Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Yenza Iinkhumbuzo ZakaJehova Zibe Ligugu Lehliziyo Yakho

Yenza Iinkhumbuzo ZakaJehova Zibe Ligugu Lehliziyo Yakho

“Ngenze iinkhumbuzo zakho zaba lilifa lami ngokungapheliko.”—RHU. 119:111, NW.

1. (a) Abantu basabela njani nebanikelwa iinkhumbuzo, begodu kubayini kunjalo? (b) Ukuzikhakhazisa kungawuthinta njani umbono womuntu ngesiluleko?

ABANTU basabela ngeendlela ezihlukahlukeneko nebanqotjhiswako. Basimukela ngokungananazi isikhumbuzo esivela emuntwini onegunya, kodwana nesivela emuntwini abalingana naye namkha ophasi, abafuni nokusizwa. Indlela abantu abasabela ngayo ngokwamazizwabo nebakhalinywako namkha bayeleliswa, nayo iyahluka. Bangaba lisizi, badane, namkha baphathwe ziinhloni nebakhuthazwako, nebatjelwa emehlweni, namkha nebabandakanyekileko. Kubayini kunomahluko lo? Elinye lamabanga kukuzikhakhazisa. Kuliqiniso bona umoya wokuthwala amahlombe ungafiphaza indlela umuntu ahlulela ngayo, umenze angasilaleli isiluleko bese uphundwa yinzuzo yaso.—IzA. 16:18.

2. Kubayini amaKrestu weqiniso asithabela isiluleko esivela eliZwini lakaZimu?

2 Ngokuhlukileko, amaKrestu weqiniso ayasithabela isiluleko esilisizo, khulukhulu nesisekelwe eliZwini lakaZimu. Iinkhumbuzo zakaJehova zisivula amehlo, zisifundise, zisisize sigegede neenthiyo ezinjengokuthanda izinto eziqalekako, ukuziphatha kumbi ngokomseme, nokusebenzisa kumbi iindakamizwa namarhugu. (IzA. 20:1; 2 Kor. 7:1; 1 Thes. 4:3-5; 1 Thim. 6:6-11) Ngaphezu kwalokho, sithabela ukungabi ‘neenhliziyo ezibuhlungu’ okungabangelwa kungalaleli iinkhumbuzo zakaZimu.—Isa. 65:14.

3. Ngimuphi umbono womrhubi okungaba kuhle ngathi bona siwulingise?

3 Bona silonde ubuhlobo obuhle noBabethu wezulwini, kufuze siragele phambili nokusebenzisa isinqophiso sakaJehova esihlakaniphileko emaphilwenethu. Qala bona kungaba kuhle kangangani nange sinombono  ofana newomrhubi owathi: “Ngenze iinkhumbuzo zakho zaba lilifa lami ngokungapheliko”! (Rhu. 119:111, NW.) Siyayithabela na imiyalo kaJehova, namkha siyiqala njengomthwalo ophula amahlombe? Ngitjho nanyana singasilingwa siluleko ngezinye iinkhathi, akukafaneli silahle itewu. Singahlawulela ukukuthemba ngokupheleleko ukuhlakanipha kwakaZimu okuphakemeko! Akhe sicabangele iindlela ezintathu zokwenza njalo.

YAKHA ITHEMBA NGOMTHANDAZO

4. Khuyini uDavidi angakhenge atjhaphe kikho nakanye epilwenakhe?

4 IKosi uDavidi yenza imitjhapho eminengi ekuphileni, kodwana kukhona into yinye engakhenge itjhaphe kiyo—ukumthemba ngokuzeleko umBumbi wayo. Yathi: “[Jehova], umphefumulo wami uyakulangazelela. Zimami ngithembele kuwe.” (Rhu. 25:1, 2) Khuyini okwasiza uDavidi wakha ukuthembela kwakhe kuBabakhe osezulwini?

5, 6. Lithini iliZwi lakaZimu ngobuhlobo bakaDavidi noJehova?

