Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘Nginani Njalo Bekube Sikhathi Sokuphela’

‘Nginani Njalo Bekube Sikhathi Sokuphela’

‘Nginani njalo bekube sikhathi sokuphela.’—MAT. 28:20.

1. (a) Ngokurhunyeziweko landisa umfanekiso wekoroyi nekhula. (b) UJesu wawuhlathulula njani umfanekiso loyo?

OMUNYE wemifanekiso kaJesu yomBuso uhlathulula umlimi otjala imbewu yekoroyi ehle nesitha esitjala ikhula hlangana nembewu ehle. Ikhula likhula lidlule ikoroyi, kodwana umlimi utjela iinceku zakhe bona ‘zikulise kokubili kukhule ndawonye bekube sikhathi sokuvuna.’ Ngesikhathi sokuvuna, ikhula liyatjhabalaliswa begodu ikoroyi iyabuthwa. UJesu ngokwakhe uyahlathulula ukuthi umfanekiso lo utjho ukuthini. (Funda uMatewu 13:24-30, 37-43.) Umfanekiso lo wembulani? (Qala itjhadi elithi “Ikoroyi Nekhula.”)

2. (a) Khuyini efanekiselwa ngokwenzeka esimini yomlimi? (b) Ngiyiphi ingcenye yomfanekiso esizoyicabangela?

2 Okwenzeka esimini yomlimi kutjengisa ukuthi uJesu uzosibutha nini begodu njani soke isigaba sekoroyi ebantwini—amaKrestu azesiweko azokubusa naye emBuswenakhe. Ukutjala kwathoma ngePentekoste laka-33 C.E. Ukubutha kuzokuphela lokha abazesiweko abaphila ekupheleni kwephaseli babekwa iphawu kwamaswaphela bese bathathwa bayiswa ezulwini. (Mat. 24:31; IsAm. 7:1-4) Njengombana ukujama esiqongolweni sentaba kwenza umuntu akubone kuhle koke okumbhodileko, nomfanekiso lo usinikela umbono othe tjha walokho okwenzeka esikhathini esingaba minyaka ezi-2 000. Njengokungathi sisesiqongolwenapho, ngiziphi izenzakalo ezihlobene nomBuso esizibonako? Umfanekiso lo uhlathulula isikhathi sokutjala, sokukhula, nesokuvuna. Ngokuyihloko, isihlokwesi sizokudzimelela esikhathini sokuvuna. *

UKUBA NGAPHASI KWETLHOGOMELO KAJESU

3. (a) Ngibuphi ubujamo obavela ngemva kwekhulu lokuthoma? (b) NgokukaMatewu 13:28, ngimuphi umbuzo owabuzwako, begodu ubuzwa ngubani? (Qala isilungelelo.)

3 Ekuthomeni kwekhulu lesibili C.E., ‘ikhula lazipha amandla’ nekuvela amaKrestu womgunyathi esimini yephasi. (Mat. 13:26) Ngekhulu lesine, amaKrestu anjengekhula  besekawadlula khulu ngesibalo amaKrestu azesiweko. Khumbula bona emfanekisweni, iinceku zabawa ikosazo bona izivumele ziruthule ikhula. * (Mat. 13:28) Ikosi yasabela njani?

4. (a) Khuyini eyembulwa yipendulo yeKosi, uJesu? (b) AmaKrestu anjengekoroyi athoma nini ukubonakala?

4 Akhuluma ngekoroyi nekhula, uJesu wathi: “Lisani kukhule kokubili njalo ndawonye.” Umlayo lo wembula bona kusukela ngekhulu lokuthoma bekube kunamhlanjesi, bekusolo kunamaKrestu azesiweko anjengekoroyi ephasini. Isiphethweso siqinisekiswa ngilokho uJesu akutjela abafundi bakhe kamva: ‘Nginani njalo bekube sikhathini sokuphela.’ (Mat. 28:20) Ngalokho amaKrestu azesiweko bekazokuvikelwa nguJesu hlangana nawo woke amalanga adosela esikhathini sokuphela. Nokho, njengombana bekasithibezwe maKrestu anjengekhula, asazi ngokunqophileko ukuthi bobani ebekungebesigaba sekoroyi hlangana nesikhathi esideso. Nokho, amatjhumi weminyaka ambalwa ngaphambi kokuthoma kwesikhathi sokuvuna, isigaba sekoroyi sathoma ukubonakala. Kwenzeka njani lokho?

