Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Imibuzo Evela Kubafundi

Imibuzo Evela Kubafundi

Bekubobani “amadodana kaZimu” ekukhulunywa ngawo kuGenesisi 6:2, 4 ebekaphila ngaphambi koMthwalela?

Ubufakazi butjengisa bona amezwi la aqalisele emadodaneni kaZimu womoya. Kodwana ngibuphi ubufakazobo?

Ivesi lokuthoma emavesini lawo lifundeka bunjesi: “Amadodana kaZimu abona bonyana amadodakazi wabantu mahle, azithathela abafazi abathandekako kiwo.”—Gen. 6:2.

EmiTlolweni yesiHebheru, amezwi atjhugululwe ngokuthi ‘amadodana kaZimu weqiniso’ nathi “amadodana kaZimu” ayavela kuGenesisi 6:2, 4; Jobho 1:6; 2:1; 38:7; nakuRhubo 89:6. Imitlolo le itjengisani ‘ngamadodana kaZimu’?

‘Amadodana kaZimu weqiniso’ esifunda ngawo kuJobho 1:6 bekuziimbunjwa zomoya ebezibuthene phambi kwakaZimu. Hlangana nazo bekunoSathana, ‘obekazulazula ephasini.’ (Job. 1:7; 2:1, 2) Ngokufanako, kuJobho 38:4-7 sifunda ‘ngamadodana kaZimu’ ‘arhuwelela ngethabo’ lokha uZimu ‘abeka ilitje lawo elisisekelo’ sephasi. Kufuze bona bekumadodana aziingilozi, ngombana abantu bebangakabunjwa. Ngokuqinisekileko “amadodana kaZimu” ekukhulunywe ngawo kuRhubo 89:6, (NW) ziimbunjwa zomoya ezisezulwini noZimu, ingasi abantu.

Alo-ke, bobani ‘amadodana kaZimu weqiniso’ ekukhulunywa ngawo ekulandiseni okukuGenesisi 6:2, 4? Ngokuvumelana namaqiniso weBhayibheli ekukhulunywe ngawo, kunengqondo ukuphetha ngokuthi ukulandisokho kuqalisele emadodaneni kaZimu eza ephasini.

Abanye bakufumana kubudisi ukwamukela bona iingilozi bezingaba nekareko ekuhlanganyeleni ubuhlobo bomseme. Amezwi kaJesu akuMatewu 22:30 atjengisa bona umtjhado nobuhlobo bomseme abukho ezulwini. Nokho, iingilozi kesinye isikhathi bezikghona ukutjhugulula imizimba yazo ibe ngeyenyama, zikghone ngitjho nokudla nokusela nabantu. (Gen. 18:1-8; 19:1-3) Ngalokho, kuyafaneleka ukuphetha ngokobana nezisehlotjeni elinjalo lomzimba wenyama, bezingakghona ukuhlanganyela umseme nabafazi.

Kunamabanga asekelwe eBhayibhelini wokukholelwa bona iingilozi ezithileko zenza njalo. UJuda 6, 7 umadanisa isono samadoda weSodoma, ebekalandela iimfiso zenyama ngendlela engasingokwemvelo, “neengilozi ezingazange zibulonde ubukhosi bazo, kodwana zatjhiya ikhaya lazo.” Into abafana ngayo kukobana kokubili iingilozi nabantu beSodoma ‘bazibandakanya emabhayini ngendlela emameswe nedazulukileko.’ Indima efanako kwe-1 Pitrosi 3:19, 20 ihlobanisa ukungalaleli kweengilozi ‘nemihla kaNowa.’ (2 Pit. 2:4, 5) Ngalokho, ikambo eyathathwa ziingilozi ezingalaleli zemihleni kaNowa ingamadaniswa nesono seSodoma neGomora.

Isiphetho esinjalo siyazwakala nesilemuka bona ‘amadodana kaZimu weqiniso’ ekukhulunywe ngawo kuGenesisi 6:2, 4 bekuziingilozi ebezitjhentjhe imizimba yazo yaba ngeyenyama begodu zaziphatha kumbi nabafazi.

 IBhayibheli ithi uJesu “wayokutjhumayeza imimoya ebotjhiweko.” (1 Pit. 3:19) Kutjho ukuthini lokhu?

Umpostoli uPowula uhlathulula imimoya le njengaleyo “engazange ilalele ngesikhathi uZimu ayilindele ngokunyamezela emihleni kaNowa.” (1 Pit. 3:20) Ngokukhanyako, uPitrosi bekaqalisele eembunjweni zomoya ezakhetha ukuhlanganyela noSathana ekuvukeleni. UJuda ukhuluma ngeengilozi “ezingazange zibulonde ubukhosi bazo, kodwana zatjhiya ikhaya lazo, uzilonde eenketanini zesiphelani ebumnyameni obuzikileko zilindele ilanga elikhulu lokugwetjwa.”—Jud. 6.

Kungayiphi indlela iimbunjwa zomoya zingakhange zilalele emihleni kaNowa? Ngaphambi koMthwalela, imimoya emimbi le yatjhentjha imizimbayo yaba ngeyabantu—okuyinto uZimu egade angakayenzeli yona. (Gen. 6:2, 4) Ngaphezu kwalokho, iingilozezo ezahlanganyela ubuhlobo bomseme nabafazi bezenza into engasingokwemvelo. UZimu khenge abumbe iimbunjwa zomoya bona zihlanganyele umseme nabafazi. (Gen. 5:2) Iingilozi ezimbi nezingalalelikwezi zizokutjhatjalaliswa ngesikhathi esibekwe nguZimu. Kwanje njengombana uJuda atjho, ‘zisebumnyameni obuzikileko’—ekubotjhweni okungokomoya.

UJesu watjhumayela nini begodu njani “emimoyeni ebotjhiweko” le? UPitrosi watlola bona lokhu kwenzeka ngemva kobana uJesu ‘avuswe ngomoya.’ (1 Pit. 3:18, 19) Tjheja godu bona uPitrosi wathi uJesu ‘watjhumayela.’ Ukusebenzisa kwakaPitrosi isikhathi esidlulileko kutjengisa bona ukutjhumayela kwenzeka ngaphambi kobana uPitrosi atlole incwadakhe yokuthoma. Ngalokho kubonakala ngasuthi ngemva kokuvuswa kwakhe, uJesu wenza isaziso emimoyeni emimbi malungana nesijeziso esifaneleka ngokuzeleko ezosifumana. Bekungasikutjhumayela okuyinikela ithemba. Bekukutjhumayela kwesahlulelo. (Jona 1:1, 2)UJesu watjengisa ikholo nokuthembeka bekwaba sekufeni begodu ngemva kwalokho wavuswa—atjengisa bona kwamambala uDeveli akanawo amandla kuye—uJesu bekanesisekelo sokumemezela isahlulelo sokulahlwa esinjalo.—Jwa. 14:30; 16:8-11.

Esikhathini esizako, uJesu uzokubopha uSathana neengilozezo abaphosele ngemgodini onganamkhawulo. (Luk. 8:30, 31; IsAm. 20:1-3) Bekube sikhatheso, imimoya engalaleliko le isebumnyameni obuzikileko, begodu ilanga layo lamaswaphela lokutjhatjalaliswa liqinisekile.—IsAm. 20:7-10.