5 Abantu abanengi bathandaza kuZimu kwaphela nebahlangana nelitje nembokotho. Ungathini ngomngani okuthinta kwaphela nekafuna imali namkha afuna umenzele okuthileko? Nekukhamba isikhathi, nawe ungathoma ukuzibuza bona kuhlekuhle ukufunelani. Nokho, uDavidi bekangasinjalo. Ubuhlobo bakhe noJehova batjengisa ikholo nethando ngoZimakhe kikho koke ukuphila kwakhe—kumnyama kubovu.—Rhu. 40:8.

6 Tjheja amezwi kaDavidi nekathokoza uJehova ngokumdumisa: “Kosethu, maye likhulu kangangani idumo lakho ephasini loke! Ubukhosi bakho bubatjazwa ukufikela emazulwini!” (Rhu. 8:1) Inga-kghani ubuzwisisa kuhle ubuhlobo obunjengobomncamo nerhara uDavidi ebekanabo noBabakhe wezulwini? Ukutjheja ubukhulu nobukhazikhazi bakaZimu kwamenza wadumisa uJehova “ilanga loke.”—Rhu. 35:28.

7. Khuyini esikuzuzako nesitjhidela kuZimu ngomthandazo?

7 NjengoDavidi kufuze sikhulume noJehova ngasosoke isikhathi ukwenzela bona siqinise ukumthemba kwethu. IBhayibheli lithi: “Tjhidelani kuZimu naye uzakutjhidela kini.” (Jak. 4:8) Ukutjhidela kuZimu ngomthandazo kuyindlela ezidlula zoke yokuthola umoya ocwengileko.—Funda 1 Jwanisi 3:22.

8. Kubayini kufuze sikubalekele ukusolo siphinda amezwi afanako kanengi nesithandazako?

8 Inga-kghani newuthandazako, uyaratharatha usolo uphinda into yinye namezwi afanako kanengi? Nengabe kunjalo, ngaphambi kobana uthandaze, akhe uthathe isikhathi sakho ucabange ngalokho ofuna ukukutjho. Umngani namkha isihlobo singakuthatha njani nawusolo uphindaphinda amezwi afanako mihla le? Singavala iindlebe ngomsundulo. Siyavuma, uJehova angekhe athoma avale iindlebe zakhe nakezwa umthandazo wencekwakhe ethembekileko. Kodwana senza kuhle khulu nesingagegeda ukuba liphela ngendlebeni nesikhuluma naye.

9, 10. (a) Khuyini, okufuze sikufake emithandazweni yethu? (b) Khuyini okungasisiza sithandaze ngokusuka ehliziyweni?

9 Kusemtarini bona nesifuna ukutjhidela kuZimu akukafaneli sikhe phezulu nesithandazako. Nasisolo sithululela iinhliziyo zethu kuJehova, kulapho-ke siba mamathe nelimi naye, nokumthemba kwethu kuyakhula. Khuyini-ke, okufuze sikufake emithandazweni yethu? IliZwi lakaZimu liyaphendula: “Iimbawo zenu azaziwe nguZimu ngomthandazo nangokuncenga okunokuthokoza.” (Flp. 4:6) Eqinisweni, yoke into ekghwatha ubuhlobo bethu noZimu namkha ukuphila kwethu njengeenceku zakhe, ngilokho kanye okufuze sithandaze ngakho.

10 Kusivula amehlo ukucabanga ngamezwi wamadoda nabafazi abathembekileko, imithandazwabo etlolwe eBhayibhelini. (1 Sam. 1:10, 11; IzE. 4:24-31) Amarhubo anesilulu semithandazo ethinta ihliziyo  neengoma eziya kuJehova. Amazizwabo woke, kusukela ebuhlungwini ababuzwako bekuyokufika ekuthabeni, kuyavela emithandazweni neengomenezi. Ukuhlaziya kwethu amezwi la atjhiwo babantu abathembekilekwaba kungasisiza ekwenzeni imithandazo ezwakalako kuJehova.

