Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Lalelani Abelusi BakaJehova

Lalelani Abelusi BakaJehova

“Lalelani abarholi benu nibathobele ngombana njalo beluse imiphefumulwenu.”HEB. 13:17.

1, 2. Kubayini kuqakathekile bona uJehova azimadanise nomelusi?

UJEHOVA uzifanisa nomelusi. (Hez. 34:11-14) Lokho kuqakatheke khulu ngombana kusenza sizwisise bona uJehova umumuntu onjani. Kusezandleni zakamelusi omumuntu nonethando ukutlhogomela ihlalakuhle nokubeka ilihlo ezimvwini aphathiswe zona. Uzisa emadlelweni alihlaza, azidosele emanzini (Rhu. 23:1, 2); azibeke ilihlo ubusuku nemini; (Luk. 2:8); azivikele eembandaneni ezidla inyama (1 Sam. 17:34, 35); asingathe izimvana ezimunyiswako esifubeni sakhe (Isa. 40:11); azifunele utjani, abophe nezilimeleko.Hez. 34:16.

2 Ngebanga lokuthi abantu bakaJehova bekadeni bebaphila emphakathini oziphilisa ngokufuya nangokulima, bebakuzwisisa tle ukuqakatheka kokumadaniswa kwakaJehova nomelusi onethando. Bebazi kuhle ukuthi izimvu kufuze zitlhogonyelwe nezizakuphila kuhle. Ubujamobu buyafana nobujamo babantu obungokomoya. (Mar. 6:34) Abantu nabaliselelwako namkha nebangarholwa ngokomoya, bangadosa emhlweni. Bangaba sengozini yokuziphatha kumbi—ngokufana patsi ‘nezimvu ezinganamelusi’ ezihlakazekileko. (1 Kho. 22:17) Nokho, nakunguJehova yena, ubatlhogomela ngethando abantu bakhe.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Isithombengqondo sakaJehova angumelusi sinokuqakatheka okukhulu ngitjho nangeenkhathi zethu. UJehova usabondla abantu bakhe abanjengezimvu. Akhe sibone indlela azirhola ngayo nazinelisa ngayo izimvu zakhe namhlanjesi. Sizakhe khesicabangele nendlela izimvu ezizizwa ngayo uJehova nekazitjengisa ithando.

UMELUSI OLUNGILEKO UNABELUSI ABANGAPHASI KWAKHE

4. Ngiyiphi indima edlalwa nguJesu ekondleni izimvu zakaJehova?

4 UJehova ubeke uJesu njengeHloko yebandla lobuKrestu. (Efe. 1:22, 23) ‘Njengomalusi olungileko’ uJesu ufuze uYise ngeemfanelo nangeminqopho. UJesu wabe ‘wadela nokuphila kwakhe ngebanga lezimvu.’ (Jwa. 10:11, 15) Qala bona umhlatjelo wesihlengo ubazuzisa kangangani abantu! (Mat. 20:28) Ngani, ngoba kumnqopho kaJehova bona woke umuntu “okholwa kiyo [indodana] abe nepilo engapheliko”!Jwa. 3:16.

5, 6. (a) Bobani uJesu ababeke bona batlhogomele izimvu zakhe, begodu, izimvu nezizakuzuza elungiselelweneli kufuze zenzeni? (b) Ngiliphi ibanga eliwadlula woke lokobana silalele abadala bebandla?

5 Izimvu zona zisabela njani nezeluswa nguMelusi oLungileko, uJesu Krestu? “Izimvu zami zizwa ilizwi lami. Ngiyazazi, nazo ziyangilandela.” (Jwa. 10:27) Ukulalela uMelusi oLungileko kutjho ukulandela isinqophiso sakhe kizo zoke izinto. Lokhu kubandakanya nokusebenzisana nabelusi abangaphasi kwakhe. UJesu wakhe watjho bona abapostoli nabafundi bakhe bebazokwenza umsebenzi owathonywa nguye. Bekufuze ‘bafundise,’ ‘bondle neemvana zakhe.’ (Mat. 28:20; funda uJwanisi 21:15-17.) Njengombana kurhatjhwa iindaba ezimnandi nje, nenani labafundi belizokwanda, ngebangelo-ke uJesu walungiselela amaKrestu avuthiweko bona aluse amabandla.Efe. 4:11, 12.