ISITHUNYWA ‘SILUNGISA INDLELA’

5. Isiphorofido sakaMalaki sazaliseka njani ngekhulu lokuthoma?

 5 Kusasele amakhulu weminyaka uJesu enze umfanekiso wekoroyi nekhula, uJehova waphefumulela umphorofidi uMalaki bona abikezele izenzakalo ezivezwe emfanekisweni kaJesu. (Funda uMalaki 3:1-4.) UJwanisi uMbhabhadisi ‘bekasithunywa esalungisa indlela.’ (Mat. 11:10, 11) Nekavelako ngo-29 C.E., isikhathi sokwahlulela isitjhaba sakwa-Israyeli besele siseduze. UJesu bekasithunywa sesibili. Wahlanza ithempeli leJerusalema kabili—kokuthoma nekathoma ikonzwakhe begodu kwesibili ngemaswapheleni wayo. (Mat. 21:12, 13; Jwa. 2:14-17)  Ngalokho, umsebenzi kaJesu wokuhlanza bewubandakanya isikhathi esithileko.

6. (a) Ngikuphi ukuzaliseka okukhulu kwesiphorofido sakaMalaki? (b) UJesu ulihlole ngasiphi isikhathi ithempeli elingokomoya? (Qala isilungelelo.)

 6 Ngikuphi ukuzaliseka okukhulu kwesiphorofido sakaMalaki? Hlangana namatjhumi weminyaka adosela ku-1914, u-C. T. Russell nalabo egade asebenzisana nabo ngokutjhideleneko benza umsebenzi ofana nokaJwanisi uMbhabhadisi. Umsebenzi oqakathekileko lo wabandakanya nokubuyisela amaqiniso weBhayibheli. AbaFundi beBhayibheli bafundisa ihlathululo yamambala yomhlatjelo kaKrestu osihlengo, bembula ukuba mamala kwefundiso yesirhogo somlilo, begodu bamemezela ukuphela kweeNkhathi Zeentjhaba okuzako. Nanyana kunjalo, bekuneenqhema zekolo ezinengi ebezithi zibalandeli bakaKrestu. Ngalokho kunombuzo oqakathekileko ebekutlhogeka uphendulwe: Ngisiphi isiqhema kwezinengezo ebesiyikoroyi? Ukuphendula umbuzo loyo, uJesu wathoma ukuhlola ithempeli elingokomoya ngo-1914. Umsebenzi wokuhlola nokuhlanzokho wahlanganisa isikhathi esithileko—kusukela ngo-1914 kuya engcenyeni yokuthoma ka-1919. *

IMINYAKA YOKUHLOLA NOKUHLANZA

7. UJesu nekathoma ukuhlola ngo-1914, wafumanani?

7 UJesu nekathomisa ukuhlola kwakhe, wafumanani? Isiqhenyana sabaFundi beBhayibheli ebesekuneminyaka engaphezu kwama-30 sinikela ngamandlaso nezinto zaso ekurageni ijima lokutjhumayela ngetjiseko. * Qala bona kwamthabisa kangangani uJesu neengilozi ukufumana bona iinqwambi zekoroyi ezimbalwa kodwana ezidzimeleleko azange ziminyaniswe likhula lakaSathana! Nanyana kunjalo, kwavela itlhogakalo ‘yokucwengisisa amaLevi,’ abazesiweko. (Mal. 3:2, 3; 1 Pit. 4:17) Kubayini kunjalo?

8. Kuthuthuka kuphi okwaba khona ngemva kwaka-1914?

 8 Ekupheleni kwaka-1914, abanye abafundi beBhayibheli badana ngombana khenge baye ezulwini. Hlangana no-1915 no-1916 ukuphikiswa okuvela ngaphandle kwehlangano kwenza umsebenzi wokutjhumayela wakhamba kabuthaka. Okwenza izinto zaba zimbi khulu, ngemva kokuhlongakala kwakaMzalwan’ uRussell ngo-Oktoba 1916, kwaba nokuphikisa okuvela ngaphakathi kwehlangano. Abanqophisi abane kwabalikhomba be-Watch Tower Bible and Tract Society baphikisana nesiqunto sokubeka uMzalwana uRutherford bona arhole. Balinga ukubangela ukuhlukana hlangana kwabazalwana, kodwana ngo-Arhostosi 1917, bakhamba eBethel—lokho bekukuhlanzwa kwamambala! Godu, abanye abaFundi beBhayibheli bahlulwa kusaba abantu. Nanyana kunjalo, baboke ngokuzimisela basabela emsebenzini kaJesu wokuhlanza benza namatjhuguluko atlhogekako. Ngalokho, uJesu wabahlulela ngokuthi bamaKrestu weqiniso ayikoroyi, kodwana wawala woke amaKrestu womgunyathi, kuhlanganise nabo boke abasemasondweni weSingabukrestu. (Mal. 3:5; 2 Thim. 2:19) Kwenzekani ngokulandelako? Bona sifumane ipendulo, akhe sibuyele emfanekisweni wekoroyi nekhula.

