nofana ithabalele. Isibonelo, ezinye iinhlahla zemisedari ezikulu zeLebhanoni zingalingana nomakhiwo oneentezi ezi-12 begodu zibe nemirabhu enamandla etjhingako, nesiqu esimamitha ali-12 umzombe waso. (IRh. 5:15) Ngemva kobana isihlahlesi sesiqedile ukukhula siye phezulu, siragela phambili sikhula kodwana ingasi ngokutjhejekako. Qobe mnyaka, isiqu sawo siba banzi begodu nemirabhu ithabalala ngokungeziweko, okwenza bona kube sihlahla esinzinze khudlwana. Kungatjhiwo okufanako ngokukhula kwengokomoya lomKrestu. Singakhula msinyana hlangana nesikhathi sokuthoma sokufundelwa iBhayibhili, bese siyabhabhadiswa. Ibandla libona belithabele ukubona ituthuko yethu. Singafanelekela nokuba liphayona nanyana sifumane amanye amalungelo. Eminyakeni elandelako, ukukhula kwethu ngokomoya okuragela phambili kungenzeka kungatjhejeki kangako. Nanyana kunjalo, sisatlhoga bona sikhule ekholweni nelwazini “nebuntwini obuphelelako obulinganiswa ngesimo esipheleleko sakaKrestu.” (Efe. 4:13) Ngalokho-ke, siyathuthuka, njengokungathi yihlumela elincani ukuya ekubeni mKrestu ovuthiweko, ofana nesihlahla esidzimeleleko nesikhule kuhle.

10. Kubayini ukuthuthuka kuqakathekile ngitjho nemaKrestwini avuthiweko?

10 Kodwana ukuthuthuka kwethu akukafuzi kujame lapho. Ilwazi lethu kufuze likhule nekholo lethu kufuze lidephe. Nesenza njalo siyokudzimelela ngokungeziweko ehlabathini yeLizwi lakaZimu. (IzA. 12:3) Kunabazalwana abanengi abenze njalo ebandleni lobuKrestu. Isibonelo, omunye umzalwana osele abe mdala iminyaka engaphezu kwematjhumi amathathu watjheja bona usakhula ngokomoya. Uthi: “Ukuthokoza kwami ngeBhayibhili kukhule kwamambala. Qobe ngifumana amathuba amatjha wokusebenzisa iinkambisolawulo nemithetho yeBhayibhili ngeendlela ezihlukahlukeneko. Ukuthokoza kwami ngekonzo nakho kuragela phambili kukhula.”

KHULA EBUNGANINI BAKHO NOZIMU

11. Singamazi njani ngcono uJehova njengombana isikhathi sikhamba?

11 Godu ukukhula kwethu kubandakanya ukutjhidela kuJehova njengomNgani noBabethu. Ufuna sizizwe samukelekile. Ufuna sazi bona siyathandwa begodu sivikelekile njengombana umntwana azizwa athandwa begodu avikelekile nekagonwe mbhelethakhe okhathalelako namtjhana ngendlela esizizwa ngayo nesinomngani weqiniso othembekileko. Njengombana ungatjheja, ukutjhidelana noJehova okunjalo akwenzeki ngesikhatjhana. Kuthatha isikhathi bona simazi begodu simthande. Ngalokho bona wazi kuhle ukuthi uJehova muMuntu onjani, zimisele ukubekela isikhathi sokufunda iLizwi lakhe ngeqadi. Begodu ufunde umagazini ngamunye we-Sithalasokulinda  ne-Phaphama! kuhlanganise nezinye iincwadi ezisekelwe eBhayibhilini.

12. Khuyini ekutlhogeka siyenze bona saziwe nguJehova?

12 Abangani bakaZimu bayakhula ngokomoya ngemithandazwabo esuka ehliziyweni nangokuba nabangani abalungileko. (Funda uMalaki 3:16.) ‘Iindlebe zakaJehova zisekuncengeni kwabo.’ (1 Pit. 3:12, NW.) Njengombelethi onethando, uJehova uyayinaka imithandazwethu yokulilela isizo. Ngalokho kufuze ‘sithandaze ngeenkhathi zoke.’ (Rom. 12:12) Angekhe sibe mKrestu okhule ngokuzeleko nesingalifumaniko isizo lakaZimu. Amagandeleleko wesikhathi esiphila kwisesi abudisi khulu bona singajamelana nawo ngokwethu. Nesilisa ukuphikelela emthandazweni, sizivimbela ekufumaneni isizo laqobe lamandla uZimu azimisele nekangakghona ukusinikela wona. Uyaneliseka ngezinga lemithandazwakho, namtjhana ubona itlhogeko yokwenza ituthuko engeziweko endabeni le?—Jer. 16:19.

13. Kubayini ukuhlangana namaKrestu esikunye nawo kuqakathekile bona sikhule ngokomoya?

13 UJehova uyathaba ngabo boke ‘abafuna ivikeleko kuye’; ngalokho, ngitjho nangemva kokumazi uZimu, sifuna ukuragela phambili sizihlanganisa qobe nebandla labanye abamaziko. (Nah. 1:7) Ephasini elizele ngokudana, kukuhlakanipha bona sizizombeleze ngabafowethu nabodadwethu abakhuthazako. Ziyini iinzuzo zokwenza njalo? Ebandleni uzokufumana abantu abazokuvuselela ‘ethandweni nemisebenzini emihle.’ (Heb. 10:24, 25) Ithando elifanako uPowula atlolela beHebheru ngalo litlhoga sibe yinyanda, umphakathi wabakhulekeli ocabanga ngendlela efanako, ibandla. Bona sitjengise ithando elinjengaleli kufuze sikhulumisane namanye amaKrestu. Qobe merega ukuya nokuhlanganyela kwakho emihlanganweni erhelweni lakho lokuzihlola.