6 Nekakhuluma nababonisi bangekhulu lokuthoma ebebahlala e-Efesu, umpostoli uPowula waveza bona umoya ocwengileko bewubabeke njengababonisi bona ‘beluse ibandla lakaZimu.’ (IzE. 20:28) Lokho kuyinto efanako nangababonisi namhlanjesi, njengombana nabo babekwe ngokweemfuneko ezisekelwe emiTlolweni ephefumulelwe mumoya ocwengileko. Yeke, ngokulalela ababonisi abamaKrestu sisuke sihlonipha uJehova noJesu, abeLusi ababili abakhulu. (Luk. 10:16) Leli-ke libanga eliwadlula woke elisenza sifise ukuzithoba kubadala. Nanyana kunjalo, akhona namanye amabanga enza ukuzithobokhu kube sisenzo esihlakaniphileko.

7. Abadala bangakusiza njani bona ulondoloze ubuhlobo obuhle noJehova?

7 Nebanqophisa amakholwa abakunye nawo, abadala banikela isikhuthazo nesiluleko esisekelwe emiTlolweni neenkambiswenilawulo zawo. Umnqopho wabo nebanikela isiluleko esinjalo akusikulawula amaphilo wabanakwabo. (2 Kor. 1:24) Kunalokho, banikela abanakwabo iinqophiso ezingokomTlolo, khona kuzakuba nokuthula nokuhleleka ebandleni. (1 Kor. 14:33, 40) Abadala ‘baluse imiphefumulwethu’ ngomqondo wokuthi banesifiso sokusiza elinye nelinye ilunga lebandla lilondoloze itjhebiswano elihle noJehova. Yeke, bamsiza msinya umzalwana namkha udade esekathoma ukukhasela eziko, namtjhana odlala ngomlilo ‘ngokubhajwa esonweni.’ (Gal. 6:1, 2; Jud. 22) Yeke, la akusimabanga amahle na wokuthi ‘silalele abarholi bethu’?Funda amaHebheru 13:17.

8. Abadala bawuvikela njani umhlambi kaZimu?

8 Umpostoli uPowula, ebekangumelusi ongokomoya, watlolela abazalwana beKolose wathi: “Yelelani-ke bona kungabikhona namunye onithumba ngobuhlakani nangekohliso elilize, ngokwefundiso yabantu esekelwe phezu kwemimoya yephasi, ingasi kuKrestu.” (Kol. 2:8) Isiyeleliswesi singelinye lamabanga elisenza sisilalele isiluleko esingokomtlolo esivela kubadala. Bavikela umhlambi ngokutjheja abanakwethu kinanyana ngubani ongafuna ukuwisa ikholo labo. Umpostoli uPitrosi naye wayelelisa ‘ngabaphorofidi bamala’ ‘nabafundisi bamala’ abalinga ‘ukuyenga abangakanzinzi epilweni’ bona benze okumbi. (2 Pit. 2:1, 14) Abadala banamhlanjesi kufuze bayelelise nekutlhogekako. Njengombana bamaKrestu avuthiweko, sekunengi abakwaziko epilweni. Ngaphezu kwalokho, ngaphambi kobana babekwe, batjengisile ukuthi banelemuko ngokwemiTlolo nokuthi bayakufanelekela ukufundisa ifundiso enepilo. (1 Thim. 3:2; Tit. 1:9) Ukuvuthwa kwabo, ukulinganisela kwabo, nelemuko elisekelwe ekuhlakanipheni, kubenza banikele isinqophiso esizuzisa umhlambi.

Njengomalusi nakatlhogomela umhlambakhe, abadala kufuze bavikele izimvu abaziphathisiweko (Qala isigaba 8)

UMALUSI OLUNGILEKO UYAZONDLA BEGODU AZIVIKELE IZIMVU

9. UJesu uwanqophisa bekawondle njani amabandla wobuKrestu namhlanjesi?

9 Ngehlanganwakhe, uJehova uphakela inala yokudla okungokomoya, kwabazesiweko nebazalwaneni bephasi loke. Eencwadini zethu kuneenluleko ezinengi ezingokomtlolo. Ngaphezu kwalokho, kwesinye isikhathi ihlangano inikela abadala isinqophiso mathupha, kungaba ngeencwadi namkha ngeenqophiso eziza nababonisi abakhambako. Ngazo iindlelezi, izimvu zifumana isinqophiso esisebenzako.