KWENZEKANI NGEMVA KOKUTHOMA KWESIKHATHI SOKUVUNA?

9, 10. (a) Khuyini esizoyicabangela nje malungana nesikhathi sokuvuna? (b) Yini eyenzeka qangi hlangana nesikhathi sokuvuna?

9 UJesu wathi: ‘Isivuno sikhathi sokuphela.’ (Mat. 13:39) Ukuvunokho kwathoma ngo-1914. Sizokucabangela ukuthuthuka okuhlanu uJesu akubikezela ngesikhatheso.

10 Kokuthoma, kubuthelelwa kwekhula. UJesu uthi: “Ngesikhatheso ngizokutjela abavuni ngithi: Thomani ngokubuthelela ikhula bese nilibopha libe ziinyanda.” Ngemva kwaka-1914, iingilozi zathoma ‘ukubuthelela’ amaKrestu anjengekhula ngokuwahlukanisa kwabazesiweko ‘abamadodana wombuso.’—Mat. 13:30, 38, 41.

11. Bekube kunamhlanjesi, khuyini ehlukanisa amaKrestu weqiniso namaKrestu womgunyathi?

11 Njengombana umsebenzi wokubuthelela uragela phambili, ukungafani hlangana neenqhema eembilezi kwakhanya bha. (IsAm. 18:1, 4) Ngo-1919, kwaba sepepeneneni bona iBhabheli Elikhulu liwile. Khuyini ngokukhethekileko eyahlukanisa amaKrestu weqiniso kumaKrestu womgunyathi? Msebenzi wokutjhumayela. Labo abebadosa phambili kubaFundi beBhayibheli bathoma ukugandelela ukuqakatheka kokobana umuntu ngamunye ahlanganyele emsebenzini wokutjhumayela ngomBuso. Ngokwesibonelo, iphetjhana elagadangiswa ngo-1919, elithi: To Whom the Work Is Entrusted, lakhuthaza woke amaKrestu azesiweko bona atjhumayele umuzi nomuzi. Lathi: “Umsebenzi lo ubonakala ungangentaba, kodwana ngeweKosi, begodu ngamandlayo sizowenza. Unelungelo lokuhlanganyela kiwo.” Asabela njani? Kusukela ngesikhatheso kuyaphambili, njengombana kwabika i-The Watch Tower ngo-1922, abaFundi beBhayibheli bandisa umsebenzabo wokutjhumayela. Kungakabiphi, ukutjhumayela umuzi nomuzi kwaba litshwayo lamaKrestu athembekileko lawo—njengobana kunjalo bekube kunamhlanjesi.

12. Kuthome nini ukubuthelelwa kwesigaba sekoroyi?

12 Kwesibili, kubuthelelwa kwekoroyi. UJesu wayala iingilozi zakhe: “Nibuthelele ikoroyi niyithele ngesilulwini sami.” (Mat. 13:30) Kusukela ngo-1919, abazesiweko babuthelelwa ebandleni lobuKrestu elivuselelweko. KumaKrestu azesiweko azabe asaphila ekupheleni kwephaseli, ukubuthelelwa kwamaswaphela kuyokwenzeka nekafumana umvuzwawo wezulwini.—Dan. 7:18, 22, 27.

13. IsAmbulo 18:7 sembulani ngokucabanga kwanje kwengwadla namkha iBhabheli Elikhulu, kuhlanganise neSingabukrestu?

13 Kwesithathu, kulila nokugedla kwamazinyo.  Kwenzekani ngemva kokobana iingilozi zibuthelele ikhula? Akhuluma ngobujamo bekhula, uJesu wathi: “Lapha kuzakuba khona ukulila nokugedla kwamazinyo.” (Mat. 13:42) Inga-kghani lokho kuyenzeka nje? Awa. Namhlanjesi, iSingabukrestu, njengengcenye yengwadla, nelizikhulumelako lisathi: “Ngihlezi njengendlovukazi, angisuye umhlolokazi, begodu nesizi angekhe ngalibona.” (IsAm. 18:7) Kwamambala, iSingabukrestu lizizwa linelungelo lokubusa, begodu lizitjela nokuthi ‘lihlezi njengendlovukazi’ phezu kwesigaba sabarholi bezombanganarha. Kwanje, labo abajamiselwa likhula basazikhukhumeza, abalili. Kodwana lokho kuzokutjhentjha ingasikade.

