Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Zithokozele Ngokuzeleko Iimfanelo ZakaJehova

Zithokozele Ngokuzeleko Iimfanelo ZakaJehova

“Yibani balingisi bakaZimu njengabantwana abathandekako.”—EFE. 5:1.

1. (a) Ngiziphi iimfanelo zakaJehova umKrestu angazicabangela? (b) Singazuza njani ngokuhlolisisa iimfanelo zakaZimu?

NEWUCABANGA ngobuntu bakaJehova, ngiziphi iimfanelo ezifika mantanzi engqondwenakho? Abanengi bethu bacabanga ngethando, ubulungiswa, ukuhlakanipha namandla. Nokho, siyatjheja ukuthi uJehova uneemfanelo ezinengi ezithandekako. Eqinisweni, singenza irhelo leemfanelo zakaJehova ezingaphezu kwama-40, ngayinye yazo ekheyadenjwa eencwadini zethu. Cabanga ukuthi silindwe mnono ongangani wamaqiniso amalungana nobuntu bakaJehova esingawufumana ngesifundo somuntu mathupha namkha somndeni! Singazuza njani esifundweni esinjalo? Singadephisa ithando lethu ngoBabethu wezulwini. Ngalokho, nekudepha ithando lethu ngoJehova, sizokuqina nesifiso sethu sokutjhidela eduze kwakhe nokumlingisa.—Jotj. 23:8; Rhu. 73:28.

2. (a) Fanekisa ukuthi singakudephisa njani ukuthokozela kwethu iimfanelo zakaJehova. (b) Khuyini esizokufunda ngayo?

2 Nokho, kutjho ukuthini “ukuthokozela” into ethileko? Ngendlela ibizweli elisetjenziswe ngayo esihlokwenesi, litjho ukulemuka ukuthi into iligugu kangangani. Ukuthokozela kukhula kancanikancani. Ngokomfanekiso: Ukuthokozela kwethu ihlobo elitjha lokudla kuyakhula nesithoma ngokuzwa iphunga lako, sikunambithe sizwe ubumnandi bako, begodu sigcine sesiziphekela kona. Ngokufanako, sidephisa ukuthokozela kwethu ifanelo kaJehova ngokuzijayelanisa nayo, ngokucabanga ngokudephileko ngayo, nangokuyilingisa ekuphileni kwethu. (Efe. 5:1) Umnqopho wesihlokwesi neembili ezilandelako kudephisa ukuthokozela kwethu iimfanelo zakaZimu esingazicabangi khulu kuneemfanelo zakhe eziyihloko. Efanelweni ngayinye, sizokucabangela ukuthi: Itjho ukuthini? UJehova uyitjengisa njani? Nokuthi singamlingisa njani uJehova ekutjengiseni ifanelo leyo?

 UJEHOVA UYANGENEKA

3, 4. (a) Ungamhlathulula njani umuntu ongenekako? (b) UJehova usiqinisekisa njani ukuthi uyangeneka?

3 Akhe sithome ngokudemba ifanelo yokungeneka. Ungamhlathulula njani umuntu ongenekako? Ungathi, ‘Unomusa, uhlala afumaneka, begodu kulula ukukhuluma naye.’ Ngokujayelekileko ungalemuka ukuthi umuntu uyangeneka namkha awa ngokulalela lokho akutjhoko nokutjhukuma komzimba—ubujamo bobuso, namanye amatshwayo.

4 UJehova utjengisa njani ukuthi uyangeneka? Nanyana aMbumbi omninimandlawoke wendawo yoke, uJehova usiqinisekisa ukuthi uzimisele begodu uyakutjhisakalela ukulalela nokuphendula imithandazwethu. (Funda IRhubo 145:18; Isaya 30:18, 19.) Singakhuluma isikhathi eside noZimu ngananyana ngisiphi isikhathi namkha sikuyiphi indawo. Singaya kuye ngokutjhaphulukileko, sazi ukuthi angekhe asidinakalele ngokwenza njalo. (Rhu. 65:3 [Rhu. 65:2, NW]; Jak. 1:5) ILizwi lakaZimu lihlathulula uJehova ngamezwi abantu abawazwisisako ukutjengisa bona ufuna kutjhidelwe kuye. Ngokwesibonelo, umrhubi uDavide watlola bona “amehlo [wakaJehova] aphezu” kwethu nokuthi ‘isandla sakhe sokudla siyasibamba.’ (Rhu. 34:16; 63:7 [Rhu. 34:15; 63:8, NW]) Umphorofidi u-Isaya wafanisa uJehova nomalusi, wathi: “Ubuthelela iimvanana ngemikhonwakhe, azisingathe esifubeni sakhe.” (Isa. 40:11) Cabanga ngalokho! UJehova ufuna sibe seduze naye njengemvana ezizwa ivikelekile esifubeni sakamalusi otlhogomelako. Qala bona sinoBaba ongeneka kangangani! Singamlingisa njani uJehova kilokhu?