10. Ngimuphi umthwalo abadala abangokomoya abanawo malungana nalabo abamonyuke emhlambini?

10 Ngomqondo angokomoya, ababonisi banomthwalo wokuvikela, wokuhlenga, nokutlhogomela ipilo yamalunga webandla, khulukhulu labo abazihloma ngomuno ngelihlweni namkha esebabangwa neenzibi ngokomoya. (Funda uJakopo 5:14, 15.) Abanye babantwaba besele bamonyukile emhlambini, balisa nokwenza imisebenzi yobuKrestu. Ebujamweni obunjalo, umdala okhathalelako angekhe enza okusemandlenakhe na, bona azumane nemvu elahlekileko leyo, ayikhuthaze bona ibuyele emhlambini oyibandla? Asingabazi bona angakwenza lokho! “Ngokunjalo-ke noYihlo ezulwini akathandi bona kudurhe ngitjho noyedwa wabancancanaba.”Mat. 18:12-14.

KUFUZE SIYIQALE NJANI IMITJHAPHO EYENZIWA BELUSI ABAPHATHISIWEKO?

11. Kubayini kungaba budisi ngathi ukulandela uburholi babadala?

11 UJehova noJesu beLusi abapheleleko. Abelusi abababantu abathwaliswe umthwalo wokutlhogomela ibandla, bona-ke abakapheleli. Lokho kungaba sitjhijilo esenza kube budisi ukulandela uburholi babo. Abanye bangabeka amabanga anjenga la: ‘Bababantu abangakapheleli, akusinjalo? Alo-ke kubayini kufuze sisilalele isiluleko sabo?’ Iqiniso kukuthi, abadala abakapheleli. Nanyana kunjalo, kufuze siyiqale ngendlela efaneleko imitjhapho nokubogaboga kwabo.

12, 13. (a) Singathini ngemitjhapho yabanye uJehova abaphathise umthwalo wokudosaphambili? (b) Kubayini imitjhapho yamadoda la itlolwe eBhayibhelini?

12 ImiTlolo iyibeka ebaleni imitjhapho yabantu uJehova ebekabasebenzisela ukurhola abantu bakhe esikhathini esidlulileko. Ngokwesibonelo, uDavida bekayikosi nomrholi ka-Israyeli ozesiweko. Wahlulwa silingo, bewabanomlandu wokuhlobonga nokubulala. (2 Sam. 12:7-9) Akhe ucabange ngompostoli uPitrosi. Nanyana bekathwaliswe umthwalo wokutlhogomela ibandla langekhulu lokuthoma, wenza imitjhapho emabhombo. (Mat. 16:18, 19; Jwa. 13:38; 18:27; Gal. 2:11-14) Ngaphandle kwakaJesu, akekho umuntu owabelethwa aphelele kusukela ku-Adamu.

13 Kubayini uJehova aphefumulela abantu bona batlole ngemitjhapho yamadoda awaphathisileko? Amanye wamabanga walokho kukusitjengisa bona uZimu angasebenzisa amadoda angakapheleli bona arhole abantu bakhe. Ekhabolakhona, leyo yinto ebevele ayenza. Nanyana kunjalo, akukafaneli sisebenzise imitjhapho yamadoda asidosa phambili namhlanjesi njengesaba sokunghonghoyila namkha sokungalinaki igunya lawo. UJehova ulindele bona sibahloniphe besibalalele.Funda u-Eksodusi 16:2, 8.

14, 15. Khuyini esikufunda endleleni uJehova ebekadlulisela ngayo iinqophiso esikhathini esidlulileko?