Itjhebiswano eseduze hlangana kweSingabukrestu nabarholi bezepolitiki izokuphela kungasikade (Qala isigaba 13)

14. (a) Kubayini amaKrestu womgunyathi ‘azakugedla amazinyo’ begodu kuyokwenzeka nini lokho? (b) Ukuzwisisa kwethu okulungisiweko kwakaMatewu 13:42 kuvumelana njani nomqondo ovezwe kuRhubo 112:10? (Qala isilungelelo.)

14 Hlangana neenhlupheko ezimbi, ngemva kokuthi yoke ikolo yamala ehleliweko irhayiliwe, egade babalandeli bayo bazokufuna ukuzisitha kodwana angeze kube khona indawo ephephileko abangabhaca kiyo. (Luk. 23:30; IsAm. 6:15-17) Ngalokho, nebabonako ukuthi akunandlela yokubalekela ukutjhatjalaliswa, bazakulila bangananto abangayenza ‘bagedle amazinyo’ basilingekile. Njengombana uJesu abikezela esiphorofidweni sakhe seenhlupheko ezimbi, ngomzuzu obudisi loyo ‘bazokulila.’ *Mat. 24:30; IsAm. 1:7.

15. Kuzokwenzakalani ngekhula, begodu isenzakalweso sizokwenzeka nini?

15 Kwesine, kuphoswa ngekehleni yomlilo. Kuzokwenzakalani ngeenyanda zekhula? Iingilozi ‘zizoziphosa ngekehleni yomlilo obukhali.’ (Mat. 13:42) Lokho kutjho ukutjhatjalaliswa ngokupheleleko. Ngalokho, egade babalandeli beenhlangano zekolo yamala bazokurhayilwa hlangana nengcenye yamaswaphela yeenhlupheko ezimbi, i-Arimagedoni.—Mal. 4:1.

16, 17. (a) Ngisiphi isenzakalo samaswaphela uJesu akhuluma ngaso emfanekiswenakhe? (b) Kubayini siphetha ngokuthi ukuzaliseka kwesenzakalweso kusazokwenzeka?

16 Kwesihlanu, kuphazima. UJesu uphetha isiphorofido sakhe ngokuthi: “Nje-ke [ngesikhatheso, NW] abalungileko bazakuphazima njengelanga embusweni kaYise wabo.” (Mat. 13:43) Lokho kuzokwenzeka nini begodu kuphi? Ukuzaliseka kwamezwi la kuyinto esezako. UJesu wabikezela, isenzakalo esingenzeki nje ephasini, kodwana isenzakalo sangomuso esizokwenzeka ezulwini. * Cabangela iinzathu eembili zesiphethwesi.

17 Kokuthoma, mbuzo othi “nini.” UJesu wathi: “Njeke [ngesikhatheso, NW] abalungileko bazakuphazima.” Ngokukhanyako amezwi athi “ngesikhatheso” aqalisele  esenzakalweni uJesu aqeda ukusitjho, ‘ukuphoswa kweenyanda zekhula ngekehleni yomlilo.’ Lokho kwenzeka engcenyeni yamaswaphela yeenhlupheko ezimbi. Ngalokho, ‘ukuphazima’ kwabazesiweko nakho kufuze kwenzeke esikhathini esizakweso. Kwesibili, mbuzo othi “kuphi.” UJesu wathi abalungileko ‘bazokuphazima embusweni.’ Kutjho ukuthini lokho? Boke abazesiweko abasele ephasini ngemva kobana ingcenye yokuthoma yeenhlupheko ezimbi idlulile bazabe sebakufumene ukubekwa kwabo iphawu kwamaswaphela. Bese, njengombana kutjengiswe esiphorofidweni sakaJesu esimalungana neenhlupheko ezimbi, bazokubuthelwa ezulwini. (Mat. 24:31) Lapho bazakuphazima njengelanga “embusweni kaYise wabo,” kuthi msinyana ngemva kwepi ye-Arimagedoni, bazokuhlanganyela njengomlobokazi kaJesu othabileko ‘ebukhazini [namkha emtjhadweni, NW] weMvana.’—IsAm. 19:6-9.