IFANELO ETHANDWAKO

5. Kubayini kuqakathekile bona abadala bangeneke?

5 Mva nje, aboFakazi abatjhisekako abahlala eenarhenikazi ezihlukahlukeneko babuzwa ukuthi, “Ngiyiphi ifanelo oyithanda khulu kumdala?” Abanengi khulu kibo baphendula ngokuthi, “Kungeneka.” Kuyavunywa,  umKrestu ngamunye kutlhogeka ayihlawulele ngokuzeleko ifanelo leyo, kodwana kuqakatheke ngokukhethekileko ngabadala bona babe ngabangenekako. (Isa. 32:1, 2) Abeka lobubodlhana malungana nokuthi kubayini ifanelo le iqakatheke kangaka, omunye udade wathi: “Ungakghona ukuzuza kwezinye iimfanelo umdala angaba nazo kwaphela nengabe uyangeneka.” Uyakubona na ukuba nengqondo kwamezwi lawo? Yini eyenza umuntu angeneke?

6. Siyini isilodlhelo sokungeneka?

6 Isilodlhelo sokungeneka kutjengisa ikareko yamambala ngabanye. Nengabe umdala uyabakhathalela abanye begodu uzimisele ukuzinikela ngebanga labo, abanakwabo nabodade, kubandakanye nelutjha, bazokubona lokho. (Mar. 10:13-16) UCarlos oneminyaka eli-12 uthi: “Ngiqala abadala ewolweni ngibabone bamomotheka begodu banomusa, ngilokho engikuthandako ngabo.” Liqiniso, akukaneli ngomdala ukutjho ngomlomo ukuthi uyangeneka; kufuze ayitjengise ifanelo leyo. (1 Jwa. 3:18) Angakwenza njani lokho?

7. Kubayini ukufaka ibheji yomhlangano kuvamise ukuthomisa ingcoco, begodu singafundani kilokho?

7 Cabangela isibonelwesi. Mva nje, umzalwana othileko wambatha ibhejakhe yomhlangano nekabuyela ekhaya ngemva kokuya emhlanganweni wesigodi phetjheya. Isisebenzi sesiphaphamtjhinini nesibona ibheji leyo enamezwi athi “Awuze Umbuso KaZimu!” sathi kumzalwana, “Iye, awuze—kufuze khesithi ukunaba ngendaba leyo.” Ngokukhamba kwesikhathi, bacoca, begodu isisebenzeso sabamukela ngethabo abomagazini bethu. Abanengi bethu baba nokuhlangabezanwe nakho okufanako. Nje-ke, kubayini ibheji yomhlangano ivamise ukuthomisa ingcoco? Ngombana ngomqondo othileko, itjela abantu ukuthi: “Zizweni nitjhaphulukile ukutjhidela kimi. Ngibuzani ukuthi ngiyaphi.” Ibheji ilitshwayo elibonakalako elenza abantu bazi ukuthi sizimisele ukuhlanganyela nabo iinkolelo zethu. Ngokufanako, abadala abamaKrestu bafuna ukunikela amatshwayo abonakalako atjela abakhulekeli abakunye nabo ukuthi: “Zizweni nitjhaphulukile ukutjhidela kimi.” Ngimaphi amanye wamatshwayo lawo?

8. Abadala bangatjengisa njani ukuthi banekareko yamambala kwabanye, begodu lokho kulithinta njani ibandla?

8 Amasiko weendawo awafani, kodwana ngokujayelekileko abanakwethu nabodadwethu nebasibona simomotheka ngokufuthumeleko, sibalotjhise ngethabo sizigedlile, sisuke sibatjengisa bona siyabakhathalela kwamambala. Ngubani okufuze athathe igadango lokuthoma kilokhu? Tjheja isibonelo esabekwa nguJesu. UMatewu ubika ukuthi emhlanganweni awubamba nabafundi bakhe, “uJesu watjhidela kibo.” (Mat. 28:18) Ngokufanako, abadala namhlanjesi bathatha igadango lokuthoma ukutjhidela kubakhulekeli abakunye nabo begodu bakhulume nabo. Lokho kungaba namuphi umthelela ebandleni? Udade oliphayona oneminyaka ema-88 uthi: “Ukumomotheka ngokufuthumeleko namezwi akhuthazako engiwafumana kubadala nengingena eWolweni lomBuso kungenza ngibathande.” Omunye udade othembekileko wathi: “Kungabonakala kuyinto encani, kodwana umdala nekangamukela ngokumomotheka esifundweni, kutjho okukhulu kimi.”