14 Ukulalela labo abasirholako kuqakathekile. Akhe ucabange ngendlela uJehova ebekakhuluma ngayo nabantu bakhe eenkhathini ezadlulako. Ngesikhathi abantwana bakwa-Israyeli baphuma eGibhide, iinqophiso zakaZimu beziza ngoMosi no-Aroni. Nekazakusinda esibethweni setjhumi, ama-Israyeli bekufuze alalele iinqophiso zokugoma ukudla okukhethekileko nokuthi aninde amagoseni namalendlela wezindlu zawo ngeengazi zemvana. Isinqophisweso akhenge basizwe ngelizwi elivela ezulwini. Kunalokho, bekufuze balalele amadoda amadala wakwa-Israyeli, nawo ebekafumana iinqophiso kuMosi. (Eks. 12:1-7, 21-23, 29) Ebujamweni obunjalo, uMosi namadoda amadala bebabaphathi beenqophiso zakaJehova eziya ebantwini. Abadala abamaKrestu benza soneso nanamhlanjesi.

15 Ngitjho nanamhlanjesi, ungakhe ucabange ngokunye ukulandisa kweBhayibheli lapho uJehova anikela khona abantu isinqophiso esibasindisako ngengilozi namkha ngomuntu. Kibo boke ubujamobu, uJehova wakubona kufanele bona aphathise abanye igunya. Iinthunywa ebezikhuluma ebizweni lakhe, bezitjela abantu okufuze bakwenze nebafuna ukusinda. Asicabangi na bona uJehova angenza okufanako nange-Arimagedoni? Yeke, nanyana ngibaphi abadala abaphathiswe umthwalo wokujamelela uJehova namkha ihlanganwakhe namhlanjesi, kufuze bayelele bona bangalisebenzisi kumbi igunya abaliphathisiweko.

“UMHLAMBI OWODWA, NOMALUSI OYEDWA”

16. Ngiliphi “ilizwi” okufuze sililalele?

16 Abantu bakaJehova ‘bamhlambi owodwa’ ongaphasi ‘kwakamelusi oyedwa,’ uJesu Krestu. (Jwa. 10:16) UJesu khewatjho bona uzakuba nabafundi bakhe “njalo bekube sekupheleni kwesikhathi.” (Mat. 28:20) NjengeKosi yezulwini, nguye ophethe iintambo malungana netuthuko ezosidosela ekukhitjhweni kwesahlulelo sephasi lakaSathana. Nesifuna ukuhlala simunye begodu silondekile emhlambini kaZimu, kufuze silalele ‘ilizwi elingemva kwethu’ elisitjela ngendlela okufuze sikhambe ngayo. ‘Ilizweli’ lihlanganisa nalokho umoya ocwengileko okutjhoko ngeBhayibheli nalokho uJehova noJesu abakutjhoko ngabelusi abangaphasi kwabo.—Funda u-Isaya 30:21; isAmbulo 3:22.

Abelusi abangokomoya basebenza budisi bona bavikele umhlambi (Qala isigaba 17 no-18)

17, 18. (a) Ngiyiphi ingozi umhlambi oqalene nayo, kodwana khuyini esiqiniseka ngakho? (b) Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

17 Kuthiwa batjho uSathana utjhagala “njengengonyama ebhodlako, efuna engamrhiribidela.” (1 Pit. 5:8) Njengesibandana somango esiyigovu, ungemva komhlambi, ulinde nanyana ngubani obogabogako namkha odurhelana nomhlambi. Lelo-ke ngelinye lamabanga asenza sitjhidelane nabelusi ‘abeluse imiphefumulwethu.’ (1 Pit. 2:25) Malungana nalabo abazokusinda ekuhluphekeni namkha esizini elikhulu, isAmbulo 7:17 sithi: “IMvana [uJesu] . . . izakuba ngumelusi wabo. Izabadosela emithonjeni yamanzi wokuphila, uZimu abasule zoke iinyembezi emehlweni wabo.” Sikhona na isithembiso esingcono kunalesi?

18 Ngemva kokucoca ngendima eqakathekileko edlalwa badala bebandla abamaKrestu njengabelusi abangokomoya, senza kuhle nasingazibuza naku umbuzo, ‘Amadoda abekiweko la angaqiniseka njani bona aphatha izimvu zakaJesu ngendlela efaneleko? Umbuzo lo sizokucoca ngawo esihlokweni esilandelako.