SIZUZA NJANI?

18, 19. Ukuzwisisa kwethu umfanekiso kaJesu wekoroyi nekhula kusizuzisa njani ngokomuntu mathupha?

18 Umuntu ngamunye angazuza njani embonweni wezenzakalo ezisezako esiwufumana emfanekisweni lo? Akhe sicabangele iindlela eentathu. Kokuthoma, udephisa ilemuko lethu. Umfanekiso lo wembula isizathu esiqakathekileko sokobana kubayini uJehova avumela ubumbi. “Ubekezelele . . . izitja afanele azithukuthelele” bona alungiselele ‘izitja zomusa’—okusigaba sekoroyi. * (Rom. 9:22-24) Kwesibili, uqinisa ithemba lethu. Njengombana ukuphela kutjhidela, amanabethu azokutjhujisa ipi yawo ngokujamelene nathi, ‘kodwana angeze asihlule.” (Funda uJoromiya 1:19.) Njengombana uJehova eminyakeni edlulileko avikela isigaba sekoroyi, ngokufanako uBabethu wezulwini ngoJesu neengilozi bazokuba nathi ‘bekube sekupheleni.’—Mat. 28:20.

19 Kwesithathu, umfanekiso lo wenza bona sikwazi ukubona isigaba sekoroyi. Kubayini lokhu kuqakatheke kangaka? Ukwazi bona amaKrestu anjengekoroyi abobani kuqakathekile bona sifumane ipendulo yombuzo owaphakanyiswa nguJesu esiphorofidweni sakhe esinabileko ngamalanga wokuphela. Wabuza wathi: “Ngiyiphi-ke inceku ethembekileko nehlakaniphileko?” (Mat. 24:45) Iinhloko eembili ezilandelako zizosinikela iimpendulo ezanelisako zombuzo loyo.

 

^ isig. 2 Isigaba 2: Ukuzikhumbuza ihlathululo yezinye iingcenye zomfanekiso lo, sikukhuthaza bona ufunde isihloko esithi “Abalungileyo Bayokhanya Ngokukhazimulayo Njengelanga” ku-Sithalasokulinda sakaMatjhi 15, 2010.

^ isig. 3 Isigaba 3: Njengombana abapostoli besele bahlongakele begodu abazesiweko abasele ephasini bafanekiselwa, ingasi ziinceku, kodwana yikoroyi, iincekwezi zizifanekisela kuhle iingilozi. Kamva emfanekisweni lo, labo abavuna ikhula kuthiwa ziingilozi.—Mat. 13:39.

^ isig. 6 Isigaba 6: Lokhu kulungisa indlela ebesizwisisa ngayo. Phambilini, besicabanga ukuthi ukuhlola kwakaJesu kwenzeka ngo-1918.

^ isig. 7 Isigaba 7: Kusukela ngo-1910 ukuya-1914, abaFundi beBhayibheli barhatjha iincwadi pheze ezi-4 000 000 namaphetjhana angaphezu kwe-200 000 000.

^ isig. 14 Isigaba 14: Lokhu kulungisa indlela ebesizwisisa ngayo uMatewu 13:42. Ngaphambili, iincwadi zethu bezithi amaKrestu womgunyathi sekumatjhumi weminyaka ‘alila begodu agedla amazinyo’ alilela bona “amadodana wombuso” embule ukuthi abobani kwamambala—‘amadodana wokhohlakeleko.’ (Mat. 13:38) Nokho, kufuze kutjhejwe bona umqondo wokugedla kwamazinyo uhlobene nokutjhatjalaliswa.—Rhu. 112:10.

^ isig. 16 Isigaba 16: UDanyela 12:3 uthi “abahlakaniphileko [amaKrestu azesiweko] bazakukhanya njengokudarha komkayi.” Ngesikhathi basephasini, benza lokhu ngokuhlanganyela emsebenzini wokutjhumayela. Nanyana kunjalo, uMatewu 13:43 utjengisa isikhathi lapho bazokuphazimula khona emBusweni wezulwini. Phambilini, besicabanga bona yomibili imitlolo le iqalisele esenzakalweni sinye—umsebenzi wokutjhumayela.

^ isig. 18 Isigaba 18: Qala incwadi ethi Sondela KuJehova, amakhasi 288-289.