UYANGENEKA BEGODU UYAFUMANEKA

9, 10. (a) Ngisiphi isibonelo esihle uJehova asibekako? (b) Abadala bangazenza njani bafumaneke kwabanye?

 9 Kusepepeneneni ukuthi angekhe kwatjhidelwa kithi nengabe asifumaneki. UJehova ubeka isibonelo esihle kilokhu. ‘Akasikude ngitjho nakubani wethu.’ (IzE. 17:27) Enye yeendlela abadala abazenza bafumaneke ngayo kuzipha isikhathi sokucoca nabanakwabo nabodadwabo—abatjha nabadala—ngaphambi nangemva kwemihlangano  yobuKrestu. Umzalwana oliphayona wathi: “Umdala nakeza kimi angibuza ukuthi nginjani bese ajame angilalele, ngizizwa ngithandwa.” Udade osekakhonze uJehova iminyaka engaba ma-50 wathi: “Abadala abazipha isikhathi sokukhuluma nami ngemva kwemihlangano bangenza ngizizwe ngiqakathekile.”

10 Kuyazwisiseka ukuthi abelusi abamaKrestu kutlhogeka batlhogomele neminye imisebenzi. Nokho, emihlanganweni kufuze kube mnqopho wabo ukutlhogomela izimvu mantazi.

UJEHOVA AKAKHETHI

11, 12. (a) Khuyini ebandakanywa kungakhethi? (b) Kungayiphi indlela uJehova asibonelo sokungakhethi?

11 Ukungakhethi ngenye yeemfanelo zakaJehova ezithandekako. Kutjho ukuthini ukungakhethi? Kubandakanya ukungabandlululi, nokungaqali abanye abantu njengabangcono kunabanye. Ukungakhethi kwamambala kuneengcenye eembili: ukucabanga nezenzo. Kubayini zombili zitlhogeka? Ngombana umuntu uzokuphatha abanye ngokungakhethi kwaphela nengabe akanabandlululo ekucabangeni kwakhe. EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, amezwi athi “akakhethi” ngokwelizwi nelizwi atjho “ukungathathi ubuso,” okutjho ukunyula obunye ubuso njengobungcono kunobunye. (IzE. 10:34; Kingdom Interlinear) Ngalokho, umuntu ongakhethiko uzokutjheja, ingasi ukuqaleka namkha ubujamo bomuntu, kodwana isimilo sakhe.

12 UJehova usibonelo esizidlula zoke sokungakhethi. ILizwi lakhe lithi “akakhethi” begodu ‘akenzi izinto ngokukhetha ibala.’ (Funda IzEnzo 10:34, 35; Duteronomi 10:17.) Ubujamo obavela ngesikhathi sakaMosi busibonelo salokho.

Amadodakazi kaTselofirhadi akuthokozela ukungakhethi kwakaZimu (Qala iingaba 13, 14)

13, 14. (a) Amadodakazi amahlanu kaTselofirhadi aqalana nabuphi ubujamo? (b) UJehova wakutjengisa njani ukungakhethi?

 13 Ngaphambi kobana ama-Israyeli angene eNarheni yesiThembiso, abantazana abahlanu abangakatjhadi ababantwana bomuntu bazifumana basemrarweni. Mraro bani abaqalana nawo? Bebazi ukuthi umndenabo, njengeminye imindeni yakwa-Israyeli, uzokufumana isiqetjhana senarha esabelwe uyise. (Num. 26:52-55) Nokho, uyise uTselofirhadi wesitjhaba sakwaManase, besele ahlongakele. Ngokwesiko, ilungelo lokufumana indawo belizokudluliselwa emadodaneni kaTselofirhadi, kodwana bekanamadodakazi kwaphela. (Num. 26:33) Njengombana bekunganandodana ezokufumana indawo, inga-kghani indawo ebekufuze ibe ngeyomndeni lo beyizokunikelwa iinhlobo bese abantazanaba bangalifumani ilifa lomndenabo?

14 Abodade abahlanwaba baya kuMosi bambuza ukuthi: “Alo, ukungabi kwakhe namadodana ngilo ibanga elenza bona ibizo lakhe lingasabalwa emndeninakhe na?” Barabhela: “Nje-ke siphani isabelo senarha hlangana nabafowabo kababa.” Inga-kghani  uMosi waphendula ngokuthi, ‘Umthetho awutjhentjhwa kufuze ulandelwe njengombana unjalo’? Awa, “waletha indaba yamadodakazi lawo phambi [kwakaJehova].” (Num. 27:2-5) Yathini ipendulo? UJehova watjela uMosi ukuthi: “Amadodakazi kaTselofirhadi akhuluma iqiniso. Kufuze uwanikele isabelo selifa hlangana nabafowabo kayisawo lidlulele kiwo.” UJehova waragela phambili. Wenza ubujamo obukhethekilekobu baba mthetho, wathi kuMosi: “Lokha indoda nayihlongakala inganandodana, nizakudlulisela ilifa layo endodakazinayo.” (Num. 27:6-8; Jotj. 17:1-6) Kusukela mhlokho, boke abafazi abama-Israyeli abaqalene nobujamo obufanako bebazokuvikelwa.