14. Kungayiphi indlela ukuzisola nokutjhuguluka kuyikambo eragela phambili?

14 Lokha nesithoma ukuba maKrestu kwatlhogeka bona sizisole bese sitjhuguluke, namtjhana sifulathele izono zethu. Nokho, ukuzisola yikambo eragela phambili. Njengabantu abangakapheleli, sisesenesono esizifihle ngaphakathi kwethu njengenyoka eziphuthileko elungele ukubhenyoga. (Rom. 3:9, 10; 6:12-14) Asihlaleni sinelihlo elibukhali, singazeqiseli amehlo iimphoso zethu. Okuthabisako kukobana uJehova uyasibekezelela njengombana silwisana nokujamelana nobuthakathaka bethu bese senza amatjhuguluko atlhogekako. (Fil. 2:12; 2 Pit. 3:9) Into esiza kwamambala kulawula indlela esisebenzisa ngayo isikhathi nezinto zethu, sifulathele iminako yokuba marhamaru. Omunye udade utlola uthi: “Ngakhuliselwa emaqinisweni, kodwana ngakhula nginomqondo ohlukileko ngoJehova kunabanengi. Bengimqala njengomuntu okufuze asatjwe ngendlela erarako, begodu ngaba namazizo wokobana ngekhe ngikghone ukumthabisa.” Ngokukhamba kwesikhathi udade lo wazifumana sele “abogaboga ngokomoya” ngebanga lezinto ezithileko ezidanisako aqalana nazo. Uragela phambili athi: “Bekungasikho bona gade ngingamthandi uJehova, kodwana bekungebanga lokobana gade ngingamazi kuhle. Nokho ngemva kokuthandaza kanengi ngokusuka ehliziyweni, ngathoma ukutjhentjha.” Ungezelela athi: “Ngafumana bona uJehova bekasolo angirhola njengomntwana, angisiza ukuqalana nesiqabo ngasinye ngasikhathi, ngobumnene obukhulu, angitjengisa lokho ebekutlhogeka ngikwenze.”

15. Khuyini uJesu noYise abakutjhejako?

15 ‘Ragela phambili utjela abantu’ ngeendaba ezimnandi. Ingilozi kaZimu yatjela uPitrosi nabanye abapostoli amezwi la ngemva kobana batjhatjululwe ejele ngokwesimangaliso. (IzE. 5:19-21) Iye, ukuya esimini qobe veke ngenye yezinto eserhelweni lethu lokuzihlola. UJesu noYise batjheja kokubili ikholo lethu nekonzwethu. (IsAm. 2:19) Njengomdala odzubhulwe eengabeni ezingehla abonisa: “Ikonzo yesimini msebenzethu oyihloko.”

16. Kubayini kuqakathekile ukucabanga ngokuzinikela kwethu kuJehova?

16 Cabanga ngokuzinikela kwakho. Ipahla  ekhetheke kunazo zoke esinayo buhlobo bethu noJehova. Uyabazi ekungebakhe. (Funda u-Isaya 44:5.) Hlolisisa izinga nokudepha kobuhlobo bakho naye ngomthandazo. Okukhambisana nalokho, khumbula ilanga lakho eliqakathekile, lokubhabhadiswa. Nalokhu godu kuzokusiza ukukukhumbuza bona ukubhabhadiswa kwakho kujamele isiqunto esiqakatheke khulu owakhe wasithatha.

HLALA USEDUZE NOJEHOVA NGOKUKGHODLHELELA

17. Kubayini sitlhoga ukukghodlhelela bona sikwazi ukuhlala siseduze noJehova?

17 Nekatlolela beGalatiya, uPowula wagandelela itlhogakalo yokukghodlhelela. (Gal. 6:9) Nanamhlanjesi lokho kuqakathekile emKrestwini. Uzokuqalana neenlingo, kodwana uJehova usokusiza. Qobe bawa umoya ocwengileko. Uzozizwa utjhaphulukile njengombana asusa isizi ngethabo, amatlhuwo ngokuthula. (Mat. 7:7-11) Cabanga ngalokhu: Nengabe uJehova ukhathalela iinyoni, ukukhathalela khulu kangangani-ke wena omthandako nozinikele kuye? (Mat. 10:29-31) Nanyana ngikuphi ukugandeleleka oqalana nakho, ungabuyeli emva, ungalahli itewu. Qala bona sinomnono ongangani ngombana saziwa nguJehova!

18. Njengombana sele ‘umazi uZimu,’ khuyini ofuna ukuyenza?

18 Ngalokho-ke, nengabe uqeda ukwazi uZimu mva nje begodu wabhabhadiswa, khuyini-ke eseleko? Ragela phambili wazi uJehova ngcono, ukhulele ekuvuthweni ngokomoya. Begodu nengabe sele kuminyaka ubhabhadisiwe, kuseleni? Kufuze uragele phambili udzimelelisa begodu ukhulisa ilwazi lakho ngoJehova. Kwanga angeze sabuthatha bulula ubuhlobo bethu naye. Kunalokho, qobe kufuze sibuyekeze irhelo lethu lokuzihlola elingokomoya ukuqinisekisa bona ubuhlobo bethu noBabethu, umNgani, noZimethu onethando—uJehova—buragela phambili bukhula.—Funda 2 Korinte 13:5, 6.