ZINDLA NGEENKHUMBUZO ZAKAZIMU

11. Kubayini kufuze sizindle ngeenyeleliso ezivela kuZimu?

11 UDavidi wathi: “Iinkhumbuzo zakaJehova zithembekile, zenza onganalemuko ahlakaniphe.” (Rhu. 19:7; NW) Ngitjho nanyana singanalemuko, singahlakanipha nesingalalela imiyalo kaZimu. Nanyana kunjalo, ezinye iinyeleliso zemiTlolo zitlhoga bona sizindle ngazo nesifuna ukuzuza ngokuzeleko kizo. Lokho singakusebenzisa endabeni yokuhlala sithembekile nesigandelelwako esikolweni namkha emsebenzini, nokwenza ngokwekambisolawulo yokutjhida eengazini, ukungathathi hlangothi kwezombanganarha, nokusebenzisa iinkambisolawulo zeBhayibheli endabeni yokumbatha nokuzilungisa. Ukuthola umqondo kaZimu ngendaba le kuzosisiza sizilungiselele ukuqalana nemiraro. Singaqunta siqede nehliziywethu ngalokho okufuze sikwenze nekuvumbuka umraro. Ukucabanga ngendlela le ngaphambi kokuvela komraro, kusiphulusa ehliziyweni ebuhlungu.—IzA. 15:28.

12. Khuyini esingacabanga ngakho okungasisiza silonde iinkhumbuzo zakaZimu?

12 Njengombana silindele ukuzaliseka kwesithembiso sakaZimu nje, inga-kghani indlela esiphila ngayo iyatjengisa bona siqaqulukile ngokomoya? Ngokwesibonelo, siyakholelwa na bona iBhabhiloni elikhulu lizokurhayilwa? Inga-kghani iimbusiso zangomuso, njengesokuphila isiphelani eparadeyisini ephasini, sisaziqala njengezizokwenzeka kwamambala njengamhlana sithoma ukufunda ngazo? Sisatjhiseka na ekonzweni kunokobana sibeke iintlhogo zethu qangi ekuphileni kwethu? Kuthiwani ngethemba levuko, ukucwengiswa kwebizo lakaJehova, nokulwelwa kobukhosi bakhe? Inga-kghani koke lokhu kusaqakathekile kithi? Ukuzindla ngemibuzo enjengale kungasisiza senze okwatjhiwo mrhubi, okukukwenza ‘iinkhumbuzo zakaZimu zibe lilifa lakhe ngokungapheliko.’—Rhu. 119:111,NW.

13. Kubayini bekubudisi ngamaKrestu wekhulu lokuthoma ukuzwisisa ezinye izinto? Nikela isibonelo.

13 Ezinye zezinto iBhayibheli elizitjhoko akusilula ukuzizwisisa ngombana isikhathi sakaJehova sokuzembula asikafiki. UJesu bekabatjela mihle namalanga abapostoli bakhe bona bekufuze atlhoriswe be-abulawe. (Funda uMatewu 12:40; 16:21) Kodwana abapostoli khenge bakuzwisise lokho ebekakutjho. Ngemva kokufa nokuvuswa kwakhe, uJesu wabonakala edlazaneni labafundi bakhe, begodu “waqaqulula imikhumbulwabo ukuze bazwisise imitlolo,” kwakhani bazwisisa. (Luk. 24:44-46; IzE. 1:3) Ngokufanako, abalandeli bakaKrestu khenge bazwisise bona umBuso kaZimu bewuzokuhlonywa ezulwini bekwaba kulapho kuthululwa umoya ocwengileko ngePentekoste laka-33 C.E.—IzE. 1:6-8.

14. Ngisiphi isibonelo esihle esisibekelwa banakwethu abanengi ngitjho nanyana bebangazwisisi malungana nemihla yokuphela?