15. (a) UJehova ubaphatha njani abantu bakhe, khulukhulu labo abangachaphazwa? (b) Ngiyiphi enye indaba yeBhayibheli etjengisa ukuthi uJehova akakhethi?

15 Qala bona leso bekusiqunto esitjengisa umusa nokungakhethi kangangani! UJehova wabaphatha ngehlonipho abafazaba ebebangachaphazwa, njengombana enza kuma-Israyeli asebujamweni obungcono kunebabo. (Rhu. 68:6 [Rhu. 68:5]) Le yindaba yeBhayibheli yinye kezinengi ezitjengisa iqiniso elikhuthazakweli: UJehova uphatha zoke iinceku zakhe ngokungakhethi.—1 Sam. 16:1-13; IzE. 10:30-35, 44-48.

SINGAMLINGISA UJEHOVA

16. Singakuhlawulela begodu sikuqinise njani ukungakhethi?

16 Singakulingisa njani ukungakhethi kwakaJehova? Khumbula, ukungakhethi kuneengcenye eembili. Singaphatha abanye ngokungakhethi kwaphela nengabe asinakho ukukhetha. Liqiniso, soke sithanda ukuzicabanga njengabantu abanomqondo ovulekileko nabangakhethi. Nokho, uzokuvuma ukuthi akusilula ngaso soke isikhathi ukuhlola amazizo wakho ngokuthembeka. Ngalokho, singazi njani ukuthi saziwa ngokungakhethi? UJesu bekanekareko yokwazi ukuthi abantu bacabangani ngaye, wabuza abangani bakhe bamambala ukuthi: “Abantu bathi iNdodana yoMuntu ingubani na?” (Mat. 16:13, 14) Kubayini ungalandeli isibonelo sakaJesu kilokhu? Ungabuza umngani omthembako bona uzokutjela iqiniso malungana nokuthi uyakhetha namkha awa. Nekangathi ubonakala usesenamatshwayo wokubandlulula ngokobuhlanga, ngokwezehlalo, namkha ngokwezomnotho, kufuze wenzeni? Thandaza ngokuthembeka kuJehova ngamazizwakho, umrabhele akusize ulungise ukucabanga kwakho bona kukutjengise ngokuzeleko ukungakhethi kwakhe.—Mat. 7:7; Kol. 3:10, 11.

17. Singabaphatha njani abanye ngokungakhethi?

 17 Ebandleni lobuKrestu, sitjengisa isifiso sethu sokulingisa ukungakhethi kwakaJehova ngokuphatha boke abanakwethu nabodade ngehlonipho nangomusa wethando. Ngokwesibonelo, endabeni yokwamukela abayeni, kufuze simeme yoke imihlobo yabakhulekeli esikunye nabo, kubandakanye nalabo abanesizinda esingafani nesethu, kuhlanganise nabakhwahlileko, abaziintandani, namkha abafelokazi. (Funda uGalatiya 2:10; Jakopo 1:27.) Ukungezelela kilokho, emsebenzini wokutjhumayela ngomBuso, sihlanganyela iindaba ezimnandi ngokungakhethi nabantu bazo zoke iinzinda, kuhlanganise nabavela kezinye iinarha. Qala bona sithaba kangangani ngokuthi singakwazi ukufumana iincwadi ezisekelwe eBhayibhelini ngamalimi angaba ma-600. Bufakazi bamambala bokungakhethi lobo!

18. Wena uzokutjengisa njani ukuthi uyakuthokozela ukungeneka nokungakhethi kwakaJehova?

18 Kwamambala, njengombana sizipha isikhathi sokucabanga ngokuthi uJehova ungeneka begodu akakhethi kangangani, ithando lethu ngaye liyadepha. Ithando elidephileko kufuze lisitjhukumisele bona silingise iimfanelo zakaJehova ngokuzeleko, sizitjengise nesisebenzelana nabakhulekeli esikunye nabo nalabo esitjhumayela kibo.

“[UJehova] useduze nabo boke abambizako.”—Rhu. 145:18 (Qala isigaba 9))

‘[UJehova] uZimu . . . akenzi izinto ngokukhetha ibala.’—Dut. 10:17 (Qala isigaba 17))