14 Kwaba ngiso leso nekuthomeni kwekhulu lama-20 leminyaka, amaKrestu bekalinde ubumnyama obunganalifu malungana ‘nemihla yokuphela.’ (2 Thim. 3:1) Ngokwesibonelo, ngo-1914, abanye bebadlumbana bona isikhathi sokuhlwithwa kwabo sesitjhidele. Bathe nabayelela bona balinde ipera efileko, ngokuthembeka bayihlolisisa kabutjha imiTlolo, bafumana bona bekunejima lokutjhumayela ebekusafuze balenze. (Mar. 13:10) Kwathi ngo-1922 uJ. F. Rutherford obekadosa phambili emsebenzini wokutjhumayela ngesikhatheso, watjela labo ebebasemhlanganweni weentjhabatjhaba eCedar Point, e-Ohio, e-U.S.A. wathi: “Qalani, iKosi iyabusa! Nina nibajameleli bayo emphakathini. Yeke, tjhumayelani, tjhumayelani, tjhumayelani  ngeKosi nombuso wayo.” Kusukela ngesikhatheso bekube nje, ukutjhumayela “ivangeli lombuso” kwaba litshwayo eliveleleko leenceku zakaJehova zangeenkhathi zethu.—Mat. 4:23; 24:14.

15. Sizuzani nesizindla ngendlela uZimu asebenzelana ngayo nabantu bakhe?

15 Nesizindla ngendlela uJehova asebenzelana ngayo nabantu bakhe, besikhathi sakade nesanje, ithemba lethu ngekghono lakhe lokufeza intando yakhe ngengomuso liyakhula. Ngesikhathi esifanako, iinkhumbuzo zakaZimu zisisiza bona sihlale sicabanga ngeemporofido okufuze zizaliseke. Singaqiniseka bona ukwenza njalo kuzosisiza sizithembe ngokuzeleko iinthembiso zakhe.

YAKHA ITHEMBA NGEZENZO ZOKUKHULEKELA

16. Ngiziphi iimbusiso esingazifumana ngokuba majadu ekonzweni?

16 UZimethu, uJehova, unguZimu onamandla, uZimu okusikimelako akwenzako. “Ngubani onamandla njengawe?” kwabuza umrhubi. Wathi nakaragako: “Isandla sakho sinamandla, isidla sakho siphakamile.” (Rhu. 89:8, 13) Ngokuvumelana nalokho, uJehova uyakuthabela begodu uyayibusisa imizamo esiyenzako nesithuthukisa iminqopho yomBuso. Uzibeke ilihlo iinceku zakhe—kungakhathaliseki bona zimadoda namkha bafazi, zidala namkha zisesezitjha—nezizikhandlako, zingathabalali zigome “isikwa sobuvila.” (IzA. 31:27) Nesifuna ukulingisa umBumbi wethu, kufuze unombhenyani abindwe lithuli, sibe majadu emisebenzini engokwezulwini. Ukukhonza uJehova ngehliziyo yoke kuyasizuzisa begodu kwenza uJehova athabele ukusibusisa ekonzwenethu.—Funda IRhubo 62:12.

17, 18. Singakutjhwiso yini ukuthi izenzo zekholo ziyasisiza ekuqiniseni ukuthembela kwethu esilulekweni sakaJehova? Nikela isibonelo.

17 Izenzo zokuthembeka zisisiza njani  bona sakhe ukuthembela kwethu kuJehova? Akhe ucabange ngokulandisa kwemiTlolo ngendaba yama-Israyeli nakangena eNarheni yesiThembiso. UJehova wanqophisa abapristi ebebathwele umfaji wesivumelwano bona bamatjhe bebayokuthi kithi emLanjeni i-Jordani. Njengombana batjhidela, nebathi mehlo suka, umlambo uzele ugola iintethe ngebanga lezulu lesilimela. Bebazayithini-ke ama-Israyeli yomlambo lo? Bebangayihloma na ikampa hlanu komlambo, mhlamunye balinde iimveke namalanga bona umlambo ubohle? Awa, bathembela kuJehova ngokuzeleko bebalandela neenqophiso zakhe. Waba yini umphumela? Ukulandisa kuthi: “Kwathi bona iinyawo zabapristi zikghwathe umlambo, wakhawula ukugeleza, . . . abapristi bajama ehlabathini eyomileko hlanu kweJeriko njengombana abantu beyamela ngale komlambo.” (Jotj. 3:12-17, Contemporary English Version) Akhe ucabange indlela lokho ebekubathinta ihliziyo ngayo nebabona amanzi akghabhudlhako lawo ajama tsi! Kwamambala, ikholo labo kuJehova laqiniswa kuthembela kwabo eenqophisweni zakhe.

Inga-kghani uthemba uJehova ngendlela efana neyama-Israyeli wangeenkhathi zakaJotjhuwa? (Qala iingaba 17, no-18)

18 Siyavuma, uJehova akasabenzeli imikarisomraro abantu bakhe banamhlanjesi, kodwana uyazibusisa izenzo zabo zekholo. Amandla kaZimu asebenzako ayababasela bona bakghone ukwenza umsebenzi wokutjhumayela ephasini mazombe. UFakazi kaJehova obadlula boke uKrestu Jesu ovusiweko, waqinisekisa abafundi bakhe bona uzabasekela emsebenzini oqakathekileko lo nakathi: “Ngalokho, khambani niye ebantwini boke nanyana kukuphi, nibenze abafundi . . . nginani njalo bekube sekupheleni kwesikhathi.” (Mat. 28:19, 20) Inengi laboFakazi ebelineenhloni namkha likhunyalele ngebanga lokusaba lingakufakazela bona umoya ocwengileko kaZimu ubakhuthazile bona baphuthuluke nebakhuluma nabantu abangabaziko esimini.—Funda IRhubo 119:46; 2 Korinte 4:7.

19. Kungakhathaliseki bona sikubuphi ubujamo, ngisiphi isiqinisekiso esinaso?

19 Abanye abanakwethu nabodade banokubogaboga okungokwenyama ngebanga lokugula nokuluphala. Nokho, bangaqiniseka bona uyise “wesirhawu noZimu wenduduzo yoke” uyabuzwisisa boke ubujamo abaqalene nabo. (2 Kor. 1:3) Uyakwamukela koke esikwenzako ekuthuthukiseni iminqopho engokomoya. Soke kufanele sikhumbule bona kukholelwa kwethu esihlengweni sakaKrestu kwaphela okusenza siphile njengombana senza ngokuya ngokobujamo esikibo.—Heb. 10:39.

20, 21. Ngiziphi ezinye iindlela esingatjengisa ngazo ukuthembela kwethu kuJehova?

20 Ukukhulekela kwethu kubandakanya ukusisebenzisa ngokuzeleko isikhathi sethu, amandlethu, nezinto zethu eziqalekako kuye ngobujamo esikibo. Sikufuna ngehliziyo yethu yoke ukwenza “umsebenzi womvangeli.” (2 Thim. 4:5) Eqinisweni, siyakuthabela ukwenza njalo, njengombana sisiza abanye bafinyelele “elwazini leqiniso” elinembileko. (1 Thim. 2:4) Kusemtarini bona ukudumisa kwethu uZimethu uJehova, kusenza sinothe ngokomoya. (IzA. 10:22) Kusisiza nokobana siqinise ithemba lethu kumDali wethu omkhulu.—Rom. 8:35-39.

21 Njengombana sesitjhwile, ukuthembela eenqophisweni zakaJehova ezihlakaniphileko akuzenzakaleli, kufuze sikusebenzele. Thembela kuJehova ngomthandazo ngendlela ongakghona ngayo. Zindla ngendlela uJehova azalisa ngayo iimnqophwakhe yengomuso. Ragela phambili uthembela kuJehova ngokutjengisa izenzo zokumkhulekela. Kwamambala, iinkhumbuzo zakaJehova zizokuhlala ngokungapheliko. Nawe ungakghona!